Meie Elu = Our life, April 8, 1982

              / ' t l
,jWeie Elu" 14(1678)1^^, ,^ele Elu" nr. M 1982 MEUÄPÄEVAL', 8. APRILLIL ~ : T H m S M Y ž M ^ % S
N. LIIDUS?
lus seal N. Liidu arusaamise koha-
(eit korra alalhoidmisega toime ei
(üle, pleks 'üuöks koormuseks ja vä-jiendakš
N. Liidu väeosade arvu sise-laal.
'Sellest võiks 'julgustust saada
,1 Liidu suuremad allasurutud rah-lad
ja hakata kindlama häälega i r e -
(orme nõudma. N. Liit on sattumas
la enese/poolt kujundatud nõiaringi,
lillest väljapääsu ei ole.
LVASTUS KURNAB
N. Liit on kulutaäud tohutult raha
la varustust oma sõjalise võimsuse
luurendamiseks jaj pigistanud oma
fabvaste sbest välja nii palju kui
fcldse mõeldav. Nüiid, kus USA teos-lab
suurt programmi oma sõjaliste
iõudude. sburendamiseks: ja* relvas-
:use moderniseerimiseks, N. Liit on
iünnitud tkgema s4ma. Ta ei või lü-jada,
et USA võiks kujuneda temast
tugevamaks sõjaliselt jõult. See
leks N. Liidule esimeses järjefkor-as
süyreks sisepoliitiliseks kaotu-
;eks. Allasurutud rahvad võivad ha­lata
"lootma USA ja teiste läänerii-
:iäe sõjalisele abile oma reforme ja
'abadüst nõudes. Praegune võidu-l^
kš relvastuse alal kahjustab N.
üdH majandtist palju suuremal •
lääi-al kui USA oma ning kiirendab
Liidu kokkuvarisemist sisemiste
'askuste tagajärjel.
Uurimuse kohaselt, ei ole läänerii­kide
.sooviks N. Liidu kiire lagune-fme
sisemiste rahutuste ja kodusõ­ja
tagajärjed. Nad eelistavad pikal­isemat
ülemmekut\ reformide teos^
jamise ja isikuvabaduste järkjärgu­lise
suurendamise Ikaudu. Selleks
biiütakse avaldada Poolale ja N. Lu­kule
majanduslikku ja /poliitilist V
iurvet,et sündida neid järkjärgulis-
|e järelandmiste tegemisele ja veen­da
selles, et Stalini diktatuur ei ole
jnam rakendatav.
N. Liit samal ajal teeb erilisi pin-itusi,
et USA julgeolekut ohustada
terrorismi õhutamise kaudu kõigis
5jA-le sõbralikes riikides ja kom-lünistliku
diktatuuri levitamisega
[esk-Ameerika riikides, andes seal
Iteotsevatele mässulistele gruppidele
kõike vajalikku sõjalist toetust ja
jirtstruktoreid sissisõja taktika välja-lõppe
alal Mõlema poole tähelepanu
jon vimasel ajal koondunud El Salva»
|(lorile ja seal ei otsustata mitte üksi
|E1 Salvadori kiisimus. '
-t- LK
£ AVALDJATAKSE
daarsuse" presiidiumi kõik 11 liiget
tuleb vangistusest vabastada koos
liieeh Walesaga. Lähiräikäimiste alu-
Iseks tuleb võtta valitsuse poolt kin­nitatud
ametiühingute ,põhikiri ja
mõlemal poolel tuleb avaldada
Irast tahet leida võimalusi kriisiolu­korra
lahendamiseks. Valitsus ei
I rutta nendel tingimustel läbirääki-
I miste alustamiseks ,3olid'aarsuse" ja
kiriku juhtidega.
Rahva poolehoid ^Solidaarsusele"
i ja tema juht Lech Walesale4uli eriti
ilmsiks i^?. märtsil, kui preester
Jankowski - ristis Walesa kolmandat
tütart Gdanski kirikus. Kirik ja selle
ümbrust oli rahvast täis ja kõik tõst­sid
käe kuulsa W. Ghurchiiri «victor'
ry" märgiga, kui proua Walesa oma
tütrega neist. mööda kirikusse läks.
Mosicvale ei mee(do
rootsi hävitušlennulc
: Parteiajaleht „Pravda" kritiseeris
rootslasi, et need kavatsevad teha
uue hävituslennuki. Leht nendib, et
selle taga seisab Rootsi kõige suu­rem
firm^,Saab-Scania" koos mõne
ameerika äriga, nagu General Elect­ric
ning Pratt and Whitney.
Kirjutajaks oli ;;Pravda" Skandi­naavia
korrespondent Mihhail Kos-tikov,
kelle järgi Rootsi valitsus on
hoolimata opositsioonist juba teinud
otsuse plaani läbiviimiseks. Kõige
suurema kasu ' saavat lennuikiprog-rammist
Rootsi ja OSA suurfirmad.
Pratt and Whitney olevat lubanud
luua tuhandeid uusi töökohti Põhja-
. Rootsi. , I
J.M.
fsse ja Venemaale
{alonõupakke kuni 19 V4
täielikult kindlustatud,
ipu meie äris.
[•^ lau]»evani kl. 9 hom. — kl. 5 pl.
>t kella 5 kokkuleppel telefoni teel.
lÖRTINGCO.
Ontario M6R 2N5 - Tel. 531-3098
if;;.::y-:;v:;o;^<-;>.;y$;^;^:;-:^;;^^
•:c•^\••^"^'v::-;•:^^•;^•:•:v:-::'-.-:
Sõ|a(ine lco!clcypõrge lng{i§maaga võimalik
Mööcluiiud.^|*eedelArgentima merevägi vallutas Inglismaale kuuluvad Falkland! saared.- /"Saarte;,
pealinnas, Port Stanley's asuv vahiüksus avaldas nõrka vastupanu. Ainult kuberneri asulat kaitsev
komando avaldas tõsisemat vastupanu ja hoidis ründajad tagasi 3 tundi. Argentiinlastest sai surma
2 ohvitseri ja imitmed sõdurid haavata. Inglastel kaotusi ei olnud. Vajiikomtodo alistus kuberneri
käsul. • . ;
President Leopoldo Galtieri ette­panekul
Argentiina valitsus kuulu­tas
Falklandi saared üheks Argentii­na
provintsiks ja nimetas sinna
uueks kuberneriks kindral Mario
Menjamin Menendezi. Alistunud
saarte kuberner ja Vahimeeskond
asetati transportlennukisse ja saa­deti
Urugüaisse, kust Inglise valit­sus
võib nad ära viia.
Vallutatud saarestik nimetati Mal-vina
saarestikuks, seal kuulutati väl­ja
sõjaseadus ja elanikel keelati väl­jatulek
majadest. Administratsioon'
kujundati ümb^^er ja asuti kiiresti lik-
. videerima kõike, mis oli inglise pä­ritoluga.
Isegi i koolid ja kiriku juha­tus
kujundati üniber Argentiina
mustri kohasel.
Argentiina rahva juubeldades pre­sident
Gatierl teatas Buenos Aire-sis,
et vallutatud saari kaitstakse
kõigi võinialikje sõjaliste jõududega,
kui Inglismaal peaks tegema katset
= neid tagasi vallutada. . ^
Falklandi saarte vallutamine Ar­gentiina
merejõudude poolt kutsus
esile suure pahameeletormi Inglis­maal.
Valitsus ja parlament kinnita­sid,
et Falklandi saared on osa Ing­lise
territooriumist, saarte elanikud
ön inglased ja; neid tuleb kaitsta..
Möödunud näd^ilalõpul moodustati
40-est laevast koosnev merejõud, ku­hu
kuulub 2 lennukite emalaeva ja
saadeti Lõuna-Atlandi piirkonda. . i, .
Avalikkusele ei teatatud, milline ^us selle.le nõudmisele tähelepanu ei nas ja Inglismaal ,on sõjaline kok
ülesanne ^ellele merejõule'anti. Lae- omistanud. kupõrge nende kahe maa vahel või-vastik
võib jõuda Falklandi saarte Falklandi saarestiku, mis asub^750 ,malik. :
lähedusse umbes 18. aprillil. km kaugusel Argentiina rannast ja A.N.
Möödunud laupäeval LRO Julge-; 12,000 km kaugusel Inglismaast
oleku Nõukogu oma erakorralisel lavastas üks Inglise laevakapten 1590
koosolekul mõistis hukka Falklandi a.' Saarestikku kuulub kokku 200
saarte vallutamise Argentiina mere- saart, üld pindala 11,000 ruut kin.
jõudude poolt ja nõudis Argentiina Elanikke 1980,. kes peavad endid ing-sõiaiõudude
otsest väljatooniist lasteks.
Lõuna-Atlandi piirkonda, falklandi saartelt. Argentiina vaht- Arvestades meeleolusid Argentii-
Kõikides teistes vabades maades
läänemaailmas tegutseb üks EEIJK
praostkoild. Sem on sel alal olnud
ainsaks elrandiks USA, kus tegutse­vad
kaks praostkonda, mille juhti­deks
on olnud praost Valter Viks ja
praost Aleksander Hinho ja nüüd
praostid kudplf Kiviranna ja Rudolf
Reinaru. EEIJK peapiiskop K. Veem
juhtis juba mõnda aega tagasi tähe­lepanu
s^sjaolule, et see tuleks ka­suks
Eesti Kiriku ja koguduste töö­le,
kui mõlemad USA eesti praost­konnad
liituksid üheks ja ühiseks •
„EELK Praostkond USA-s". Küsi-
, mus leidis põhjalikku kaalumist 31.
okt. 1981 New Yorgis peapiiskopi
osavõtul toiinunud USA eesti õpeta­jate
ja koguduste esindajate töö­koosolekul,
mis kiitis heaks meie ki­rikupea
etteparieku. Praostitele R.
Kivirannale, ja R. keinarule tehti
ülesandeks teha vajalikke etteval­mistusi
selle kava ellurakendami­seks..
.•
Va j alikud eeltööd on nüüd I lõpule
lähenemas jä kolmapäeval, 17| märt­sil
toimus takewoodis praostite töö­koosolek.
Välja töötatud kava^ iälusel
toimub kõigi tJSÄ, eesti koguduste
õpetajate ja; saadilute ühine Isinod
Lakewoodi kiriku niumeslaupäeval>
17. aprillü algusega kell 11 hommi­kul
Enne 17. aprilli kokkutulekut tu­leb
iga koguduse juhatusel iihiseks
praostkonnaiks koondumise küsimu­ses
teha vajahk otsus. Otsus teata­takse
võimalikult peatselt oma prae­guse
praostkonna praostile.
^ ^ ^ ^ ^ ^
Eesti vabadusvõitlejad olid kõikjal vaba maailma maadel E.V. äs­jasel
aastapäeya märkimisel järjekordselt erilise austamise osalis­teks.
Juuresoleval pildil New Yorgis Eesti Jlaridusseltsi naisosa-konnast
Margie Derrick dekoreerib Vabadussõja veterani uis. Val­ter
Brunbergi rinda rahvusvän^ides rösetigaltema aktusele saabu­misel.
V. B^unberg, kõige Vanema (50 a.)
satsiooni ----.N.Y.E. Yabadušsõjalaste^^Ü^ asutajaid, on muide
tuiitüd ärkanüsaegse kirjaniku E.Brimberg-Bonih („Täsuja"
j.t.) poeg. tenaa kõrval poolenisti V
ja veteran ajaldrjanik H j Foto — Salme Parming
Hiinapei
liyvitatud Moskva
jo Tori Võitb|af0
Ohingute IWdvi
esimeheki
i
Kümme kuuÖ on möödunud har­jutusest,
mil Charles Kipper esma­kordselt
asus' juhatama Toronto
Eesti Meeskoori. Kui esimesel har-
JutužeroüSaia^paär iosin^^ lätilü-^
meest, süs praegused- harjutused
toimuvad 50—60 laulumehe osavõ­tul.
Kooriga on ühinenud rida uusi
Ja endisi eemalejäänud lauluvendi,
sest uue koorijuhi hea muusikaline
eriharidus, ta sõbralik iseloom ja
huumorimeel, koos pedagoogiliste
teadmiste pagaasiga, bn panuseks, et
koor mi arvulise koosseisu, kui ka
muusikalise tasemega om tõusuteel.
Oma kolmepäevase 'töönädala juu­res
koolis juhatab Charles Kipper
nelja 'koori. Ajanappusele tähelepa-nupööramata
leidis ta aega sõbrali­kuks
vestluseks. 'Küsimusele — kui­das
meeldib olla T.tE. Meeskoori
koorijuhiks^ — on vastus: „01en
aasta jooksul õppinud tundma T.E.
Meeskoori ja meeslaulu ja mulle on
hakkanud see rohkem ja rohkem
meeldima. On rõõm näha seda indu,
millega suhtutakse lauluharjutus-tesse."
• •
Toronto Eesti Meeskooril seisab
ees pingerikas tegevus. Aprilli 17^dal
on Lakewoodis Eesti Majas kontsert
kuhu sõidetakse bussidega. Välja­sõit
Torontost Eesti Maja juurest
reedel, 16. aprillil ja tagasi jõutakse
18. aprilli- keskööks.
29;-mail toimub Torontos Seneca-
College'i Minkler Hallis XII Eesti
Meeslaulupäev Põhja-Ameerikas.
Noodivihikud on trükitud; ja - laiali-
^saadetud." "Arfieerilca 'Üfiengriikidest
tiileyad laulupäevale New Yorgi Ees­ti
Meeskoor, Baltimore Laulumehed
ia donnecticuti Meeskoor, mis koos
T.E.' Meeskooriga toob Jaululavale
159 laulumeest. On loota, et laulu-'
mehed ka teistest keskilstest, kus
pole meeskoori, liituvad faulupäeval
ühiseks pereks. i
Laulupäeva kavas on hehlboijad:
R. Tobias, E. Võric, A. Kunileid, H.
Känd, K. Türhpu, T. Vettik, A. Kapp,
R. Päts R. Toi, J. Simm, J. Mandre,
E. Aav ja L. Vipkhaus mis pakub
läbilõike meeskooride lauluvarast.
27. juunü esineb T.E. Meeskoor
New Horizon'i 10 aastase tegevuse
tähistamise pidustuste sarjas, andes
kontserdi, mille kavas laulud, mis
olid kavandatud esitamiseks T.E.
Meeskoori aastakontserdil. ^ Lisaks
: on kavas veel paar ingliskeelset lau­lu.
Kontsert toimub Edsti Majas, on,
tasuta ja kontserdi vaheajal paku­takse
ka kohvi. 1
Suvepuhkusele saab"^ T.E. Mees­koor
alles p^eale esinemist 3. juulil
Seedrioru „Suveharjal'", et koguda
jõudu uuöks te^evusaastaiks. '
O.H.
TULUMAKSULEHTEDE TÄITMINI
Eglinton Ave. E., Toronto, Ruum 206 — Soome
panga maja. Avatud: esmasp. — reedeni kl. 10—Ifi,
laup. 10—3. TEL. 488-1801
iMaitwad tordid ja koogid kevadpühadeks!
PETIT PARIS
S(ONDIITER . - i KOHVIK
fu/ge, nautige kohvi ja.in^ie
isir@opapära$ed tordid — küpsised -°-
TELLIGE VARAKULT!
B82-4 iloor St. West (Araiadabl
[ Toronto, M6S 1P5
Tel 769.9881
Kanada Eesti Võitlejate Ühingute'
Liidu esinduskogu koosoleku HamiL
jtonis avas esimees K. Tori. •
I l^oosOlekust olid tulnud osa võt­ma
Montreali, Ottawa, Toronto, Ha-imilbni
ühingute ning USA Liidu
jes^ijidäjad;
! koosoleku juhatajaks valiti R.
iMõks ja protokollijateks U. Tamre '
ja E. Lindaja. Liidu tegevuse aruan­de
esitas esimees,rmillest selgus, et .
iLiit koos ühingutega oli tegutsenud
'edukalt ja süvendanud koostööd
Keskuse ja teiste Balti sõjaveterani-
|de vaheK Keskuse esimees informee­ris
I järgu teeneteristi annetamisest
Sir CoUins Haynes'ile, kes olnud
Aujstraalia eesti sõjameestele suu-jeks
abiks kommunismi vastases
võitluses sealses piiiikonnas.
Kassa-aruande esitas laekur V.
Liltlakas. Tegevusaasta oli lõppenud
majanduslikult ülejäägiga. Ühingute
tegevusest andis informatsiooni A.
Juirs HamiltjOnist, E. Ruberg Mont-realist,
R. Piirvee Ottawast ja .R.
Moks Torontost.
E. Ruberg toonitas eesti keele säi­litamise
tähtsust noorte hulgas ja
ütles, et peame nende „ajusid pese­ma"
sini-pust-valge seebiga. Ta soo-vitjas
kõil^idel eestlastel suunata oma
säästusummad Toronto Eesti panka,
et I sellest saaks kasu eesti j ettevõte.
Montreali Eesti Võitlejate Ühirig tä­histab
sel aastal oma 30; aastapäe­val
Ühingul on olhud eriti iea koos­töö
skautidega ning hiljuti toimu­nud
Quebeci provintsi murdmaa
suusatamise võistlustel tervitasid
na|d võistlejaid, kes pidid läbima
Läjttemäe maaala, tervitusega „Tere
tu emast vabade eestlaste maale!" —
muidugi prantsuse keeles. Kõikidele
suruti pihku Eesti kohta andmeid
sisaldav v o l d i k . L i i t on toetanud
kaasvõitlejaid nende vastu tõstetud
nn. „sõjasüüdlaste" kohtu kulude
katmisel.
Jidu: tegevuskava esitas K. Tori;
Pejale tegevus'^avalise töö hakkab
Liit tegema eeltöid ESTO-84 sõja­meeste
ürituste läbiviimiseks. Kes­kuse
ülesannetel, ajaloo alal, saadeti
kiri E. Tiivel'ile Montrealis. E. Tüvel
on ainukene järele jäänud Eesti sõ-janõukogu
lüge ja oleks võimeline
paremat valgust heitma küsimusele,
miks eestlased ei hakanud relvadega
vastu venelaste sissetungi puhul
Eestisse. Vabadusfondi täiendamist
otsustati jätkata korjandusega ning
toetuste vastu võtmisega.
Jyiidu esimehek^^^ tagasi K.
Tori, Juhatusse valiti V. Lillakas, V.
Raiend, R. Piir|vee, L. Püilberg, H.
Lember, R. Möks, E. Ruberg, E.
Uduste, E., Liniaja, A. Tooming, Ai'
Jurs ja G. Lootis.
Revisjoni koibisjoni moodustavad
F | Koger, J. Kirsipuu ja R. Linde-man.
^ Aukohtusse valiti A.Mägiso, Kore
jaj A. Jurs.
K.E.V.U. Liidu ülesandeks jäi sel
aastal korraldada sõjameeste: suv^-.
•Kommenteerides M. - Liidu ; presi­dendi
Leonid Brezhnevi kirja Puna
Hiina valitsusele, milles Brezhnev
avaldas soovi sõbraliku koostöö
arendamiseks N. Lüdu ja Hiina va­hel,
valitsus Pekingis ei soovi paran-
. dada diplomaatilist vahekorda N.
Liiduga, seni kui N. Liit ei'ole muut­nud
oma seisukohta Hiina suhtes, H.
Liidu suured sõjalised jõud on
koondatud Hima piirile ja Moskva
pidevalt kritiseerib Puriä Hiina vä- '
Jispohitikat, eriti Lõuha-Ida' Aasia
,osas. ^ i ' , ; -^
Nagu varem. Moskva/on. püüdnud j
läheneda Pekingile siis kui sellel on'[
lahkarvamisi USA-ga, hagu praegu,
kus USA müüb relvi Taivanile, Pe­kingi
'Vastuseismisele . vaatamata.
Puna Hiina loeb Taivani üheks oma
provintsiks, kuid asub seisukohal, et
oluline temale on Ü^A tugev^ N. Lu­du
vastane meeleolu: See pidurdab
N. Liitu ajamast aktiivsemat Hiina
vastast poliitikat Lõuna-lda Aasias
ia hoiab ära N. Lüdu
Hiina põhjapoolseid iproviritse;'
^ Paavst Johii Paul II kutsus Jesuii­tide
Ordu juhid Vatikani ja nõudis
nendelt, et nad hoiduksid segamast
endid poliitikasse ja tööliste prob­leemidesse
poliitilises võitluses. Or­dul
tuleb tegeleda rohkem usuliste
ja misjonitööga seotud Idisimüstega.
N. Liidu president Leonid Brezh-nevil
oli südameatakk jä selle taga­järjel
ta ei ole võimeline täitma oma
ülesandeid 'KiE peasekretärina; Kuul­duste
kohaselt ta lahkub sellelt ko-
1. mail. •
on suurem töötute arv pärast II
maailmasõda. Valitsi^s püüab nende
olukorda leevendada uute töökohta- ;
de muretsemisega ja töölistele üm­berõppimise
võimaluste andmisega.
Kõige suurem töötute arv on auto-tööliste
seas.
Münchenis, tääne-Šaksamaal ka
ižr Atlanta massmõrvar, kes tappis
28 musta noort, tunnistati süüdi ka­hes
tapmises ja mõisteti kahekord­selt
eluks ajaks vangi. Saiiias teata­ti,
et ta võib saaida parooli 7 aasta
Uus sõ|aväevdlitsys
^ Kindralite valitsus Türgis kavat­seb
pehmendada valitsevat korda ja
änd^ võim üle parlamendile-.ja .selle
poolt valitud vaHtsusele 1983. või
1984. aastal.
'Är Kindralite valitsus Poolas peab
võimu rangelt oma käes ja teeb vaid
Ti^inimaalseid järelandmisi telefoni
ia teiste sidevahendite kasutamisel.
Telefoniühendused välismaaga on
keelatud, samuti reisimine välismaa­le.
Selle tõttu tuleb Poolast välja ka
vähe põgeniMce.
yaatamata verisele valitsus^ Iraa­nis,
on olukord stabiliseerui|ud ja
Iraani armee on saavutanuci mit­meid
olulisi võite maale tunginud-
Iraäki vägede vastu võideldes. See
on tekitanud teatud ärevust teistes
Araabia riikides, kes peamiselt toe­tavad
ristati j kommunistlike spioonide
grupp, kes oli kogiinud andmeid
IJS A salajaste relvade kohta- aastaid
jä toimetanud need Ida<Saksamaale.
Karistuse määraks oli 6 aastat vasi-gištustr/
v ••'[ ^ ^
Kaks Metropolitan Toronto polit­seinikku
ja kolm eraisikut arretee­riti
narkootiliste ainete illegaalse
Kanadasse toomise pärast. Arretee­rimine
järgnes 2 kuud kestnud uuri­misele^
ja grupi tegevuse jälgimisele.
Arreteerimisel saadi kätte 3 • naela .
marijuanaf. . r •
Londonis, Inglismaal on kuritege­vus
n üvõrd s.uurenenud, et vanemad
iiiimeäed ei julge enam õhtul /välja
müiha ja eelistavad jääda ko^, lu-kusta|
tud ukse taha. Selle tagajärjel
ühiskondlik elu on jäänud soiku.
Isegi naabritega käiakse vähem läbi.
7<r. Ameerika kindrali. Dozieri röövi­jad
Itaalias mõisteti sunnitööle kuni
27 aastaks. Nende juht Antonio Sa-vasta,
kes oli tegelikuks kindrali
röövimise korraidajaks ja iema van­gistuses
hoidjaks 42 päeva jooksul,
sai karistuseks 16 aastat vangistust!
Ta olla olnud koostÖötahteline polit­seiga
ja sellepärast/sai kepgemä'ka­ristuse.
Guatemala armee noorem ohvit­serkond
kukutas president Romeo
Lucas Garcia valitsuse ja andis või-mu
üle parempoolsetele vanematele
ohvitseridele, kes hakkasid „puhas-tama
maja", Valitsuse kukutamine
leostus ilma vereohvriteta,' sest eel­mine
valitsus oli ebapopulaarne,
saamatu ja korruptiivne. Korra jalu­leseadmiseks
uus valitsus soovib
saada laenu ja maJEuiduslikku toe­tust
USA-lt. President Reagan ei näi
ruttavat majandusliku abi andmise-'
ga. Ta soovib näha kuidas uus valit-sus
„maja puhastab" ja kuidas' ta
kindlustab elanikele isilkuvabaduste
kasutamise. v ;
Guatemala poliitilised parteid näi-
"vad pooldavat uut valitsust ja luba-vad
sellega koos töötada. Maal te^
gutsevad mitmed terroristide gru­pid.
Neid toetavad komAiunistlikud
valitsused Nikaraaguas ja Kuubal.
•Kuidas valitsus nende vastu võitlust
-jätkab, ei ole selge. •
1^ Paar kuud tagasi oli atentaat Lii­büa
diktaator Qaddafile. Ta oli saa­nud
lõuast kergesti haavata. Aten­taadi
korraldajaiks olid olnud Lii­büa
ohvitserid kes hiljuti tulid taga­si
Chadist.
1^: Seoses paavsti.. mõrvatätsega on
nüüd; vahistatud ka tein^;tiirklane,
kes seisis Mehmet Agca lähedal, kui
see t ilistas. See on türgi üliõpilane
Oem^r Äy, ta arreteeriti Saksa; polit­sei
poolt.
-j^ President* Reagani poliitika, mis
tahab hoida ära utite ,^Kuubade"
tekkimise Kesk-Ameerikas, leiab tu­gevat
kriitikat kogu maailmas. Sel­les
poliitikas nähakse, et USA valift-suis
toetab El Salvadori valitstist. El
Salvadori valitsust loetakse reakt­siooniliseks
yalitsyseks. Ei arvesta­ta,
et valitsus püüab pidurdada kind­la
korraga terroristide tegevust El
^9ivadori majanduse lammutamisel;
sildasid jäjõujaMnu ohkides ja asu­laid
rünnates.
Viimaste andmete kohaselt on
Kanadas 1,119,000 töötatöölist. See
24. aprillil
""iiiiiiiiiiiiiiiiHiiiijiJiriBippn^^^^^^
MINGIT ;
KOMntpMISil
KOMMUNISTIDEGA
k. Pits-1918.
IIHIIIHillliHllillll»lil(iP
iitkomitee
päevad. Ürituse'kohaks valiti Seedri-
°^Ja ajaks 21. ja 22. aug. 1982.
^birääkimistel käsitleti mitmesu.
^?eid rahvuspöliitUisi ja vabadus-
^itiuslikke probleeme. S^a võtsid
^"nvee/R. Tralla, E. Lindaja, H.
^ember. U. Tamre, A; Jurs, V^^^^
d, H. Teder R/te^ee ja M.
Pärast Toronto Eesti Ühispanga
aasta-peakoosolekut toimunud kre-diitkomitee
koosolekul toimus ame=
tite jaotamine. Hi^o Urm, kes on
krediidikomitee liige ^a^ panga
asutamisest ja 1/iimased 23 aastat ol­nud
selle esimees, seekord enam ei
; kandideerinud esimehe kohale. Te­ma
asemele'valiti senine abiesimees
S. Veidenbaum. Ka krediidikomitee
sekretär Karl Arrp enam ei kandi­deerinud
ja tema asemele valiti Pee-
I E.L. t3r Einola.
KÜLALISKÕNELEJAKS ÜEKN-
• ••• ESIMEES LiSAVIi ^.v;' _
EKN juhatuse koosolekul möödu­nud
nädalal otsustati • Eestlaste
Kesknõukogu Kanadas üldkoosolek
pidada Eesti Majas laupäeval, 24. ap­rillil;
Külaliskõnele jaks EKN' üld­koosolekul
on Uleinaailmse Eesti
Kesknõukogu .esimees Lembit Savi
New Yorgist., Koosoleku päevakor­ras
on poolaasta tegevuse ülevaade
ja tegevuskayahsed küsimused. Ava-palvuse
peab õp. dr. A. Laur. •, ;:
Koosö ekul vahetati mõtteid järg­mistel
Eesti Päevadel korraldatava
Ülemaailmse Rahvuskongressi ette-valmistamise
küsimustes. Rahvus­kongressi
korraldamine on EKN
ülesandeks. Selleks moodustatakse
EKN eritpimkond. 'Koosolekul mää­rati
kindlaks; ESTO '84 üldise kong­resside
toimkonna ülesanded, mille
esimeheks on EKN esimees. ,
Vahepealse tegevuse kohta esimees
L. Leivat informeeris Euroopa Ikes-tatud
Rahvaste Kanada Komitee
(seitsme rahvusgrupi esindajate)
koosolekust," kus otsustati laupäeval,
1. mail korraldada Ottawas Vene
saatkonna ees ühine kommunismi­vastane
demonstratsioon. Selle üld­juhiks
on komitee esimees dr. L.
Luk|ss. Balti Liidul on ettevalmista­misel
16. mail korraldatav • Balti
Noorte Päev. EKN esindajad võtsid
osa vahepeal peetud Antibolshevic
Block of Nations (ABN) koosole­kust,
kus ABN Käjiadas üheks abi-esimeheks
valiti BKN esindaja T.
Romet.
Koosolekul olid arutusel veel mit­meid
jooksva tegevuse ' cüsimusi i
.'u