Meie Elu = Our life, August 14, 1986

              1 •
II
[1901) 198B „Meie Elu" nr. 33 {1901)
ma
osa
THURSDÄY, AUGUST M
SA-s
l(3S USA-s
aavutasid
P Aarand
^) Meemo
[aasik —
tillenurme
jVöldemar
jtNeuman
[red Skon-
|samägi —
Kissa —
P i k a t i—
Aarand
iMeemö
aasik —
Vellenur-
IVöldpmar
kg) Mart
av(l kg)
m, Hans
a.(l kg)
)daheide:
29,48 m.
lm, Tõnu
iile Velle-
. (600 gr)
m. 65 a.
'asarahei-s
- 19,56
24,80 m,
5 a. Kalle
a. (5 kg)
P a. (4 kg)
..Raskus-
Roos —
k^-10,22
m. 55 a.
m. 65 a.
m. 7.0 a.
atluses
tti kümne-i
Nõukogu-
!.üsm aa: va­ngude-
Eesti
:i.432 p. ja
[7 p. Punk-
[me parima
Naiste
laa 17.149
).352 p. ja
[6 p' Nou-läks
15.864
)itjaks tuli
!051 punkt i-bk,—
Eesti
ilemused:
|augushüpe
,32 m, kõr-
|rn j-ooks>-
-0:14,93,
|vashüpe —
raja 1500 m
ui
^ri juhatust:,
jaljurand, V.
älle Jürima-
|ti Kütti. Siia
spordiala
ja teisedle-.
— tennis,
lus — kerge-tervishoiu
jhataja Mai-jega.
Kokku
jstruktorit ja
ünali ja 95
t' otsa juures
h juhataja J.
IdekoNovek
kuna. ins t-
|oma spordi-is,
etseesiin
Ipger ega ka
|idi-õppelaa-
[d ja valitse-
U täiendas:
^el; kui kel-
|is pöördugu!
üori poole.".
l]iaevakorra-
|; puutuvaid
I • S-gi-Ä
I
Ideko No-
]. Säägi
a 0
ta
TiraazMd vähenevad, raamatud saadaval ainult ettetellimise
korras - Ilmub mahukas uuelaadne bihliosraafia . :
Eestikeelne ilukirjanduslik uus­looming
nii Rootsis, USA-s kui ka
Kanadas ja mujal üle vaba maailma
on olnud seni mitmesugustel müü-gilaudadel
pikki aastaid pärast il­mumist
kõigile kättesaadav. Raa­matu
hind seejuures asukohamaa­de
samazhanriliste suurtes tiraaz-hides
ilmuvaJe raamatute hinda­dega
võrreldes on olnud ligi kol­mandiku
või isegi poole madalam.
See ja järjest tagasihoidlikum
nõudmine on tinginud uue muutu­nud
olukorra, mille lävel nüüd sei­same.
Küsimust Eesti Kirjanike Koope-.
ratiivi juhataja mag. phil. Bernpd
Kangroga diskuteerides märkis vii­mane
muuseas: 1. Juba enam l^ui
aasta tagasi asusime kuulutama il­muvaid
teoseid välja mitte enam
poolsarjade(6 raamatu), vaid 2-4 raa­matu
kaupa. Põhjusi oli mitu, nende
hulgas pidevalt tõusvad tootmis- ja
postikulud. 2. Vähendasime trükiar-vusid.
Laost on juba otsas Susi I,
Eliaser I, Kangro „Tuiskliiv. Talve-reis"
ja rida teisi. Eesti algupärane
ilukirjanduslik teos on kallis, väärtu­ses
kiiresti kasvav ja haruldane. See
oli ,•,vanal heal ajal", kui trükiti nn.
i,,odavmüügi" jaoks. See oli kahjuga
kirjastamine. Saatekulu kippus üle­tama
raamatu hinna. 3. Muutunud
olukorras ei saa enam trükkida ka-matuid
neile magajaile, kes ,,ärka­vad"
kümme aastat hiljem [olles kel­leltki
teiselt kuulnud teose ilmumi­sest)
ja siis raamatut nõuavad. Nüüd­sest
alates on vajalik teatada oma
soov varakult, juba enne teose ilmu­mist.
Seda saab teha ka müügikohta-de-
esindajate kaudu, kuid kõige pa­rem
— astugu soovija meie liikmeks.
Üksikasjad liikmeks astumise
kohta peaksid olema üldiselt teada,
need ei tulnud sel põhjusel ka arutlu­sel
enam kordamisele. EKKöopera-tiivi
aadress leidub igas teoses.
TÖÖJÕU PUUÜUS
Küll kerkis üles aga pa^ar lisaküsi-must.
Neist näiteks kirjastuse prae­gune
olukord. Imekombel, nagu kü­sitletav
märgib, on B-seeriat ilmunu^
enam-vähem korrapäraselt. .Halvem
on olnud l,ugu A-seeriaga, peaasjati-kuh
tööjõu puudumise v t õ t t U ' Mood­ne
naine ön millegi pärast arvamisel,
et ta kui daam ei tohi istuda inõnda
tundi päevas uue fotoladumismasina
taga. Nii lahkus päeva pealt ka laduja
Elisabet ja uuel oli suuri raskusi mitte
ainult-eesti keelega üldse, vaid ka
täpsuse ja kiirusega.. M i hilinesid
raamatudjja Tulimuld nr. 1 ja nr. 2.25
juunil jõiidis viimane ilmuda. Ilmu- •
nud on nüüd lõpuks ka Herb. Salu
„Siiditee serval", kuid paljude trüki­vigadega.
Juba kevadel kavas olnud
Eliaser II pidi jääma sügiseks. On
õnneks nüüd valmis ja murtudki.
Millal saab ilmuda samuti juba välja
kuulutatud Puide romaan, ei oska
, veel ütelda. ;, , '
Rõõmustavam on. efik olukord
nüüdki B-seeriaga. Seal peaks saama
aastalõpuks valmis omalaarfne eksii­lis
ilmunud ilukirjanduse bibliograa­fia,
mille maht on juba nüüd paisu­nud
üle 160-le leheküljele ja võib
mõnevõrra veel paisuda.
meie raamatute nimestikku (üle2600
numbri) ei jõua praegu koostada. Sai
siis esialgne kavatsus katuse alla.
Aga siis tuli nagu vajadus ka muid
kirjandust, ajalugu jne. käsitlevaid
väljaandeid nimetada. Mitte ainult
eestikeelseid. Said kä need provi­soorselt
kokku. Tekkis kohe taht-,
mine ka biograafiaid lisandada. Said
needki õrna tee paberile, aga siis jälle
mõtlesin, et kuigi teos tuleb mahukas
ja eelmisest väljaandest (Eesti raa­mat
vabas maailmas, EKK, Lund
1971.40 lk., koostanud B. Kangro—
JoKa) formaadiltki suurem, olgu sel­les
toodud kä näo- ja rinnapildid.
Kogu tekst senises ulatuses on nüüd
teiste käes täiendamisel ja paranda- ^
misel."
Veel ühele uudsele mõttele juhib
aga Kangro tähelepanu. ,,Kui on kir­janikud,
teadlased ja publitsistid sees
ning nende tähtis osa sellega tulevi­kule
teadmiseks jäädvustatud, kas ei
peaks ilmuma siis väljaandes ka vä-
[pilte Venemaalt
hemalt samasuurt tähtsust omav pö-listelugejate-
raamatusõprade nimes­tik?
Mida sa asjast arvad? Ka seda
raamatut trükime ainult ettetellijate
ulatuses, seegaoleksid sellegi omani­ke
nimed jäädvustatud."
Kuna meil mitut liiki väljaannete
ettetellijate nimestikke on trükitud
nendes teostes juba aastate jooksul,
siis tuleb selle idee iaiendamismõtte-le
küll mõlema käega alla kirjutada.
Ka see on .statistika, mille hilisem
läbitöötamine võimaldab saada tõ­husat
pilti meie rahvuslikust kultuu-rinivoost
ja suunata kindlamal alusel
olevaid mõtteid meie kultuurielu väl-javaateile
tulevikus. Omaette kiisi-museks
seejuures jääb, kas ja kuidasy
oleks võimalik luua sellega koos ka
ülevaadet kultuurihuvilise lugejas­konna
vanuseastmeist, kas või ainult
kümnetes aastates.
: JOHANNES KAUP
co 9 0
0
Mõnikord mainitakse Eestit või
eestlasi sealj kus ei võiks seda ar­vata.
Seda juhtub raamatus nimega
„Letters from Moscow*V („Kirjad
Moskvast"). Kirjastus: Victor Gol-lanczLtd,
London. Selle raamatu
autor on Richard Owen, kes oli
aastatel 1982-1985 Moskvas kirja­saatja
ajalehel!e'„T]hie Times".
Richard Owen on väga tähelepane­lik
ja ei karda ütelda õigust, ka siis
kui see venelasi ärritab, ja ta kirjel­dab
elu Venemaal väga tabavalt. Näi­teks
nagu üks vene tuttav temale
ütles (lk. 182): ,,Palju meie elust on
illusioon ja järelematkimine. Meil on
asju, mis näevad välja nagu nende
vastandid Läänemaailmas; ja mida
me tahame ka endile saada, nagu
Fiat-autod, moodsadhotellid ja ostu­keskused
(„shopping centres"). Aga
need asjad siin ei tõota nii kuidas nad
peaksid; ja kui minna lähemale, siis
näed et kõik on ainult esikülg, kus
midagi ei ole taga, nagu välisus ilma
sisuta. See kõik tuleneb meie ühis­konnast;
me püüame kohandada
neid asju täiesti erinevatele traditsi­oonidele."
\
SOTSIALISTLIK ARSTIABI
Raamatus (lk. 101) kirjutab autor
tervishoiust Venemaal, sest kuigi ve­nelastele
kinnitatakse, et nende ter-vishoiusüsteem
on parim (ja mida
mõned ka välismaal usuvad on tõeli­sus
masendav: arstirohtude puudus,
arstide hoolimatus, räpased haiglad
ja pikad järjekorrad.
Boris Mozhaev, üks vene kirjanik,
rääkis mis juhtus kui ta murdis suu­satamisel
oma käeluu: Ta läks haig­lasse,
kus käsi pandi kipsi, selle ase­mel
et panna see labasse ja sidemes­se.
Põhjus oli,,administratiivne mu­gavus'!,
sestnii võidi ta haiglast välja
kirjutada viie päeva pärast, selle ase­mel
et nädalaid sees olla. Käsi aga
valutas, ja kui kips eemaldati, oli käsi
paistes ja kaenlast tilkus verd. Arstid
ei andnud aga õigeid sidemeid, sest
nad hoidsid kokku materjaliga — ja
tema käsivars kasvas valesti kokku
ja oli keerdus. Mozhaev palus abi
ühelt teiselt arstilt, aga see ütles kül­malt:
„Mis viga? Te ei taha ju ometi
saada baletitantsijaks. Kas Te ei saa
kirjutada kõvera käega?"
Lõpuks läks Mozhaev Tallinna,
Eestisse, kus tema käsi pandi õigesti
kokku. ^
Kuid ka Tallinnas nägi ta, et haigla
koridorides ka söödi, magati ja anti
ravi.
HUVITATUD SOOMEST •
„ Venelased on väga huvitatud ka­pitalistlikust
Maailmast. Sellepärast
D»P'' helikunstnik ja Detroit-
Michigani EELK organist Emilie
Kalm on tegutsenud juba aastaid
siin oma igapäevase muusikalise
kutsetöö kõrval ka klaveriõpetaja-na
Ja nii toimuski tema õpilast®
esineniine semestri lõpuköntserdi-na
Windsori Ülikooli väikeses
muusikastuudios.
Kuigi oli ilus pühapäevane ilm, •
olid siiski mitmed kaasmaalased ka
leidnud aega tulla seda erakordset
sündmust jälgima, kus ei esinenud
mitte eesti noored (sest neid kahjuks
ei ole veel kasvand sarnasesse ikka),
vaidemigrantide lapsed, nagu ungar­lased,
hiinlased, kreeklased ja päris-kanadalasedki:
kõiki kokku 12.
Kavas olid vanad klassilised Heli­meistrid:
Bach, Beethoven ja
Brahms, kelledele lisandusid veel
Schubert, Weber, Schumann, Mana-
Zucca, Mozart, Burgmüller, Chopin
ja-Rubinstein. Õpilased esitasid ka
duette (s.t. neljal käel ühel klaveril) ja
kõik olid oma ossa suure asjalikku­sega
suhtunud, mida võis eriti noore­mate
juures hindavalt esile tõsta.
Publik koosnes peamiselt lasteva­nemaist
jä nende sõpradest, kes jaga-sidkiitvaltaplausi
noortele ja lõpuks
tänas pr. B. Koleszar väsimatut õpe­tajat
ja kuulajaskonda, kellele vastas
pr. E..Kalkun ja soovis kõigile edu
tulevikuks ning tänu publikule.
On eriti rõõmustav E. Kalkun'i
suur muusikaline tahe, et rakendub
oma teadmiste ja oskustega noorte
õpetamisele, kuigi aeg oleks olnnd
juba asuda mõnusale ,,puhkepaiga­le"!
Sellele vastab tema aga lubadu­sega,
et ,,juba on temal õpilasi, kes
mängivad ka eesti asju", ning seega
jäägem ootele järgmiseks õpilas-kontserdiks,
et kuulda eesti muusi­kat
ungari noorte esitusel, kes neid
juba huviga õpivad. Soovime siinse
eestlaskonna poolt edu väsimatule
õpetajale tulevikuks ja täname senise
viljaka töötegijat! Eriti aga eesti
muusika tutvustamisel!
-a.
VaüGouveri seenioride
väliasõit ;;Mäeotsale"
Pühitseü linna 100-aastast juubelit
M A S T E R C R A F T
Selle kuulutusega saate 10%hinna-
^ alandust ® Helistage.439-2538
külastab Vene ülemklass meelsasti
Soomet (lk. 36), sest nagu venelased
ütlevad: ,,Soome on kapitalistlik, aga
mitte vaenuline", vihjates arvatavas­ti
Soome rangele erapooletusele. Ve­nelastel
on peale saatkonnahoone
Helsingis veel teisi kinnisvarasid,
nagu näiteks suursugune Kuusisaare
villa. Ükski venelane ei söanda tun­nistada,
et Läänes on paremad kau­bad
kui Moskvas, kuid tihti on näha
venelaste gruppe kõndimas Helsin­gis,
vaadates altkulmu äride aknaid,
olles imestunud küllusest, hoides aga
oma tunded tõsise ja sünge müüri
taga.. Ainult Vene ülemklass tohib
käia välismaal, sest tavaline venela­ne
võib välismaad külastades kaota­da
usu kommunismi ja ülemklass
võib siis kaotada oma võimu."
Laupäeval, 26. pulil oli kogune­nud
poolesaja-pealine seenioride
pere Vancouveri Kiriku Fondi õu­ele,
et sõita üheskoos bussiga
„Mäeotsale" ja pühitseda Vancou­veri
100-aastast juubelit. Enamus
s^eisijaist kandis rõivastust, nagu
see oli moes 100 aastat tagasi. Mõ­ned
olid ka kostüüme üürinud, mis
olid palju elegantsemad'kui tolle­aegne
Vancouveri naine kandis.
Jõudes ,,Mäeotsale", ootas neid
ees samapalju erasõidukitega saabu­nud
seeniore ja nende sõpru-pere-konnalnkmeid.
Jaheda ilma tõttu ei
tahtnud keegi viibida väljas värskelt
niidetud lõhnaval murul ja nii leidis
kogu sündmustik aset hoone sisemu­ses.
Kuna pooled pidid bussidega
kella 9 ajal tagasi sõitma, tuli kavaga
kohe alata. Mõne tegelase hilinemise
tõttu peeti alguses kohe loterii. Kava
oli lühikese aja tõttu liiga tihe, kuid
väga rõõmus ja nauditav. Pensionäri­de
Ühingu leidlik esinaine Siiri Kal-bus
oli osanud osavalt ära kasutada
kõik võimalikud talendid ja neid oli
palju ja häid. Pensionärid. Vancou-veris
on elavad ja oskavad vaba aega
oma rõõmuks ära kasutada.
Esinaine Kalbus tervitas kõiki kü­lalisi
Ühingu juhatuse nimel ja ütles
muuhulgas: ,,Vancouver võttis meid
vastu, kui me otsisime uut kodukoh-ta.
Ta oli üks lihtne, harilik linnake,
kus kõige kõrgemaks hooneks oli
hotell.,,Sylvia" (8-korruseline) ja siia
saabudes küsisime, kus see pärislinn
algab? Oleme snn. elanud ühe kol­mandiku
linna elueast-ja selle aja
jooksul on Vancouver kasvanud uh­keks
suurlinnaks. Vancouver on and­nud
meile kodu, tööd ja leiba ja meie
oleme talle annud ka midagi."
Ta vabandas, et on unustanud kut­suda
külla ka linnapea (Vancouveri
linnapea ei ole eestlaste hulgas popu­laarne
— liiga vasakpoolsete vaade­tega).
Peaminister „Odgopogo" oli ol­nud
nohus ja saatnud kohale oma
poja ,,Ogi-pogi", kes oma saatjaga
(Ene Falkenberg) põrandal ringi käis.
(,,Ogi-pogil" oli suur sarvedega kitse
pea ja neli inimese jalga ).Väliskülali-si
oli tulnud kodu-Eestist, Winnipe-gist,
Arizonast ja Port Albernist.
Lauldi ühislaul ,,See Mäeotsa ta­lu",
mille järgi asusid põrandale
,,Kungla" ridatantsijad. Nende õpe­tajaks
on Aimeta Westenberger.
Neid oli neli paari: Aimeta Westen­berger,
Aleksander Kuuder, Edith
: Rikk, Leo Morel, Johanna Lepik, Os­kar
Lepik, Leida Sukmit ja Oskar
Oja. Nad esitasid neli tantsu: ,,Kung-la
rahvast", ,,Shoti mägismaa vals­si",
,,Seitse sammu" ja ,,St. Bernard'i
tantsu". Neile järgnes.kaks tantsu
Liisa Kannult nukuga. (Maili ja Ma­dis).
Tuntud Vancouveri,,teatritege­lased"
esitasid ooperi ,,Kassikont- .
sert", kus kaasa mängisid Elmar
Kuusik, Leida Nurmsoo, FriedaTeng
(saatemuusika),Veera Õunapuu (tea­dustaja)
ja Aino Pungar. Järgnes veel
neli ridatantsu: „Kand ja varvas",
„Jersey kivipolka",„Maavalss" ja
„16 sammu". Tantsijate hulgas oli
kaunis eakaid inimesi (üle 75. a.),
kuid nende samm oli kerge ja vastu­pidavus
imestamapanev. Nauditav
kõigile.
Mehed katsusid jõudu Palusalu
eeskujul. Mõni jõudis ikka kangi üles
ka tõsta, mõni ei suutnud. Siis läks
säält mööda Ühingu tubli perenaine
Zinaida Sumberg, võttis kangi ja tõs­tis
üles. Veel tugevam oli A i l i Saks,
kes võttis kangi ühe käega pihku ja
kandis selle põrandalt ära!
. Lõpuks tulid põrandale nii rida­tantsijad
kui ka külalised ja Veera
Õunapuu laulu saatel korraldasid uh­ke
Kalevite kantsi marsi. Veera Õu­napuu
oli ühtlasi ka teadustajaks ja
Frieda Teng hoolitses saatemuusika
eest.
Vaheajale järgnes ,,Mäeotsa" lin­napea,
politseipealiku ja pritsimees-te
pealiku valimine. Linnapeaks sai
Oskar Oja, kes^ samal päeval sai ka .
75-aastaseks. Politseipealiku ameti
sai endale Richard Sukmit ja pritsi-meestn
pealikuks valiti Johann Eilau.
Neid seadis ametisse kohtunik Kaa­rel
Kartul (Aleks Kalbus). Nende üle­sandeks
jäi hoolitseda, et ,,linnast
kõik liblikad kaoks, taskuvargad, ho­busevargad,
päevavargad ja muidu
vargad kinni pannakse ja tulekahjud
kustutatakse — äripäeval rohelise
sireeni ja pühapäeval kuldse siree­niga."
Linnapea sai kaela ametiketi
ja politseiülemale ulatati püstol.
Kõigile kolmele ,anti ka vastav pea­kate.
Kuninganna valimistel oli 19 kan­didaati.
Kuningannaks sai Helma
Joasalu; näitsikuteks jäid Edith Rikk
ja Anastasia MUtla. Kõikidele tege­lastele
ütles tänu esinaine Siiri Kal­bus
ja Tiiu Tampere jagas igale nel-giõie.
Hoogne ja rõõmus õhtupoolik
lõppes perekonnavalsiga. Muusika
eest hoolitses abielupaar Teng.
(lesiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiHiiiiiiiiiiiiiiiftiiiiiiiiiiiiiiintiiiinnin]
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused, testamendi-pärandused Ja
mälestusfondid on tulumaksuvabad.
Suunake oma annetused noortele ja
teistele eesti organisatsioonidele
Eesti Sihtkapital Kanadas
Hcaudü tulumaksuvaba kviitungi saa­miseks.
— Eesti Maja, 958 Broad-view
Ave. Toronto, Ont. M4K 2M
iDiiiiiHiiiiiiiiiiiiiTimniiiiiiniiiHiiiiiniiiiniHtffl
„Ajaviiteks", naljatab Kangro,
,,asusin koostama eksiilis ilmunud
ilukirjanduse bibliograafiat. Kogu
Health and Welfara Sante et Bien-etre socia^ Canada
•il..
V