1982-11-11-08 |
Previous | 8 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
MEUÄFÄEm, IL. N0VEMBE3L - THURSMY, MOVEMBER 11 ieie Elu";nr. 45 (1706) 1982
B A L T I K U N S TI
SOMPOOSIOI^
PDRES EDUR
Sündinud 11956. a. Torontos. Mfc-liariduse
iaanud Torontos. 1981 a.
saavutas Master of Business Admi-nistratör
(MBA) kraadi United Sta-tes
International University San
Mego, Californias. Töötab ühe USA
firma Kanada esindajana Torontos
operatsiooni, tarvete alal. Akadeemiliselt
kuulub korp! Vironiasse.
THOMASA.PÕLDRE
Sünd. 11. okt. 1958. a. Torontos. Lõpetas
1977. a. Newtonbröok S.S. Wil-lowdale
keskkooÜ. Ontario Sjihcto^^
ja klassi „VaIe^ctörian". Lõpeitas
University of Toronto (Št. Mcha^*š
College) B.Ä. kraadiga, Politicai
Science specialist, 1981 ä. kevadel.
Praegu õpib York Ülikoolis M,B.A.
(Masfer of Business Administration)
kraadi saavutamiseks. Akadeemiliselt
kuulub koip! Vironiasse.
ROBERT KIMSTO
Sünd. 1956. a. Cambriäge'ss. Lõpetas
1975. a. Galt Collegiate Inštitüte'i:
Lõpetas* Ryerson Foly Technical Ins-tätute'i.
mais 1982.. ä. Bacheior of
Technology kraadiga (tööstusinse-eer).
Töötab Calgary's. Kuulub korp!
iVironiasse. \
.i Baiti K i i i^
millest tõitoie teate eelmises^^^^
: teine päev toimub puhapöeval, 21. novembril,
tati MtiwHi ^
hboiieS) 4 Credit üaion^ Drive, algii,
sega leU 11.00 hommik Päeva
jpoiläšiii öö võimalik teistlkpräseli
kuulata "kaugemalt kohale saäbimud
Jeädlasi. './.l:
Esimeses ettekandes käsMeb dr.-
tepto Feiiistein kuiistnilc Me
Leisyi värvituniietust. Ettek^e ori:
ritetatud rohkete välgusijiitidega
tema töödest ja ika kunstnikust endast
tema ateljees, kus Steplieri
Feiiistein on teda kohaiWKi.
Järgmisena kõnelevad^;a loo^
mingüst Gints^^^ Otis Tama-smiskasy
Prof. Gints P u ^ ^ kes esineb
laupäeval teäduslikii; ettekandega
läti kubismist, on ühtiasi ka
kunstnik, keson esinenud personaalnäitustega
mitmetes tunimstato
leriides Ameerikas. .' ; •
Ontarios elunev noor leedu graafik
Otis Tamasausikas on eestlastele tun-tud
kahe-mehe näitusega Rutt Tul-vinguga
moril aasta tagasiv !
T a r a s t ; päevaseid etteikandeid ori.
võimaÄ Läti' M^ültuuri Kesikuses
lõunat süüa. ' •
Laupäevane programm toimub Toronto
ülikooli University CJollegel
Media Room*isv algusega kell 10.00
hommM. ^
Lisainforanatsiobm võib saada ja
päiasmM iteUtida telJ.
5538.
tartu Ülilcooli 350. aasta juubeli pidulikult banketilt Princetöni pikooli klubihoones New Yorgis.
Istuvad vasemalt peakõneleja Colmnbia tllikodli prof. drv R. Au^
eriteadlane ja vääristatud Soome valitsuselt, Eesti Teadusliku Ühingu ÜŠÄ-s president p^^ Mai^
1^ Kurrik Baniärd Kolledzist
tivaid tegelasi, uks aukirja saajaid juubeU piihul. Seisavad pianist Erik Veski — kes koos oma abikaasaga
illustreerisid banketti muusikaliselt IBalti teaduste ja kultuuri alade organisatsiooni AABS
asutajaid ja eksekutiivdirektoreid Janis Gäigülis, aukirja saajaidi*edasi pianist Katrin Veski, hanketi
peakorraldajaid E. teadusliku Üh. sel|[Mär proL dr. Tõnu Parming jä Läti Korporatsioonide Liidu
esindaja OlalsRozenthaIs, oli üks tervitajaid. Foto Salme Parming
'Välismaine•Kirjanike' Liit oma
aastafesoleM Stokholmis valis
aueslihe|ieks oma kauaaegse esimefe
EDDIE H. REBANE
1957 a. Lõpetas 1981 a. Mc-
Master ülikooli Hamiltonis Bacheior
of Engineering faädiga Ö.A.Sc. õpib
edasi McMasteri ülikoolis, et saäyu-tada
magistrikraacli „Ehgüieermg
Physics" alal Akadeemiliselt kuulub
"korp! Vironiasse.
" Sanial^ koosolekul otsustati aulilkr
meks v^ida^ ka prof. Ants Oras;.
Liidu uueks esimeheks valiti JCal-ju
Lepik, Juhatuse liikmeteks on Arvo
Mägi - - abiesimees, Liidia ta
ja Raimpnd Kolk ~ sekretärid, Elmar
Pettäi ^ laekur, Karin Saarsen
^~ PR ^jaPBN-klubi,.••Helga;Hõu:-^^
ametiita-liige. . ' . . ^ - s ; ; : : ^^^-^
MIHKEL LIIK
Sünd. 1959. a. Torontos. Lõpetanud
15ast York Collegiate Institutel 1978.
a. Ontario Scholar. 1982. a. kevadel
lõpetas Toronto ülikooli eMtusulse"
neri-teaduskonna B.A.Sc, Honors
kraadiga. Õpib edasi Toronto Ülikoolis
M.B.A. kraadi saamiseks. Akadee-.
miliselt kuulub korp! Vironiasse.
JAAK THOMAS REICHMAN
Sündinud Torontos 1955. Keskhariduse
saanud University of Toronto
koolis, mille lõpetas 1973. Sai BA.Sc.
kraadi Toronto Ülikoolis 1979. Lõpetas
Toronto Ülikooli arstiteaduskon-na
M.D. kraadiga\juunisl98L Akadeemiliselt
kuulub korp!. Vironiasse.
Shveitšigilmuva tehnilise ajakirja
,Jemiieratuf Technik" peätoune-tiajaks
20 aasta kestel on otoud prof.
dr.^. Eduard PimWik,! rahviisva-t
heUsdt tuntud eriteadlane külmetüs-telmika
alal, Ta J>ärineb Tartust, kus
jkeskliaiiduse sai Poeglaste R€la^
gümnaasiumis. ] Tehnikaülikoolides
käis Ed; Emblikibanzigis ja Karlsruhes,
kus promoveenis dr.4ng; kaadile.
Onia erialal töötas ta Säksa^
maal, llootsis, Hispaanias ja viimati
Shvdtsis — tuntud Subserl firma
konsültandiiia, ühtlasi olles professoriks
külmetiistehnika alal Zürichi
Tehnikaülikooiis. Akadeemiliselt
kuulul) ta Välis-Eestl Korp! Wämla
perre. '
iissiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiH^
;uHu
: i ^ W Y0RK:(M.E^^^ Lahingu-väljal
üle kolme sajandi tagasi Tartu
Ülikooli asutamise ürikülfö allakirjutanud
Rootsi kuningas Gustav O
Adolf võis tookord koos oma selle
sammu mõttekaaslastega vaevalt arvata
tookordse Liivhnaa Alma Ma-teii
võimsat ja auväärselt pikka
kestvust läbi rootsi, vene, saksa ja
eesti aegade, nüüd jätkuva rühkimisega
läbi segaste ja survealuste olukordade
neljasaja poole. Oma ajaloos
Tartu ülikool ei õle mitte olnud
küll kunagi mingi revolutsiooni-jüngrite
mässajate) pesa, nagu seda
on olnud ja on eriti tänapäeval
maaibna üsna paljud teised kõrgkoolid.
Tartu on selles olnud mõõ^
aukuse joonei või vefil vähem varemalt
,kuigi ka just nüüd seal üliõpilaskonna
ja teaduslike uurimiste vabaduse
lämmatatud õhkkonnas inimõiguste
ihaldus õn suurim kunagi
varemolnust ja otsib . aeg-ajalt
avaldamise võhnalusi aga sunnitakse
maha „\relvaga kuklas" nagu
kombeks surve all olevatel aladel,
tartu üiiköoli. kuulsus on saavutatud
peabliselt teadusliku töÖ läbi,
kus tipild — keda ei ole vähe, on
kannud seda rahvusvahelisele tunnustusele.
Muidugi on vaevalt ette-kujutatav
ka vaba Eesti riigi, võibolla
osalt ka |Läti Vabariigi sünd ilma
Tartu ülikooli osata, kus see andis
neile juhtivaid rahvuslikke^ haritlasi,
omariikluse kujundajaid ühel
või teisel viisil. Need mõtted on olnud
kõneaineks ülikooli juubeliaasta
globaalsel märkimisel.
keemiIine puhastus
samuti akende pesemine, >,Scotch
štainguard" hinna sees. Söögituba,
elutuba ja koridor $59,95. Pensionäride
korteritele hinna-alandus.
PEETER VALING - Tel. 6904961
Banketi prograitimi sidus teadustajana
dr. T. Parniing, kes oli kä ürituse
organiseerimistööde korraldaja,
kuna yainiullku saate ütles preester
V. Saio Torontost. E.V, esindaja pea-kcnsiii
E. Jaakson oma lühikeses
tervituses tõi esile vahet, • mis on
akadeemilisel õppeasutused demokraatlikumas
õhkkonnas ja,^ diktatuuride
all. ühtlasi ta märkis, et ko-dnimaal:
võõra yõlmü all oleval õppival
noorusel ja üliõpilastel elab kustumatult
edasi vabaduse ja; Iseseis^
vuse tahe, millega ühenduses ka või\
maiust mööda on olnud väljastumi-si
ja rahutusi, viimatiTartus ülikooli
juubel i puhul, Läti' rahva akädee-niiiine
pere on lartu Ülikooli kaudu
saanud omale neli organisatsiooni,
mis rsutatud seal, — selgus läti
esindajate sõnavõtust, kus neist kahe
organ^>:a:tsiDoni praegused liik^
med esinesid sõbralike tervitustega.
Tcirtu iyubdivärw
toodi Soomest
4 '^^'WM
\Š4
PEETER ANTON PÕLDRE
Sündüiud 1953 a. Buenos Ah-es'es.
Lõpetas 1978 a. Toronto ülikooli
M.D.. kraadiga. Sai sisehaiguste
spetsialisti kraadi, F.R.G.P. (c). Asunud
Bostonisse, Tufts New England
Medical Centrisse verehaiguste uurimistööle.
Akadeemiliselt kuulub
korp! Vironiasse.
MIHKEL TOMBAK
- Sündüiud 1959. a. Alg- jä keskharidu-
• se saanud Torontos.. Ontario Scho^
lar. Lõpetas ©hltuskseneri teadus-kom^
a Toronto ülikoolis 1981 a. B.A.
Sc. kraadiga. Taotleb magistrikraadi
York Ülikoolis ja töötab Imperial
Oil iCo.'s. Akadeemiliselt kuulub
korp! Vironiasse.
' ,JviEIE ELU'' OB
püüdes kaasa aidata eesti ke^. raiume talitlusele anda KUNI
!e sallftamipeks |a kasvava ,pci. fi-^ESMy^SP.J^F.VA ÕHTUL,
noorsoo hoidmiseks meie rah et kin^liista^
viasgrupi liikmena — seepärast lärffiiilseq leh
lu>>ege ja leliige „MFJE ELU". ^''''^''^^
nende ilmumine
TŽr Reedel 12. nov. Ratsarü?emendi
65. aastapäeva tähistamine Club Har-monle
ruumes. 410 Sherbourne Ave.
alj?usega M, 6 õ.
lär Laun.. 13. nov. St. Catharinesl
Eesti Seltsi la Soome Klubi sügisui,
du Multicultural Centire'is alm^an
kl. 7.30 õ. ^
• Pühai3.. 14 nov. Vana-Andrese koguduse
näitemüük algusega kl 2 p
^ Pühan., M. nov. Tl^efri kogudus®
näitemüük algusega kl. 12 p.
• Pübap., 14. nov. Fototmim^ 8?. ^sl.
tab valpusiJilte la fotosid Tartu Col-legeis
algusega M. 12 p.
• Laup.. 20.-21. nov. A.A.B.S. sim-noosion
Balti kunstist Toro^to (Mi-kcolis
ja Läti kultuurtsentris.
^ Laup., 20 .nov. Toronto Eest! ösi-gltsefate
ja Jahimeeste SeltsV25. a.
juubelipidu Eesti Majas algusega
6.30 õ.
f^rihm,. 21. mov. ,mv<.?s,'n,e"
.«'uuriasri Meenutusöhtu Eesti Maias
?»lCTisega M. 6 õ.
^ Laun., 27. nov. Vabädussõla ai-
•pruse 65. aastapäeva tähistamise
koosvilMmime Eesti M^]^ algu»
^ Laup., 27. noV. esitab Eesti Rah-vusteater
Leaside Hieh SchooVis Eu
^ene 0'Neiiri komöödia „0I,
nis!" algusega kl. 7 õ.
Pühap., 28.nov. kuni5. dete v.mt
XXVII ?^ctar.äm.s Peetri kiriCs
^ Rp<.deT 31 H-^ts. uiieaasta-vastuo
võtu ball Eesti Majas.
liisniiiiiiiiHiiiniiiiiiiiJiiiifiiiiiiiiiniiiiiiniiniiiiijiiH^ 111111119
, USA-s nädalaid hõlmavate juubeli
tähistamise ürituste avangulisele
peasündniusele mitmete põlvkondade
kogunenud osalisi innustas, eriliselt
rahulolu, et Tartu Ülikooli auväärse
juubeli esinduslik bankett leidis
aset USA. ühe kuulisüma ja vanema
— Princetoni Ülikooli imposantses
New Yorgi südalinnas asuvas,
klubihoones. Selle harmooniliselt-elegantselt
sisustatud ruumid koos
kõrgete saalide,'' kroonlühtrite,: ajalooliste
akadeemikute portreede ja
. muu vastavaga lõid erilise kohase atmosfääri
pidulikus õhturiietuses ja
oma- intiimorgamsatsiöonide värvides
saabunud osavõtjaile ning kutsutud
külalistele.
Kokteilitund nii ülal saalis kui all
baarirumides oli tunniajaseks'
vestlemiseks, kus kuuldus inglise,
eesti ja läti keelt, saabunuist oli osa
tulnud üsna kaugelt. Aeg märkis 15.
oktoobrit — täipselt kuupäeva kui.
Tartu Ülikool alustas õppetööd-1632.
a. Seejargselt paluti osavõtjad teise
saali, kus olid lauad kaetud pidulik
kuks õhtusöögiks. Laudade juurde
asunult lauldi oüjsti seistes hoogsalt
^.fyaudeamus fgitar" neli salmi. Mälestusena
olid laujiadel banketi sini-s;
filt kaanestatuü kavavoldikud koos^
princetoni ÜlikooM klubi embleemi-
0a Tartu t)likooli 350. a. juubeli banketi
ingliskeelse menüükaardiga. Kai-v^
kaanel oli jäljend Gustav ILAdolfi
ürikust Tartu tllikooli asutamise.
l:chta ja sisemisel.tiitlilehel Kura or..
nament XII sajandil läti aja^ooteo-.
qest. , .
. tHlatavaks uudiseks kujunes see
kui Eesti Teadusliku Ühingu president
dr. Maire Kurrik koos iihingu
sekretäri dr. Tõnu Parminguga teatasid
nelja' tunnustava aukirja and--
misest ühingult käesoleva juubeli
puhul. Püstiseišva ja aplodeeriva
, publiku ees said need dr. Janis Gai-
.Vgulis, ; kdlei kauased-silmapaistvad
teened Balti teaduste, aijäloo ja kultuuri
alade uurimise arendamisel
AABS organisatsiöom kaudu ja ise-sgis:
yalt> ja driid; Villi .Kangro, kellel:
seljataga: kolm aastakümmet, tihedat
juhtivat tegevust Eesti Kultuurfondi
ja E. Teadusliiku Ühingu töös. Edasi
kirjanik-lüületaja Bernard Kangro
, TuIimuIM kauaaegne toimetaja ja
E. 'ICirjanike Koöperativi kauane
juhtija, ja I arh. Paul Kundžins; kes
ise jä kelle perekon^d on teenekas läti
fahvusli cu .liikumise, kultuuri ja
teaduse põlhil, eelkäijate kaüdü^ jur
ba üle saja:aasta, käasaarvätult tartu
käüdu.'Eesti Teaduslik Ühing sa-'
luteeris neile -kõigile/,et nad on kannud^
silmapaistvalt edasi Tartu Uli^'
kooli vaimsust. I ;
- Lühikese peäkõne pidas Tartu Üli-.
kooli ajaloost Columbia Ülik. prof.
dr. Riob. Äusiterliltzj' mui|ükalli:selt
'kaimistasid banketti pianistid; Erik
ja Katrin Veski. Kirjalikud õnnitlused
olid saabunud i^rineetorii Ülik.
rektorilt W. G. Bowenilt ladinakeelsena,
Rootsist Uppsala Ülili, rektorilt
M.: Holmdahlilt, Harvardi;Ülik. rektorilt
D.C. :Bokilt; Läti Vabariigi
esindajalt .Washingtonis D.G. dr.,-A.
Diribergsilt, -USA' Esindajatekoja
esirnehelt Th. Neillilt j.t.,. miUišed
kbrk;loeti ette.; Lõpusõna ütles dr. T.'
Parming, tänades eesti ja läti akadeemilisi
organisat.siooiie kaasabi
eest ürituse kordaminekul. Samas ta.
vihjas ajastu ebaõiglusele inimõigustes
ja miljonitele ppliitilistele põge-'
nikele, eestt ja läti inimeste ulatusli-,
küle hariduspüüdlustele — mille tulemusel
ainuüksi 72-tuhande eesti
põgeniku hulgast on, seni näit. kasvanud;
välja juba 496 doktorikraadi
omajat. Ta tõstis ka esile eesti põgenike
kirjariduse vitaalse produktsiooni
ja sõnastike ning teiste suurteoste
ilmumise ja muud mis tee-
4 i g
STOKHOLM (EPL) - TartfeüH-kooli
juubeli puliul, mis tõi rohkeid
väliškülalisi pidustusele, sai ülikoolilinna
Südamik värskelt värvitud
fassaadid ja nagu kirjades välismaale
jutustatakse, on linn ,,äkki jälle
läinud ilusaks' -i— tänava poolelt vaa-
•dätuna. •
Kuna värvid seekord psteti kõik
Soomest», siis on loota, et neied ka
mõni aasia vastu peavad, Nõukogude
, värvidega, mida näit. Tallinnas.
laulupidude ajal. on kasutatud, pn
häda sellega, et -nad ilmastikku ei
;kannata. ,
-Uus Tartu ülikooli kehakas.vätus-osakonna
sporcUhall on samuti soome:
päritoluga — see toodi kohale
valmissektsiöonides ja pandi üles;
Tartus.. Kogu sisustus oh samuti pärit
Soomest. „Ometi' midagi kvaliteediga",
kpnrimenteerivad; tartl ased.
liiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiH
iga uu^ ^.MEIE ELU''tellija aitaf^kaii^
sa sisukamale ajaiehele.
ililllliillliliilllliillllllilillllllllllllliilllllilll
nivad oma rahvast, selle kultuuri,
omapära ja teadlast.
^ise päeva lõunal oli Golum-biä
Ülik. õigusteaduskonna auditoo- •
riumis iigi saja rahvusvahelise kuulaja
ees sümpoosion,, kus dr. Janis
Penikis ja dr. i T. Parming kõiielesid
teemale„Eesti ja Läti rahvusidentsuste
problemaatika ärkamisajast
täna^päeyani", kus esimene käsitles
sellest vanemat ajastut. Vahendajana
toimis dr. Olavi Arens, esitati
rohkelt küsimusi. Õhtul oli„Liedeiy
krantzi" klubis akadeerailixie bail,
mängis L, Kooritsä orkester, osavõtt
elav. Nädalapäevad hiljem oli pidulik
kontsert-jimialateenistus äktuse-
•.ga.-.i • :,;' ••••.
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, November 11, 1982 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1982-11-11 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E821111 |
Description
| Title | 1982-11-11-08 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | MEUÄFÄEm, IL. N0VEMBE3L - THURSMY, MOVEMBER 11 ieie Elu";nr. 45 (1706) 1982 B A L T I K U N S TI SOMPOOSIOI^ PDRES EDUR Sündinud 11956. a. Torontos. Mfc-liariduse iaanud Torontos. 1981 a. saavutas Master of Business Admi-nistratör (MBA) kraadi United Sta-tes International University San Mego, Californias. Töötab ühe USA firma Kanada esindajana Torontos operatsiooni, tarvete alal. Akadeemiliselt kuulub korp! Vironiasse. THOMASA.PÕLDRE Sünd. 11. okt. 1958. a. Torontos. Lõpetas 1977. a. Newtonbröok S.S. Wil-lowdale keskkooÜ. Ontario Sjihcto^^ ja klassi „VaIe^ctörian". Lõpeitas University of Toronto (Št. Mcha^*š College) B.Ä. kraadiga, Politicai Science specialist, 1981 ä. kevadel. Praegu õpib York Ülikoolis M,B.A. (Masfer of Business Administration) kraadi saavutamiseks. Akadeemiliselt kuulub koip! Vironiasse. ROBERT KIMSTO Sünd. 1956. a. Cambriäge'ss. Lõpetas 1975. a. Galt Collegiate Inštitüte'i: Lõpetas* Ryerson Foly Technical Ins-tätute'i. mais 1982.. ä. Bacheior of Technology kraadiga (tööstusinse-eer). Töötab Calgary's. Kuulub korp! iVironiasse. \ .i Baiti K i i i^ millest tõitoie teate eelmises^^^^ : teine päev toimub puhapöeval, 21. novembril, tati MtiwHi ^ hboiieS) 4 Credit üaion^ Drive, algii, sega leU 11.00 hommik Päeva jpoiläšiii öö võimalik teistlkpräseli kuulata "kaugemalt kohale saäbimud Jeädlasi. './.l: Esimeses ettekandes käsMeb dr.- tepto Feiiistein kuiistnilc Me Leisyi värvituniietust. Ettek^e ori: ritetatud rohkete välgusijiitidega tema töödest ja ika kunstnikust endast tema ateljees, kus Steplieri Feiiistein on teda kohaiWKi. Järgmisena kõnelevad^;a loo^ mingüst Gints^^^ Otis Tama-smiskasy Prof. Gints P u ^ ^ kes esineb laupäeval teäduslikii; ettekandega läti kubismist, on ühtiasi ka kunstnik, keson esinenud personaalnäitustega mitmetes tunimstato leriides Ameerikas. .' ; • Ontarios elunev noor leedu graafik Otis Tamasausikas on eestlastele tun-tud kahe-mehe näitusega Rutt Tul-vinguga moril aasta tagasiv ! T a r a s t ; päevaseid etteikandeid ori. võimaÄ Läti' M^ültuuri Kesikuses lõunat süüa. ' • Laupäevane programm toimub Toronto ülikooli University CJollegel Media Room*isv algusega kell 10.00 hommM. ^ Lisainforanatsiobm võib saada ja päiasmM iteUtida telJ. 5538. tartu Ülilcooli 350. aasta juubeli pidulikult banketilt Princetöni pikooli klubihoones New Yorgis. Istuvad vasemalt peakõneleja Colmnbia tllikodli prof. drv R. Au^ eriteadlane ja vääristatud Soome valitsuselt, Eesti Teadusliku Ühingu ÜŠÄ-s president p^^ Mai^ 1^ Kurrik Baniärd Kolledzist tivaid tegelasi, uks aukirja saajaid juubeU piihul. Seisavad pianist Erik Veski — kes koos oma abikaasaga illustreerisid banketti muusikaliselt IBalti teaduste ja kultuuri alade organisatsiooni AABS asutajaid ja eksekutiivdirektoreid Janis Gäigülis, aukirja saajaidi*edasi pianist Katrin Veski, hanketi peakorraldajaid E. teadusliku Üh. sel|[Mär proL dr. Tõnu Parming jä Läti Korporatsioonide Liidu esindaja OlalsRozenthaIs, oli üks tervitajaid. Foto Salme Parming 'Välismaine•Kirjanike' Liit oma aastafesoleM Stokholmis valis aueslihe|ieks oma kauaaegse esimefe EDDIE H. REBANE 1957 a. Lõpetas 1981 a. Mc- Master ülikooli Hamiltonis Bacheior of Engineering faädiga Ö.A.Sc. õpib edasi McMasteri ülikoolis, et saäyu-tada magistrikraacli „Ehgüieermg Physics" alal Akadeemiliselt kuulub "korp! Vironiasse. " Sanial^ koosolekul otsustati aulilkr meks v^ida^ ka prof. Ants Oras;. Liidu uueks esimeheks valiti JCal-ju Lepik, Juhatuse liikmeteks on Arvo Mägi - - abiesimees, Liidia ta ja Raimpnd Kolk ~ sekretärid, Elmar Pettäi ^ laekur, Karin Saarsen ^~ PR ^jaPBN-klubi,.••Helga;Hõu:-^^ ametiita-liige. . ' . . ^ - s ; ; : : ^^^-^ MIHKEL LIIK Sünd. 1959. a. Torontos. Lõpetanud 15ast York Collegiate Institutel 1978. a. Ontario Scholar. 1982. a. kevadel lõpetas Toronto ülikooli eMtusulse" neri-teaduskonna B.A.Sc, Honors kraadiga. Õpib edasi Toronto Ülikoolis M.B.A. kraadi saamiseks. Akadee-. miliselt kuulub korp! Vironiasse. JAAK THOMAS REICHMAN Sündinud Torontos 1955. Keskhariduse saanud University of Toronto koolis, mille lõpetas 1973. Sai BA.Sc. kraadi Toronto Ülikoolis 1979. Lõpetas Toronto Ülikooli arstiteaduskon-na M.D. kraadiga\juunisl98L Akadeemiliselt kuulub korp!. Vironiasse. Shveitšigilmuva tehnilise ajakirja ,Jemiieratuf Technik" peätoune-tiajaks 20 aasta kestel on otoud prof. dr.^. Eduard PimWik,! rahviisva-t heUsdt tuntud eriteadlane külmetüs-telmika alal, Ta J>ärineb Tartust, kus jkeskliaiiduse sai Poeglaste R€la^ gümnaasiumis. ] Tehnikaülikoolides käis Ed; Emblikibanzigis ja Karlsruhes, kus promoveenis dr.4ng; kaadile. Onia erialal töötas ta Säksa^ maal, llootsis, Hispaanias ja viimati Shvdtsis — tuntud Subserl firma konsültandiiia, ühtlasi olles professoriks külmetiistehnika alal Zürichi Tehnikaülikooiis. Akadeemiliselt kuulul) ta Välis-Eestl Korp! Wämla perre. ' iissiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiH^ ;uHu : i ^ W Y0RK:(M.E^^^ Lahingu-väljal üle kolme sajandi tagasi Tartu Ülikooli asutamise ürikülfö allakirjutanud Rootsi kuningas Gustav O Adolf võis tookord koos oma selle sammu mõttekaaslastega vaevalt arvata tookordse Liivhnaa Alma Ma-teii võimsat ja auväärselt pikka kestvust läbi rootsi, vene, saksa ja eesti aegade, nüüd jätkuva rühkimisega läbi segaste ja survealuste olukordade neljasaja poole. Oma ajaloos Tartu ülikool ei õle mitte olnud küll kunagi mingi revolutsiooni-jüngrite mässajate) pesa, nagu seda on olnud ja on eriti tänapäeval maaibna üsna paljud teised kõrgkoolid. Tartu on selles olnud mõõ^ aukuse joonei või vefil vähem varemalt ,kuigi ka just nüüd seal üliõpilaskonna ja teaduslike uurimiste vabaduse lämmatatud õhkkonnas inimõiguste ihaldus õn suurim kunagi varemolnust ja otsib . aeg-ajalt avaldamise võhnalusi aga sunnitakse maha „\relvaga kuklas" nagu kombeks surve all olevatel aladel, tartu üiiköoli. kuulsus on saavutatud peabliselt teadusliku töÖ läbi, kus tipild — keda ei ole vähe, on kannud seda rahvusvahelisele tunnustusele. Muidugi on vaevalt ette-kujutatav ka vaba Eesti riigi, võibolla osalt ka |Läti Vabariigi sünd ilma Tartu ülikooli osata, kus see andis neile juhtivaid rahvuslikke^ haritlasi, omariikluse kujundajaid ühel või teisel viisil. Need mõtted on olnud kõneaineks ülikooli juubeliaasta globaalsel märkimisel. keemiIine puhastus samuti akende pesemine, >,Scotch štainguard" hinna sees. Söögituba, elutuba ja koridor $59,95. Pensionäride korteritele hinna-alandus. PEETER VALING - Tel. 6904961 Banketi prograitimi sidus teadustajana dr. T. Parniing, kes oli kä ürituse organiseerimistööde korraldaja, kuna yainiullku saate ütles preester V. Saio Torontost. E.V, esindaja pea-kcnsiii E. Jaakson oma lühikeses tervituses tõi esile vahet, • mis on akadeemilisel õppeasutused demokraatlikumas õhkkonnas ja,^ diktatuuride all. ühtlasi ta märkis, et ko-dnimaal: võõra yõlmü all oleval õppival noorusel ja üliõpilastel elab kustumatult edasi vabaduse ja; Iseseis^ vuse tahe, millega ühenduses ka või\ maiust mööda on olnud väljastumi-si ja rahutusi, viimatiTartus ülikooli juubel i puhul, Läti' rahva akädee-niiiine pere on lartu Ülikooli kaudu saanud omale neli organisatsiooni, mis rsutatud seal, — selgus läti esindajate sõnavõtust, kus neist kahe organ^>:a:tsiDoni praegused liik^ med esinesid sõbralike tervitustega. Tcirtu iyubdivärw toodi Soomest 4 '^^'WM \Š4 PEETER ANTON PÕLDRE Sündüiud 1953 a. Buenos Ah-es'es. Lõpetas 1978 a. Toronto ülikooli M.D.. kraadiga. Sai sisehaiguste spetsialisti kraadi, F.R.G.P. (c). Asunud Bostonisse, Tufts New England Medical Centrisse verehaiguste uurimistööle. Akadeemiliselt kuulub korp! Vironiasse. MIHKEL TOMBAK - Sündüiud 1959. a. Alg- jä keskharidu- • se saanud Torontos.. Ontario Scho^ lar. Lõpetas ©hltuskseneri teadus-kom^ a Toronto ülikoolis 1981 a. B.A. Sc. kraadiga. Taotleb magistrikraadi York Ülikoolis ja töötab Imperial Oil iCo.'s. Akadeemiliselt kuulub korp! Vironiasse. ' ,JviEIE ELU'' OB püüdes kaasa aidata eesti ke^. raiume talitlusele anda KUNI !e sallftamipeks |a kasvava ,pci. fi-^ESMy^SP.J^F.VA ÕHTUL, noorsoo hoidmiseks meie rah et kin^liista^ viasgrupi liikmena — seepärast lärffiiilseq leh lu>>ege ja leliige „MFJE ELU". ^''''^''^^ nende ilmumine TŽr Reedel 12. nov. Ratsarü?emendi 65. aastapäeva tähistamine Club Har-monle ruumes. 410 Sherbourne Ave. alj?usega M, 6 õ. lär Laun.. 13. nov. St. Catharinesl Eesti Seltsi la Soome Klubi sügisui, du Multicultural Centire'is alm^an kl. 7.30 õ. ^ • Pühai3.. 14 nov. Vana-Andrese koguduse näitemüük algusega kl 2 p ^ Pühan., M. nov. Tl^efri kogudus® näitemüük algusega kl. 12 p. • Pübap., 14. nov. Fototmim^ 8?. ^sl. tab valpusiJilte la fotosid Tartu Col-legeis algusega M. 12 p. • Laup.. 20.-21. nov. A.A.B.S. sim-noosion Balti kunstist Toro^to (Mi-kcolis ja Läti kultuurtsentris. ^ Laup., 20 .nov. Toronto Eest! ösi-gltsefate ja Jahimeeste SeltsV25. a. juubelipidu Eesti Majas algusega 6.30 õ. f^rihm,. 21. mov. ,mv<.?s,'n,e" .«'uuriasri Meenutusöhtu Eesti Maias ?»lCTisega M. 6 õ. ^ Laun., 27. nov. Vabädussõla ai- •pruse 65. aastapäeva tähistamise koosvilMmime Eesti M^]^ algu» ^ Laup., 27. noV. esitab Eesti Rah-vusteater Leaside Hieh SchooVis Eu ^ene 0'Neiiri komöödia „0I, nis!" algusega kl. 7 õ. Pühap., 28.nov. kuni5. dete v.mt XXVII ?^ctar.äm.s Peetri kiriCs ^ Rp<.deT 31 H-^ts. uiieaasta-vastuo võtu ball Eesti Majas. liisniiiiiiiiHiiiniiiiiiiiJiiiifiiiiiiiiiniiiiiiniiniiiiijiiH^ 111111119 , USA-s nädalaid hõlmavate juubeli tähistamise ürituste avangulisele peasündniusele mitmete põlvkondade kogunenud osalisi innustas, eriliselt rahulolu, et Tartu Ülikooli auväärse juubeli esinduslik bankett leidis aset USA. ühe kuulisüma ja vanema — Princetoni Ülikooli imposantses New Yorgi südalinnas asuvas, klubihoones. Selle harmooniliselt-elegantselt sisustatud ruumid koos kõrgete saalide,'' kroonlühtrite,: ajalooliste akadeemikute portreede ja . muu vastavaga lõid erilise kohase atmosfääri pidulikus õhturiietuses ja oma- intiimorgamsatsiöonide värvides saabunud osavõtjaile ning kutsutud külalistele. Kokteilitund nii ülal saalis kui all baarirumides oli tunniajaseks' vestlemiseks, kus kuuldus inglise, eesti ja läti keelt, saabunuist oli osa tulnud üsna kaugelt. Aeg märkis 15. oktoobrit — täipselt kuupäeva kui. Tartu Ülikool alustas õppetööd-1632. a. Seejargselt paluti osavõtjad teise saali, kus olid lauad kaetud pidulik kuks õhtusöögiks. Laudade juurde asunult lauldi oüjsti seistes hoogsalt ^.fyaudeamus fgitar" neli salmi. Mälestusena olid laujiadel banketi sini-s; filt kaanestatuü kavavoldikud koos^ princetoni ÜlikooM klubi embleemi- 0a Tartu t)likooli 350. a. juubeli banketi ingliskeelse menüükaardiga. Kai-v^ kaanel oli jäljend Gustav ILAdolfi ürikust Tartu tllikooli asutamise. l:chta ja sisemisel.tiitlilehel Kura or.. nament XII sajandil läti aja^ooteo-. qest. , . . tHlatavaks uudiseks kujunes see kui Eesti Teadusliku Ühingu president dr. Maire Kurrik koos iihingu sekretäri dr. Tõnu Parminguga teatasid nelja' tunnustava aukirja and-- misest ühingult käesoleva juubeli puhul. Püstiseišva ja aplodeeriva , publiku ees said need dr. Janis Gai- .Vgulis, ; kdlei kauased-silmapaistvad teened Balti teaduste, aijäloo ja kultuuri alade uurimise arendamisel AABS organisatsiöom kaudu ja ise-sgis: yalt> ja driid; Villi .Kangro, kellel: seljataga: kolm aastakümmet, tihedat juhtivat tegevust Eesti Kultuurfondi ja E. Teadusliiku Ühingu töös. Edasi kirjanik-lüületaja Bernard Kangro , TuIimuIM kauaaegne toimetaja ja E. 'ICirjanike Koöperativi kauane juhtija, ja I arh. Paul Kundžins; kes ise jä kelle perekon^d on teenekas läti fahvusli cu .liikumise, kultuuri ja teaduse põlhil, eelkäijate kaüdü^ jur ba üle saja:aasta, käasaarvätult tartu käüdu.'Eesti Teaduslik Ühing sa-' luteeris neile -kõigile/,et nad on kannud^ silmapaistvalt edasi Tartu Uli^' kooli vaimsust. I ; - Lühikese peäkõne pidas Tartu Üli-. kooli ajaloost Columbia Ülik. prof. dr. Riob. Äusiterliltzj' mui|ükalli:selt 'kaimistasid banketti pianistid; Erik ja Katrin Veski. Kirjalikud õnnitlused olid saabunud i^rineetorii Ülik. rektorilt W. G. Bowenilt ladinakeelsena, Rootsist Uppsala Ülili, rektorilt M.: Holmdahlilt, Harvardi;Ülik. rektorilt D.C. :Bokilt; Läti Vabariigi esindajalt .Washingtonis D.G. dr.,-A. Diribergsilt, -USA' Esindajatekoja esirnehelt Th. Neillilt j.t.,. miUišed kbrk;loeti ette.; Lõpusõna ütles dr. T.' Parming, tänades eesti ja läti akadeemilisi organisat.siooiie kaasabi eest ürituse kordaminekul. Samas ta. vihjas ajastu ebaõiglusele inimõigustes ja miljonitele ppliitilistele põge-' nikele, eestt ja läti inimeste ulatusli-, küle hariduspüüdlustele — mille tulemusel ainuüksi 72-tuhande eesti põgeniku hulgast on, seni näit. kasvanud; välja juba 496 doktorikraadi omajat. Ta tõstis ka esile eesti põgenike kirjariduse vitaalse produktsiooni ja sõnastike ning teiste suurteoste ilmumise ja muud mis tee- 4 i g STOKHOLM (EPL) - TartfeüH-kooli juubeli puliul, mis tõi rohkeid väliškülalisi pidustusele, sai ülikoolilinna Südamik värskelt värvitud fassaadid ja nagu kirjades välismaale jutustatakse, on linn ,,äkki jälle läinud ilusaks' -i— tänava poolelt vaa- •dätuna. • Kuna värvid seekord psteti kõik Soomest», siis on loota, et neied ka mõni aasia vastu peavad, Nõukogude , värvidega, mida näit. Tallinnas. laulupidude ajal. on kasutatud, pn häda sellega, et -nad ilmastikku ei ;kannata. , -Uus Tartu ülikooli kehakas.vätus-osakonna sporcUhall on samuti soome: päritoluga — see toodi kohale valmissektsiöonides ja pandi üles; Tartus.. Kogu sisustus oh samuti pärit Soomest. „Ometi' midagi kvaliteediga", kpnrimenteerivad; tartl ased. liiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiH iga uu^ ^.MEIE ELU''tellija aitaf^kaii^ sa sisukamale ajaiehele. ililllliillliliilllliillllllilillllllllllllliilllllilll nivad oma rahvast, selle kultuuri, omapära ja teadlast. ^ise päeva lõunal oli Golum-biä Ülik. õigusteaduskonna auditoo- • riumis iigi saja rahvusvahelise kuulaja ees sümpoosion,, kus dr. Janis Penikis ja dr. i T. Parming kõiielesid teemale„Eesti ja Läti rahvusidentsuste problemaatika ärkamisajast täna^päeyani", kus esimene käsitles sellest vanemat ajastut. Vahendajana toimis dr. Olavi Arens, esitati rohkelt küsimusi. Õhtul oli„Liedeiy krantzi" klubis akadeerailixie bail, mängis L, Kooritsä orkester, osavõtt elav. Nädalapäevad hiljem oli pidulik kontsert-jimialateenistus äktuse- •.ga.-.i • :,;' ••••. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-11-11-08
