1985-05-16-08 |
Previous | 8 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
WELIAPÄEVAl,i6. j^AIL - THURSDAY, MAY 16 „Meie Elu" nr. 20 (1837) 1985
'DllOIIQIIOIiQIISIIDIiaiigillllllllllllllllllllllllillisiioiiiiigiisilllllllllllllBIIDIIOIIIIIDIIDIIBIIOIIOIIOn
Peajooni Erik Kokkeri ettekandest Montreali Pensionäride Klubis
Siegfried Preem
aastane
Meie üldsusele hästi tuntud isiksus
eesti rahvuslikus ühiskonnas on Siegfried
Preem. Ta on tuntud meile nii
näitlejana, fotomeh4nä ja ajakirjanikuna.
Temast jätkub igale alale kaastööks
jä juhiksjeestluse püüdlustes.
Juubilar on pärit Narvast, sündinud
24-. mail 1920. i l [uba noorena olles
, erksa vaimuga lõpetas edukalt kohaliku
algkooli, jätkates õpinguid Narva
Ühisgümnaasiumis. Enne kooli
lõpetamist siirdus perekond Tartusse,
kus lõpetas T^rtu Tehnikumi
elektrontehnika aial esimese lennuga
1940. a. kevadel. Kooli silmapaistva
lõpetajana saadeti Vabariigi Presi-dendi
juurde vastuvõtule Kadrioru
lossi 22. mail 1940. a. Jätkanud õpinguis
sama aasta sügisel Tallinna tehnika
Ülikoolis, mis jäi |aga puhkenud
sõja tõttu lõpetamata. Kodumaal töötanud
tehnikuna Tartu ja Tallinna telefonivõrkudes
ja Tallinna tööame-r
.•.". tis. • • . .V
Abiellunud 1943. a. praeguse elukaaslase
Silviagja,_ kellega koos kulges
põgenikutee üle Saksamaa Kanadasse.
Sotiiva töö otsingu tagajärjel,
asus ametisse Ontario Hydrošse, kus
viimased 17 a.oli aatomjõujaamade'
konstruktsidoni juures konstruktorina
(disainerina) elektrikontrolli ja
\ kaitsesüsteemide alal, .
Rahvuskultuuri alal on juubilar
tuntud teatrite koosseisus näitlejana
, ja esimehena 25 a. vältel. Laval on
juubilar peaosalisena anriud meelejäävaid,
mitmekülgseid ja huvitavaid
; kujusid. On ^lavastanud Abistaniis-komitee
kavalkaade, kuulunud pike-jHiat
aega Toronto Eesti Meeskoori
koosseisu, on oli^iud T.E. Segakoori
esimees ning kuulub pikemat aega
Eesti Lauljate Liit P^hja-Ameerikas
esinduskogu juhatusse. On olnud
EKN rahvuskultuuri toimkonna juhataja,
TEVÜ juhatuse liige, s/s,,Kalevi"
noorte võrkpalliklubi organiseerija.
luubilar on paljudele tuntud
' parima ja hinnatud fotomehena.
1 Rahvuslike sündmuste jäädvustami-sel
on eriti hinnatud grupi-fotograa-fina.
Juubilari fotoalane töö on meisterlikult
viiniistletud ning pildidkau-nistavad,
meie fotoalbumeid. rõõ-muks'ja
mälestuseks tulevastele põlvedele.
Praegu tegutseb aktiivse fotoreporterina
ja kaastöölisena,,Meie
Elu" ja USA-s>ilmuva „Vaba Eesti
Sõna" juures. S. Preem on terava
kriitiliseipilgugatjälgides meie kaasmaalaste
elu, mida ta temale omase
, julgusega vajaduse korral arvustab.
Kuna Š. Preem on loodusearmastaja,
siis on ta hankinud omale ja perekonnale
ilusa Georgia Bay kaldal
krundi. Oma isikliku tööpanusega on
püstitanud suvila, sauna ja muud
vajalikud ehitused, kus tema sõbrad
on tihti tema küjalislahkust kasutanud.
. Akadeemiliseit kuulub korp! Re-veliässelj
•'; ,
Siegfried Preem on tuntud abivalmi,
lahke, sõbraliku ja energilise inimesena.
Soovin Sulle tugevat tervist
ja helgeid päevi tulevikuks. .
KUSTAV KURG
liUilllllllllllllllilltlilllllllllUlltillllltlllilllillllllllll^
Sattuda rokk-muusikast küllastunud
tänapäevast barokk-muusi-ka
valdkonda, on nagu tunnetada
värske tuulepuhangu puudutust,
ärgates painajalikust uimast. Vast
ehk seegi mõjus kaasa, et Erik Kokkeri
seekordne ettekanne tema po-pulaarseks-
saanud muusikateema-lisest
sarjast rekordarvulise kuulajaskonna
kokku meelitas.
Ettekanne oli pühendatud DomS-nico
Scarlatfi, Johann Sebastian
Bach'i ja Georg Friedrich Händeli
elu ja tegevuse vaatlemisele 300
aasta möödumise puhul nende
sünnist.
Sissejuhatuseks esitas. kõneleja
viimase osa J.S. B^aehi orkestri süidist
Nr. 2, helilindilt.
N.n.barokk-muusika ajastu kestvust
loetakse 17. sajandi algusest ^
kuni 18. sajandi keskpaigani, mil
muusika areng Euroopas oli suurte ja
yähem-suurte metseenide hoole all,
alates kuningaist ja lõpetades jõukamate
linnadega ja kirikutega.
DOMINICO SCARLATTI
Esimesena kästiles kõneleja Do-minicoScarlattit
(1685-1757), kes
sai põhjaliku muusikalise ettevalmistuse
oma isalt, Alessandrolt,
komponistilt ja dirigendilt Napoli,
hiljem paavsti õukonnas. Scarlatti oli
oma aja kuulsamaid harpiskordi ja
klavikordi virtuoose ja viljakamaid
sönaadiloojaid — arvuH 560! Sonaat
tema ajal oli üsna lühike helind, võrreldes
hilisema perioodi omaga, sar-nades
rohkem preluudiumile või
etüüdile. Enamiku oma eluajast oli
Scarlatti Hispaania kuningakoja teenistuses.
Kui ta ükskord oma hea sõbraga,
Händeliga üheaegselt Roomas juhtus
viibima, korraldas üks kardinal
võistluse nende kahe vahel, võrdlemaks
nende võimekust muusikat tõlgitseda.
Harpsikordi mängus osutusid
võistlejad samaväärseiks, kuid
oreli mängus päris Händel esikoha.
Klaver oli sellar veel kujunemise
staadiumis.
Näidisena Scarlatti loomingust
esitas kõneleja helilindilt tema sonaadi
E-duur, mängituna ameeriklase,
A. WattsM poolt Salzburgi muusikapidustuste!
1980. •
JOHANN SEBASTIAN BACH
Muusikamaailmas on Bach alati
olnud teenitult kõrges lugupidami-.
ses. Mozart ütles tema loomingu kah-ta:
,,Taevale tänu — siin leian ometi
midagi uut, millest nii palju õppida
on. il
gäkotta Friedrich Suure kutsel, kes
ise oli hea flöödimangija ja ka helilooja.
Bächi saabudes lükati edasi
tavaline igapäevne kontsert, ja selle
asemel pidi külaline testima kuninga
äsjamuretsetud klavereid. (Esimene
klaver ehitati alles 1709. aastal.) Testimiseks
mängis Bach klaveril oina
iniprovisatsioone. Enne kui tal kõik
15 klaverit testitud said, palus ta
kuningat, anda talle üks teema improvisatsiooni
aluseks. Saanud selle,
mängis ta kuulajaskonna meeldivaks
üllatuseks selle põhjal ühe kolme-häälelise
fuuga. Ja kui seepeale kuningas
soovis kuulda fuugat kuuele
häälele, täitis Bach pärast lühikest
mõtlemisepausi ka selle ülesande.
Naastes koju, noodistas Bach selle ja
saatis koos pühendusega Friedrich
Suurele.
J.S. Bach sündis Eisenachis,
Tüüringis linnamuusiku pojana. Ei-senach
on üks põliste muusikatraditsioonide
linn, kuhu juba 13 -ai sajandil
minnesingerid oma iga-aastaseile
lauluvõistlusile kogunesid. Eisenachis,
kus Martin Luther oma vangipõlve
veetis, on rikas ka varase luterliku
kiriku, traditsioonidelt, mis
Bachigi kqgu ta eluajal mõjustasid.
Johann Sebastian kuulub suurimasse
teadaolevasse; saksa muusikute su-gukonda,
mis seitsme põlvkoniia
kestel on annud 70 elukutselist muusikut
— ta ise kuulus viiendasse generatsiooni.
1703. aastal hakkas ta iseseisvah
-^esmalt viiulimängijana, hiljem organistina
— elatist teenima Arnstad-tis,
kust ta 300 miililise õpperetke
Lübecki, kuulsa Buxtehude juurde
ära teeb. 1708.a. saabus ta Weimarisse*
1717.a. Köthenisse, kuni lõpuks
Leipzigisse asus Thomase kiriku
kantorina ja ülikooli muusikajuhatajana.
^Sinnä jäi ta oma elu lõpuni.
Ta oli kaks korda abielus]^ tal oli
seitse last esimesest ja kolmteist teisest
abielust. Mitmed neist olid silmapaistavad
muusikud.
Bach on suurimaid kujusid muusi-
-ka-ajaloos. Oma loomingus ta ühendas
kahe põhjapaneva epohhi stiilid.
Tema loomingus jõudis polüfooniline
muusika oma haripunktile ja sellele
järgneva harmoonilise muusika
viljelemine avaldas rikastavat mõju
järgnevaile stiiliperioodidele.
Oma ettekande Bachist lõpetas kõneleja
Brasiilia helilooja, Villa-Lobo-se
süidiga Nr. 5 üheksasüidilisofit
sarjast ,;Bachianas Brasileiras", mis
loodud Bachi auks.
Beethoven: ,,Mitte Bachiks (s.o.
ojaks), vaid ookeaniks peaks teda
hüütama!"
Artur Kapp: Bachi muusika on
nagu igapäevane leib — seda mängimata
ei tohi lasta mööduda ühtegi
päeva."
Ometi kuuldub vahel ütelusi, nagu
oleks Bachi muusika nuudis ija kohta
igav. Selle arvamuse põhjuseks
näib olevat see, et Bachi liiga harva
mängitakse. Seepeale esitas kõneleja
tokkaata osa Bachi D-molliTocca-ta
& Fuga'st. .
Bachi populaarsust tänapäeval pidurdavad
barokkmuusika perioodile
järgnenud voolud, nagu klassikaline,!
romantiline jne,; oma tunnetuste
skaala amplituudi dramaatilise vaheldusega.
Sellised kontrastid puuduvad
Bachi muusikas. Tema helin-deis,
mis ülesse ehitatud ühele ainsale
teemale, on tundemuudete väljendusvahenditeks
teemavariatsioo-nid,
helitõu vaheldused, helitugevuse
kõikumised, kontrapunkt jne.
Järgmiseks näidiseks Bachi loo-mingustoli
kõneleja valinud helilindi
kuuendast Preluudiumist ja Fuugast,
mängituna Glen Gouldi poolt.
Bachi virtuooslikkust iseloomustab
üks tema külastus Preisi kuni-
G. F. Händel
GEORG FRIEDRICH HÄNDEL
sündis Halles, Saksimaal, jõuka
juukšur-kirurgi teise abielu teise pojana,
kes kirglikust huvist muusika
'vastu juba noore lapsena isa keeldu
trotsides hakkas mängima klavikordi,
mille üks abivalmis perekonnasõ
ber oli vargsi maja pööningukamb-risse
toimetanud.
Kui isa ükskord teele asus külastamaks
ühte oma poega esimesest
abielust, kes paazhina Weissenfelsi
hertsogit teenis, jooksis seitsmeaastane
Georg, keelust hoolimata isa tolale
niikaua järele, kui sellel muud
üle ei jäänud, kui poiss kaasa võtta.
Seal viibides tabas hertsog ükskord
poisi lossikabeli oreli kallalt ja sai
tema mängust nii vaimustatud, et ta '
vahendas Georgi paigutamist Halle'
katedraali organisti õpilaseks, kus ta
hiljem organistiks tõusis. Ja Händeli
võimed äratasid tähelepanu sel
määral, et ühel külastusel Berliini
tema ebatavalised improvisatsioonid
õukoniia ääretu imetluse ja'kompo-nist
Bupnocini kustumatu kadeduse
tema v^stu esile kutsusid. Händeli
isa, keä muusiku elukutse vastu
skeptilinfe oli, soovis, et ta poeg juristiks
õpiks. Ja pärast isa surma asuski
Händel seda soovi täitma, teenides
elatist emale ja endale Halle toomkiriku
organistina. Kui kuulus organist
Buxtehude vanusepuhkusele minemas
oli.läks ta Lübecki, kus tal oma
hea sõbra, komponist Matthesoniga
tulnuks võistelda vakantse koha pärast.
Kui seal aga mõista anti, et
võitjale langenuks moraalne kohustus
kosida ka Buxtehude vanaldane
tütar, olid sõbrad võistlusest loobunud.
Ja Händelist ei saanud kunagi
naisemeest. Selleks ajaks oli ta juba
Hamburgis, kus ta oma karjääri ooperiorkestris
oli violiinimängijana
alustanud, et peagi dirigendiks tõusta.
1705.a. debüteerib ta seal„Almi-raga",
oma esimese ooperiga, millele
paljud järgnesid. Händeli kuulsus oli
tõusul ja 25-aastaselt võtab ta vastu
kutse Hannoveri kuurvürstilt kapellmeistri
kohale tingimusel, et ta enne
kohale asumist teeb reisi Inglismaale.
Seal lõikab ta loorbereid oma ooperiga
,,Rinaldo^ mille ta oli loonud
(pigemini kompileerinud olemasolevaist
helindeist) kahe nädalaga. Pärast
põgusat retke Hannoyerisse, oli
ta 1712 a. jälle Inglismaal tagasi ja —
kokkuleppe vastaselt kuurvürstiga
— jäädavalt.
Tema edu oli suur, hoolimata tema-
vastasest õõnestustööst tema
lapsepõlveaegse konkurendi, Buo-noncini
eestvedamisel. Ometi hakkasid
vastastikkused nääklemised ja
Händeli lugupidamatu suhtumine
mõnesse mõjukasse aadlikusse ooperi
populaarsust kahjustama, millega
kaasus mõne teatrikaastöölise
lahkumine.
1737. aastaks oli Händel pankrotis
• ja allakäinud tervisega. Ta pühendus
enam ja enam oratooriumimuusika-je.
Händel on kahtlemata üks suuri
meistreid, kuid ka inimesena on ta
silmapaistev kuju, keda iseloomustas
tahtejõud, meelekindlus, otsekohesus
ja töökus.
Viimast korda oma Messiast-juha-tanud,
variseb Händel kokku ja suri
mõned päevad hiljem, 14. märtsil
1759, Ta niaeti suurte auavaldustega
Westminster Abeysse teiste suurvaimude
ja Inglise kuningate matusepai-gale.
Sellega ühenduses märgitagu,
et tema geniaalne kaasaegne, J.S
Bach maeti vaeste ühishauda, kust
tema põrm enam kui 100 aastat hiljem
ülesse otsiti ja ümber maeti.
Lõpuks meenutas E. Kokkerühte
vähetuntud fakti Eesti muusika ajaloost.
Põltsamaa kihelkonnakooli
õpetaja, Martin Wilbergi juhatusel
oli kohalik segakoor juba 1856.a., s.o.
13 aastat enne esimest Eesti üldlaulupidu,
kannud ette Halleluuja koori
Händeli Messiasest, ja seda koguni
noote tarvitamata. W. Wilbergilt oli
• ka K. A. Hermann oma esimese muusikalise
ettevalmistuse saanud.
Oma paeluva ettekande lõpetas
kõneleja, kandes ette helilindilt sama
koori, mis oli kõlanud Põltsamaal
129 aastat tagasi. ' - ts -
a
5
a
õ
õ
m iOONIUNE LEKSIKON
m
m
m
m
õ
m
m
õ
õ
5
õ
õ
õ
•
ARHIIV - alfabeetiliselt järjestatud
makulatuur..
AUTOGRAMM - kaaluühik
väikeauto kaalumiseks.
BALTI RIIGID - vaba maailma
mälukaotus.
BESPRISORNIK- eliitklassi liige
Gulagis.
DEMONSTREERIMINE - uus
fakulteet ülikoolides.
DOPING — mugav ja moodne
treening.
EESTI KEEL - ladina keel 22.
sajandil.
ESMASPÄEV — sinisega mär-giUid
päev kalendris.
FLICK-KONTSERN - Water-gate
Saksa Liiduvabariigis.
FRAAS - T A S S ' i telegramm.
GAASLOOR - riie õhtukleitideks.
GLOBAALNE - inimeste lollus.
1 'HIINA KEEL - tekst ametlikel
formularidel.
HULGUS - öine suurvõim suurlinnades.
INARI JÄRV - nõukogude tiib-rakettide
poligoon..
INVASIOONIHAIGUS - bol-
1 shevism.
JUTLUS -.foneetiline unerohi.
JÕULUPÜHAD - ärimeeste õn-neaeg.
1 KAUGAS — pagulaseestlaste
1 palvenöör.
I KIRVES - relv kurgede kütti-
I miseks.
1 LAHKUS — kunagise künanäri-
1 ja iseloomuomadus juubeli pu-
1 hui.
LASSO — nöörrekordsportlaste
püüdmiseks dzhunglist.
MINISEELIK - valgete naiste
niudevöö.
NIKKEL — vahend nurjunud läbirääkimiste
jätkainiseks.
NUMMER NULL - omaarust
tähtis tegelane.
OKTAAN — vanahärrade me-hejõu
mõõteühik.
ORJUS — kõige eesrindlikum
riigivorm.
PARTEI — iseseisva mõtlemise
pidur.
POLIITBÜROO - esimest sorti
vanadekodu Kremlis.
RAHU — ajajärk rahurikkumi-seks.
RAHULIIKUMINE - ülikül-lastunud
sõgedus.
SUITSUSINK - nostalgiline
mälestus idablokis.
SÕELAGA VEE KANDMINE -
konverents Stokholmis.
TROSSIOTS - õppe-ja kasva-tu'svahend
laevapoistele. ,
TURBAPEA - ülistav tunnustus
poliitilistele vaglaraudadele.
UIMASTI — taeva- või põrgu-redel.
UNEMASIN - teler.
VAINUKÖIS — punaarmee rivi.
VENELANE - aadliklassi liige
Balti riikides.
ÕHK - vt. smog.
ÄRI INIMESTEGA - Ida-Sak-samaa
eksportkaubandus.
ÖÖRAHU RIKKUJA - idas lutikas,
läänes diskoteek.
ÜLEARUSUS - julgeolekukon-verentsid.
n
m
S
S
s
õõ
ta
3
s
9
5
S
m
S
S
5
S
3
S
n
s
m
s
2
ES
m
s
w
B
B
B
n
m
š
s
m
5
M
oi
M
m
ü
n
S
S
a
S
n
n
n
'n
n
m
n
u
n
n
n
n
n
õ
n
5
5
n
õ
s
5
S
5
5
S
5
a
. a
n
õ
n
õ
õ
s
n
u
s
n
5
5
B
g
g
i
3
g 6
g
g
c
c m
M
g
e
5
a
ü
a
ä
õ
õ
rö
i i
St
n
ä
m
n
ii
MÕISTATUS - moodne skulptuur.
iioiieiiDiioiioiiaiioiioiioiioiiBiiiiiiiiiiiaiiaiiiiiiiiiiiiiiaiiBiiiiiiiiiiiBiiiiiRiiitiiiiiiiBiiDiiDiiBn
KUHU MINNA?
® Laup., 118. ja 1^. mail „Gymna-strada
-85" Etobicoke Olynipiumis
Ja Civic Stadiumis.
® Pühap., 19. mail „Kalurineiiii"
Eesti Rahvusteatri esituses Ryerso-m
teatris. |
® Laup., 25. mail Eesti Ohvitseride
Kogu sõprusõhtu |Tartu College'1
kohvikus algusega kl. 7 õ.
® Pühap.,26. mail Baptisti kirikus
juubelimuusika õhtu nri 6 algusega
kl. 6 0. J i
© Esmasp., 27. mail'loeng „Ees«i
sõdurid ja eesti kultuur" Tartu CoI-legeMs
algusega kl. 7.30 õ.
® Teisip., 11. juunil „Estoma"
kontsert Walter Häiris
7.30 õ.
Hundude
pesadevaheline
võistlus
Eesti Skautide Malev Kanadas
korraldab igal aastal hunduparviku-tele
pesadevahelisi võistlusi. Võistluste
läbiviijaks on maleva hundude
tööala fuht nskm. Jüri Laansoo. Selleaastane
võistlus tegi igast väikemehest
autoinseneri ja -juhi.
Maleva pooh anti poistele puuk-lots
ja viis ratast. Sellest materjalist
tuli valmistada auto, seda värvides ja
vnmistledes, nagu päris autot. Töid
hinnati punktisüsteemis.
13. aprillil kogunesid 28 hundut ja
9 juhti Eesti Maja noorteruumi, kus
toimus omameisterdatud autode võidusõit.
Iga hundu proovis kallaku-lisel
pinnal sõita oma autoga nii kiiresti
ja nii kaugele kui võimalik.
Tagajärgede väljaarvestamisel tuli
esimeseks Kalevi lip^onna Valge pesa
koosseisus: Eero Laansoo, Paul
Jomm, Mati Saastamoinen, Toomas
Orav ja Tarmo Uukkivi. Teisele kohale
tuli Kalevi lipkonna Must pesa
ja kolmandale kohale skautüksuse
„Lembitu Malev" Valge pesa.
Parim pesa saab .ESMK hundu-võistluse
rändkarika üheks aastaks.
Individuaalselt piid parimad hun-dud
(poisid, kellede autod sõitsid kõige
kaugemale):
1. Paul Tralla - Kalev, 2. Eric
Reppo — Lembitu, 3. Heikki Noyek
— Kalev, 4. Robert Arro — Lembitu,
5. Martin Arro — Lembitu, 6. Tarmo
Remmel — Kalev.
Kohtunikena ja organiseerijaina
olid tegevad hundujuhid Gindy
Härm, Mati Lukas, Toomas K^ld,
Vivi Holmberg, Eerik Valter, Enno
ir.
. KVIÕ
T.E.S. Täienduskooli XIX lennu abituriendid. Alt, vasakult: 1. pjda: Mikk Altosaar, Lisa Kaid, Margus
Kask, Tiina Kindlam, Rita Lees, Pia Metsala, Andres Musta. 2. rida: Andres Nurm, Kadri Nõmmik, Anne
Pödel, Tiina Pedel, Peter A. Roose, Esther Roosipuu, Heiki Sillaste. 3. rida: Marcus Silmberg, Lisa Soots,
' " ' Ve§§m©in, Särina Westerblom. . Foto - 0. Haamer
MMEIE ELU" asutas Eesti ühiskond
]a seisab eesti ühiskonna teenistuses.
Lääneranniku
Eesti Päevad
Lääneranniku Eesti Päevade majutamise
korraldaja andmetel on huvi
Päevadest osavõtuks näidanud pidevat
tõusu. Tugevaarvuliselt on sealjuures
esindatud idakalda keskused
ja Chicago piirkonna eestlaspere.
Nagu varemalt teatatud, oli Marriott
hotelli reservatsioonide tähtajaks 15.
mai. Kuid ka hilisemad reservatsioonid
täidetakse, kui leidub veel võimalusi.
Praegu veel mingif määral
on. Reservatsioonid koos ühe ööpäeva
hinna sissemaksuga suunata
majutamise vahendajale: Malle Kol-lom,
3051 SWTurnerRd., West Linn,
OR 97068.
Mitmetest asjaloludest tingituna
on pääsmete eeltellimise aega pikendatud
kuni 1,'5. juunini 1985. Eeltelli-mine'jääb
aga ikkagi vajalikuks neljale
üritusele, kus pakutakse kehakinnitust.
Need oleks: Sõdurite ja
sõprade õhtu ($25), Meie sünnimaa
varamu näitus ($10), Päevade ball
($30) ja Rahvapidu ($25). Tellimisle-he
saamiseks pöörduda pääsmete
eelmüügi korraldaja poole: From-hold
Orav, 4470 SW Hall Blvd.. Süite
323, Beaverton, OR 97005.
H.K.
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, May 16, 1985 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1985-05-16 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E850516 |
Description
| Title | 1985-05-16-08 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | WELIAPÄEVAl,i6. j^AIL - THURSDAY, MAY 16 „Meie Elu" nr. 20 (1837) 1985 'DllOIIQIIOIiQIISIIDIiaiigillllllllllllllllllllllllillisiioiiiiigiisilllllllllllllBIIDIIOIIIIIDIIDIIBIIOIIOIIOn Peajooni Erik Kokkeri ettekandest Montreali Pensionäride Klubis Siegfried Preem aastane Meie üldsusele hästi tuntud isiksus eesti rahvuslikus ühiskonnas on Siegfried Preem. Ta on tuntud meile nii näitlejana, fotomeh4nä ja ajakirjanikuna. Temast jätkub igale alale kaastööks jä juhiksjeestluse püüdlustes. Juubilar on pärit Narvast, sündinud 24-. mail 1920. i l [uba noorena olles , erksa vaimuga lõpetas edukalt kohaliku algkooli, jätkates õpinguid Narva Ühisgümnaasiumis. Enne kooli lõpetamist siirdus perekond Tartusse, kus lõpetas T^rtu Tehnikumi elektrontehnika aial esimese lennuga 1940. a. kevadel. Kooli silmapaistva lõpetajana saadeti Vabariigi Presi-dendi juurde vastuvõtule Kadrioru lossi 22. mail 1940. a. Jätkanud õpinguis sama aasta sügisel Tallinna tehnika Ülikoolis, mis jäi |aga puhkenud sõja tõttu lõpetamata. Kodumaal töötanud tehnikuna Tartu ja Tallinna telefonivõrkudes ja Tallinna tööame-r .•.". tis. • • . .V Abiellunud 1943. a. praeguse elukaaslase Silviagja,_ kellega koos kulges põgenikutee üle Saksamaa Kanadasse. Sotiiva töö otsingu tagajärjel, asus ametisse Ontario Hydrošse, kus viimased 17 a.oli aatomjõujaamade' konstruktsidoni juures konstruktorina (disainerina) elektrikontrolli ja \ kaitsesüsteemide alal, . Rahvuskultuuri alal on juubilar tuntud teatrite koosseisus näitlejana , ja esimehena 25 a. vältel. Laval on juubilar peaosalisena anriud meelejäävaid, mitmekülgseid ja huvitavaid ; kujusid. On ^lavastanud Abistaniis-komitee kavalkaade, kuulunud pike-jHiat aega Toronto Eesti Meeskoori koosseisu, on oli^iud T.E. Segakoori esimees ning kuulub pikemat aega Eesti Lauljate Liit P^hja-Ameerikas esinduskogu juhatusse. On olnud EKN rahvuskultuuri toimkonna juhataja, TEVÜ juhatuse liige, s/s,,Kalevi" noorte võrkpalliklubi organiseerija. luubilar on paljudele tuntud ' parima ja hinnatud fotomehena. 1 Rahvuslike sündmuste jäädvustami-sel on eriti hinnatud grupi-fotograa-fina. Juubilari fotoalane töö on meisterlikult viiniistletud ning pildidkau-nistavad, meie fotoalbumeid. rõõ-muks'ja mälestuseks tulevastele põlvedele. Praegu tegutseb aktiivse fotoreporterina ja kaastöölisena,,Meie Elu" ja USA-s>ilmuva „Vaba Eesti Sõna" juures. S. Preem on terava kriitiliseipilgugatjälgides meie kaasmaalaste elu, mida ta temale omase , julgusega vajaduse korral arvustab. Kuna Š. Preem on loodusearmastaja, siis on ta hankinud omale ja perekonnale ilusa Georgia Bay kaldal krundi. Oma isikliku tööpanusega on püstitanud suvila, sauna ja muud vajalikud ehitused, kus tema sõbrad on tihti tema küjalislahkust kasutanud. . Akadeemiliseit kuulub korp! Re-veliässelj •'; , Siegfried Preem on tuntud abivalmi, lahke, sõbraliku ja energilise inimesena. Soovin Sulle tugevat tervist ja helgeid päevi tulevikuks. . KUSTAV KURG liUilllllllllllllllilltlilllllllllUlltillllltlllilllillllllllll^ Sattuda rokk-muusikast küllastunud tänapäevast barokk-muusi-ka valdkonda, on nagu tunnetada värske tuulepuhangu puudutust, ärgates painajalikust uimast. Vast ehk seegi mõjus kaasa, et Erik Kokkeri seekordne ettekanne tema po-pulaarseks- saanud muusikateema-lisest sarjast rekordarvulise kuulajaskonna kokku meelitas. Ettekanne oli pühendatud DomS-nico Scarlatfi, Johann Sebastian Bach'i ja Georg Friedrich Händeli elu ja tegevuse vaatlemisele 300 aasta möödumise puhul nende sünnist. Sissejuhatuseks esitas. kõneleja viimase osa J.S. B^aehi orkestri süidist Nr. 2, helilindilt. N.n.barokk-muusika ajastu kestvust loetakse 17. sajandi algusest ^ kuni 18. sajandi keskpaigani, mil muusika areng Euroopas oli suurte ja yähem-suurte metseenide hoole all, alates kuningaist ja lõpetades jõukamate linnadega ja kirikutega. DOMINICO SCARLATTI Esimesena kästiles kõneleja Do-minicoScarlattit (1685-1757), kes sai põhjaliku muusikalise ettevalmistuse oma isalt, Alessandrolt, komponistilt ja dirigendilt Napoli, hiljem paavsti õukonnas. Scarlatti oli oma aja kuulsamaid harpiskordi ja klavikordi virtuoose ja viljakamaid sönaadiloojaid — arvuH 560! Sonaat tema ajal oli üsna lühike helind, võrreldes hilisema perioodi omaga, sar-nades rohkem preluudiumile või etüüdile. Enamiku oma eluajast oli Scarlatti Hispaania kuningakoja teenistuses. Kui ta ükskord oma hea sõbraga, Händeliga üheaegselt Roomas juhtus viibima, korraldas üks kardinal võistluse nende kahe vahel, võrdlemaks nende võimekust muusikat tõlgitseda. Harpsikordi mängus osutusid võistlejad samaväärseiks, kuid oreli mängus päris Händel esikoha. Klaver oli sellar veel kujunemise staadiumis. Näidisena Scarlatti loomingust esitas kõneleja helilindilt tema sonaadi E-duur, mängituna ameeriklase, A. WattsM poolt Salzburgi muusikapidustuste! 1980. • JOHANN SEBASTIAN BACH Muusikamaailmas on Bach alati olnud teenitult kõrges lugupidami-. ses. Mozart ütles tema loomingu kah-ta: ,,Taevale tänu — siin leian ometi midagi uut, millest nii palju õppida on. il gäkotta Friedrich Suure kutsel, kes ise oli hea flöödimangija ja ka helilooja. Bächi saabudes lükati edasi tavaline igapäevne kontsert, ja selle asemel pidi külaline testima kuninga äsjamuretsetud klavereid. (Esimene klaver ehitati alles 1709. aastal.) Testimiseks mängis Bach klaveril oina iniprovisatsioone. Enne kui tal kõik 15 klaverit testitud said, palus ta kuningat, anda talle üks teema improvisatsiooni aluseks. Saanud selle, mängis ta kuulajaskonna meeldivaks üllatuseks selle põhjal ühe kolme-häälelise fuuga. Ja kui seepeale kuningas soovis kuulda fuugat kuuele häälele, täitis Bach pärast lühikest mõtlemisepausi ka selle ülesande. Naastes koju, noodistas Bach selle ja saatis koos pühendusega Friedrich Suurele. J.S. Bach sündis Eisenachis, Tüüringis linnamuusiku pojana. Ei-senach on üks põliste muusikatraditsioonide linn, kuhu juba 13 -ai sajandil minnesingerid oma iga-aastaseile lauluvõistlusile kogunesid. Eisenachis, kus Martin Luther oma vangipõlve veetis, on rikas ka varase luterliku kiriku, traditsioonidelt, mis Bachigi kqgu ta eluajal mõjustasid. Johann Sebastian kuulub suurimasse teadaolevasse; saksa muusikute su-gukonda, mis seitsme põlvkoniia kestel on annud 70 elukutselist muusikut — ta ise kuulus viiendasse generatsiooni. 1703. aastal hakkas ta iseseisvah -^esmalt viiulimängijana, hiljem organistina — elatist teenima Arnstad-tis, kust ta 300 miililise õpperetke Lübecki, kuulsa Buxtehude juurde ära teeb. 1708.a. saabus ta Weimarisse* 1717.a. Köthenisse, kuni lõpuks Leipzigisse asus Thomase kiriku kantorina ja ülikooli muusikajuhatajana. ^Sinnä jäi ta oma elu lõpuni. Ta oli kaks korda abielus]^ tal oli seitse last esimesest ja kolmteist teisest abielust. Mitmed neist olid silmapaistavad muusikud. Bach on suurimaid kujusid muusi- -ka-ajaloos. Oma loomingus ta ühendas kahe põhjapaneva epohhi stiilid. Tema loomingus jõudis polüfooniline muusika oma haripunktile ja sellele järgneva harmoonilise muusika viljelemine avaldas rikastavat mõju järgnevaile stiiliperioodidele. Oma ettekande Bachist lõpetas kõneleja Brasiilia helilooja, Villa-Lobo-se süidiga Nr. 5 üheksasüidilisofit sarjast ,;Bachianas Brasileiras", mis loodud Bachi auks. Beethoven: ,,Mitte Bachiks (s.o. ojaks), vaid ookeaniks peaks teda hüütama!" Artur Kapp: Bachi muusika on nagu igapäevane leib — seda mängimata ei tohi lasta mööduda ühtegi päeva." Ometi kuuldub vahel ütelusi, nagu oleks Bachi muusika nuudis ija kohta igav. Selle arvamuse põhjuseks näib olevat see, et Bachi liiga harva mängitakse. Seepeale esitas kõneleja tokkaata osa Bachi D-molliTocca-ta & Fuga'st. . Bachi populaarsust tänapäeval pidurdavad barokkmuusika perioodile järgnenud voolud, nagu klassikaline,! romantiline jne,; oma tunnetuste skaala amplituudi dramaatilise vaheldusega. Sellised kontrastid puuduvad Bachi muusikas. Tema helin-deis, mis ülesse ehitatud ühele ainsale teemale, on tundemuudete väljendusvahenditeks teemavariatsioo-nid, helitõu vaheldused, helitugevuse kõikumised, kontrapunkt jne. Järgmiseks näidiseks Bachi loo-mingustoli kõneleja valinud helilindi kuuendast Preluudiumist ja Fuugast, mängituna Glen Gouldi poolt. Bachi virtuooslikkust iseloomustab üks tema külastus Preisi kuni- G. F. Händel GEORG FRIEDRICH HÄNDEL sündis Halles, Saksimaal, jõuka juukšur-kirurgi teise abielu teise pojana, kes kirglikust huvist muusika 'vastu juba noore lapsena isa keeldu trotsides hakkas mängima klavikordi, mille üks abivalmis perekonnasõ ber oli vargsi maja pööningukamb-risse toimetanud. Kui isa ükskord teele asus külastamaks ühte oma poega esimesest abielust, kes paazhina Weissenfelsi hertsogit teenis, jooksis seitsmeaastane Georg, keelust hoolimata isa tolale niikaua järele, kui sellel muud üle ei jäänud, kui poiss kaasa võtta. Seal viibides tabas hertsog ükskord poisi lossikabeli oreli kallalt ja sai tema mängust nii vaimustatud, et ta ' vahendas Georgi paigutamist Halle' katedraali organisti õpilaseks, kus ta hiljem organistiks tõusis. Ja Händeli võimed äratasid tähelepanu sel määral, et ühel külastusel Berliini tema ebatavalised improvisatsioonid õukoniia ääretu imetluse ja'kompo-nist Bupnocini kustumatu kadeduse tema v^stu esile kutsusid. Händeli isa, keä muusiku elukutse vastu skeptilinfe oli, soovis, et ta poeg juristiks õpiks. Ja pärast isa surma asuski Händel seda soovi täitma, teenides elatist emale ja endale Halle toomkiriku organistina. Kui kuulus organist Buxtehude vanusepuhkusele minemas oli.läks ta Lübecki, kus tal oma hea sõbra, komponist Matthesoniga tulnuks võistelda vakantse koha pärast. Kui seal aga mõista anti, et võitjale langenuks moraalne kohustus kosida ka Buxtehude vanaldane tütar, olid sõbrad võistlusest loobunud. Ja Händelist ei saanud kunagi naisemeest. Selleks ajaks oli ta juba Hamburgis, kus ta oma karjääri ooperiorkestris oli violiinimängijana alustanud, et peagi dirigendiks tõusta. 1705.a. debüteerib ta seal„Almi-raga", oma esimese ooperiga, millele paljud järgnesid. Händeli kuulsus oli tõusul ja 25-aastaselt võtab ta vastu kutse Hannoveri kuurvürstilt kapellmeistri kohale tingimusel, et ta enne kohale asumist teeb reisi Inglismaale. Seal lõikab ta loorbereid oma ooperiga ,,Rinaldo^ mille ta oli loonud (pigemini kompileerinud olemasolevaist helindeist) kahe nädalaga. Pärast põgusat retke Hannoyerisse, oli ta 1712 a. jälle Inglismaal tagasi ja — kokkuleppe vastaselt kuurvürstiga — jäädavalt. Tema edu oli suur, hoolimata tema- vastasest õõnestustööst tema lapsepõlveaegse konkurendi, Buo-noncini eestvedamisel. Ometi hakkasid vastastikkused nääklemised ja Händeli lugupidamatu suhtumine mõnesse mõjukasse aadlikusse ooperi populaarsust kahjustama, millega kaasus mõne teatrikaastöölise lahkumine. 1737. aastaks oli Händel pankrotis • ja allakäinud tervisega. Ta pühendus enam ja enam oratooriumimuusika-je. Händel on kahtlemata üks suuri meistreid, kuid ka inimesena on ta silmapaistev kuju, keda iseloomustas tahtejõud, meelekindlus, otsekohesus ja töökus. Viimast korda oma Messiast-juha-tanud, variseb Händel kokku ja suri mõned päevad hiljem, 14. märtsil 1759, Ta niaeti suurte auavaldustega Westminster Abeysse teiste suurvaimude ja Inglise kuningate matusepai-gale. Sellega ühenduses märgitagu, et tema geniaalne kaasaegne, J.S Bach maeti vaeste ühishauda, kust tema põrm enam kui 100 aastat hiljem ülesse otsiti ja ümber maeti. Lõpuks meenutas E. Kokkerühte vähetuntud fakti Eesti muusika ajaloost. Põltsamaa kihelkonnakooli õpetaja, Martin Wilbergi juhatusel oli kohalik segakoor juba 1856.a., s.o. 13 aastat enne esimest Eesti üldlaulupidu, kannud ette Halleluuja koori Händeli Messiasest, ja seda koguni noote tarvitamata. W. Wilbergilt oli • ka K. A. Hermann oma esimese muusikalise ettevalmistuse saanud. Oma paeluva ettekande lõpetas kõneleja, kandes ette helilindilt sama koori, mis oli kõlanud Põltsamaal 129 aastat tagasi. ' - ts - a 5 a õ õ m iOONIUNE LEKSIKON m m m m õ m m õ õ 5 õ õ õ • ARHIIV - alfabeetiliselt järjestatud makulatuur.. AUTOGRAMM - kaaluühik väikeauto kaalumiseks. BALTI RIIGID - vaba maailma mälukaotus. BESPRISORNIK- eliitklassi liige Gulagis. DEMONSTREERIMINE - uus fakulteet ülikoolides. DOPING — mugav ja moodne treening. EESTI KEEL - ladina keel 22. sajandil. ESMASPÄEV — sinisega mär-giUid päev kalendris. FLICK-KONTSERN - Water-gate Saksa Liiduvabariigis. FRAAS - T A S S ' i telegramm. GAASLOOR - riie õhtukleitideks. GLOBAALNE - inimeste lollus. 1 'HIINA KEEL - tekst ametlikel formularidel. HULGUS - öine suurvõim suurlinnades. INARI JÄRV - nõukogude tiib-rakettide poligoon.. INVASIOONIHAIGUS - bol- 1 shevism. JUTLUS -.foneetiline unerohi. JÕULUPÜHAD - ärimeeste õn-neaeg. 1 KAUGAS — pagulaseestlaste 1 palvenöör. I KIRVES - relv kurgede kütti- I miseks. 1 LAHKUS — kunagise künanäri- 1 ja iseloomuomadus juubeli pu- 1 hui. LASSO — nöörrekordsportlaste püüdmiseks dzhunglist. MINISEELIK - valgete naiste niudevöö. NIKKEL — vahend nurjunud läbirääkimiste jätkainiseks. NUMMER NULL - omaarust tähtis tegelane. OKTAAN — vanahärrade me-hejõu mõõteühik. ORJUS — kõige eesrindlikum riigivorm. PARTEI — iseseisva mõtlemise pidur. POLIITBÜROO - esimest sorti vanadekodu Kremlis. RAHU — ajajärk rahurikkumi-seks. RAHULIIKUMINE - ülikül-lastunud sõgedus. SUITSUSINK - nostalgiline mälestus idablokis. SÕELAGA VEE KANDMINE - konverents Stokholmis. TROSSIOTS - õppe-ja kasva-tu'svahend laevapoistele. , TURBAPEA - ülistav tunnustus poliitilistele vaglaraudadele. UIMASTI — taeva- või põrgu-redel. UNEMASIN - teler. VAINUKÖIS — punaarmee rivi. VENELANE - aadliklassi liige Balti riikides. ÕHK - vt. smog. ÄRI INIMESTEGA - Ida-Sak-samaa eksportkaubandus. ÖÖRAHU RIKKUJA - idas lutikas, läänes diskoteek. ÜLEARUSUS - julgeolekukon-verentsid. n m S S s õõ ta 3 s 9 5 S m S S 5 S 3 S n s m s 2 ES m s w B B B n m š s m 5 M oi M m ü n S S a S n n n 'n n m n u n n n n n õ n 5 5 n õ s 5 S 5 5 S 5 a . a n õ n õ õ s n u s n 5 5 B g g i 3 g 6 g g c c m M g e 5 a ü a ä õ õ rö i i St n ä m n ii MÕISTATUS - moodne skulptuur. iioiieiiDiioiioiiaiioiioiioiioiiBiiiiiiiiiiiaiiaiiiiiiiiiiiiiiaiiBiiiiiiiiiiiBiiiiiRiiitiiiiiiiBiiDiiDiiBn KUHU MINNA? ® Laup., 118. ja 1^. mail „Gymna-strada -85" Etobicoke Olynipiumis Ja Civic Stadiumis. ® Pühap., 19. mail „Kalurineiiii" Eesti Rahvusteatri esituses Ryerso-m teatris. | ® Laup., 25. mail Eesti Ohvitseride Kogu sõprusõhtu |Tartu College'1 kohvikus algusega kl. 7 õ. ® Pühap.,26. mail Baptisti kirikus juubelimuusika õhtu nri 6 algusega kl. 6 0. J i © Esmasp., 27. mail'loeng „Ees«i sõdurid ja eesti kultuur" Tartu CoI-legeMs algusega kl. 7.30 õ. ® Teisip., 11. juunil „Estoma" kontsert Walter Häiris 7.30 õ. Hundude pesadevaheline võistlus Eesti Skautide Malev Kanadas korraldab igal aastal hunduparviku-tele pesadevahelisi võistlusi. Võistluste läbiviijaks on maleva hundude tööala fuht nskm. Jüri Laansoo. Selleaastane võistlus tegi igast väikemehest autoinseneri ja -juhi. Maleva pooh anti poistele puuk-lots ja viis ratast. Sellest materjalist tuli valmistada auto, seda värvides ja vnmistledes, nagu päris autot. Töid hinnati punktisüsteemis. 13. aprillil kogunesid 28 hundut ja 9 juhti Eesti Maja noorteruumi, kus toimus omameisterdatud autode võidusõit. Iga hundu proovis kallaku-lisel pinnal sõita oma autoga nii kiiresti ja nii kaugele kui võimalik. Tagajärgede väljaarvestamisel tuli esimeseks Kalevi lip^onna Valge pesa koosseisus: Eero Laansoo, Paul Jomm, Mati Saastamoinen, Toomas Orav ja Tarmo Uukkivi. Teisele kohale tuli Kalevi lipkonna Must pesa ja kolmandale kohale skautüksuse „Lembitu Malev" Valge pesa. Parim pesa saab .ESMK hundu-võistluse rändkarika üheks aastaks. Individuaalselt piid parimad hun-dud (poisid, kellede autod sõitsid kõige kaugemale): 1. Paul Tralla - Kalev, 2. Eric Reppo — Lembitu, 3. Heikki Noyek — Kalev, 4. Robert Arro — Lembitu, 5. Martin Arro — Lembitu, 6. Tarmo Remmel — Kalev. Kohtunikena ja organiseerijaina olid tegevad hundujuhid Gindy Härm, Mati Lukas, Toomas K^ld, Vivi Holmberg, Eerik Valter, Enno ir. . KVIÕ T.E.S. Täienduskooli XIX lennu abituriendid. Alt, vasakult: 1. pjda: Mikk Altosaar, Lisa Kaid, Margus Kask, Tiina Kindlam, Rita Lees, Pia Metsala, Andres Musta. 2. rida: Andres Nurm, Kadri Nõmmik, Anne Pödel, Tiina Pedel, Peter A. Roose, Esther Roosipuu, Heiki Sillaste. 3. rida: Marcus Silmberg, Lisa Soots, ' " ' Ve§§m©in, Särina Westerblom. . Foto - 0. Haamer MMEIE ELU" asutas Eesti ühiskond ]a seisab eesti ühiskonna teenistuses. Lääneranniku Eesti Päevad Lääneranniku Eesti Päevade majutamise korraldaja andmetel on huvi Päevadest osavõtuks näidanud pidevat tõusu. Tugevaarvuliselt on sealjuures esindatud idakalda keskused ja Chicago piirkonna eestlaspere. Nagu varemalt teatatud, oli Marriott hotelli reservatsioonide tähtajaks 15. mai. Kuid ka hilisemad reservatsioonid täidetakse, kui leidub veel võimalusi. Praegu veel mingif määral on. Reservatsioonid koos ühe ööpäeva hinna sissemaksuga suunata majutamise vahendajale: Malle Kol-lom, 3051 SWTurnerRd., West Linn, OR 97068. Mitmetest asjaloludest tingituna on pääsmete eeltellimise aega pikendatud kuni 1,'5. juunini 1985. Eeltelli-mine'jääb aga ikkagi vajalikuks neljale üritusele, kus pakutakse kehakinnitust. Need oleks: Sõdurite ja sõprade õhtu ($25), Meie sünnimaa varamu näitus ($10), Päevade ball ($30) ja Rahvapidu ($25). Tellimisle-he saamiseks pöörduda pääsmete eelmüügi korraldaja poole: From-hold Orav, 4470 SW Hall Blvd.. Süite 323, Beaverton, OR 97005. H.K. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-05-16-08
