1982-04-08-05 |
Previous | 5 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
,,Meie Elu" nr. l4 (1675) 1982
I w^Mi—rrrr
KEVAD ON
SAABUNUD
On õeg mõelda karusnahk-esemete
/kiilmutusruumi
hoiule saatmisele. Pakume
teile täieliku karusnahkade
eest :hoolitsemise ja garan-.
teerime rahulolu,
^ Helistage nüüd tasuta
" kasuka äraviimiseks!
ÄRIS [UUED
KEVADMANTLID
, Ä i e felu" nr. 14 (16?§) \%1
VÄUAMÜÜK
petame igasuguste nankmant
ite ja jakkide müügi. Kõik on
väljamüügil. Müüme väljk omahinnaga
või allapoole.
191 EGLINTON AVE. EAST
(416) 488-1701 .
^ 9.3Öe.!. —6.00p.l.
. neljap. 7.00 p.l.,
laup. 3.00 p.l.
j - '
Chargex ~ Master Ch^rge
Morningsid® Mall
System fpr Senior Citizen
line
IDRUGS LTD
MIE 3E6 - TEL. (416) 281-3000
IM KOMPANII
dega. 5 tollised veerennid
taaluste katmine,
se vas u nietallkaitsed..
eval töökoda tel. 832-2238
0'932
7f
Olen kaasmaalaste teenistuses
selle firma'juures kinnisvarade
agendina. 50 kontorit Torontos
ja lõuna Ontarios.
IVICTOR UBE
TEL. KONTORIS: 694.3336
KODUS:' 488^129
: VAHENDUS!
ÜHI EESTLASTELE!
|i4elaüale-- tellib, ostab AA
pärased kondiitri tooted
[olaad Torontos ^ Kevad-
UPÄEVABEKS
-il--
P
STOKHOLM (EPL) — Talvisel ajal Tallinnat külastaja saab esimesel
pilgul linnast eriti sümpaatse mulje — lusne alla Jäävad auklikud
tänavad, katkised katused, palju prügi ja rämpsu tagahoovides.
Tänavatel lasub lumi paksult, lumesahad on väga haruldased
nähtused. Autod balanseerivad kuidagi pookmeetri-sügavuste lu-
[nnerööbaste vahel.
Riietuse poolest on praegu juba
raske venelasi eraldada eestlastest.
Venelasi tunneb tänaval ainult sellest,
et nad käivad lahmakalt ja mitmekesi
reas, andmata vastutulijatele
teed. Nende käitumine lokaalides on
häälekas ja labane.
Peamure on 1 toidunapipus.^ Piima
antakse ainult alla I-aastastele lasv
tele. Liha ja kala pole peaaegu saada.
Peamine toit on leib, kohupiim,
munad, ka haput koort on saada.
Kardetakse, et kartulid ja juurvili
lõpevad veebruaris otsa („nagu tava-liseltp.
Kopiv maksab 20 rubla kilo, kuid
pole peagu üldse saada. Saab
sünteetilist ,;musta kaviaari",
'"valmistab Kirovi kalanduskol-seda
osta
mida'
hoos. Tükk aega on raadios tehtud
•propagandat selle ümber, et eestlased
söövad liiga rasvast toitu.,.
Riidepoes- on päris ilusat riiet
35 rubla meeter.
.,KULUSABAD)"
Eriline nähtus on „kullasaba".
Teatud .ärisse võidalcse suhteliselt
odava hinna eest ära anda kulda, hõbedat
ja kristalli. Keegi ei küsi, kust
nood kaubad pärinevad. Kindlustust
kulla ja hõlpeda varguse vastu ei saa
kodanik võtta. f»Iii muretseb riik endale
kulda lisaks sellele, mis kaevatakse
. . .
Üürimajades on trepid ja trepikojad
lõhutud. Maja hakatakse ehitama
trepikojast peale ja kui maja
valmis, on ka trepikoda „valmis".
Kooiieratiivmajiad selle vastu on
suhteliselt paremini-ehitatud ja korras
hoitud; Eestlaste korterid on
kõikjal ilusad ja korras. Paljudel on
õnnestunud säilitada iseseisvusaegset
mööblit.
Takšotion Tallinnas kerge saada.
Hoiatatakse aga valetaiksode eest,
mis viivaci sõitjad linnast välja, kus,
ta paljaks röövitakse. Lastelt kistakse
peast lära Soomest toodud ,|Ca^
hu" tüüp^i mütš|d, kui lastel vanemaid
kaasas pole.
,yViru'' hotellis kontrollitakse ihn-selt
kõiki telefonikõnesid. Kui määrad
kohtumise Stuttavaga, siis kaob
telefonihääl ära; nii et ei saa aru,
! kas teine pool küuHs määratud aega.
Nähtavasti on see vajalik „sissmän-gimiseks".
KIPUVAD LINNA
Maal 'kipub ivähenema isiklike
maalappide pidamine. Nooremad
inimesed ei viitsi enam sellega ja
- isiklike loomadega vaeva näha. Üldse
kipuvad nooremad maaltj, ära linna,
kolhooside-sovhooside pere rau-gastub.
Maa tühjeneb. Ainult suveti
on seal suvitajaid, kes oni ära ostnud
mõne talu hooine^ 'ja neid korras
hoiavad. • >
Eestlased, kes töö|t^vad venelastega
koos, kurdavad, f^t nood on lai-sad.
Ei ole vahel üldse võimelised pidevalt
töötama. 20 minuti järel on
töötuju otsas. Pärast on kadedad, et
eestlased saavad paremat palka. Masinaid
ei hoita korras, selle tõttu on
töö efektiivsus kõikjal väga madal.
Auto tänavale parkija kruvib kohe
automaatselt oma auto küljest
ära klaasipuhastid ja peeglid ning
paneb need autosse luku taha, et
neid ära ei Ivarastataks.
MUEE JÄRVI P)iRAST
'Neeme Järvi üle on kuulda muretsemist:
Nüüd on tal küll esialgu
tööd. Aga mis siis saab kui ta vananeb,
millest ta süs elab? USA-s ei
ole ju mingit pensioni.;. Neeme
Järvi tegeliku majandusliku olukorral
ja positsiooni selgitamine ei leia
eriti uskujaid. V
Äimeerikä Hääl on Tallinnas ja
teisteski linnadeski praegu halvasti
kuulda.^tsegajaist pääseda paljud
sõidavad maale seda kuulama. Soome
TV annab küll pUte «'kapitalistlikust"
maailmast, aga mitte väga
paliju poliitikat. TV^ ja raadiot 'kasutatakse
ka selleks, et nende tugeva
hääle varjus saaks „segamatult"
(sjt. • kuulama tui t) omavahel rääkida.
Teatrietendused ja kontserdid on
kõrgetasemelised, publik hästi riietatud
ja kultuurse käitumisega.
Muusikapalade vaheajal on kuulda
intensiivset köhimist. 'Nähtavasti
põhjustab pidev alatoitlus nõrka
vastupanu infektsioonidele.
ABI TULGU ROOTSIST
— Rootslased ja eestlased Rootsis
peaksid abistama Eestit toiduainetega/
Viimase aasta jooksul on toiduainete
situatsioon eesti rahvastikule
tugevasti halvenenud näit. või,
liha piima ja isegi kartulite alal. See
puudutab ka kala ja kalakonserve.
Niisuguse üleskutsega tuleb rootsi
telegraafiagentuuri TT poolt tditud
intervjuus välja eesti efcsiilsptsiaal-demokraatide
ja Eesti Rahvusnõukogu
väliskomisjoni esimees Johannes
'Mihkelson. Intervijuu onj terves
ulatuses neljal veerul ära itoonud
'Sydsvenska Dagbladet.
. Intervjuus juhitakse tähelepanu,
et nõukogude statistika järgi on
Eesti peaaegu alati olnud esikohal
põlluma j anduslike viisaastakute
täitmisel. • Eestlastel ei ole aga oma
toodangust suurt rõõmu, kuna see
läheb N. Liitu. Ka eesti kalalaevastikul
on head saagid Islandi ja Lääne-
Aafrika randade ees, ent ka kalakonservid
rulluvad üle piiri Leningradi
ja Moskva'poole.
— Kuna Eesti peab andma toiduaineid
N. Liidule ja ka' Poolale, on
omal kohal, et ta isevsaab abi, kuna
seal oma rahval on toiduainete puudus,
jutustab intervjueeritav, lisades,
et puudus on ka tarbekaupadest
nagu lõng, õmblusnõelad, zhiletite-rad
jne. Lõnga'ei lubata JEestisse
saata väljastpoolt N. Lütu — üks
neid mõttetuid takistusi, mille kõrvaldamisele
peaksid rootslased kaasa
aitama.
Bussisõidud Mirabeli lennuväljale
ja tagasi Torontosse, 25-st eriajast
leiate kindlasti sobiva mineku^ja
juunis, juulis, augustis või septembris,
bussisõidu ajal pakume
kerget einet, Mirabeli lennuväl-,
jalt Finnair DG-10 reisilennukiga
Helsingi ja tagasi.
Ärasõit Tagasisõit Kestvus
HELSINGI m
STOKHOLMI
Nüüd on Apex lendusid nii Helsingisse
kui Stokholmi. Finnairi uue
sõiduplaaniga on võimalik; reisida
siit igal kolmaipäevaly reedel ja
pühapäeval ja tagasi tulla kolma;
päeval, laüijiJQvalivõi pühapäeval.
7.
'8.
9.
^2.
13.
14.
15.
16.
17.
18.
19.
20.
21.
22.
23.
24.
26. mail
26. mail
26. mail
26. mail
aO.maü
30. mail
30. mail
30. mail
16. juun.
16". juutf.
23. juun.
23.juun.
23. jum
23. juun.
\l, juul.
7. juul.
14. juul.
lj^. juul.
21. juul.
21. juul.
i4. aug.
4. aug.
11. aug.
L
1.
16. juun."
30. Juun.
14, juulil
25. aug.
30. juunU
U.juulü
28. juulU
25. aug.
. 7. juulil
4. aug.
14. juulil
"21. juulil
4.aug. .
I. sept.
21, juuUl
4. aug.
.28.JUU1Ü
II. aug.
11, aug.
l.sept.
25. aug,
15. sept,'
l.sept.
15. sept.
29. sept.
21 päeva
35 päeva
49 päeva;
91 päeva;
31 päeva
45 päeva
59 päeva
87 päeva
21 päeva
l^ontreal 1
Tbrgritp
Suclitigry
limltiihis
Sauita^.'Marie
Thunder Pay..
Winnipeg
Regina
Saskatoon
EdnrKDntGn
21 päeva
28 päeva
42 päeva'
70 päeva
14 päeva
28 päeva
14 lÄeva
28 päeva
21 päeva
42 päeva
21 päeva
42 päeva
Mai&
sept. ^
;".79aö'ö
894.00
974,00.
1G62.ÖO
• 960.0Q
960.00
960.00
IÖ3&.00
1036.00
1036.00
1036.00
Juunist'
augustini
S .987.00
-1083.00,
^1251.00
1149.00
1149.00
1149.00
1225.00
1225.00
1225.00
..1«-5.Q0
MAJUTUS
HOTELLIS
Meie hotellipakend teeb teie ole?
mise veelgi hõlpsamaks, ööbimine
2-inimese ruumis maksab vaid
$45.00 ööpäevaks. Võite ööbida
kõigis ^okos-hotellides Soomes ja
Kalastajatorpas või Interconti-nentalis
Helsingis. Hinda kuulub
ka hommikusöök. Hotellipakend
on maksev ainult juunis, juulis ja
augustist 1982 ja seda võib reserveerida
Finnairi kaudu.
STOKHOLMI
..RISTLEMIS» 00
28 päeva
Hinnad:
Hilmas ei ole Kanada lennuvälja-maksud
112.50. Apex-hind võimaldab
7—90-päevase Helsingi reisi.
Stokholm on vastavalt 14—90 päeva.
Reis .tulöbr reserveerida ja
makita vähemalt 21 päeva enne
ärasõitu.
AUTODE ÜÜRIMINi
Soome külastuse ajal võib Finnair
reserveerida teile auto lennuväljale.
Auto uurimine nädalas maksab
alafes $350.00. Iga lisapäev
Täiskasvanuile
Lastele
Sülelapsed
•
! Juuni,
i&sept. juuli,
* sõidud aug.
$763.00 $905.00
$382.00 $453.00
$77.00 $91.00
PUHKUSEPILI
Võite lennata Soomes 15 päeva
jooksul piiramatult soome lennuliinidel.
Pileti hind on ainult
$235.00.
10% sissemaksu, mida ei tagasta-'
ta tuleb maksja koos kohareser-vatsiooniga.
I .eservatsioon teha,
samuti piletihir d tasuda vähemalt
30 päeva enne ärasõitu. Loobumi^
se juhul piletite ostu järele, väljaarvatud
;haiguse või surma juhtumiga,
võetakse piletihinnast 25%.
Reisite Soomes raudteepiletiga
edukalt ja mugavasti. Pilet õigustab
reisima piiramatult kõigis reisirongides
Soome piirides 22 päeva,
8-päeva pilet maksab $72.00 ja
IS-päeva pilet $105.00.
Ainult $189.00 isiku koht^. Nautige
2 ööd kestvat edasi-tagasi reisi
üle Läänemere Stokholmi; Veedate
päeva Stokholmis. Reisihinnas
on kabiinimajutus laevas,: 2 hommikusööki,
2 «õhtusööki puhvet-lauast,
Stokholmi edasi-tagasi sõidud
turismibussidel, 21/2-tünnine
ringsõit Stokholmis. Kui teil on
rohkem aega, võite 'kogeda Stokholmi
„täisristlemist", kus kahe
Silja Line laevas veedate unustamata
õhtu Helsingist Stokholmi
ja tagasi. Teil on võimalus veeta-
2 'päeva ja üks öö Stokholmis, kus
majutuskohaks on Hotell Reisen
— GamlaStan'is. 'Hinna sees on
ringreisile lisaks 3 hommikusööki
ja 2 õhtusööki puhvetlauast laeval,
hotelli^ajutus, kabiini^maju-tu9
oma mugavustega ja edäsita-gasi
sõit turismibussiga Stokholmis.
Reisihind "ainult $239.00' isikult.
Kõik ülaltoodud eripakkumised
müüakse ainult Finnairi Atlandi
lendudega koos. Toimige, kiiresti,
sest 1. aprillist alates hinnad tõusevad.
J
Tähelepanu: kõikide lendude
hinnad on kehtivad 1. jaan. 1982
ja võivad muutuda ette teatamata.
¥õtb ühendust raisibyr©©g€§ ¥dl Fii^inolr^igo
konfreai 1514) 2»M173
J .
tajai Ja ng9t@Juhi ahlM kogemusi ko-
Rein Ändr® Ä d a rambitules",
EKK Lund, Rootsi 1981, 197 lk.
„Süda rambitules" on kogumik
mälestusi ja kogemusi, nagu alapealkiri
ütle^. Raamatut võiks jaotada
kolme perioodi — aittori õppeaeg
Riiklikus Lavakunsti Koolis (RLK),
põgeniku asetad Rootsis (1945—1948)
ning elu ja tegevus Torontos. Need
ajavahemikud omakorda jagunevad
pikemateks või lühemateks peatükkideks,
käsitledes autori eliMlkü ja
sündmusi, reise, õppeaastaid, õpetajaid
ja' koileege. mitmel maal. Raamat
on illustreeVitud rohkete foto-
Autor on pärit Harjumaa äB:tost
maanurgast, Lol^sa rannast, ning
ttema huvid ja kalduvused teatrikunsti
vastu pärinevad varasest lapsepõlvest
ja näitemängu tegemisest
algkoolis. Kuigi tema esimene näitle,
ja osa oli vanakuri, kes päkapiku-meeste
käest kõvasti sugeda sai, jäi
näitlemise isu ometi poisile hingesse.
Autor on $uuk'e soojusega kirjelda,
nud oma kodukoha inimesi, maastikke
ja V kultuurist isetegevust Se-da
lugedk tulevad meelde mitmed
teised kodmnaa külade ja valdade
keskused! kus ärksamad maanoored
otsisid meelelahutust, korraldasid
kokkutulekuid, ehitasid rahvamaju
n\ng püüdsid avastada endaväljen-jduse
võimalusi. Unustad, et loed
neid ridu võõral maal: silme ette kerkivad
kodumaa suved, laulupäevad
Ja surnuaiapühad* külapoed mürtsu-va
puhkpillide orkestriga, näidendid
Ja laulumängud, mida alt saalist hinge
kinni pidades jälgiti — terve see
]kauge^ hele ja rõõmus aeg, kus suvehommiku
koit saabus liiga ruttu ja
MUS päev olt sama pakatav Ja noor.
Piltlik Ja elav on kirjeldus ka vii-
• masel suvel 'Loksa ratuvamajas peetud
peost, kus rida suvitajaid Estonia
lauljaid ja näitlejaid kava jtält-sld
ning pidulisi ligidalt Ja kaugelt
kokku meelitasid. 1
Rein Andre astus 1938 a. RLK-i. Ta
pääses hõlpsasti läbi sisseastumise
eksamitest ja pooleaastase katsese-mestri
sõelast. Kooli kursus oli kolme
aastane, mille Järsle lõpetajad
suunati pealinna suurematesse teatritesse.
Kolmas õppeaasta langes
aga Juba esimese vene okupatsiooni
aega, kus õppekavasse oldi sunnitud
marksistlikke aineid sisse tooma.
Väärtusliku osa Andre mälestustes
moodustavad kahtlemata peatükid,
mis kirjeldavad lühikest aega tegutseda
saanud RLK tööd Ja tegevust,
selle õpetajaid, metoodikat Jai töö^
tehnikat. Ma pole kindel kas j meil
RLK kohta senini üldse midagi kir-
Jutatud. ongi, kuna kooli tegevus langeb
vabariigi lõpuaastatesse Ja kooli
lõpetajad olid kodumaalt ladudes
alles noored üibnesed.
RLK-s püüti hoiduda tühjast
tosest ja rõhutati realistlik-elamus-likku
näitlemise oskust. Sellele on
iraamatu autor ka onsas hilisemas
näitleja nhig lavastaja tegevuses
truuks jäänud. Kutseline eetika, ausus
kunsti vastu, distsipliin Ja iidea-lism
on Rein Andrele koolist kaasa
antud ning ta on 6ma edaspidises
elus püüdnud sellel liinil püsida. Ta
rõhutab korduvalt, et näitleja peab
olema kirjanduslikult Ja keeleoskus-likult
haritud ning peab püüdma
end kogu aja ses osas täienda<k.
Tema pldeV tähelepanu Ja eaicsi^
hea eesti keele kasutamises
kutsealal on märkimisväärne
hinnatav. Raamat on kirjutatud
' heas stiilis Ja soravas keeles.
Autor sai oma kutsealal kodumaal
vähe tegutseda. Sõjategevus lialvas
regulaarse teatritöö. Siiski vchnal-mõn
® Savastans© .paiihMl- lavssg-'
Jälgimine periood raasnatus kirjel-põgenemist
Root^, katseid seal
uueiti elu alustada
kiMStirahva laagris Sisdtsjöbadenls.
luba i94Ä. a. asutati provlscome
Eesti Pagulasteater Rootsis, mille
esimeheks oli Reiii Andre Jf administraatoriks
tema abikaasa Valve.
Juba tuldi välja „Pisuhänna" lavas-tusaga,
millele Järgnesid Bokal „Abi-kaasa^',
ZivertM ,iMülkas»or
1947| a. De Benedetti ,3umerang" ja
Williamsi ,jaaas menazherii. Viidi
külakosti teistesse eestlaste keskustesse.
Noor näitlejate-paar aga pulb-ritsis
tegevustahtest Ja ettevõtlikkü-sestj
ning 1948. a. lahkusldki Andred
Rootsist Ja asusid Torontosse.
Raamatu pikem osa käsitleb aastaid!
Kanadas. Autor kirjeldab Jalge-alu^
otsimist Torontos, püüdeid
arendada teatrialaüst tegevust alul
kaasmaalaste hulgas Ja hiljem ka
muitikultuursel pinnal koos teiste
ste teatrikunsti harrastajatega,
a. asutati Eesti Rahvusteaiei:
Kanadas ja Rein Andrest kujunes
üks selle eestvedajaid, kelle vitaalses
nakatas teisigi. Vaheldumisi K.
Söödoriga lavastati 1951. a.B. Kang-rp
^Unnuaiad", A. Mälgu «õitsev
meiji", A. Gaiiitl ,J^tsev süda", H.
Raudsepa „Ohelilai orjaveri" Ja T
oma
Ja
A|itor Jutustab uustulnuka mitme>
s ü s t e s t töökohtadest, otshigutest,
^lam^test Ja filmiosadest Kanada
Fihiilkeskuse teenistuses.
Fe^kond kasvas Ja soetati (Ktita
kodu. Kuna sel moel olid stuudio-ruumid
olemas, algas pidev Ja iihi-kfaitlel
töö noorte teatrihuvilistega.
Kui autor raamatu lõpul teeb oma
30-aastasest tegevusest kokkuvõtet,
süsi on aastate Jooksul sellest stuudiolt
läbi käinud sadaSomd nooremasse
generatsiooni kuuluvaid kaas*
maiilasl ning on mängitud Ja lavastatud
iMtuktemM näidendit. And°
re võib uhkusega öelda,' st ta on on^a
püsivust Ja idealismiga rikastanud
paljude kaasmaalaste elu, aidanud
noori hoida aktiivsetena Ja siUmud
lüng arendanud nende emakeele oskust.
Tema algatusel on tehtud ka
rida ringreise teistesse keskustesse.
m käidi A. H. Tammsaare 80 a. sünnipäeva
puhul „Elu Ja armastusega"
Kanada Ibmades Ja USA lääneramü.
kui kuni Los Angeleseni. Paar aastat
hiljem toimus uus ringreis läände
Veli Kudrese näidendiga ,J>raa-m
komöödias". Stuudio grupp on
katsunud meeles pidada kh*Janike
tähtpäevi. Nii lavastati A. GaUiti 70
a. juubeli puhul „Šeeba kuninganna"
Ja ,JLeegitsev süda". 1961 a. tol
mus ringreis Euroopasse, kus stuudio
näitlejad esiniesid k^aasmaalas-tele
Inglismaal, Hollandis Ja Rootsis
ning Soome publikule Jyväskylä Pej
loogilises Instituudis. Autor tooÜ»
väljavõtteid kohalike ajalehtede
vustustest.
^ehi Andre entusiasm leidis vMtti^-
'a ka Toronto teiste rahvuste näitlejate
hulgas Ja 1961 a. sügisel sai
teoks New-Canadlan Theatre mõte.
teatri eesmargiks Oli koondada
ühise katuse alla Torantos töötavaid
mitmesugustest rahvustest
euroopaUku tradltsioonidej;a ktitse-t^
tri inimesi. Teater töötab |TO.
mto teatri „Crest'^ patronaazhf all
K^ei^ Andre on s^e kunstUiseks
jnhlkg. Vaadddes Uue teatri arengu-
'"gu Ameerika eestlaste pilguga, tun-e^
Rein Andre oma isiksusega
on^ohiüd tugev tõukejõud; samas ei
m ka unustada, et eriti soodusta-on
mõjunud Kanada valitsuse
^ multikultuuriline programm.
*^aainahast saame põgusa ülevaate
teatri tööst, kasutatud Mlden-
*"*«8t ja kogutud kogemustest.
fiSTO 1972 Torontos Ja 4 a. Wljem 3*^"*^ pidustused Baltimores
Pausid Rein Andrele võimalusi d^-
"'onstreerida oma
Aarand Roosilt
Lundis, Rootsis ilmus Aarand
Roosi teine kogu luuletusi pealkirjaga
i,Rändamaie". Selles vaadeldakse
eestlaste sisse- ja väljarändamisi
ning eesti keele arengut rahvuskeelena
ja üksikisiku emakeelena. Stiililt
torkab silma autori, uperpallitav
sõnakunst. Kogusi on järgmised
tsüklid: Sisserändamisi, Väljarändamisi,
Naasmisi, Ülerändamjisi, Ränd-sõnad.
Kadunud sõnapoeg,\t)itsainus
keel ja-Omakeel. Nendest on kaks
varem Umunud ajakirjanduses (,jMa-nas"
ja „Tulimullas"). SuWm osa
luuletustest pärineb aastaist 1979—
81. Autor, kellelt on ka kaanekujundus
ja vinjetid( on teose lõppu lisanud
bibliograafia, millest f mh. selgub,
kust pärineval tsiteeritud või
travesteeritud värsid ja väljendid.
„Rändamaie" (hind 6 dollarit) on
saadaval „Meie Elu" talituses, 958
Broadview Ave. Toronto, Ont.M4K
2R6.
Meie naismuusikute. Korp! Fideh^
tia, on juba kümmekond aastat kor-raldanud
kevadkontsertel. Seeaasta-ne
toimub 18. aprilli! Tartu College'-
is) mil täisõhtut täitva kontserdi soustiks
ön Tiina Mitt. Kavas on noo»
rel pianistil Baeh'i ja Uszfi helitööd.
Tiinale on see kpntsert> tema noorusele
vaatamata^ 43-ndaks esiriemi-seks,
kas iseseisvate kontsertidega
või solistina muudel muusikalistel
üritustel, aktustel jne. Ta on esinenud
Kanadas, ÜSA-s» Austrias, Rootsis
ja Saksamaal LÖIpetanud õige
noorelt Hi#i Šchooli kõrval Toron^
to Kuningliiku ^Konservatooriumi
(First ClassHoriours) 1976. a, ja ülikooli
muusikafakulteedi kontsert-pianistide
klassi 1979. a. ning detsembris
1980 saavutas Western Ülikoolis
magistrikraadi kontsertpia-nistina.
Qma lopiikontserdil Western
lül^ooli kontsertsaalis esitas TÜna
esimeses osas Bach'i ühe raskeima
helitöö „Goldbergi Variatsioonid",
kus kõik neli müusikaprofessöri
\ andsid hinded üle 90% nii Bach'i tõlgitsemise
kui erakordselt puhta tehnilise
mängu eest. Kogu kontserdi
lõpuhinne oli 88%, anis; kõrgmaid
hindeid harva saavutatud' magistri»,
kraadi kontserpianistidfij lõpukpiit-
• -serdiL---^-: -v''r-
Oma õpingute vaheajal kolme aaso
ta kestel (1975, 1976 ja 1978) Õppis
Tiina suve erikursustel ,,Hochschule
Mozarteum" (Salzburgis > (Austria)
prof. W. Wolf'i ja prof. Carlo Zeceh'i
meisterklassijies. Prof. Wolf, kes ise
Liszfi õpilase Sauer'i õpilane, oh
pianistina ja/ipedagoogma kuulus ja
Tima õppis 'peamiselt tema meis-terklassis
Liszfi klaveripalu ning valiti
igal suvel parimate seast mängi--
ma lõpulkontsei-dil ,;Wiener" kpnt-serthallis.
Eeloleval, 'kontserdil inängib noor
kunstnik kaval esimesel poolel eelpool
mainitud jBaohi i,GcKlbergi variatsioonid'-.
Ori väheseid pianiste,
kes seda pala täielikult peast esitavad.
Teises osas seisab Liszt'i„üiiga-ri
Fantaasia", milline kirjutatud klaverile
ja orkestrile ning niida ka
Tiina kord on esitanud koos York ',
Symphony'ga. Seekord asendab or-kestri
osa teine klaver, millel saa-'.
dab: Madis Kireem. iMadis, samuti
kui Tiina, ön Talve Jaldre 'klaveri^
stuudiost ja Jõpetanud Kuningliku
Konservatooriumi kõrgema klaveriklassi
kursuse (First. Cla|s Ho-nours),
kuid ülikoolis vaHntid praktilisema
ala, lõpetadfes Toronto Ülikooli
insenerina ja teisttördselt
Montreali ülikooli äriinan|igement
magistrina. Vaatamata ülikooli pin-gerikaste|
e õpiiigutele on Madise huvi
jal püüdlikus muusika vastu jäänud
püsima ja arendiatud.: '
me
„Süda rambltules" on huvitav ras"
mat. Vaatamata sellele, et teatriraa-matut
on üldiselt raske kh^Jutada,
kuna ahiestili samal ajal kordub Ja
killustub, on Rehi Andre annud hSs>
tiloetava ülevaate. Sellest paistab
läbi tema isiklik entusiasm, sihikind-.
hss Ja armastus oma valitud kutsealalise
töö vastu. Ta on üks neid visalt
püüdlikke noori inimesi, kes
kõigi pagulasräimakute kiuste suutis
oma õpitud kutsealale truuks Jääda
kus maal ta iganes on elanud. See
fakt iSksl Juba sisendab Iwgejale re&i
\ Couchiching (Ganadi^y Institüte
on Public Affairs (GIPA), miUe ijljdks
direktoriks-on Valve Andre, ojn nii
siseriiklike kui ka rahvusvah}eliste
probleemide ja vatia mõttevah'etuse,
foorum. ' r
1981. ' aastal pühitses Instituui oma
50. juubdiaastapäeYa örpäevalise
rahvusvahelise ikonverentsiga. Konverentsi
ühisniniietajaks oli ,,Maailma
väljakutse" («"Rie Worid Chal
lenge") PõlijajLõünä dialoog ja
vahekorrad Ida-Läa^e pinge ajal.
1982. aasta konyer^tši teemaks on
,,Uus külm Äoda" ,!^ahe sessiooniga
Nõukogude Liidu ökonoomilise ja
poliitilise hoiaku kohta, eriti Ida-Eu-roopa
osas.' Teised istangii-järgüd
käsitavad USA poliitikat, aatomisõja
võimailusi, ' NATO ; kaitsepo!liitikät,
Genfi relvastu&köntrolli läbirääkimisi:
jne.,\,
Külaliskõnelejate ja delegaatide
hulgas on nimekaid poliitikuid, kaasa
arvatud USA administi-atsiooni ja
preSi Reagani lahemaid'kaastöölisi;
kirjaniiike, õpetlasi ja mäaihna majandusedu
juhtnraid isiksusi, V
VI
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, April 8, 1982 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1982-04-08 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E820408 |
Description
| Title | 1982-04-08-05 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
,,Meie Elu" nr. l4 (1675) 1982
I w^Mi—rrrr
KEVAD ON
SAABUNUD
On õeg mõelda karusnahk-esemete
/kiilmutusruumi
hoiule saatmisele. Pakume
teile täieliku karusnahkade
eest :hoolitsemise ja garan-.
teerime rahulolu,
^ Helistage nüüd tasuta
" kasuka äraviimiseks!
ÄRIS [UUED
KEVADMANTLID
, Ä i e felu" nr. 14 (16?§) \%1
VÄUAMÜÜK
petame igasuguste nankmant
ite ja jakkide müügi. Kõik on
väljamüügil. Müüme väljk omahinnaga
või allapoole.
191 EGLINTON AVE. EAST
(416) 488-1701 .
^ 9.3Öe.!. —6.00p.l.
. neljap. 7.00 p.l.,
laup. 3.00 p.l.
j - '
Chargex ~ Master Ch^rge
Morningsid® Mall
System fpr Senior Citizen
line
IDRUGS LTD
MIE 3E6 - TEL. (416) 281-3000
IM KOMPANII
dega. 5 tollised veerennid
taaluste katmine,
se vas u nietallkaitsed..
eval töökoda tel. 832-2238
0'932
7f
Olen kaasmaalaste teenistuses
selle firma'juures kinnisvarade
agendina. 50 kontorit Torontos
ja lõuna Ontarios.
IVICTOR UBE
TEL. KONTORIS: 694.3336
KODUS:' 488^129
: VAHENDUS!
ÜHI EESTLASTELE!
|i4elaüale-- tellib, ostab AA
pärased kondiitri tooted
[olaad Torontos ^ Kevad-
UPÄEVABEKS
-il--
P
STOKHOLM (EPL) — Talvisel ajal Tallinnat külastaja saab esimesel
pilgul linnast eriti sümpaatse mulje — lusne alla Jäävad auklikud
tänavad, katkised katused, palju prügi ja rämpsu tagahoovides.
Tänavatel lasub lumi paksult, lumesahad on väga haruldased
nähtused. Autod balanseerivad kuidagi pookmeetri-sügavuste lu-
[nnerööbaste vahel.
Riietuse poolest on praegu juba
raske venelasi eraldada eestlastest.
Venelasi tunneb tänaval ainult sellest,
et nad käivad lahmakalt ja mitmekesi
reas, andmata vastutulijatele
teed. Nende käitumine lokaalides on
häälekas ja labane.
Peamure on 1 toidunapipus.^ Piima
antakse ainult alla I-aastastele lasv
tele. Liha ja kala pole peaaegu saada.
Peamine toit on leib, kohupiim,
munad, ka haput koort on saada.
Kardetakse, et kartulid ja juurvili
lõpevad veebruaris otsa („nagu tava-liseltp.
Kopiv maksab 20 rubla kilo, kuid
pole peagu üldse saada. Saab
sünteetilist ,;musta kaviaari",
'"valmistab Kirovi kalanduskol-seda
osta
mida'
hoos. Tükk aega on raadios tehtud
•propagandat selle ümber, et eestlased
söövad liiga rasvast toitu.,.
Riidepoes- on päris ilusat riiet
35 rubla meeter.
.,KULUSABAD)"
Eriline nähtus on „kullasaba".
Teatud .ärisse võidalcse suhteliselt
odava hinna eest ära anda kulda, hõbedat
ja kristalli. Keegi ei küsi, kust
nood kaubad pärinevad. Kindlustust
kulla ja hõlpeda varguse vastu ei saa
kodanik võtta. f»Iii muretseb riik endale
kulda lisaks sellele, mis kaevatakse
. . .
Üürimajades on trepid ja trepikojad
lõhutud. Maja hakatakse ehitama
trepikojast peale ja kui maja
valmis, on ka trepikoda „valmis".
Kooiieratiivmajiad selle vastu on
suhteliselt paremini-ehitatud ja korras
hoitud; Eestlaste korterid on
kõikjal ilusad ja korras. Paljudel on
õnnestunud säilitada iseseisvusaegset
mööblit.
Takšotion Tallinnas kerge saada.
Hoiatatakse aga valetaiksode eest,
mis viivaci sõitjad linnast välja, kus,
ta paljaks röövitakse. Lastelt kistakse
peast lära Soomest toodud ,|Ca^
hu" tüüp^i mütš|d, kui lastel vanemaid
kaasas pole.
,yViru'' hotellis kontrollitakse ihn-selt
kõiki telefonikõnesid. Kui määrad
kohtumise Stuttavaga, siis kaob
telefonihääl ära; nii et ei saa aru,
! kas teine pool küuHs määratud aega.
Nähtavasti on see vajalik „sissmän-gimiseks".
KIPUVAD LINNA
Maal 'kipub ivähenema isiklike
maalappide pidamine. Nooremad
inimesed ei viitsi enam sellega ja
- isiklike loomadega vaeva näha. Üldse
kipuvad nooremad maaltj, ära linna,
kolhooside-sovhooside pere rau-gastub.
Maa tühjeneb. Ainult suveti
on seal suvitajaid, kes oni ära ostnud
mõne talu hooine^ 'ja neid korras
hoiavad. • >
Eestlased, kes töö|t^vad venelastega
koos, kurdavad, f^t nood on lai-sad.
Ei ole vahel üldse võimelised pidevalt
töötama. 20 minuti järel on
töötuju otsas. Pärast on kadedad, et
eestlased saavad paremat palka. Masinaid
ei hoita korras, selle tõttu on
töö efektiivsus kõikjal väga madal.
Auto tänavale parkija kruvib kohe
automaatselt oma auto küljest
ära klaasipuhastid ja peeglid ning
paneb need autosse luku taha, et
neid ära ei Ivarastataks.
MUEE JÄRVI P)iRAST
'Neeme Järvi üle on kuulda muretsemist:
Nüüd on tal küll esialgu
tööd. Aga mis siis saab kui ta vananeb,
millest ta süs elab? USA-s ei
ole ju mingit pensioni.;. Neeme
Järvi tegeliku majandusliku olukorral
ja positsiooni selgitamine ei leia
eriti uskujaid. V
Äimeerikä Hääl on Tallinnas ja
teisteski linnadeski praegu halvasti
kuulda.^tsegajaist pääseda paljud
sõidavad maale seda kuulama. Soome
TV annab küll pUte «'kapitalistlikust"
maailmast, aga mitte väga
paliju poliitikat. TV^ ja raadiot 'kasutatakse
ka selleks, et nende tugeva
hääle varjus saaks „segamatult"
(sjt. • kuulama tui t) omavahel rääkida.
Teatrietendused ja kontserdid on
kõrgetasemelised, publik hästi riietatud
ja kultuurse käitumisega.
Muusikapalade vaheajal on kuulda
intensiivset köhimist. 'Nähtavasti
põhjustab pidev alatoitlus nõrka
vastupanu infektsioonidele.
ABI TULGU ROOTSIST
— Rootslased ja eestlased Rootsis
peaksid abistama Eestit toiduainetega/
Viimase aasta jooksul on toiduainete
situatsioon eesti rahvastikule
tugevasti halvenenud näit. või,
liha piima ja isegi kartulite alal. See
puudutab ka kala ja kalakonserve.
Niisuguse üleskutsega tuleb rootsi
telegraafiagentuuri TT poolt tditud
intervjuus välja eesti efcsiilsptsiaal-demokraatide
ja Eesti Rahvusnõukogu
väliskomisjoni esimees Johannes
'Mihkelson. Intervijuu onj terves
ulatuses neljal veerul ära itoonud
'Sydsvenska Dagbladet.
. Intervjuus juhitakse tähelepanu,
et nõukogude statistika järgi on
Eesti peaaegu alati olnud esikohal
põlluma j anduslike viisaastakute
täitmisel. • Eestlastel ei ole aga oma
toodangust suurt rõõmu, kuna see
läheb N. Liitu. Ka eesti kalalaevastikul
on head saagid Islandi ja Lääne-
Aafrika randade ees, ent ka kalakonservid
rulluvad üle piiri Leningradi
ja Moskva'poole.
— Kuna Eesti peab andma toiduaineid
N. Liidule ja ka' Poolale, on
omal kohal, et ta isevsaab abi, kuna
seal oma rahval on toiduainete puudus,
jutustab intervjueeritav, lisades,
et puudus on ka tarbekaupadest
nagu lõng, õmblusnõelad, zhiletite-rad
jne. Lõnga'ei lubata JEestisse
saata väljastpoolt N. Lütu — üks
neid mõttetuid takistusi, mille kõrvaldamisele
peaksid rootslased kaasa
aitama.
Bussisõidud Mirabeli lennuväljale
ja tagasi Torontosse, 25-st eriajast
leiate kindlasti sobiva mineku^ja
juunis, juulis, augustis või septembris,
bussisõidu ajal pakume
kerget einet, Mirabeli lennuväl-,
jalt Finnair DG-10 reisilennukiga
Helsingi ja tagasi.
Ärasõit Tagasisõit Kestvus
HELSINGI m
STOKHOLMI
Nüüd on Apex lendusid nii Helsingisse
kui Stokholmi. Finnairi uue
sõiduplaaniga on võimalik; reisida
siit igal kolmaipäevaly reedel ja
pühapäeval ja tagasi tulla kolma;
päeval, laüijiJQvalivõi pühapäeval.
7.
'8.
9.
^2.
13.
14.
15.
16.
17.
18.
19.
20.
21.
22.
23.
24.
26. mail
26. mail
26. mail
26. mail
aO.maü
30. mail
30. mail
30. mail
16. juun.
16". juutf.
23. juun.
23.juun.
23. jum
23. juun.
\l, juul.
7. juul.
14. juul.
lj^. juul.
21. juul.
21. juul.
i4. aug.
4. aug.
11. aug.
L
1.
16. juun."
30. Juun.
14, juulil
25. aug.
30. juunU
U.juulü
28. juulU
25. aug.
. 7. juulil
4. aug.
14. juulil
"21. juulil
4.aug. .
I. sept.
21, juuUl
4. aug.
.28.JUU1Ü
II. aug.
11, aug.
l.sept.
25. aug,
15. sept,'
l.sept.
15. sept.
29. sept.
21 päeva
35 päeva
49 päeva;
91 päeva;
31 päeva
45 päeva
59 päeva
87 päeva
21 päeva
l^ontreal 1
Tbrgritp
Suclitigry
limltiihis
Sauita^.'Marie
Thunder Pay..
Winnipeg
Regina
Saskatoon
EdnrKDntGn
21 päeva
28 päeva
42 päeva'
70 päeva
14 päeva
28 päeva
14 lÄeva
28 päeva
21 päeva
42 päeva
21 päeva
42 päeva
Mai&
sept. ^
;".79aö'ö
894.00
974,00.
1G62.ÖO
• 960.0Q
960.00
960.00
IÖ3&.00
1036.00
1036.00
1036.00
Juunist'
augustini
S .987.00
-1083.00,
^1251.00
1149.00
1149.00
1149.00
1225.00
1225.00
1225.00
..1«-5.Q0
MAJUTUS
HOTELLIS
Meie hotellipakend teeb teie ole?
mise veelgi hõlpsamaks, ööbimine
2-inimese ruumis maksab vaid
$45.00 ööpäevaks. Võite ööbida
kõigis ^okos-hotellides Soomes ja
Kalastajatorpas või Interconti-nentalis
Helsingis. Hinda kuulub
ka hommikusöök. Hotellipakend
on maksev ainult juunis, juulis ja
augustist 1982 ja seda võib reserveerida
Finnairi kaudu.
STOKHOLMI
..RISTLEMIS» 00
28 päeva
Hinnad:
Hilmas ei ole Kanada lennuvälja-maksud
112.50. Apex-hind võimaldab
7—90-päevase Helsingi reisi.
Stokholm on vastavalt 14—90 päeva.
Reis .tulöbr reserveerida ja
makita vähemalt 21 päeva enne
ärasõitu.
AUTODE ÜÜRIMINi
Soome külastuse ajal võib Finnair
reserveerida teile auto lennuväljale.
Auto uurimine nädalas maksab
alafes $350.00. Iga lisapäev
Täiskasvanuile
Lastele
Sülelapsed
•
! Juuni,
i&sept. juuli,
* sõidud aug.
$763.00 $905.00
$382.00 $453.00
$77.00 $91.00
PUHKUSEPILI
Võite lennata Soomes 15 päeva
jooksul piiramatult soome lennuliinidel.
Pileti hind on ainult
$235.00.
10% sissemaksu, mida ei tagasta-'
ta tuleb maksja koos kohareser-vatsiooniga.
I .eservatsioon teha,
samuti piletihir d tasuda vähemalt
30 päeva enne ärasõitu. Loobumi^
se juhul piletite ostu järele, väljaarvatud
;haiguse või surma juhtumiga,
võetakse piletihinnast 25%.
Reisite Soomes raudteepiletiga
edukalt ja mugavasti. Pilet õigustab
reisima piiramatult kõigis reisirongides
Soome piirides 22 päeva,
8-päeva pilet maksab $72.00 ja
IS-päeva pilet $105.00.
Ainult $189.00 isiku koht^. Nautige
2 ööd kestvat edasi-tagasi reisi
üle Läänemere Stokholmi; Veedate
päeva Stokholmis. Reisihinnas
on kabiinimajutus laevas,: 2 hommikusööki,
2 «õhtusööki puhvet-lauast,
Stokholmi edasi-tagasi sõidud
turismibussidel, 21/2-tünnine
ringsõit Stokholmis. Kui teil on
rohkem aega, võite 'kogeda Stokholmi
„täisristlemist", kus kahe
Silja Line laevas veedate unustamata
õhtu Helsingist Stokholmi
ja tagasi. Teil on võimalus veeta-
2 'päeva ja üks öö Stokholmis, kus
majutuskohaks on Hotell Reisen
— GamlaStan'is. 'Hinna sees on
ringreisile lisaks 3 hommikusööki
ja 2 õhtusööki puhvetlauast laeval,
hotelli^ajutus, kabiini^maju-tu9
oma mugavustega ja edäsita-gasi
sõit turismibussiga Stokholmis.
Reisihind "ainult $239.00' isikult.
Kõik ülaltoodud eripakkumised
müüakse ainult Finnairi Atlandi
lendudega koos. Toimige, kiiresti,
sest 1. aprillist alates hinnad tõusevad.
J
Tähelepanu: kõikide lendude
hinnad on kehtivad 1. jaan. 1982
ja võivad muutuda ette teatamata.
¥õtb ühendust raisibyr©©g€§ ¥dl Fii^inolr^igo
konfreai 1514) 2»M173
J .
tajai Ja ng9t@Juhi ahlM kogemusi ko-
Rein Ändr® Ä d a rambitules",
EKK Lund, Rootsi 1981, 197 lk.
„Süda rambitules" on kogumik
mälestusi ja kogemusi, nagu alapealkiri
ütle^. Raamatut võiks jaotada
kolme perioodi — aittori õppeaeg
Riiklikus Lavakunsti Koolis (RLK),
põgeniku asetad Rootsis (1945—1948)
ning elu ja tegevus Torontos. Need
ajavahemikud omakorda jagunevad
pikemateks või lühemateks peatükkideks,
käsitledes autori eliMlkü ja
sündmusi, reise, õppeaastaid, õpetajaid
ja' koileege. mitmel maal. Raamat
on illustreeVitud rohkete foto-
Autor on pärit Harjumaa äB:tost
maanurgast, Lol^sa rannast, ning
ttema huvid ja kalduvused teatrikunsti
vastu pärinevad varasest lapsepõlvest
ja näitemängu tegemisest
algkoolis. Kuigi tema esimene näitle,
ja osa oli vanakuri, kes päkapiku-meeste
käest kõvasti sugeda sai, jäi
näitlemise isu ometi poisile hingesse.
Autor on $uuk'e soojusega kirjelda,
nud oma kodukoha inimesi, maastikke
ja V kultuurist isetegevust Se-da
lugedk tulevad meelde mitmed
teised kodmnaa külade ja valdade
keskused! kus ärksamad maanoored
otsisid meelelahutust, korraldasid
kokkutulekuid, ehitasid rahvamaju
n\ng püüdsid avastada endaväljen-jduse
võimalusi. Unustad, et loed
neid ridu võõral maal: silme ette kerkivad
kodumaa suved, laulupäevad
Ja surnuaiapühad* külapoed mürtsu-va
puhkpillide orkestriga, näidendid
Ja laulumängud, mida alt saalist hinge
kinni pidades jälgiti — terve see
]kauge^ hele ja rõõmus aeg, kus suvehommiku
koit saabus liiga ruttu ja
MUS päev olt sama pakatav Ja noor.
Piltlik Ja elav on kirjeldus ka vii-
• masel suvel 'Loksa ratuvamajas peetud
peost, kus rida suvitajaid Estonia
lauljaid ja näitlejaid kava jtält-sld
ning pidulisi ligidalt Ja kaugelt
kokku meelitasid. 1
Rein Andre astus 1938 a. RLK-i. Ta
pääses hõlpsasti läbi sisseastumise
eksamitest ja pooleaastase katsese-mestri
sõelast. Kooli kursus oli kolme
aastane, mille Järsle lõpetajad
suunati pealinna suurematesse teatritesse.
Kolmas õppeaasta langes
aga Juba esimese vene okupatsiooni
aega, kus õppekavasse oldi sunnitud
marksistlikke aineid sisse tooma.
Väärtusliku osa Andre mälestustes
moodustavad kahtlemata peatükid,
mis kirjeldavad lühikest aega tegutseda
saanud RLK tööd Ja tegevust,
selle õpetajaid, metoodikat Jai töö^
tehnikat. Ma pole kindel kas j meil
RLK kohta senini üldse midagi kir-
Jutatud. ongi, kuna kooli tegevus langeb
vabariigi lõpuaastatesse Ja kooli
lõpetajad olid kodumaalt ladudes
alles noored üibnesed.
RLK-s püüti hoiduda tühjast
tosest ja rõhutati realistlik-elamus-likku
näitlemise oskust. Sellele on
iraamatu autor ka onsas hilisemas
näitleja nhig lavastaja tegevuses
truuks jäänud. Kutseline eetika, ausus
kunsti vastu, distsipliin Ja iidea-lism
on Rein Andrele koolist kaasa
antud ning ta on 6ma edaspidises
elus püüdnud sellel liinil püsida. Ta
rõhutab korduvalt, et näitleja peab
olema kirjanduslikult Ja keeleoskus-likult
haritud ning peab püüdma
end kogu aja ses osas täienda |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-04-08-05
