Meie Elu = Our life, June 20, 1985

              u** nr.25
ICE •
junus
iük rentimine
is 291-5054
dü^ 423-5716
ilS 4L9
se
line toodang, ]a ligi
žm lähedal paikneva
Irmi keskmisest too-jelllüpsiplatsil
töötav
Ihmast ainult udarat,
..loomale otsa vaada-kõnelda."
"
Rapla rj. kolme pari^
fehmaga piimafarmi
(ng lehmalt oli 1983.a.
|400 lehmaga kolme
)odäng agä.5020 kg.
)iima lupsti keskmi-b
„Tasuja" 95 lehma-
Ifarmis, s.o. 6251 kg.
Ivalt suürfarmide too-pnine
võrreldes,valk­ja'
IRIMINE
[AIGUSI
algusaastail väideti,
jne kergendab 'najc^
|e|, võimaldades ka-
Iralata loomaarstide
llgane kontsentreeri-p
mitmesuguste hai-raegu
ei ole ilmselt
Iviirushaigüstest va-
]ootmisülešanded ei
siooniahela katkes-
Ikõik korraga sisse,
flja", kus vajaduse
)made hoonestik ja
Itseerida totaalselt,
ml suured loomade
I I
loomakasvatuse ja
lel on tekkinud väs­id
ön laialdase reos-
Bskättsito-ja sõnni",
Ikaevud jm. Suurte
j lekkidega piirneva-jostamine
ületanud
ivõetavad normid,
|b triitideja nitraa-oht.
Haigestumine
|ä k? inimesi.
dust suurfarmides
kasvatamise pröb-andada
olukorda,
nud sügisel Tartus
fituudi kaastege-ne
koos> Moskva
pdeemikutega. Ins-.
Idmann nentis, et
tesüudinlise jaesi-del
haigestumise
il tiinetele lehma-
)t, millest tekkivad
ja-maksakähjus-.
61 kui vasikatel,
ate kaod surnult
ahädatapmise tõt-rraides
lubamatult
[õdangut võidakse
eit, kes ei ole väsi-edasised
pidamis-d
looma hea tervi-
A.I.
j£fldab« meelsasti
teavaldusi — ka
ijalehe seisukoha
\:irjutada kokku-la
oma, nimi ja
Ydtah endale õi~
fu redigeerida ja
mittesohivuse
iamata.
arootes ei
Iriadalane
I ai numbris, lehe-
,,Künas saame
[Belles artiklis on
Iter määras senaa-
Ise Efstathios Ba-lüd
Kanadasse 10
Itate sellised vale-
JEfstathios Baroo-laskatooni
linnas,
Ivlntsis. Ja on ela­ja
Kanadas, .välja-
|i tateenis Kanada-
Barootes'i, kes
'•^aaastat tagasi. .
ui Saskatchewa-isisse
seada „me­ile
senaator Ba-iysemaid
„medi-
|ldse on senaator
ud mees Saskat-
A. RITSON
li* " IP. 2S J1M2) MELIAPAEVÄL, 20. JUUNIL TOURgDAY, lUME 3
KBEO! Uta
J, •
il
m Ankeet Noorte Konverentsil
väheneb,
generatsioon
tähtsaks
Balti naiste demostratslooEii vaagistatud balti valbadlusvõitlejate piltidega St. Pauli katedraali ees. Paremal s*^*^^tiiisi ebatäpsusi.
immend aastat pärast Eesti kaotamist peab noorem generatsioon ikka veel eesti ühiskonda täht­aja
tunneb uhkust, et võime end nimetada eestlasteks, kuigi keeleoskus pidevalt halveneb ja sageda­mini
esineb eesti päritoluga noori, kes üldse eesti keelt ei valda, selgub ankeedist mis aasta tagasi tehti
M ' 8 4 poolt Noorte Konverentsil. Küsimual^^^
Konverentsi korraldaja Peeter Ei-nola
on teinud ankeedist kokkuvõtte
ja ütleb ajakirjandusele saadetud in­formatsioonis:.
••On selge, et see läbilõige ei pee­gelda
ulatuslikult meie nooremat
põlvkonda. (On oluline meeles pida-et
siinses mõistes tähendab
..noor" isikut,kes on kas üliõpilaseas
või jõudmas kolmekümnendatesse
eluaastatesse.) Ankeedis leidub
kindlasti sisulisi puudujääke ja ka
peame aga arvesse võtma ka neid eest­lasi,
kes ei valda eesti keelt. Vahest
on vajalik otsida seda vahemaad,kus
nemad saavad aru, et neid ei alahin­nata
inimestena eesti keele oskama­tuse
pärast, kuid samaaegselt on tere­tulnud
eestikeelsesse eesti ühiskon-oelgitav
plakat „Pri8on0r8 of Consciönce in USSR". Foto — 0. Haamer
61
C t C:
(Algus esiküljel) V
korrad enam ei korduks; Peame ole-nia
võitlejad hep ja kurja rinnetel.
Tõe ja õiguse nimel seda tuleb kuulu­tada
kirikutes ja kirikutele. Kaini
vaim elab edasi kommunismis. Selle
vastu tuleb võidelda.
PALVE KODUMAA EEST i
U. Petersoo jutlusele järgnes ette-,
kanne leedu koorilt — J. Öombraus-kase
,,Palve kodumaa eest" ja kolme
rahva vaimulike — praost A. Tauli,
õp. A. Celm.si ja preester P.Gaida —
mälestussõnad langenuile eesti, läti
ja leedu keeltes. Nende mälestuste
ajal toodi rahvariides eesti, läti ja
leedu noorte poolt altari ette põlevad
leinaküünlad. Palvused pidasid veel
õpetajad A. Zilinskas ja T, Nõmmik
ja lõpuonnistuse ütles läti peapiiskop
A. Lusis.
Sisukas mälestus- ja protestiaktüs
lõppes-võimsalt kolme balti rahva ja
Kanada hünini laulmisega.
Mälestusteenistust ja demonstrat­siooni
filmis näitas neljabäeva õh­tustes
päevauudistes City TV.
Josef Mengele
tõenäolikult surEud
Kõik andmed, mis kogutud „8ur-maingli"
josef Mengele isiku kohta
viitavad sellele, et laip, mis kaevati
laäuast välja Brasiilias, Sao Paulo
linna läheduses, küujub surmain­gel
Josef Mengelele. hiendeks tõesi-diteks
on Josef Mengele poja tun<
keel on kõige iseloomustavam tegur^
mis eraldab eestlasi teistest rahvus­test.
Arvati,et eesti keel on ka suurim
tegurpmis seob eesti ühiskonda sise­miselt.
Valdav enamus (90%) arva­sid,
et nad on võimelised endid enam-vähem
vabalt eesti keeles väljenda­ma.
See on erakordselt suur protsent,
mis näitab, et konverentsi osavõtjas-kond
on eesti ühiskonnaga rohkem
seotud kui nende generatsioon üldi­selt.
Ön üldiselt märgatav, et noorema
msiuseü ja totod, kus burmaingel ^^y^^ rahvuslippude ja vaimulike protsessioon kirikus Toronto balti generatsiooni eesti keele tase ön pi-on
voetud ules koos nende isikute- võitlejate ühingute esimehe Ülo Tamre j^^^^^^ devali halvenenud, ning sagedamini
Foto - 0. Haamer esineb eesti päritoluga noori,kes üld­se
eesti keelt ei valda. Vaatamata
Üks algatus sellises suunas on aja­leht
„Esto-America". Ülekaaluv
en^us ankeedile vastajatest pool­dasid
seda väljaannet, isegi kui sisu­liselt
ja seisukohtadelt jättis see pal­judele
soovida. Vaatamata parimale
tahtele ja püüdlustele, loeb praegust
eesti ajakirjandust noorem põlvkond
väga napilt. „Esto-America" väljen­duslaad,
mis seob kokku ajakohast,
kultuurilist ja poliitilist arutust ja
vä§a kerges zhanris ühiskondlikke
ülevaateid Põhja-Ameerikast, on
leidnud hea vastuvõtu. Ingliskeelne
ajakiri, mis koostatud iseteadvate
eesti keele oskajate poolt, ei lülita
ühikonnast öemale eesti keelt mitte
rääkivaid eestlasi.
MILLEKS TEGUTSEDA EESTI
ÜHISKONNAS?
Üldise kriitika seisukohalt noored
ei soovi või ei ole võimelised vanema
generatsiooni tehtud tööd edasi vii­ma.
Uurides, kas selles väites on
mingisugust silmapaistvat alust, näi­tasid
tulemused, et:
— 90% vastajatest on leidnud eesti
ühiskonnas tegevust, mis neid^on vä­hemalt
osaliselt huvitanud ning nad
on seda harrastanud;
-- tegevus ja ajapanus eesti ühis­konnas
ei takista elukutselist edasi­jõudmist;
— leiti et eestlaste üldised tõekspi-
MIS TÄHTSUS ON EESTI KEELEL damised on kohaliku ühiskonna
MEIE ÜHISKONNAS? tõekspidamistega enam-vähem
Keeleline rikkus alustab ja täien- kooskõlas. Kuigi ei arvatud, et eest-dab
rahvast kultuuriliselt. Ülekaaluv lased on üleliigselt liberaalsed, ei ole
enamus vastajatest arvasid, et eesti eesti ühiskond ka mingi fanaatilise
MILLEKS OLLA EESTLANE ]k
TEGUTSEDA EESTLASENA?
^Valdav enamus vastajatest (90%)
leidsid sisemist vajadust tegutseda
eesti ühiskonnas. Seda vajadust põh­jendas
suurem osa sellega, et ta tun­neb
kultuurilist või rahvuslikku ko­hustust
eesti rahva vastu. Selline vas­tus
on kooskõlas meie üldiselt mõis­tetud
arusaamistega, Sama tähtsa
põhjusena aga leiti, et tegevus eesti
ühiskonnas pakub ühtekuuluvust
erineva ja intiimse seltskondliku gru­piga.
Sellest järeldame,et olla eestla­ne
annab isikule tunnuse, mis teda
eraldab positiivses mõistes ülejää­nud
kohalikust ühiskonnast. Eesti
ühiskond võimaldab mitmelaadset
tegevust ja sidemeid,mida eestlastele
võõras inhnene saavutab ainult suu-
. rima vaevaga.
Eesti ühiskonnas tegutsevail ühi­kutel
on kindlasti oma tõsised ko­hustused
Eesti maa ja rahva vastu.
Kuid meie ühiskonnal ort ka oma
seltskondlik osa, kus tegutseme sel­lepärast,
et tunneme eestlaste vahel
endid kodustena.
ga, kelle juures ta elas 13 viimast
eluaastat ja tunnistatud Josef Men­gele
omadeks.
Väijakaevatu kondid ja pealuia
on veel uurimisel vastavas labora­tooriumis.
Selle tulemuste selgu­misel
Brasiilia valitsus teeb lõpliku
otsuse ja tõenäoselt loeb Josef
Mengele lahkunuks elevate seast 6
<§)Kn3!>o«»o«i»<J«D««a>ocn>o«3»o<m
3@2 Danfbrth Ave.,
Tomnto, Ont. f\/i4K 1UZ
Te8. (416) 466-1951
(416) 466-1502
jumala­teenistus
Peetri
ÕLLEDE SAATMINE ÜLgMAAILf^^SES ULATUSES.
Eriti pulmadeks värsked ja ku?istlilBed.
Matuseks — pärjad ja liSlekomd.
Puuviljakorvid.
Käsitöö, ksnkeesemed — kullasepa-, merevasgu% keraa
mika-, naha ja puunikerduse alal.
Räägitakse eesti, läti ja inglise keelt.
Avatud: äripäevadel 8.30-6.00 p.l., laupäeval 8.30-5 00 p.il.
•••••• - •- • . . . . . . . . . ^ • "^.^ • •• - .. • • . . _ _ •
9. juunil Peetri kirikus
toimunud jumalateenistusel piid te­gevad
Usuteaduse Instituudi õpeta­jad
ja õpilased. Protsessioonist võttis
osa ka teisi vaimulikke nii, et kogu
osayõtjaskond paisus paarlkümneie.
Jutlustaspiiskop Karl Raudsepp ning
tegev oli ka Peetri koguduse hinge­karjane
Andres Taul: Orelisoolosid
esitas koguduse organist dr. Roman
Toi.;-.'
Algussalmi ütles Tiit Tralla, mille­le
järgnes sõnavõtt prof.,dr. Arthur
Võõbuselt. Algliturgias osalesid veel
Herbert Võsang (Inglismaalt), Kersti
Kimmel (Ottawast) ja Ölvi Pint
(Thünder Bay'i8t).
Omu jutluses piiskop K. Raudsepp
manad esile neid raskusi, millega ees­ti
rahval on tulnud võidelda julma N.
Vene okupatsiooni all. Ta putidutas
lähemalt 'juuniööd aastal |1941, mil
julm küüditamisl^inis tabas kümneid
tuhandeid eestlasi ja neid koledusi,
mis tuli läbi teha Siberi surmalaagri­tes.
Aga julgetel ja optimistlikult el-lusuhtuvatel
isikutel saab osaks rõõ-muhetki
ka kõige raskemas, olukor­ras.
Näitena mainis jutlustaja jõulu­ööd
Vorkuta küüditatute laagris, kus
koguneti raagus kuuseoksa ümber ja
lauldi jõululaule. Osa oma jutlusest
pühendas piiskop Raudsepp ülesehi­tavale
tööle, milleks nagu seda on
(iiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiuiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiMnH
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused, testamendi-pärandused Ja
mälestusfondid on tulumaksuvabado
Suunake oma annetused noortele Ja
teistele eesti organisatsioonidele
Eesti Sihtkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kviitungi saa­miseks.
— Eesti Maja, 958 Broad-
>iew Ave. Toronto, Ont. M4K 2IIŠ
iiiiititiniiinniiisiiitniiiHnninHiiniiiiHiiinitf^iiiiiiiii^
59 wOüii-Kot!''
ülaltoodud arvamustele .et eesti keel
on erakordselt tähtis, arvasid pooled,,
et eesti ühiskonnal on siiski mingi
arengutee võimalik ilma eestikeele-ta.
80% vastajatest leidsid» et eesti
keeleoskamatus ei olnud nende sõp­radele
eriliseks takistuseks eesti
ühiskonna elust osavõtuks. 95%
pooldasid kakskeelset ajakirja nagu
„Esto-America" ning pidasid seda
huvitavaks ja vajalikuks.
Tundub et siin on mõttevoolud
konfliktis. Ühe selgitava seletuse ko­haselt
ei vaja tegevus paljudes eösti
organisatsioonides eriti kõrget eesti
keele taset. Kuigi nende nimetamine
sugugi ei alahinda nende tegevust^
sellisesse gruppi kuuluvad näiteks
rahvatants, võimlemine ja võrkpall.
Kuigi ametlikkeel seltskondlikel üri­tustel
on eesti keel.ei pruugi see olla
sama ebaametllkul pinnal. Eesti kee­le
mitte valdaja võib vabalt osa võtta
näiteks Lakewood'! spordipäevadest,
parempoolse äärmuse rühmitus;
— leiti et organisatsioonid üldiseh
toovad esile ja rõhutavad Eesti ise­seisvuse
taastamist ja kommunismi-vastaseid
seisukohti mõõdukalt ja as­jalikult;
— kriitika noorte tegevuse ja te­gutsemisviiside
kohta näis olevat
osaliselt takistav ja häiriv, kuid mitte
eriti suureks noorte eemaletõrjumise
teguriks.
Tekib küsimus,et kui ülaltoodud
asjaolu ei hoia noori eemale, niiks on
tekkinud selline üldtuntud arusaam?
Üks seletus siin oleks järgmine: Esi­teks
on väga võimalik, et selline aru­saamine
on pärit inimestelt.kellel on
väga kitsas ühiskondlik silmaring.
Kui seda laiendadja, võime leida, et
noorem põlvkond
ning on palju ette^
arvatakse.
Teiseks, tegevu
eeb palju rohkem
õtlikum kui seda
ja töö eesti ühis­konnas
on valitay ja vabatahtlik.
Noorem generatsioon on arenenud
tasemele, kus nende ühiskondlikud
saavutused on enam seotud oma iga­päevase
tööga ning elukutsega. Kui
varemalt haridus ja keele oskamatus
piiras siinses ühiskonnas edasijõud­mist,
sai seda asendada tõhusa panu­sega
vabatahtlikes eesti organisat­sioonides.
Sellistelt kohtadelt on tihti
vanemal inimesel raske loobuda, eri­ti
kui tema silmapaistvamad elusaa-vutused
ja tunnustused on sellega
seotud. Tänases olukorras see annab
osaliselt mõista, miks mõndagi ühis­kondlikku
tegelast ei ole nooremaga
asendatud.
Vaba aeg on saanud meile kõigile
Need vastused on iseenesest mõis­tetavad,
kuna läänemaailm üldiselt
usub samadesse põhimõtetesse ja
lootustesse, mida meie taotleme eesti
rahvale. Ehk [kui leidubki vajadust
lojaalsuse konflikti selgitada, siis
võib-olla oleks abiks eraldada kodu­maad
ja isamaad,
Maa^kus oleme kasvanud, elu raja­nud
ja sõprussidemeid loonud,on pa­ratamatult
inimesele kodumaa. Noo­remale
põlvkonnale see maa ei ole
Eesti. Isamaa mõiste on ajalooliselt
ja filosoofiliselt seotud vaimse ja rah­vusliku
tunnetusega. Kuigi enamus
vastajaid ei ole sündinud Eestis, oma­vad
nad sügava sisemise tunnetuse
Eesti Vastu. Sellega võime Eestit ala­ti
pidada kui kõikide eestlaste hinge­liseks
ja vaimseks isamaaks.
SUHTLEMINE TÄNAPÄEVA
EESTIGA
Suur osa meie ühiskondlikust te­gevusest
on seotud Eesti maa ja rahva
olukorra parandamisega, informee­rida
ülejäänud maailma, mis seal
praegu on toimumas ning hoida Eesti
saatust maailma foorumil. Selline te­gevus
hõlmab ka meie suhtlemist
tänapäevase Eestiga ning selles suh­tes
on võetud seisukohti nii poolt kui
vastu.
Vastajatest on 40% külastanud
Nõukogjude Eestit. 91% pooldavad
Eesti külastamist. Sellisele külaskäi­gule
ei vaadatud siiski kui tavalisele
välismaareisule ning arvati,et otsus
selleks peaks saama tehtud teadmi-ses.
mis tingimustel selline külaskäik
on ette võetud. Seda teemat edasi
arendades, leidub palju, kus on näi­line
vajadus edusamme teha,
# Ainult 40 % vastajatest arvasid, et
nende teadmised tänapäevasest Ees­tist
on väga head.
% Ainult 29% arvasid,et meie siinne
vabadusvõitlus on kooskõlas prae­guse
Eestis elava rahva vajadustega.
® Ainult 46% arvasid, et Eesti ise­seisvuse
taastamine on realistlikult
teostatav lähemas tulevikus.
• 80% vastajatest arvasid,et vajame
palju tihedamat koostööd nii teiste
balti rahvaste kui ka teiste Ida«Euroo-pa
rahvastega, et ühiselt tegutseda
ikestatud rahvaste vabadustaotluste
tiivustamiseks.
Informatsiooni tänapäevasest Ees­tist
leidub külluses. Seda on ka roh­kem
hakanud ilmuma inglise keeles.
Näidetena võib tuua Parming ja Jär­vesoo
"A Case History of a Soviet
Republic", Taagepera ja Misiunase
„History of the Baltic States 1940-
1980" ning uus,„Baltic Forum". Vas­tused
näitavad, et sellistes trükistes
leiduvad andmed ja arusaamad vaja­vad
palju laialdasemat levikut. Näib
olevat kindel vajadus levitada ja aru­tada
arusaamisi Nõukogude Eestis
toimuvast poliitilisest ja kultuurili­sest
arengust ning sealsetest elutingi­mustest.
Kui suudame seda edukalt
teha, see ehk täiendaks ja elustaks
meie välisvõitluse põhimõtteid noo­rema
generatsiooni seas ning abis­taks
nende läbiviimist suuremal ja
aktiivsemal.pinnal.
maiballidest ja teistest pidustustest, väga kalliks isiklikuks varanduseks.
Soome rahvusgrupp Torontos ehi-oma
vanematele liikmetele kor-terimaja
„Suomi-Koti", mis kava
kohaselt valmib tuleva aasta sügS-sel.
Projekt näeb ötte 88 seenior-ilma
et tunneks ennast eestlaste hul­gas
keeleoskamatuse pärast võõra­na.
See veel kaugeltki ei ütle, et eesti
keel ei ole vajalik. Et hoida meie
knrtpru i.n..,mi,.«„«u » ^ ühiskonda kultuuriliselt elavana, et SllhnZ ' ^''''^'ü" ' ^^^^ Ühendust eestlastega eriti
meelelahutusruumid ,a mmdugi Kodu-Eestis km ka teistel mandritel.
yv . J T »•* * • 1 1 sauna» Alumine kord on mõeldud vajame iseteadvaid eestlaslikes val-
Usuteaduse Instituut ja ka see kur- äriruumideks.
sus, mille algust täna tähistame. ^
Haarava palve kodumaa eest pidas „Soome Kodu" ehitatakse 797
praost Rudolf Kiviranna (New Yorg- Egüntort Ave. East heategeva orga-ist).
Palve sisse oli p õ m i t u d S u üle nisatsiooni pöolt, kel 550 liiget,
Jumal valvaku - ettekantuna orelil - neist 235 üle 85 a. vanad, ja võimal-
R. Toi poolt. dab soodsalt kortereid seenioride-
PrapstA. Taul lausus kirikuteateid le, eriti soomlastele. Korterid üün-ja
jagas koguduse nimel tänusõnu takse, kuid saadaval ka eriplaani «ust anda. Nagu Tõnu Parming oma
neile, kes käesoleva jumalateenistu- „Koti-OikQis" alusel. loengus nentis, seisab küsimus sel-
Kui seda pühendada eesti ühiskon­nale^
on seda kergem teha kui seda
saab teha inimestega, kellega on
midagi ühist, olgu see ühine mõtte­viis,
sõprus, huvid, vanus jne. Kõige
tähtsam on aga,et see tegevus viib ka
saavutustele ning võimaldatakse tööd
nendeks saavutusteks asjalikult läbi
viia. Kellegil ei ole vabat aega, mida
davad hästi eesti keelt. On väga või­malik,
et selliste isikute kaudu saab
toimuma vahendus nende eestlaste-ga,
ke^iel eesti keel on puudulik, kuid
siiski peavad endid eestlasteks. Ka
nemad tahavad eesti ühiskonnaga
sidemeid pidada või sellele oma pa-se
sisustamisele on kaasa aidanud.
Lõpuliturgias olid rakendatud
Usuteaduse Instituudi õpilased, kes
kursusele tulnud kaugemate vahe­maade
tagant. Kirikupalvet jagasid
omavahel Lüdig (Austraaliast) ning
Hilesalu, Rütmik ja Taal (kõik
Ühendriikidest). Õnnistas piiskop
Karl Raudsepp. .
les, et kui arvuliselt oleme suutelised.
Ehitus on kavandatud moodsas ^^^^e oskajaid koondama. Mida roh­kearvulisem
on see grupp, seda ela­vam,
rahvuslikult saavutusrikkam ja
iseteadvuslikum on Vili-Eesti ühis­kond.
Kokku võttes neid kahte erinevat
mõttesuunda, tuleb rõhutada eesti
oskuse vajadusi Samal ajal
soome stiilis ja algab sel sü^
Mudelit on võimalik näha 26. juuniE
kl. 7 õ. Agricola scfome luteri kiri­kus,
25 Oid York Mills Road, Wil-lowdale,
kus laulab koor ja kaetud
kohvilaud. „Suomi-Kott" esim®-
®ia (dff. Vsli Ylänkö. •
EAHVUSLIKU LOOfALSUSE
KÜSIMUS
On esitatud arvamusi.et rahvuslik
patriotism ühel ja samal ajal nii Eesti
kui ka kohaliku asukohamaa vastu
on üksteisega konfliktis. Kas on või­malik
olla samaaegselt hea eestlane
kui ka hea kanadalane? (või teise
asukohamaa kodanik?)
Üle 70% vastajatest peavad endid
võrdselt eestlasteks kui ka kohaliku
maa rahvaks ning arvavad, et on või­malik
ennast siduda mõlemaga. 92%
arvasid, et on võimalik olla lojaalne
nii Eestile kui ka kohaliku maale
ilma mingi konfliktita.
KOKKUVÕTE
Ankeet kogus üksikasjalikult in-formatsiooi|
ii mitmel pinnal. Posi­tiivsel
poolel võime väga rahul olla,
et nelikümmend aastat pärast Eesti
Vabariigi kaotamist noorem generat­sioon
peab ikka Veel eesti ühiskonda
tähtsaks. Tunneme teatud uhkust, et
võime endid nimetada eestlasteks.
Ankeet siiski näitab, et on nõrkusi,
milliseid peame arvestama. Eesti
keele tase, tulevik ja osatähtsus meie
ühiskonnas on haaranud suure tähe-,
lepanu ajakirjanduses ning see pee­geldub
meie ühiskonnas ka üldiseh.
Teadmised Eestist, meie minevikust,
olevikust ja tulevikuvõimalustest
näivat olevat nõrk lüli, mis vajab
noorema generatsiooni seas üldtead­miste
tõstmist.
Mis puutub meie noorema põlv­konna
ühiskondlikku panusesse, siis
tuleb aru saada, et inimene annab
oma aega eesti ühiskonnale vaba­tahtlikult
ning heast tahtest. Mõni on
võimeline seda andma rohkem, mõni
on andekam, mõnal on suuremad tee­ned.
Meil kõigil on selles aga osa
mängida, ning me tahame olla osaks
tehtud töö saavutustest.
Saame ka aru.et kriitika ja eriarva­mused
on vajalikud ja inimlikuU loo­mulikud.
Kuid kriitika on ainult siis
kasulik, kui see tiivustab meie tege­vust
ühiskondlike sihtide saavutami-