1985-06-20-01 |
Previous | 1 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
TE AJALEHT PAGULUSE
Nr. 25 (1842^)1985
Second Class Mail Regi^tration Nõ. 135
NELIAPÄEVAL, 20. JUUNIL - THURSDAY, JUNE 20 XXXVI aastakäik
M» 0
konverents lõ ipes
Iiaimõigusie konverents Otta°
was, millest võtsid osa Kanada,
USA ja S3 Euroopa riigi esindajad,
lõppes Ottawas ettenähtud kava
kohaselt, Seda, Helsingi kokkuleppe
järelkonverentsi, ei pikendatud
nagu eelmisi järelkonve^
rentse Madridis ja Stockholmis,
kuigi konverentsi lõpeks ei jõutud
e
Lääne demokraatlikud riigi
gesid konverentsi kordaläinuks
selles mõttes, et pikkade vaieluste
juures kommunistlikud Ida-Eu-roopa
riigid võtsid osaliselt omaks 1^
isikuvabaduste ja inimõiguste piiramise
kommunistlikes riikides,
Kommunistlike maade esindajad
mm^W lugesid Ottawa konverentsi
kordaläinuks peamiselt selles mõttes,
et seal oli korduvalt arutlusel
i^elvastuse vähendamise ja pinevuse
lõpetamise küsimus suurriikide
vahel. Nende esindajad lugesid seda
respekti avaldamiseks rahule ja
Konverentsi lõpetamisel oli lääneriikide
taotluseks ühise koM-münikee
koostamine, kus esikohale
oleks tõstetud vajadus austada
Inimõigusi ja isikuvabadusi kus
olulist alust vahekordade paran-
Eesti ja Foto — 0 . Haamer
elab edasi
OIen@b, kusfi:otsast mei® sellol®
V0E?an:r;, Kui vasfaiSie tanispäevast,
dis oleksime kaotajad, Kui vaatame
Eesti Vabarülgi algusest ning
Vabadussõjast, siis oleme võitjad.
Kuid see algus katab ka tänapäeva^
sest ajaloo veergudelt ei kao kunagi
teadmine, et eesti rahvas võitles
enda välja alluvusest ja saavutas
iseseisvuse.
Selle võidu tähistamiseks kuulutas
Eesti Vabariigi valitsus 23. juuni
Võidupühaks.
Paljud meist mäletavad Maksolli
maali: isa ja poeg vintpüssid seljas
sammuvad talunike riietuses läbi
kodumaa maastiku, et minna isamaad
kaitsma. Kes ei dle seda
maali näinud, otsigu üles üks meie
ajaloolisi teoseid, löögu lahti vastav
lehekülg ja silmitsegu selle
maali reproduktsiooni ja mõtelgu
ainult, mis on selle taga.
See maal jutustab^ kuidas .eesti
rahvas läks oma kodu ja kodumaad
kaitsma. Ta pidi seda tegema, sest
seda nõudis ajaloo kulg, seda sun-djts
mineviku sund. Seda tundis üks
väikene rahvas eesti rahvas, kes
kunagi varem polnud vabadust
njaitsnud. Aastasadu pidi eesti rah-vfs
orjama teisi. Talt võeti palju ja
aiiti vähe. Nii sammusid isa ja poeg,
vintpüss seljas, et oma isamaad
kaitsta. Nad teadsid, et parem on
võitlus kui allaandmine. Parem on
võit kui jällekordne kaotus.
Kuid nii läksid ka teised, Mindi
maalt ja mindi ka liWast. Läksid
kooliõpilased ja läksid kooliõpetajad.
Üliõpilasorganisatsioonid võtsid
vastu kohustuslikud otsused
oma liikmeile võitlusse minna. )a
nad läksid. See oli teadlik võitlusse
minek. Sest teati, mida toob kaotus
ja teati ka,mis on võidu hind ja tasu.
Ärgu tulgu täpapäeva ajaloose-pad
meile rääkima, et Venemaa oli
revolutsiooni nõrgestuses ja meie
i^ahvas kasutas siimapilkui Meie
oma rahvas oli samas süsteemis, oli
©rganiseerimata,» vaene js^ varustuseta
Keaid meirölltahe. j i Vasiiis-»
maal see püiujdus. Meie tahe võiüis
|a meie saavutasime võidu. Väikene
eesti rahvas saavutas võidu vene
kolossi üle.
Tartu Rahuleping fikseeris vahekorras
N. Liiduga meie võidu hinna.
Meie väed sundsid Nõukogude
väed välja oma piiridest. Meie saavutasime
piirid, millede sees loodi
Eesti Vabariik Siit järgnes ka Või^
dupüha. Meie Rahulepingut pole
tänaseni keegi tühistanud. Loogiliselt
püsib ^esti Vabariik oma ra-hulepingu-
a^gseis piirides.
Maadega olid korraldatud rahvu@°
vaheliste lepetega.
Aitab neistki aluseist, et oma rahvast
ja iseseisvat riiki kaitsta kõigi
teiste ees, kes omas ignorantsuses
suvatseksid meie suhtes teisstigu-seid
arvamusi avaldada. Meie peame
oma seisukohtades täie julgusega
end avaldama, siis kui kellegii
meie suhtes legaalsed arusaamad
survetel peaksid libas-Üle
1600 Baiti protesti- ja mälestusteenistusel Torontos
li Liidu poolt korraldatud uskudevaheline mälestusteenistus Torontos St. Pauli katedraalis möö»^
dunud neljapäeva õhtul kujunes balti rahvusgruppide võimsaks ühiseks protestiks kommunistliku
Nõukogude rezhiimi poolt 44 aastat tagasi Balti riikides samal päeval teostatud julma küüditamise vastu,
ühiseks haaravaks küüditamise ohvrite mälestamiseks ja palvuseks Kõigevägevamale, et balti rahvad
jälle tagasi saaks vabaduse. Mälestusteenistusele oli kogunenud üle 1500 Balti rahvuste liikme ja
päevakohane tugevalt sõnastatud jutlus oli õp. Udo Petersoolt. Eestlasi võttis sellest teenistusest osa
riigi üle pettusega, sõjalise jÕu ähvardusega
ja liitis oma vallutuslik-ku
impeeriumi E.V. põhiseadus®
vastaste valimisega ja muule
maailmale lavastatud otsusega.
Kuid keegi ei ole tühistanud Eesti
Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahelist,
igavesteks aegadeks sõlmitud
rahulepingut, luriidiliselt Eesti
Vabariik enne-okupatsiooniaegses
vormis ja mõistes püsib. Seda tunnistavad
mitmed suurriigid, nende
Siit peab järgnema
käitumine välismaal Meie peame
vabaduses tegema seda, mida eestlane
kodumaal ei saa teha. Meie
võime vabalt oma ajaloolist võitu
kõigile kuulutada, mitte ainult endale.
Meie peame püsivalt kaitsma
oma iseseisvuse pärandit, mis ei
andnud ainult meie endamajanda-mise
ja hariduse, vaid andis meile
põhiseadusliku korra, kogu Õigussüsteemi,
mille järgi elasime ja toimisime,
meil ei ole ühtegi põhjust
oma õiguslikku korda häbeneda.
Esiteks, meie riik oli demokraatia.
Meil ei olnud ühtegi vägivallakorda.
Meie lahendasime oma vaheko^
rad oma vähemusgruppidega 1^1^^
liberaalsusega. Meie andsime v>
hemusgruppidele isegi kultuurau»
tonoomla ja riigi poolt makstud
vastu astuma kodumaalt siia
saadetud propagandistidele ja ütlema
neile, kus on nende koht.
Läänemaistele valitsustele peame
ütlema ja neilt nõudma, et oil
ebakorrektne meie okupeerivalt
vaenlaselt hankida meie kohta informatsioone.
Sarnane informat^
siopn saab olla ainult pahatahtlik ja
seega fabritseeritud.
Inimõiguste konverentsid, nagu
praegu Ottawas, tohivad olla vaid
lahtised, sest meie kõik oleme inimesed
ja meil kõigil on õigused.
Inimõigused ei saa olla saladiplo-maatia
objektiks ning poliitilise
spekulatsiooni aluseks.
Kui meie kohta küsiimusi tekib,
siis tahame, et vastuseid otsitakse
kõigepealt meilt ja mitte teistelt.
Sest meie tuleme demokraatlikult
maalt ja elame oma arvates demokraatlikul
maal.
Peame alati ja kõigile meenutama,
et juriidiliselt Eesti Vabariik
võimude deklaratsioonides. See
tunnustus peab kehtima kõigis
praktilistes aspektides ja ei saa olla
ainult poliitiliseks dekoratsiooniks,
mis pidupäeval on ilus kuulda,
kuid äripäeval arvab bürokraatia
teisiti.
Hoiame ise oma positsioone, sest
sellest oleneb Meie Võidupüha ka
Enne mälestusteenistust demonstreerisid
balti naised St. Pauli katedraali
ees, kandes Bloor E. tänava ääres
pikemas reas balti vabadusvõitlejate
(eestlaste poolt Mart Nikluse'
j t.) pilte ja nende vabastamist nõudvaid
loosungeid. Suureks üldiseks
sildiks õli „Prisoners of consciefice
in USSR". Katedraali sissekäigul
olid väljas Kanada ning Eesti ja Läti
lipud. Plakatitega demonstratsioon
tõmbas hulgaliselt möödasõitjate tähelepanu.
Mälestusteenistus juhatati sisse
kahe oreliprelüüdiga pianisti Anita
Rundansi poolt. Viimase prelüüdi
mängu ajal saabus läbi kiriku kolme
balti rahva lippude kandjat ja vaimulike
pikk protsessioon Toronto E.
Võitlejate Ühingu esimehe Ülo Tam-re
juhtimisel. Kanada ja eesti lippe
kandsid Eesti Võitlejate Ühingu liikmed
läti ja leedu lippe nende vere-ranid,
Teenistuse vaimulik osa algas koraaliga
„ Ü k s kindel linn ja varjupaik".
Järgnes alguspalvus piiskop
Karl Raudsepalt, mille järele bariton
Avo Kittask laulis katke F. Mendels-sohni
oratooriumist „Elijah".
Pühakirja lugesid õpetajad Allan
Laur ja Juris Cailitis, leedu kiriku-koor
V. Berikaitise juhatusel laulis A.
Vanagaitise „Palve", millele järgnes
koraal kirikulistelt. Anita Rundans
esitas orelil veel T. Kaninsi „Pasto-raal
ja toccata", mille järele sisuka
jutluse pidas õp. Udo Petersoo.
HEA JA KURJA VÕITLUS
Ta võttis jutluse aluseks Matteuse
10. peat. salmi 34. Jeesuse õpetusest
jüngritele: ,,Ärge mõtelge mitte, et
mina olen tulnud rahu läkitama maa
peal, mina ep ole tulnud rahu läkitama,
vaid mõõka."
Jutluse sissejuhatuseks ta kõneles
ühest vanemast mehest, keda ta oli
hiljem matnud, kes jutustas oma korduvast
luupainajalikust unenäost —
kuulen rusikaga põrutusi uksele, seda
avades pn vastas otse ebainimliku
näoga relvastatud mehed, Sulgen
silmad, kuid siis uued põrutamised ja
tungitakse sisse.
Niisugused põrutamised ja sissetungid
kodudesse olid 44 aastat tagasi
hulkade tuhandete ustel. Umbes
60.000 eestlast, lätlast ja leedulast
viidi siis Siberisse hävinema. Luupainajalikud
olukorrad ei olnud siis
unes, vaid hirmus reaalsus.
Sellega ühenduses küsime — miks
peavad balti rahvad kannatama
kommunistliku türannia all? Miks
kannatavad samuti Ungari, Poola ja
nüüd viimati Afganistan?
See on igavene hea ja kurja vaheline
võitlus, mis algas Kaini vennamõrvaga.
Kurjuse kandjail on olnud
palju sümboleid. Alates Egiptuse
vaaraodest ja keiser" Nerost, ja siis
Lenin ja Stalin ning tänapäeva kommunism.
Jeesus kutsus võitlusse kurja
vastu. Olgu lugematud tuhanded
küüditamiste ohvrid meile meenu-tajaiks,
et peame olema võitlejad, et
luupainajalikud nägemused ja' olu-
(Järg lk. 3)
Esto '84 ülejäägist
toetust Austraaliasse
sõiduks
Kuigi Esto '84 aruanne on alles
lõpetamisel, on Sihtasutus Eesti
Päevad Kanadas juba asunud kavandama
osavõttu Austraalias korraldavatest
V Ülemaailmsetest
Eesti Päevadest.
Nagu esimees Toomas Metsala
ütles „Meie Elule'\ on kavatsus
igati soodustada Kanada eestlaste
Osavõttu Melbourne'is toimuvast
suurüritusest. Mõte on anda majanduslikku
toetust noortele võimlejate
0 ja rahvatantsijatele reisikuludeks
Esto '84 ülejäägist „Esto
Visiooni" osast. Ühendus on juba
võetud reisibüroodega, et koguda
andmeid ühisreiside korraldamiseks
Austraaliasse. Toomas Metsala
andmetel ka USA-s on asutud
eeltöödele ja näiteks Connecticu-tist
on 20-nest rahvatantsijast val»^
mis Melbourne'i sõitma 8 paari.
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, June 20, 1985 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1985-06-20 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E850620 |
Description
| Title | 1985-06-20-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | TE AJALEHT PAGULUSE Nr. 25 (1842^)1985 Second Class Mail Regi^tration Nõ. 135 NELIAPÄEVAL, 20. JUUNIL - THURSDAY, JUNE 20 XXXVI aastakäik M» 0 konverents lõ ipes Iiaimõigusie konverents Otta° was, millest võtsid osa Kanada, USA ja S3 Euroopa riigi esindajad, lõppes Ottawas ettenähtud kava kohaselt, Seda, Helsingi kokkuleppe järelkonverentsi, ei pikendatud nagu eelmisi järelkonve^ rentse Madridis ja Stockholmis, kuigi konverentsi lõpeks ei jõutud e Lääne demokraatlikud riigi gesid konverentsi kordaläinuks selles mõttes, et pikkade vaieluste juures kommunistlikud Ida-Eu-roopa riigid võtsid osaliselt omaks 1^ isikuvabaduste ja inimõiguste piiramise kommunistlikes riikides, Kommunistlike maade esindajad mm^W lugesid Ottawa konverentsi kordaläinuks peamiselt selles mõttes, et seal oli korduvalt arutlusel i^elvastuse vähendamise ja pinevuse lõpetamise küsimus suurriikide vahel. Nende esindajad lugesid seda respekti avaldamiseks rahule ja Konverentsi lõpetamisel oli lääneriikide taotluseks ühise koM-münikee koostamine, kus esikohale oleks tõstetud vajadus austada Inimõigusi ja isikuvabadusi kus olulist alust vahekordade paran- Eesti ja Foto — 0 . Haamer elab edasi OIen@b, kusfi:otsast mei® sellol® V0E?an:r;, Kui vasfaiSie tanispäevast, dis oleksime kaotajad, Kui vaatame Eesti Vabarülgi algusest ning Vabadussõjast, siis oleme võitjad. Kuid see algus katab ka tänapäeva^ sest ajaloo veergudelt ei kao kunagi teadmine, et eesti rahvas võitles enda välja alluvusest ja saavutas iseseisvuse. Selle võidu tähistamiseks kuulutas Eesti Vabariigi valitsus 23. juuni Võidupühaks. Paljud meist mäletavad Maksolli maali: isa ja poeg vintpüssid seljas sammuvad talunike riietuses läbi kodumaa maastiku, et minna isamaad kaitsma. Kes ei dle seda maali näinud, otsigu üles üks meie ajaloolisi teoseid, löögu lahti vastav lehekülg ja silmitsegu selle maali reproduktsiooni ja mõtelgu ainult, mis on selle taga. See maal jutustab^ kuidas .eesti rahvas läks oma kodu ja kodumaad kaitsma. Ta pidi seda tegema, sest seda nõudis ajaloo kulg, seda sun-djts mineviku sund. Seda tundis üks väikene rahvas eesti rahvas, kes kunagi varem polnud vabadust njaitsnud. Aastasadu pidi eesti rah-vfs orjama teisi. Talt võeti palju ja aiiti vähe. Nii sammusid isa ja poeg, vintpüss seljas, et oma isamaad kaitsta. Nad teadsid, et parem on võitlus kui allaandmine. Parem on võit kui jällekordne kaotus. Kuid nii läksid ka teised, Mindi maalt ja mindi ka liWast. Läksid kooliõpilased ja läksid kooliõpetajad. Üliõpilasorganisatsioonid võtsid vastu kohustuslikud otsused oma liikmeile võitlusse minna. )a nad läksid. See oli teadlik võitlusse minek. Sest teati, mida toob kaotus ja teati ka,mis on võidu hind ja tasu. Ärgu tulgu täpapäeva ajaloose-pad meile rääkima, et Venemaa oli revolutsiooni nõrgestuses ja meie i^ahvas kasutas siimapilkui Meie oma rahvas oli samas süsteemis, oli ©rganiseerimata,» vaene js^ varustuseta Keaid meirölltahe. j i Vasiiis-» maal see püiujdus. Meie tahe võiüis |a meie saavutasime võidu. Väikene eesti rahvas saavutas võidu vene kolossi üle. Tartu Rahuleping fikseeris vahekorras N. Liiduga meie võidu hinna. Meie väed sundsid Nõukogude väed välja oma piiridest. Meie saavutasime piirid, millede sees loodi Eesti Vabariik Siit järgnes ka Või^ dupüha. Meie Rahulepingut pole tänaseni keegi tühistanud. Loogiliselt püsib ^esti Vabariik oma ra-hulepingu- a^gseis piirides. Maadega olid korraldatud rahvu@° vaheliste lepetega. Aitab neistki aluseist, et oma rahvast ja iseseisvat riiki kaitsta kõigi teiste ees, kes omas ignorantsuses suvatseksid meie suhtes teisstigu-seid arvamusi avaldada. Meie peame oma seisukohtades täie julgusega end avaldama, siis kui kellegii meie suhtes legaalsed arusaamad survetel peaksid libas-Üle 1600 Baiti protesti- ja mälestusteenistusel Torontos li Liidu poolt korraldatud uskudevaheline mälestusteenistus Torontos St. Pauli katedraalis möö»^ dunud neljapäeva õhtul kujunes balti rahvusgruppide võimsaks ühiseks protestiks kommunistliku Nõukogude rezhiimi poolt 44 aastat tagasi Balti riikides samal päeval teostatud julma küüditamise vastu, ühiseks haaravaks küüditamise ohvrite mälestamiseks ja palvuseks Kõigevägevamale, et balti rahvad jälle tagasi saaks vabaduse. Mälestusteenistusele oli kogunenud üle 1500 Balti rahvuste liikme ja päevakohane tugevalt sõnastatud jutlus oli õp. Udo Petersoolt. Eestlasi võttis sellest teenistusest osa riigi üle pettusega, sõjalise jÕu ähvardusega ja liitis oma vallutuslik-ku impeeriumi E.V. põhiseadus® vastaste valimisega ja muule maailmale lavastatud otsusega. Kuid keegi ei ole tühistanud Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahelist, igavesteks aegadeks sõlmitud rahulepingut, luriidiliselt Eesti Vabariik enne-okupatsiooniaegses vormis ja mõistes püsib. Seda tunnistavad mitmed suurriigid, nende Siit peab järgnema käitumine välismaal Meie peame vabaduses tegema seda, mida eestlane kodumaal ei saa teha. Meie võime vabalt oma ajaloolist võitu kõigile kuulutada, mitte ainult endale. Meie peame püsivalt kaitsma oma iseseisvuse pärandit, mis ei andnud ainult meie endamajanda-mise ja hariduse, vaid andis meile põhiseadusliku korra, kogu Õigussüsteemi, mille järgi elasime ja toimisime, meil ei ole ühtegi põhjust oma õiguslikku korda häbeneda. Esiteks, meie riik oli demokraatia. Meil ei olnud ühtegi vägivallakorda. Meie lahendasime oma vaheko^ rad oma vähemusgruppidega 1^1^^ liberaalsusega. Meie andsime v> hemusgruppidele isegi kultuurau» tonoomla ja riigi poolt makstud vastu astuma kodumaalt siia saadetud propagandistidele ja ütlema neile, kus on nende koht. Läänemaistele valitsustele peame ütlema ja neilt nõudma, et oil ebakorrektne meie okupeerivalt vaenlaselt hankida meie kohta informatsioone. Sarnane informat^ siopn saab olla ainult pahatahtlik ja seega fabritseeritud. Inimõiguste konverentsid, nagu praegu Ottawas, tohivad olla vaid lahtised, sest meie kõik oleme inimesed ja meil kõigil on õigused. Inimõigused ei saa olla saladiplo-maatia objektiks ning poliitilise spekulatsiooni aluseks. Kui meie kohta küsiimusi tekib, siis tahame, et vastuseid otsitakse kõigepealt meilt ja mitte teistelt. Sest meie tuleme demokraatlikult maalt ja elame oma arvates demokraatlikul maal. Peame alati ja kõigile meenutama, et juriidiliselt Eesti Vabariik võimude deklaratsioonides. See tunnustus peab kehtima kõigis praktilistes aspektides ja ei saa olla ainult poliitiliseks dekoratsiooniks, mis pidupäeval on ilus kuulda, kuid äripäeval arvab bürokraatia teisiti. Hoiame ise oma positsioone, sest sellest oleneb Meie Võidupüha ka Enne mälestusteenistust demonstreerisid balti naised St. Pauli katedraali ees, kandes Bloor E. tänava ääres pikemas reas balti vabadusvõitlejate (eestlaste poolt Mart Nikluse' j t.) pilte ja nende vabastamist nõudvaid loosungeid. Suureks üldiseks sildiks õli „Prisoners of consciefice in USSR". Katedraali sissekäigul olid väljas Kanada ning Eesti ja Läti lipud. Plakatitega demonstratsioon tõmbas hulgaliselt möödasõitjate tähelepanu. Mälestusteenistus juhatati sisse kahe oreliprelüüdiga pianisti Anita Rundansi poolt. Viimase prelüüdi mängu ajal saabus läbi kiriku kolme balti rahva lippude kandjat ja vaimulike pikk protsessioon Toronto E. Võitlejate Ühingu esimehe Ülo Tam-re juhtimisel. Kanada ja eesti lippe kandsid Eesti Võitlejate Ühingu liikmed läti ja leedu lippe nende vere-ranid, Teenistuse vaimulik osa algas koraaliga „ Ü k s kindel linn ja varjupaik". Järgnes alguspalvus piiskop Karl Raudsepalt, mille järele bariton Avo Kittask laulis katke F. Mendels-sohni oratooriumist „Elijah". Pühakirja lugesid õpetajad Allan Laur ja Juris Cailitis, leedu kiriku-koor V. Berikaitise juhatusel laulis A. Vanagaitise „Palve", millele järgnes koraal kirikulistelt. Anita Rundans esitas orelil veel T. Kaninsi „Pasto-raal ja toccata", mille järele sisuka jutluse pidas õp. Udo Petersoo. HEA JA KURJA VÕITLUS Ta võttis jutluse aluseks Matteuse 10. peat. salmi 34. Jeesuse õpetusest jüngritele: ,,Ärge mõtelge mitte, et mina olen tulnud rahu läkitama maa peal, mina ep ole tulnud rahu läkitama, vaid mõõka." Jutluse sissejuhatuseks ta kõneles ühest vanemast mehest, keda ta oli hiljem matnud, kes jutustas oma korduvast luupainajalikust unenäost — kuulen rusikaga põrutusi uksele, seda avades pn vastas otse ebainimliku näoga relvastatud mehed, Sulgen silmad, kuid siis uued põrutamised ja tungitakse sisse. Niisugused põrutamised ja sissetungid kodudesse olid 44 aastat tagasi hulkade tuhandete ustel. Umbes 60.000 eestlast, lätlast ja leedulast viidi siis Siberisse hävinema. Luupainajalikud olukorrad ei olnud siis unes, vaid hirmus reaalsus. Sellega ühenduses küsime — miks peavad balti rahvad kannatama kommunistliku türannia all? Miks kannatavad samuti Ungari, Poola ja nüüd viimati Afganistan? See on igavene hea ja kurja vaheline võitlus, mis algas Kaini vennamõrvaga. Kurjuse kandjail on olnud palju sümboleid. Alates Egiptuse vaaraodest ja keiser" Nerost, ja siis Lenin ja Stalin ning tänapäeva kommunism. Jeesus kutsus võitlusse kurja vastu. Olgu lugematud tuhanded küüditamiste ohvrid meile meenu-tajaiks, et peame olema võitlejad, et luupainajalikud nägemused ja' olu- (Järg lk. 3) Esto '84 ülejäägist toetust Austraaliasse sõiduks Kuigi Esto '84 aruanne on alles lõpetamisel, on Sihtasutus Eesti Päevad Kanadas juba asunud kavandama osavõttu Austraalias korraldavatest V Ülemaailmsetest Eesti Päevadest. Nagu esimees Toomas Metsala ütles „Meie Elule'\ on kavatsus igati soodustada Kanada eestlaste Osavõttu Melbourne'is toimuvast suurüritusest. Mõte on anda majanduslikku toetust noortele võimlejate 0 ja rahvatantsijatele reisikuludeks Esto '84 ülejäägist „Esto Visiooni" osast. Ühendus on juba võetud reisibüroodega, et koguda andmeid ühisreiside korraldamiseks Austraaliasse. Toomas Metsala andmetel ka USA-s on asutud eeltöödele ja näiteks Connecticu-tist on 20-nest rahvatantsijast val»^ mis Melbourne'i sõitma 8 paari. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-06-20-01
