Meie Elu = Our life, August 14, 1986

              Aleksander J. Leinjärv
Pühapäeval, 27. juulil suFi Balti­more'i
haiglas omaaegne Eesti Vaba­riigi
Haridusministeeriumi Noorsoo
ja Vabahariduse Osakonna vabahari­dustöö
nõunik, õigusteadlane Alek­sander
Johannes Leinjärv. Tema
rohkearvulise leinajaskonnaga mul­dasängitamine
toimus 30. juulil.
Aleksande|r J. Leinjärv (sünnini-mega
Tohv] äündis 1. jaanuaril 1899
Tori vallas Pärnumaal ja kasvas üles
majanduslikult väga kitsates oludes,
mis sundis teda koolitee pärast kihel­konnakooli
lõpetamisel katkestama.
Airiuit tema murdumatili tung haridu­sele,
võrratu tahtejõu indlus ja väsi­matus
ühes mälu üllatava küündivu­sega
olid haiks teguriks, mis võimal­das
tal juba perekonnapeana igapäe­vase
töö ja koduste kohustuste kõr­val
õppides lõpetada 1930.a. ekster­nina
Pärnu poeglaste gümnaasiumi
ja sellele järgnevalt 1939.a. Tartu üli­kooli
õigu>^teadusI^onna cum laude.
Samuti peamiselt oma jõul haridu­sele
pürginud koolide peainspektor
ja ajakirjaniklMärt Raud annab A.J.
Leinjärvele tabava iseloomustuse,
kui ta viimase mälestusteose ,,Tõ-jiismäe"
saatesõnas märpib, kuidas
paarikümneaastane Leinjärv 1920.a.
Pärnu maakoolivalitsuse haridusosa­konna
noorema ametnikuna haiglast
appi tulles ta asjaajamise „pudrü-mäe"
üheainsa päevaga korda sea­dis.
• • • ' • I. /.
Käesolevas linnulennulises üle­vaates
olgu märgitud, et Leinjärve
haldusalane tegevus algas abivalla-kirjutajana
(1915-16) ja sealt edasi
teenistus vene asutuses 1916/17,
Jäärja vallakirjutaja (1918) ning sealt
edasi'26 aastaks, kuni4. juunini 1938
Pärnu maavalitsuse ametnik maa­koolivalitsuse.
sekretärina, raamatu­kogu
juhatajana ja rahvuslike akt­sioonide
juhina. Eesti Vabariigi 20.
aastapäeval hinnati tema teeneid .
Kotkaristi kuldristiga. Abiellus
19.20.a. 21. nov. kaasametniku Hilda
Reimaniga, kellega koos kasvatasid
üles 2 tütart. Neist langes vanem
1944.a. Saksamaal õhurünnaku ohv­riks,
kuna noorem, kaheksa lapse
pma, abistas vanemaid nende vanu-sepäevil.
Baltimores kuni ema siir-mani
1983.aastal ja sealt alates isa
kuni tema surmani.. Ka tütre lastest
omab 5 juba ülikoolihariduse ja on
oniil jalul, 3 poissi olid hiljuti veel
üliõpilased.
Oleks lootuseta loetleda siinkohal
lahkunud väsimatu töömehe kõiki
sleltskondliku tegevuse ^alasid. ;
j Murranguliste aegade saabudes oli
ka Leinjärv üks esimesi koha kaota­jaid
juba 22. juudil 1940, millele jäfg-nevalt
teenis lühemat aega leiba raa­matukogude'
insijektorina, Tallinna
Keskraamatukogu võõrkeelse osa­konna
juhatajana ja vanema assis­tendina,
Põ^llumajanduse Keskvalit­suse
Turukorraldusvalitsuse inspek­torina
ja Kontrollosakonna juhataja­na,
kuni pääses septembris 1944 Saa- '
remaa kaudu läände. Kaotanud 7.
okt. 1944 Dresdenis liitlaste õhurün-nakus
tütre Lliule, siirdusid nad koos
abikaasaga mõlemad õhürünnakus
vigastatutena Dillingeni, kus isa ja
tütar Eha said teenistust USA sõja-'
väevalitsuse juures. Uut elu Baltimo­res
tuli asuda rajama 3. juulil 1949
Baltimore Life Insurance Co. juures,
jäädes sinna kuni p|ihkepalgale asu­miseni
1. veebr. 1964.
Kuigi kõik, kaasa arvatud inglise
keelaja uue elukutse õppimine, tuli
alustada jälle otsast, leiame Leinjär­ve
rakendamas oma jõudu, teadmisi
ja energiat jubal951,a. Markuse ko­guduses
1953-73-ndani kiriku nõu­kogude
esimehena, tegemas kaas-'
tööd eestikeelsetele ajalehtedele-aja-
.kirjadele, esinemas kõnedega, toime-.
tamas 10 aastat kohalikku bülletääni.
jne. 1977.a. ilmus tema Hendrik Vis­napuu
kirjandusauhinnaga väärista­tud
suure ajaloolise väärtusega niä-lestusteos,,
Tõnismäe", millele järje,
s.o. teise osa kirjutamisele tõmbas
kriipsu kiiresti halvenev nägemine.
Aleksander]. Leinjärv, kes ka nen­de
ridade kirjutajat läbiaärmiste kir-jutamisraskuste
juures pidas meeles
veel kuni piagji lõpuni ja kelle elav
huvi kirjanduse ja meie rahvuslike
küsimuste kohta kunagi ei kustunud,
on nüüd vaikinud Ja läinud puhkama
oma abikaasa kõrvale, keda ta süga­va
armastusega lõpuni leinas; kuid
tema eeskuju peaks elama paljudele
juhiseks ja teepäitajaks. Juhus ega
hea õ|in ei muuda kedagi suureks ega
eeskujult hinnatavaks. Seda teeb ai­nult
inimene ise nende oma vaimu-omaduste
kaasabil, milliseid ta tahab
ja suudab viljeleda ning areridades
juhtida. Ei meenu kaasaegsetest ke­dagi,
keda võiks silmi pilgutamata
siin kõrvutada lahkunuga. Sügavas
ja kestvas leinas mälestavad teda
paljud sõbrad ja kaasvilistlased-kaas-vennad
korpoijatsioon Rotalias.
Puhka rahus, Eeskujulik töömees!
I . JOHANNES KAUP
. AUGÜS'^^^ - THURSDAY, AUGUST 14. „Meie Ek" m, 33 (1901) 1986
Andres Taüli ordineerimine 30. jumilil 1961. a, Stockholmi
kirikus. Seisavad, vasakult — õpetajad J. Ginadentekh, }.
peapiiskop J. Kopp ja piiskop J. O. Lauri.
„MEIE ELU" asutas Eesti ühiskond
ja seisab eesti ühiskomina teenisty-
Tänavuse lõikus kuude koi tumise
nädalail tervitame õnnitluste,»a meie
EELK Kanada praosti, õpetaja And­res
Tauli top^elt tähtpäevade puhul.
30. juulil täitus 25 aastat Andres
Tauli ordineerimisest kiriktiõpeta-
]dks ja 11. augustil 50 elua^astlat. A.T.
ordineeriti piiskop Johan Kõpu poolt
aastal 1961 Stoekholmis. A.T. sündis
1936 Tartu linnas Tartu Peetri kogu­duse
õpetaja ja Tartu Ülikooli usu­teaduskonna
õppejõu dr. Jaak Tauli
ja Helene Tauli pojana.
A. T. oii kirikuõpetaja ametiaasta-telt
kõige vanem meist, kes oleme
saanud oma Usuteadusliku hariduse
väljaspool Eestit ja oleme praegu
kogunisti meie rahvakiriku teenistu­ses.
Me tulime läbi Teise maailma­sõja,
põgenemise kodumaalt ja pagu­luse
algaastad lastena või verinoorte­na.
Alg-, kesk- ja ülikoolihariduse
saime eri asukohamaade miljöödes ja
meelsuste keskel. Tegime seda aga
alalises kontaktis ja paralleelselt ees­ti
rahva ja kiriku ajalooliste ja täna­päeva
murede, püüete ja põhimõtete­ga.
Näeme seda kui heidame pilgu
meie noorema sugupõlve juubilari,
Andres Tauli elule ja õpetajaameti
käigule. Ordinatsiooni veerandaja elu
poolesajandi juubelite teineteiste lä­hestikku
langemine iseloomustab
A.T. vaimse ja mäisej kirikuõpetaja
kutsumise ning pereisa ja ühiskonna
liikme elu ja tegevuse tasakaalukat ja
paralleelset vahekorda.
Aastal 1944 augustis, kui A.T. oli .
vaevu kaheksa-aastane, suri tema
ema, kui pere oli jõudnud põgenike­na
Tallinnasse. Idast lähenev Nõu­kogude
Venemaa lämmatav okupat-sioonilaine
sundis perekonda aga
edasi põgenema sõjas hävinevale
Saksamaale, kus jäädi peatuma Göt-tingeni
lähedale olevasse põgenike
laagrisse. Sealt kutsuti ta isa EELK
Londoni koguduse õpetajaks juba
1947-dal aastal. Alles aastal 1948,
aga, märgib A.T., sai ta hakata käima
kooliteed korrapäraselt. Ta saadeti
Iirimaale Protora Royal nimelisse
poiste kooli, lõpetades selle~ 1954
Senior Certificate ehk küpsustunnis­tuse
saavutamisega.
Kõige muutuva ja vapustava kes­kel
oli A.T. otsustanud saada kiri­kuõpetajaks.
Juba Göttingeni laagri
mänguväljakul oli ta „jutlustanud"
oma mängukaaslastele' laua otsast.
Nii harjutus teeb meistriks, et A.T.
jutlused on märgatavalt täpselt sõ­nastatud
õpetused'usust ja Jumala
sõnast, elavate ja aktuaalsete — mõ­nikord
isegi üllatavate seoste leidmi­sega
— näidetega. A.T. jutlustab kui
tõsine ja vilunud kuulutaja, kes selgi­tab
usulisi mõisteid ja Jumala ilmu­tust
elulähedaselt oma kogudusele ja
kuulajaile.
Mitmekesise ja põhjaliku usutea­dusliku
hariduse saamiseks läks A.T.
esmalt Saksamaale, matrikureerudes
Erlangeni Ülikooli sügisel 1954. Sel
ajal õpetas seal tuntud Lutheri teo­loogia-
ja eetika-teadlane Paul Alt-haus.
A.T. elav intellektuaalne huvi
viis teda seiklusele tolle aja teoloogi­lises
maastikus Saksamaal. Tä käis
kuulamas ka teisi meie aja suuri
usuteadlasi, nende hulgas kaht ka-hekümmenda
sajandi teoloogiliste
koolkondade loojat, Rudolf Bult-manni
Marburgi ülikoolist ja Karl
Barthi Bernist. Saksamaal saadud tu­gevate
põhiteadmistega naasis A.T.
aastal 1957 Inglismaale Oxfordi Üli­kooli
luterliku Mansfield College
Honours School of Theology'sse.-
Seal sooritas A.T. lõpueksamid ja sai
B. A. kraadi aastal 1960 ja kirjutas
väitekirja „Martin Lutheri mõju ang-likanismile"
ja sai Oxfordi (M,A.]
magistrikraadi aastal 1965.
A.T. on teeninud EELK kogudusi
oma ordinatsioonist tänaseni. Aastal
1961 kutsuti teda Põhja-Inglismaa
koguduse õpetajaks, kus ta teenis
kuni 1Ö69, millal kutsuti New Yorgi
Eesti Evangeeliumi Luteri Usu kogu­duse
noorsootöö õpetajaks. Aastal
1971 kutsuti A.T. Toronto Vana-An­drese
koguduse õpetajaks, kus ta
teenis kümme aastat koguduse elu
PRAOST ANDRES TÄUL
edukalt edasi viies. Vana-Andrese
teenistuses täitus A.T.-l 20 aastat kiri­kuõpetaja
tööpõllul, mida kogudus
plaanitses tähistada temale kuldristi
kinkimisega. See jäi aga plaaniks,
kuna A.T. siirdus aastal 1982 Toron­to
Peetri koguduse õpetaja kolbale,'
kus ta teenib nüüd edukalt edasi
Apriilisl982 valiti A.T. EELK Ka­nada
praostiks. Tema töö praostina
on kandnud head vilja, eriti meieko-gudustele
ja kirikurahvale vajalike
raamatute kirjastamise organiseeri­misega.
Praostkond on andnud välja
A.T. juhtimisel õp. Jaan Gnadenteic-hi,,.
Usuõpetus noortele" leeriõpi-kuks,
pühapäevakooli õppe- ja töö­raamatu
,,Jeesuse elu ja töö" (toime­tajad
Aino Pähn ja Maret Kapp), ja
noortele vajalik usulissõnade käsi­raamatu
(toimetanud õp, Albert
•Roost). Käsil on praegu uuendatud ja
redigeeritud,,Palve ja lauluraamatu"
väljaandmine, mis sisaldab ka uusi ja
teistest keeltest tõlgitud üle maailma
tuntud kiriku laule koos nootidega,
ning igapäevaste palvete ja Piibli
lugemise osad.
A.T. on jätkanud oma usuteadusli­ku
hariduse edendamist St. Michael
ülikoolis Torontos doktoraadi prog­rammis.
Tema poolt tehtud ususot-sioloogiline
töö ,,sotsioloogilised
mõjud EELK teoloogias 40 aasta
jooksul paguluses" sai kõrgeima hin­de.
A.T. on teeninud lektorina süs­temaatikas
EELK Usuteadlusliku
Instituudi juures.
Perekond ja kodu omavad suure
tähtsuse A.T-le. Tänavu täitus 15
aastat abielu Eneri'ga,neiunaTooina,-
mis sõlmiti jaanuaris.1971 New Yor­gis
Lexington Avenue kiriku altari
ees. Pere rõõmuks on kolm toredat,
talendikat last, poeg Rein ja tütred
Kairi ja Vaiki. Taulide kodu on sisus­tatud
abikaasa Eneri, kes on kutseli­ne
arhitekt, tasakaaluka ja vormi'
valitseva silma ja käe järgi. Samuti
on A.T. kodus alati tunda, et hea
tasakaal valitseb isa ja ema ametite ja
-perekonna tervikulisela vajaduste va­hel.
Toronto Peetri koguduse kirik­las
valitseb armastus ja külalislah­kus,
mis on traditsionaalne luteri ko­guduste
kiriklaile Katarina ja Martin
Lutheri kodust alates. A.T. kodus
olen näinud ka ühe teise luterliku
õpetuse järjekindlat pidamist, et pe­reisa
on oma pere ja kodu preester.
Arvan, et ei ole niitähtsat külalistvõi
seltskonda, kes või mis takistaks isa
minemast oma tütardega üheskoos
õhtupalvet ütlema enne kui lapsed
uinuvad.
Rahvuslikult ja akadeemiliselt on
A. T. olnud tegev aastast 1956 Eesti
Üliõpilaste Seltsi liikmena, olles
New Yorgi koondise esimees. New
Yorgis laulis A.T. kaasa sealses Eesti
Meeskooris ja oli selle abiesimees.
Torontos on ta olnud Eesti Sihtkapi­tali
juhatuse liige selle asutamisest
peale. A.T. on kuulnud skautlikku
liikumisse juba aastast 1948, on tee­ninud
„Kalevi"*lipkonna ja „Leiiibi-tu"
maleva vaimulikuna. Aastal 1984
kaitses ta edukalt skautmasteri väi­tekirja
„Õpetlikke palvust noortele"-
Tõnis Kint 90
Tõnis Kint saab üheksakümmend
aastat vanaks. Tõnis Kiriti pikk elu­iga
ja ikka veel löögivalmis yõitle-javaim
on tõendiks ta vitaalsusest ja
lakkamatust energiast. Tõnis Kint oli
Eesti vabadusvõitluses kaasas juba
Vabadussõjas vabatahtliku üliõpila­sena.
Iseseisva Eesti ülesehitamisel
töötas Kint agronoomina paljudes
põllumajanduslikes asutustes ja
kroonis oma karjääri direktorina Põl-lutöökojas.
Poliitikuna oli ta aktiiv­selt
tegev Eesti Vabariigis ja on pagu­luses
asunud kõige vastutusrikkama­le
võitluspostile — ta on peaminister
Vabariigi Presidendi ülesandeis, kel­lena
ta sümboliseerib plesti iseseis­vuse
taastamisvõitlust.
Tõnis Kint sündis 17. augustil
1896.a. Kintide suguvõsa põlises
„Paasioja" talus Taevere vallas Suu-re-
Jaani kihelkonnas Viljandimaal.
„Paasioja'' kujuneski Tõnise koduta­luks,
mille ta omapoliitilise tegevuse
ja kutsetöö kõrval uudismaad hari-
, des, karja kasvatades ja mesilasi pida­des
arendas eeskujulikuks taluks.
Tõnise koolitee algas kohalikus
valla- ja kihelkonnakoolis ja läks
edasi Tartu reaalkooli kaudu Riia
Polütehnikumi. Sõjaolukord katkes­tas
aga õpingud, kuna Tõnis Kint
mobiliseeriti sõjaväkke 1916.a. no­vembris.
Saksa okupatsiooni ajal
astus Tõnis uuesti Riia Tehnikaüli­kooli,
kuid pidi õpingud taas katkes­tama,
sest korp. Vironia, kuhu ta oli
iikmeks astunud, otsustas terves
koosseisus minna Eesti sõjaväkke.
Vabadussõja järele astus Tõnis Kint
Tartu Ülikooli Põllumajandustea-duskonda,
mille lõpetas 1924. aastal.
Pärast ülikooli lõpetamist täiendas ta
oma agronoomilist haridust Taanis,
Norras ja Rootsis.
. Tõnis Kinti teenistuskäik Vene sõ­javäes
algas üliõpilaste pataljonis
Volga kubermangus. Sealt saadeti ta
Moskva lipnike ettevalmistuskooli,
mille lõpetamise järele oli Petrogra-dis
tagavara-väeosas, kust saadeti
Austria-Ungari rindele Transilvaa-nias
ja hiljem rinde tagalasse Bessa-raabias.
Vene sõjaväest siirdus Tõnis Kint
esimesel võimalusel Eesti rahvus-väkke.
1917.a. novembris määrati ta
2. jalaväe polku Viljandis. Tõnis Kin­ti
osavõtt Vabadussõjast toimus soo­musrongi
kosseisus, kus ta tõusis
soomusrongi ülema kohustetäitjaks.
Eesti iseseisvuse ajal oli T. Kint
aktiivselt tegev Põllumeeste Kogude
erakonnas. Rõllutöökoja direktorina
on ta juhtinud eesti põllumajanduse
arengut.
Tõnis Kint valitM936. ja 1938.a.
Riigivolikogu liikmeks. Ta kandidee­ris
kommunistide vastaskandidaadi­na
Riigivolikogusse ka Nõukogude
Liidu esimese okupatsiooni ajal
(1940), kõrvaldati aga kandideerijate
nimekirjast. ja kuulutati ,,rahvus-vaenlaseks".
Tõnis Kint on Eesti Rahvusnõu­kogu
asutajaliige ja ta oli viis aastat
selle esimees. Ta on olnud tegev ka
Eesti Komitees ja Eesti Rahvusnõu­kogus.
Vabade Eestlaste PõUumajandus-liidu
juhtiva tegelasena on T. Kint
aastakümneid pidevalt osa võtnud
Euroopa Põllumajandusliidu kong­ressidest,
kus ta on esitanud Eesti
saatust selgitavaid materjale.
Tõnis Kint on avaldanud kirjutusi
ja intervjuusid saksa ajakirjanduses
ja televisioonis. Ta oli üheks esime­seks
initsiaatoriks Balti resolutsiooni
ülesvõtmiseks Euroopa Parlamen­dis.
Tõnis Kint on valitud Vabade Eest­laste
Põllumajandusliidu auesime-heks
ja Eesti Agronoomide Seltsi
Rootsis auliikmeks.
Eesti Välisvõitluse Fond määras
1983. aasta stipendiumi Tõnis Kinti-le
teenete eest Eesti välisvõitluses ja
eesti organisatsioonide töös.
: Tõnis Kinti eluiga on olnud täis
tööd ja võitlust Eestiheaks. Üheksa-kümnendal
sünnipäeval soovime Tõ­nis
Kintile palju õnne, raugemata
energiat ja head tervist, et ta võiks
veel palju aastaid jätkata tööd ja
võitlust Eesti iseseisvuse taastami-seks!
HEINRICH MARK
Äsja käis A.T. tagasi Inglismaal
oma Oxfordi college'i juubeli pühitse­misel
ning oma hariduse ja noorus­põlve
kodu ja sõprade keskel. A.T-on
kaks õde, kes elavad Inglismaal,
dr. med. Virge James Sheffieldis ja
Tiina Sanfarouche, kes on prantsuse
keele õpetaja Maidenheadis.
Tervitan armast ametivenda ja
praosti topelt juubeli puhul Pühakir­ja
sõnadega, mis lubavad õnnistust
neile, kes seovad Jumala teenimise
oma igapäevase eluga nagu Andres
Taul on teinud; ,,Otsige esiti Jumala
riiki ja tema õigust, siis seda kõike
antakse teile pealegi!" (Matteuse
6,24). Usun, et õpetaja Andres Taul
on pandnud oma lootuse sellele Kris­tuse
juhisele ja lubadusele nagu Joo-sua,
kes ütles; „Minajaminupere,me
teenime Jehoovat!" (Joosua 25,15).
See on olnud õnnistuseks temale ja ta
tööle 25 aastat õpetaja ametis ja 50
aastat selle ilma eluteel — ja saab
olema tulevikus, on meie soov ja
palve. ÕP.THOMAS VAGA
©E.V. konoul Aarand Roos New
Yorgist viibis nädal aega Londonis,
tutvudes põhjalikumalt sealse E.V.
Saatkonna praktiliste töödega.
Ta kasutas oma külaskäiku koh­tumiseks
kolleegide ning organi­satsioonide
esindajatega. Nii võttis
ta osa Balti Nõukogu poolt korral­datud
vastuvõtust Briti Parlamendi
terrassil, külastas Leedu Vabariigi
charge d'affaires'i V. Balickast ning
Läti Vabariigi esindajat P. Rein-hardsi,
käis Eesti Majas ja viibis
ieesti jumalateenistusel.
^ Londonist saabus Aarand Roos
puhkusele Rootsi, kus ta veedab
kaks nädalat peamiselt Skones jsi
Stockholmi piirkonnas.
© Esso Chemicali Skandinaavia ja
Soome ettevõtete juhataja Hillar
Tuiskvere on nimetatud Esso Chemi­cali
Hollandi šeffiks. Seal on muu­hulgas
kaks petrokeemia kompleksi
eksportturgude varustamiseks. Seo­ses
uute ülesannetega siirdub Hillar
Tuiskvere Haagi Hollandis. (MT)
Poola diktaator Jaruzelsky on oma
ametist tüdinenud ning määrab järg­laseks
oma autojuhi. Ta ütleb:
,,Meil on kolm lahendamatut prob­leemi:
tööpuudus, tühjad ärid ja rah­vast
tulvil kirikud. Ma ei oska seda
lahendada."
Nädal hiljem takohtab oma endist
autojuhti ning küsib:
,,Kuidas on nende probleemidega,
millest rääkisin?"
„Need on lahendatud väga lihtsalt.
Tegin läänepiirid lahti ning kaotasin
tööpuudusel Panin idapiiri kinni ja
nüüd on ärid kaupu täis. Ja kirikutes­se
lasin riputada teie pildid ning need
on nüüd tühjad."
Tito sõidab oma luksusautoga
maanteel. Ta näeb teel koperdavat
närudes ja paljajalgset talumeest. Ta,
laseb peatada auto ja küsib:
„Kuhu teie lähete?"
,,Lähen Zagrebisse mõnda pisiasja
ostma nagu auto, pesumasin, tv-apa-raat,
külmutuskapp ja nõudepesu­masin."
,,|0n teil nii palju raha?"
,,Aga loomulikult. Meie elame ju
sotsialistlikus riigis."
,,Kas teate ka, kes mina olen?"
,,Kust ma seda tean?"
„OlenTito."
,,Palun väga vabandust. Ma arva­sin,
et olete ameerika turist."
JURISTID
AndresPlvet, LL.B.
ADVOKAAT - NOTAR
Bigelow & Hendy'
789 Don Mills, Rd
Tel. 429-3110
Korjändusaktsioon ühes Moskva
tehases. Seltsimees Saposnikov ei
anna hoolimata nurumistest ainsatki
kopikat. Ta põhjendab:
,.Aastal 1983 ma annetasin trakto-rivabriku
jaoks, aasta hiljem kalalae­vastiku
jaoks ja möödunud aastal SS-
20-ne heaks. Aga tänavu tahan osta
omale uue välgumihkli. Ratas on ju­ba
siledaks kulunud."
NÄDALA RISTSÕNAD
n
IS
w
sa J»
•
TS
Tf
PÕIKI;
1. Karm. 5. See on laskeriistadel.
10. Emane koer. 14. Tärkav kõrsvili.
15. Võta osa. 16. Suur. 17. Üks endisi
Tallinna tubakavabrikuid. 18. Pare­mus.
19. Loba — rahvakeeles. 20.
Veidi aega tagasi. 22. Vanusest. 24..
Üks sõjaväelisi auastmeid — lühend.
25. Käis sihitult ringi. 27. Üks hele­damaid
tähti taevavõlvil. 29. Tung
millegi teostamiseks. 32. Üks saksa­keele
artikleid. 33. Menu. 34. Inetu
häälega lind. 36. Elektriline ülekan-deseade.
40. Lai hunnik. 42. Filmi-või
lavatäht. 44. Endisaegne suur
piimanõu. 45. Teen üht metalli- või
puutööd. 47. Teatud juhtimispunkt.
49. Hea—rootsi keeles, 50. . . .stick-auto
õli nivoo mõõduvahend — Ing­lise
keeles. 52. Ei anna alati õigeid
ennustusi. 54. Laiskvorst. 58. Kuna­gi,
iialgi. 59. Üks kuulsamaid Soome
endisaja kirjanikke. 60. Tugevaid pu­hanguid.
62. On saagimiseks kõlbu­lik.
65. Pingutuse tagajärjel nahast
väljatulev vedelik. 67, Arg olla. 69.
Üks mänge ruudulisel laual. 70. Üks
emaseid koduloomi. 71. Venepärane
mehe hüüdnimi. 72. Vastikumaitseli-ne.
73. Pagu. 74. Üks tähtsaid töös­tuslinnu
Saksamaal. 75. Võib kasva­da
kas põõsas või maas.
PÜSTI:
1. Hirmus. 2. Üks Eesti kunstnik­ke.
3. Ühe, siiUi maal võrdlemisi tasu­va
ärilise tegeyuse. 4. Kavand, skits.
5. Hankimas. 6. Sõna mida kasutab
teiste abile mittelootev isik. 7. Nut-maajav.
8^ Homeros'e kuulus eepos.
9. Marsid — murdes. 10. Ameerika
mehe hüüdnimi. 11. Lahti. 12. Üks
Eesti" linnadest. 13. Ladina keelest
pärit sõna eesliide, tähendusega: üle,
läbi, taga. 21. Neli üheteisele järgne­vat
tähte tähestikusr23. Ringkäik. 26.
Hääl mis tekib, kui midagi tulist vette
pistetakse. 28. Omaaegne Eesti Sõja­vägede
Staabi ülem. 29. Indo-Euroo-pa
hõimu liige Lääne-Euroopas. 30.
On igal imetajal loomal. 31. Pandi
paika ja korda. 35. Üks Elbe lisajõge­sid
Saksamaal. 37. Vastuvõetamatu
seletusega labaseks tegema. 38.
Asundus ja jõgi Virumaal. 39. Hol-lau'dijuustulinn.
41. Käi sihitult ringi.
43. Muhameedlaste paastukuu nime­tus.
46. Ei riku meest. 48. Raas. 51.
Hiired teevad selliseid hääli. 53.
Tont, kellega Tootsil surnuaia juures
alati t,egemist olevat olnud. 54. Üks
lehtpuid. 55. Teeme ilusaks. 56. Tea­tud
tõugu koerad. 57. Saksa meheni­mi.
61. Tegevteenistusest väljas. 63.
Üks kalapüügivahendeid. 64. Vend,
66. Tahtmine. 68. „...Torn"-endises
Eestis müügilolnud Rootsi kalossid.
Lahendus järgmises lehes)
(Koostanud E.V.)
EELMISE NÄDALA RISTSÕNADE
LAHENDUS:
PÕIKREAD: 1. Ork. 4. Siiri. 9.
Ema. 12. Raa. 13. Islam. 14. Kae. 15.
Belgia. 17. Gaasid. 19. Melbourne.
21. Laad. 23. Emu.'24. Teet. 27. Enn.
23. Õli. 29. Simss. 30.. lo. 31. Ulaklik.
33. Ta. 34. Notsu. 36. Ron. 37. Pea. 38.
Odiri. 39. Moa. 40. Torr. 41. Hohen-lohe.
44. Õlakud. 46. Inetud. 49. Don.
50. Leena. 52. Uno. 53. Lee. 54. Ka-ren.
55. Sin.
PÜSTREAD: 1. Orb. 2. Rae. 3.
Kalman.,4. Siil. 5. Isabela. 6. II. 7.
Raguu. 8. Imar. 9. Ekseem. 10. Mai.
11. Aed. 16. Ged. 18. Antik. 20. Omi-kron.
21. Leino. 22. Anood. 25. Ester.
26. Tsaar. 28. Õlu. 29. Sin. 31. Usnok.
32. Loaline. 35. Tihane. 37. Poetus.
39. Medea. 40. The. 42. Hulk. 43.
Onan. 44. Õde. 45. Loe. 47. Uni. 48.
Don. 51. Er.