Meie Elu = Our life, April 8, 1982

              ,,Mei(8:&" Jiir. 14 (167S)' 1982
,JMieie £lu" nr'. 14 (16?S) 1982
Lõikelillede seadmise
demonsmtsiõ®
Toronto Eesti Segakoori
Segakoori „Lõbys
laupäeva õhtu''
Toronto Eesti segakoori (TES)
iga-aastane „Lõbus [laupäeva õhtu"
toimus möödunud laupäeval Toron­to
Eesti Maja kahes saalis. Vaata­mata
viletsale ilmale oli pidulisi ko­gunenud
umbes 350 )üniber, mis
tõendab TES kestvat populaarsust.
Eeskava.eel teadustaja; Vaike Kivi
ja-koori esimees Alfred Kelder tervi­tasid
pidulisi ning tänasid kõiki koo­ri
sõpru kestva meelespidamise eest.
Järgnevalt teatas Vaike Kivi, et
järgnev pidukava 'kujutab huinores-ki
külasimmanist; mis on üles ehi­tatud
Herman Hirmo kahele laulu^
le: ^;rembu Taadi polka" ja „Laur
.päeva õhtu valss".
Saatemuusika eest hoolitses „kü-laorkestei?"
kobsslisus: Uno Kook,
Nelly Igav, Voldemar Gustavson ja
Rudol Lall. Lava dekoratsiooni valr^
mistas VeM Tamm ja kostüümide
eest hoolitses Linda Kook,
Hirmo laulude solistiks oh bari­ton
Ragnar Pohlak, keda oleme va­rem
kuulnud peamjselt Toronto Ees­ti
Meeskoori isolistina. Lauludevahe- •
lise te'ksti koostajaks ja humoreski
lavastajaks oli Alfred ^Kelder.
- Tembutaati^ kehastas Arnold A ^ -
mäe, tema \ naist Meeri Lehesalu ja
tenia tantsupartnerit Tamara Nor-heim.
Lavastus^ koosseisu kuulusid
kokku umbes J|0'kooj:i.liiget — osa­list.
|'|.
Humoresk lõ ypes ,;Laupäeva õhtu":
viimase salmrgai, millele suur osä
TES koosseis4§t Iavs| ette kogune-nult
kaasa.lõi/'-
Lühilavastus võeti pubhku poolt
vastu kestva aplausiga, mille kestel
jätkus lilli 'kõigile tegelasile ja ka
laulude autorile, Herman Hirmo'le,
kes seks puhuks Buffalost kohale, oli
sõitnud. -
Tugeva aplausi osaliseks said ka
:TES poolt esitatud kaks laulu: „Iga-ühel
oma pill" ja ,jKevade marss".
iTujuküllane pidif jätkus, jalakee-riitusegai
Gustavsoni orkestri saatel.
Rikkalik loterii sisaldas vähemalt
60 võitu ja selle realiseerimine ei te-
^kitanud, ras'kusi.
lutleniisel Herman Hirmo'ga sel­gus,
et ta oma nooremas eas ei leid-nud.-
mahti muusika õppimiseks, kui­gi
mängis õige mimeid pille. Alles
päras pensionile minekut jäi tal ae­ga
ka muusikatundiddcs ning loo­minguks.
'Senini on ta kirjutanud
paar tosinat viisi ja neile ka sõnad
loonud. Tema viise on kasutatud ka
Killamängudel.
„Lõbusa laupäeva õhtuga" lõpiies
TES 30-da aa§tapäeva \ tähistamise
seeria ning peatselt on .järgnemas-suvevaheaeg
ning puhkus koori liik­meile.
Laval ^Temmbu Taadi po^ka" osalised,,ees segakoori liikmeid lauluhoos.
\ Foto —S.
Toronto Eesti Aiandusklubi märt­sikuu
kokkutuleku avas esimees M.
Lepik. Järgnes Percy Waters'i lille-äris
töötava õie Kuris'e ettekanne ja
demonstratsioon lõikelillede jm. ka­sutamise
kohta vaasides ja mahuti^
des. Ettekandjest selgus ikoMaivõttes;
et lilli lilleväasi asetades lõigatak­se
paremaks ija kauemaks säilitami­sel
(kõikidel J lilledel "iterava noaga
poolpõiki alumise oksa btsad lühe­maks.
Närbunud rooside ahistami­seks
asetatakse need ööseks vanni
horisontaalselt umbes k a k s ^ l l i sü­gajasse
toaleigesse, vette öösel hoi^
takse lõikelilled tavalisest toa tem­peratuurist
jahedamas kohas jne.
Vaasidesse paremaks lillede aseta­miseks
kasutatakse käsnataolist
blokk-materjali Sahara. , Vaasis
kauemaks lillede püsimiseks lisatak­se
veel Floralife pulbrit. Esimeseks
lauadekoratsiooniks oli ülestõusmis­pühade
korv kevadiste lillede> paju­urbade
ja shokolaadi munadega.
Järgnesid erinevatel sündmustel
(pulmad, sünnipäevad) ja aasta-ae-gadel
kasutatavad lauadekoratsioo-nid,
milledes tarvitati lisaks lillede­le,
puude ja põõsaste oksi, kase- ja
pajuurbasid, okaspuude käbisid,
värvilisi küünlaid jne.
Üks õnnelik ösavõtj a sai sünnipäe­vakingiks
suurte krüsanteemide õi­test
tehtud puudli. Naisperele andis
Õies Kuris koju kaasa roosi õie.
Enamik demonstratsiooniks kasuta­tud
materjali oli antud tasuta Percy
Watersl lilleäri poolt. Lõpuks toi­mus
enampakkumine vast tehtud
lauadekoratsioonidele.
Järgmine klubi "kokkutulek on ^9.
aprillil Toronto Eesti iMajas. Päe­vakorras
on seekord laudkonnavest-lus
ja. väikese Ikasvuhoone ehitami­ne.
Esinevad J. J3kius, ,M. Lepik ja
E. Kuris. Vaadeldakse kasvuperioo­di
pikendamise võimalusi, mida ise
kasvatada ja mida osta, ka on kõne-all
suvine mullaharimine.
EKs '
KEVAD on
SÄABUNUd
On š@g mõelda kdrüsnahk-esemete
^külmutusruumi i
hoiule saatmisele.' Pakume
teile täieliku karusnahkade
eest hoolitsemise Ja garan­teerime
rahulolu. ,)
. • .. • . j.
Helistage nüüd tasuta
' kasuka äraviimiseks!
:, t-
•. • 1',
^ Peorahvast „Lõbüsal laupäeva õhtul". Paremal laua otsal: Uno Kook. Paremalt laua
'Raudjalg, Linda Raudjalg, Jaako M Ristmäe. Vasakul laua ees: Linda K
Eass,'Erik ECass: (pühitses samal päeval oma 70 a. .sünnipäeva), Ilse Sibul. ... Foto
: Yaldb
, Viktoria
S. Preem
-m
VÄÄRTUSLIKUM KINK
MAALIKUNSTNIK
AARNIIT
$67 ROEHAMPTON ÄV8.Toronto.Tel.488-5895
jiiiHniiiiiiiiiiiiiiiiiinHiiinnitnniniinniniinimniniiiiie
Eesti Sihtkapital Kanadaa
Aimttuted, te8tam9n<U'|>HitmduNd^^
finlilestusfondid on tuIumiknivabRd.
Suunake oanfi^^B
teiitd» eesti orgsnisatsloöntd^
Eeitl
Iffludii ttüumaksüvi^^^ saa-mlseke.
Eestf Maja, 9SS Broad-
Msw Ave. Qnt M4IC 1R«
Toronto Eesti Seltsi Lasteaia tra­ditsiooniline
moenältus toimus 4. ap­rillil
Eesti Majas. Igaüks läheb mee­leldi
laste pidule, sest seal on erili­ne
generatsioonide vaheline õhk­kond
kus valitseb harmoonia ja sü­damlikkus.
Sinna ei tide lastevane­mad
mitte oma lapsi näitama ja va­navanemad
niisama vaatama. EL
Eelkõige on see suur rahvus-majan-duslik
panus ja palju tööpäevi, et
Lasteaed saaks püsida/
Igal aastal sel ajal on Toronto lu-mekellukesed
arvutult oma silmad
päikesepaistes -pärani ajanud või
pajukassid end aianurgas vihmast
raputanud, kuid mitte tänavu. Külm;
püsib, lumi tjjiskab ja kumalane ei
mõtlegi oma põrisevat mootorit veel^
proovida...
Lava dekoratsioon joli õitsev ke­vad,
kus õeiksed Kadri Sandy, Anne
Saks ja Madli Kittask olid maitse­kalt
suure silmadega muna hüppa­ma
pannud, kolhi notsut nautisid
vabadust ja talleke itegeles lilledega.
Lastevanemate komitee esimees
, Selma Hogg ütles saalitäie rahvale
avasõnad. Tiina Tralla oli kindlakäe­line
peakorraldaja ja tema energili­seks
abiks Tiiu Jaason ja teisi. Linda
Kukk teadustas erilise noorusliku
sarmiga kahes keeles, kus see vajali­kuks
osutus, ja klaverisaade oli Rutt
Veskimets'a ipoolt. :
Tööd oli tehtud kuude viisi. Esita­tud
töid oli 76. Neist 25 vanaemade
näputöö. Kootud ja õmmeldud oH
palju, aga kuhu olid tänavu jäänud
laste tikitud kleidid? Neid rõõmsaid
riietuse mitmesuguseid kombinat-sipone.
esitasid poisid mehelikult ja
tiUu-tüdrukud, kes esimest aastat
lasteaias, .hoopis tagasihoidlikult. Jä
nendeks staarideks olid Melissa ja
"Sarah Jones mantlitega, Talvi Hess
punases sametmantlis ja sobivas
kleidis. Kathryn Hiir esines mitu
korda, aga ta oli parim oma' üus-muhu
rahvarõivas; KrištaRaun, Kiiri |
Sandy ja; Viive Kittask kootud ^
kampsüneiis miltel karu ja elevant;
rinnal, Eric Reppö - - ema õmmel-l
ditd jt^eezh gabärdiinist ke?vadnietu-!
ses ješinös väga iseteadjvalt, Dianal
'Külpa proniineeris vabalt liütü ko^!
* da jä oli äihiike, kes esines ka ema!
heegeldatud bikiinis. Kärin ja Xindn
say Soomet'!: neljakandilise kaeliise-gä
kleidid olid prefektsed. Paljudele
teistelb oli 'kleitide aläveere täsanda-:
: mine pröbleemiiks. ^ "
Ty ja Ryker Bird olid erksinises
gabardüurpükstes ja: sinna juurde
sobivates särkides. ^Bfei H Tõu
ema heegeldatud beezh ansambel,
ponqho, oli huyitav ja sinna juurde
kootud tuttmüts eriti sobiv.
! aplikatsiooni
iSchaer
Baxter ja Danieile Pirso kevadrile-tusega
oli kombineerimist. Laine ja
Raja M^ri Raudsepp'al oh riiitmeid
ilusaid kleite. Arnia Kristina Sales
oli elegintses poolpikas kleidis ja
Paul Trallla ema tehtud ülikonnas oli
noorhärralikult soliidne. Lisa Hogg
kes esiniest aastat lasteaias, kandis
kadunud vanaema poolt valmistatud
veinipun|ast seelikut ja jakki. Tiina
Rand oli pihikuga pikkseelikus ja
VanaMustaja rahvarõivas. Ingrid ja
Erik Randsalu olid rõõmsates mäh-igüülikondades,
miUe varukatel oli
kaunistuf'. Daniel
esines sametist helesinises
! „jump-suit'is". Leiki '^dwards ja
'Raivo Uukkivi rannariietuses. Ran-idar
Puiist kandis veluur treening-i
ülikonda, kuigi see spordimaterjal
! pole. Kristi Laar'i jakk-<kleit oli kol­mest
erimustriga riidest huvitavalt
I kombineeritud. i
! Karin! Marley türkiis-sinise suve-i'kleidi
krae ja taskud olid lillelises
I paelkaunistuses. Dr. J. Marley ja te­ma
abikaasa dr. Reet Vanaselja või-i
vad eeskujuks olla meie teistele ha-i
ritlastele, sest nad mõlemad olid
i hoolega' laste moenäitusel abivalmilt
! tegevuses,. Silvi Jaason'i suvekleit oli
! nii värske nagu poest ostetud, kuid
minu mälu järgi oh tema Hiiu rah­varõiva
juures lillkiilja käised. Kui­das
sellega? Lia ja Mati Saastamoi-nen'ile
|oli Iive Vaikla ühestükis koo­tud
ansamblid, valge-tumesinise
kombinatsioon ja sissekootud must­riga
traksid.
Krista ja Maaja Kukla soovisid
oma peokleitidele paBju pitsi ning
•seda oli ka siis kaeluseid passel;
seeliki^ alaveeres ja puhwarukatel
Inge lfoulds'i heleroosa broderikleit
oU, volängiga alaveerel. Ta rahvarõi­va
seeliku triibustik sarnanes Viru-
Jaagui^ile, mitte Järva Jaani. Paul
Sambla on energiline koolipoiss ja
esines hästi istuvas peenest pesusa-metist
riietuses ja hiljem rahvar^^
vas. Kadri Uukkivi'lebir tädi kudu­nud
il|Usa sinise kanipsuni ja pikad
püksic, mille sääremüstris oli kasu­tatud
kudumise mustri uut võtetI
Leiki Ves'kimets'a Saksamaal!too­dud
IV tust jala rahvarõivad olid head
samuti ema .poolt õmeldud pehine
špordjiilikond;. > /
Paul Sehr kandis pruunist pe-susanietist
polvpiikse ja fäbitiki^
tÜd üdtisule vooderdisega sooja ves­ti.
Pesusametit on palju ärides müü-gil.
Ka Robert Arro ema oli pojale
teinud tumesinised püksid ja mait­sekalt
sobwa põiktriibiüise .A^eluur"
särgi. Liisa .Toose esitas noortele
meele ivat volangidega lääne stiilis
kföidi, Lõiked oHd enamuses valiti if'
õieti Butterick, nii ka Aili ja Kersti-
KAI KÄÄRID
MAALID Mt)ÜGIL suures valikus.
. • , .» .•)
Helistage ette 225-5595,
390 Princess Ave., Willov/dale
^ ^ ^ ^ ^ ^ ^
Ly Kuutan'ite kleidid. Oli ka kasuta­tud
enam nõudikumat saksa Burda
ajakirja lõikeid või Simplicity. Eric
Reppo oli oma mitmekordses .esine­mises
väga meeldiv. Tiia Birken-baum
kandis populaarset põllÄiti.
Väga meeldivalt meeldejääv oli Vii-,
ve KittaSk'i; tumepruun lille-aplikat-sioonidega
ja valge laia pitskraega
pikakäistega • kleidike. Samuti Kers­ti
Pikk'a tumepunane hlleneiu kleit.
Katriina Ilves — kirsipunane pesusa-met
kleit. Tiiu ja.Taavo Martin olid
kaunis pühapäeva riietuses, kusjuu­res
Tiiu kleidi südamekujuline esi-tükk
oli tikitud lilledega. Anita Oder
oli roosas kahest osas sünnipäeva
kleidikeses. Kristina Hogg — samet
läbi-stepitud material mõjus kohma­kalt.
, ,
Lõpuks tänas Lasteaia juhataja Ii­ve
Vaikla kõiki, eriti aga hr. Vana-
^elja't, kes tegi lasteaia lipule uue
ilusa varda, Lipp, mille kinkis :pr.
Pärn kaks aastat tagasi oli senini
ilma vardata! Kasvataja Silvi Ver-der
jagas suure sületäie hlli kõigile,
kes vaeva nägid. Nende seas olid ka
lastevanemate ' komitee . liikmed
Kersti Randsalu (saali laudade üles­seade)
ja Reet Medri lauakatmine.
Eeskava oli pikkuselt paras, aga
võiks veelgi veidi lühem olla, et. lap­sed
ei väsiks. Oleme õnnelikud, et
meil on lasteaed. -
Laste rahvarõivaste esitamine näi­tas,
et meie järgmise generatsiooni
ema<ie „vaim on valmis aga hha on
nõder". Selleks ma soovitan n^pna
järgmisel aastal rahvarõiva valmiš-taniise
klassi õppima. |
. - EHA-T
Montreali eesti
noorte kevadpidu
Tradilsiooniks kujunenud noorte
kevadtpidu toimub tänavu laupäeval,'
17. apriUil kell 7 õhtul Taani kiriku
saalis, 4020 Grand Blvd. NDG.
^-^Kavas^ori ettekandeid täiendüs-kooü
õpilastelt, skautlikelt noortelt
ja rahvatantsijaih. Külalisesinejaks
on seekord noon tshelhst, prl. Kristi­na
Vaska Potsdamist, N.Y. Rikkalik
kohvilaud. Tere tulemast kõigile!
VÄUAMÜÜK
Lõpetame igasuguste nahkmant-lite
ja jakkide müügi. Kõik on
Väljamüügil. Müüme välja oma­hinnaga
või allapoole.
.191 EGLINTON AVE. EAST
' (416) 488-1701 :
^ * 9.30e.l.^'6:0Ö|Ki;^^^
nöljap. 7;pöp,|i, r ^
laup.3.00 plv
phargex —• Master Charge
T"
Shoppers Drug Mart - Morningside Mäll
Prescriptions ^ Patient Record System ffor sdnior Citizen
-^Kojutoomine •
T. GÜDOFSKY DRUGS LTD
255 Monjiingside Ave., West Hill, Ont. MIE 3E6 — TEL. (416) 281-3000
EESTI ALUMIINIUM KOMPANII
Akende asendamine thenno-akendega. ^ 5 tollised veerennid
kuues värvis. ^ Räästaaluste katmine. f
Keldri akendele sissemurdmise vastu metallkaitsed.
Tasuta hindamine. Helistage päeval töökoda td. 832^238
' Kodus 769-0932
OSSO IMVESTMENTS 2NC,,^^^^^ ; ^ :
10335 Keele Str., Itfaple, On
FAMILV TRUST CORPanATION RCALTOR
1052 KINGSTON RD., SbARBOROUGH. ONT.
Olen kaasmaalaste teenistusel
selle lirma juures kinnHvaradj
agendina. 50 kontorit Torontos
ja lõuna Ontarios.
VICTOR LIBE
TEL. KONTORIS: 694.3336
KODUS: 488-0129
KINNISVARADE VAHENDUS!
RÕÕMSAID KEVADPÜHI EESTLASTELE!
Ke& soovib paremat oma pühadelauale — tellib, östäb
tooted % JSesti ja Skandinaavia päräsed kondiitri tooted
RikkaUkus valutus parim shokola^^^ ^ Kevad
pühadeks PASHA
RÜME TELLIMISTEC^ PIDUPi
(r.
t
• A
STOKHOLM(EPL)^ talvis
raeselpilgul Unnast eriti sünjp^
likud tänavad, katkised kaluse*
des. Tänavatel lasub lumi paks
nähtused. Autod balanseerivad
meroobäste vahel.
Riietuse poolest on praegu jub|
ras'ke venelasi eraldada, eestlastesi
Venelasi tunneb tänäV|al ainult se
lest, et nad käivad lahmakalt ja mij
raekesi reas, andmata vastutulijatel
teed. l^ende käitumine lokaalides b:
häälekas ja labane.,':
Peamure on toidunappus. Piim
antakse ainult alla , 1-aastastele la^
tele. Liha ja kala pole peaaegu sas
da. Peamine toit Oli leib, kohupiin
munad, ka haput koort ön saad;
Kardetakse, 'et kartulip ja juurvi
lõpevad veebruaris otsa ,(„nagu tavj
liselt").
_ 'Kohv maksab 20 rubla kilo, kui
seda pole peagu üldse' saada. Saa
I osta sünteetilist ...musta kaviaari
mida valmistab Kirovi kalanduskc
hoos. Tükk aega on raadios tehtii
propagandat selle ümber, et eestli
sed söövad liiga r^isvast toitu...
Riidepoes on päris ilusat riiet ^
35 rubla meeter.
,JKULUSABAD" I
Eriline nähtus, on „kullasaba
Teatud ärisse võidakse suhtelise
odava hinna eest ära anda; kulda,
bedat ja kristalli. Keegi ei küsi, kü
nood kaubad pärinevad. Kindlustü
kulla ja hõbe'da varguse vastu ei šs
•kodanik wttä. Nn muretseb riik ei
dale kulda lisaks sellele, mis kaev
takse... : . r'--.
Üürimajades oh trepid ja trepile
jad lõhutud. Maja hakatakse ehit
ma trepikojast peale ja kui "ma
valmis, on ka trepikoda '..valmi!
Kooperatiivmajad selle vastu <
suhteliselt paremini-ehitatud ja
ras hoitud. Eestlaste kotterid '
kõikjal ilusad ja koiTas. Paljuder
õnnestunud säilitada iseseisvusa^
set mööblit. ^ "
Taksot on Tallinnas ikerge jaa^
Hoiatatakse^ aga' vakitaiksode .ee
mis viivad sõitjad linnast väi j \, ,1<
ta paljaks röövitakse, tastelt kisti
se peast ära Soomest toodud
hu"' tüüpi mütsid, lastel
maid kaasas pole.
,,Viru" hotellis Jköntrollitäkse il
selt kõiki telefohikonesid. Kui m;
rad kohtumise iuttavaga, siis ka
telefonihääl ära, nii et ei saa a
Tkas teine poolkuulis mUüratu^ ae
Nähtavasti ori see vajalik „sissem
gimisekš", • I.
;,EIPUVAI>;'UNNA';^^
Maal kipub väheriemä isik]
maalappide pidainihe. Noorer
inimesed ei viitsi enam .sellega
isiklike loomadega vaeva näha. i
" se kipuvad nooremad maalt ära
na, kolhooside-sovhooside pere; j
gastüb. Maa tühjeneb. Ainult sü
on seal suvitajaid, kes on ära ost
mõne talu hooned ja neid ko]
hoiavad.
.Eestlased, kes töötavad vene^
;a koos, 'kurdavad, et nood on
^ad.Ei ole vahel üldse vdimelisec
devalt töötama. 2Q mimuti järel
~TTTr 1 iriwwn mil I I I W I B I H L. i ] j w . j i . j . _ i _ _ _ _ : i l , „ _ _ _ . i , ^_
.IC
vaj
lein Andrds ;,Šüda j^-ambltules
EKK Lund, Rootsi 1981, 1^7 j
„Süda ralnbitüles" ön kcigu
mälestusi ja koigemusi, nagu a!a]:
kiri ütleb. Raamatut vöiks jao<
kolme perioodi — autori õpjM
Riiklikus Lavakunsti Koolis (R|
põgeniku aastad Rootsis (1945--1
ning elu ja tegeyüs Torontos, N
ajavahemikud omakorda jagune
pikemateks või lühemateks peal
kideks, käsitledes autori elukäiki
sündmusi,, reise, õppeaastaid, õp
jäid ja kolleege mitmel maal. 1
itiat on illustreeritud rohkete 1
Autor on pärit Harjimiaa ärk
maanurgast, ^ksa rannast, i
tema huvid Ja kalduvused |tcj
kunsti vastu ]()ärinevad varasest
sepõlvest. ja imitemängu tegemJ
algkoolis; Küik tema esimene'na
Ja osa oU vaijiakuri, kes päkap
meeste käest kõvasti sugeda sai
iraäitlemise isul onieti poisile hiii
Autor on suure soojusega kirje
Biud oma kodukoha inimesi, m
tikke ja kultuurist isetegevust
da lugedes tulevad meelde mit
^elsed kodumaa külade ja vali
keskused, kus ärksamad maano<
otsisid meelelahutust, korrald
icokkutuleküid,: ehitasid rahvail
ning püüdsid avastada endayä
düse võimalusi. Unustad, et
neid ridu võõral maal: silme ette
ikivad kodumaa suved, i laulupäi
ja surnuaiapühad, külapO€<i mü
va puhkpillide orkestriga, näide
Ja laulumängud, mldai alt saalist
ge kinni pidades jälgiti — terve
kauge^ hele ja rõõmus aeg, kus š
hoižtiiku kolt saabus Uiga hiti
uus päev O Ü sama pakatav ja no(
Piltiik ja elav on kirjeldus ka
masel suvel Loksa rahvamajas