Meie Elu = Our life, November 11, 1982

              Meie Elu" Montreolis \mm,
"Izmmsm wm tegevushooaeg näib
nüüd Mcmtrealis olevat täiel rindel
sisse juhatatud. Meie organisatsi(M>
nid Montrealis kasutavad oma ,JEi8S>
^ j a " — Saan! kogui(luse selts-koindlikke
ruume ilmalt täie .koor»
matusega. Ainult mde äiiiusahuvlH''
sed on ved ootan^ oma välishooaja
algust novembris või detsembris.
Eesti Kunstide Keskuse kella-viie-teel esines kaks noort kunst­nikku
— viiuldaja Kristine Saarkoppd (vasakul) ja sopran Moni-
•Tl
Eesti Kunstide Keskuse aastapea-koosolek
ja kella Ivüe-tee tolmusidi
Palace Pieri ruumes möödunud pü-liapäeval.
Peakoosoleku alguseks oli
eiääratud 14.30. Et määratud ajaks
kvoorumiks vajalikku arvu liikmeid
kokku ei tulnud, siis algas koosolek
pool tundi hiljem, olles nii otsusvõi-meline
(vastavalt põhikirjale) liik­mete
arvule vaatamata. Koosolek
toimüsPalace Pierl kondomüniumi
raamatukogu ruumis. (Koosoleku
käigust pikemalt järgmises ^,Meiei
Elus").
EKK aastapeakoosolekute järgnes
Palace Pierlkondoniihiiumi klubid
niumis 45-dal korrusel kpošviibfani-
Bie, miš pidi algama k^ll viis p.l. na­gu
ürituse knii laseb öltitäda. Te­gelikult
algas agžf koosviiblnüsega
poolteist tundi hiljem, sest pea­koosolekule
järgnenud juhatused
koosolek kestis käüem kui kavatse­tud.
Koosviibijad (8(M90)^^^^^
aega omavahelise jutlemisega käsi­tades
tujuhoidmiseks rikkalikku
baari ja nautides klubiruumi luksus»
likku miljööd ning sihniköitvat vaa­det.
Eksekutiivjuhatuse esimees Stella
Kerson ütles teretulemast külaliste­le
ja tutvustas noorfvüuldajat Kris^
tine SaarkoppeVit ja sopran Monika
Zerbe't. Ettekanded said teenitult
tunnustava aplausi. Klaveril ^atis
soololaulu Stella Kerson.
Tantsuks mängis Seitsme Kunsti
Trio Erik Soostari juhatusel, mis
meelitas nooremaid tantsupõranda­le,
võttis aga mittetantsijatel võima°
luse jutlemiseks, sest tuli häälepae­lu
tublisti pingutada, et ennast naal^
riie kuuldavaks teha,
KehaWnnituse eest hoolitsesid pe­renaised
kandes laudadele suupisteid
ning
iti Naissdts Montrealis avas
oma uue tegeyus^ooaja referaatõh-ttiga>
mis Iddife elavat tähjClepanu ja
osavõttu. Kõnelesvmeie endine mõnit-reallane
Urve Riga^raun Vermon-tist,
USA^t, teemal „Shabloon-kunst".
Tema ettekannet saatsid vai-giuspildid,
^ mis tegid kunstinäited
©riti ilmekaks. See peamiselt ikunsti^
ajaloole pühendatud teem oÜ kõiki­dele
'koösolijatele ilmselt huvipak­kuv.
Omaltpoolt sisuiptas seda kdk--
kutulekut klubitaoKne kohvilaud en­ne
referaati.
Montreali Eesti Pensionäride Klu­bi
oma iganädalasel klubiõhtul järg­misel
päeval esitas Hans Peetsi huvi­pakkuva
referaadi maailmapoliitili'-
sel teemal. Ka see referaat leidis
elavat vastuvõttu tema inteMigeritse
käsitlusviisi juures ja nagu kokku­tulnuid
informeeriti — Hans Peets
esitab edaspidi veel referaate teistel
teemadel. Ja ülejäänud pensionäride
klubi kokkutuleku täitsid prantsuse
keele tunnid, bridge-mängud ja sa­muti
Mubipärane kohvilaud. -
'Noorte osas see Montreali Eesti
ija on kolmapäeviti reserveeritud
skäudi-noorusele ja teistel saadaole­vatel
õhtutel
mega ,;Kippari^,
Ja tagasi tulles meie suusahuviliste
juurde see osa meist ootab veel
oma tegevushooaja;algust ja see ole­neb
sellest, millal lumi saabub. See
on tulnud vahel üsna vara novemb­ris
ja vahel jäänud palju hiljemaks.
Kuid mi-või-teisiti — see suusasport
,;,oii meüe Montrealis üheks lemmik­harrastuseks.
Me ei kuulu selle nau­timiseks
klubidesse, ikuid ometi kogu
meie suusatamisentbusiastide pere
kuulub nagu ühte suurde klubiringi.
Nende omavahelised sidemed on nii
tihedad, et enamik suusatamasrkäi-misi
toimub alati' nagu organiseeri­tud
gruppides ja ringiides, vastavalt
igaühe huvile kas murdmaa-suusata-mise
või mäe-suusatamise suhtes.
• Murdmaasuusatamiseks ei ole tarvis
sõita kaugemale mägedesse, kuid
mäesuusatamiseks on tarvilikud n,n.
suusatripid kas 'Lauientian mägedes­se
või ida poole Eastem Townships
või Vermonti mägedesse. Kõige po­pulaarsemateks
näivjad meie peres
olevat Mt. Tremblant, Oxford, Mt.
Sutton, Jay Peak, Olympia ja La Re­serve.
Ja nii mõnedki-meist on tund­nud
huvi ka veel suuremate mägede'
vastu ja üks kui teine on oma suusa-tri^
ppe sihtinud kas British Columbia
ja Alberta mägede poole ja nagu
kuuleme, mõned meist on just plaa°
nitsemas lendu Shveitsi. Teised oma­korda
ootavad oma Toronto sõprade
küllasõitusid siia kanti, küs alati on
üheskoos veedetiid toredaid- süusa-
•^• päevi.-/-
•Niisiis igaiihde midagi!
Pabertpuuiduse tõttu sõjaoludes kasutati ümbrikena kasutamiselt-võetud
vene maksuformulaarisid. Balti filatelistide näitusel H.
Mäeste kogust esitatud kirjaümbrik 1919. aastast. All — väiksema­te
keskuste :ppštkontontes kustutatud Eesti¥abariigi marke.-
0 «0 0
Simon Fraseri ülikooli Burnabys,
Briti Kolumbias, rakendab 1^
dr^ Juta Kõvamees-Kitchiirtgu, et
alustada tuleval semestril
nende
%}irs\iše eefemärgrks (m: iä) a i m l ^^
sida eestlaste ciemäsõlü'^Käa^
ning b)yaadeld!a nende kultimr^
randitjä kuidas see avaldub kirjan­duses,
kunstis, kaatöös^^^^^ Ä v a -
kommetes Kanada MtmekuituuriU^^
; suse kõrval. Käsitletakse, 'kuidas
üus»kana<ialašed säilitavad oma kul^
V iuuripärandit, niis tekkis saij^ndite
jooksul ja on nüüd ohustatud assi­milatsioonist.
Kursus näitab, kuidas
keskajast saadik oii eesti äjaiugu ti­hedalt
seotud teiste raibväste impe-rilisniiga.
Esitat^e eesti folkloori,'
kunsti, arhitektui^i ja kiayandust,
samuti eesti keelt ja selle lingvistilist
•/•omapära..' -.-^y
Üliõpilasi hinnatakse vastavalt
nende kodutööle, ettekannetele, es­seele
ja lõpueksami^.' Parimaleüli­õpilasele
antakse stipendium $250r-suuruses
vaatamata; pä^
Välja on töötatud ka pikajali^d
kaväd/km õnnestub asutada n.n.e^^^
dowed chäir, meil
käaseestlasi, kes on huvitatiid pär-Ä
varanfetmõnel^ vää­rikale
organisatsioonile,. eriti kui
nad, sell^a saavad ka oma nime
jaädvustad|a tulevikule;
Plaanitsetud programmis on: Esto
101-4 — Eesti.keeli algajatele 1,1024
- Eesti keel 'algajatele II, 201-4 -
Eesti keel edasijõudnutele I, 202-4 —
- Eesti keel edasijõudnutele II, 240-
.3 — Sissejuhatus eesti kirjanduse lu-
^eniisse, Esto 300-1 — Eesti keele
kompositsioon ja konyertsatsioon I ,
301-3 Eesti keele kompositsioon ja
konyersatsioon II; Esto 310^ — Se­minar
tõlkimises, 360-3 — Sissejuha­tus
eesti lirigvistikass^, Estö 355-3 •—;
fet^sieji-iCanadasj^ nende kultuu-jäpärltidv
J56-3 - - i ^esti kirjandus
Kanadas, 370-3 — Eesti kultuimaja-lugu,
442-3 — Ülevaade eesti kirjänr
dusest, 443r3 — Ülevailde eesti rahva-,
luuleteadüsest, 449-3 — Eriteemad
kursuse raames. j
'Stuudium võimaldab 3 kraadi:
1/ ,,Certificäte P ^ ^ ehk >,pxr
tended Stüdiesi)iploi|a'•, kui lõpeta­takse
5 kursust nuinnierdatüd
[öntreališ tekkis möödunud nädaj
tõepoolest poliitüiiie torm, ku!
Quebeci Iberaälide partei teatas, et
ta oli avastanud praegu Quebecis
võimul oleva Parti Quebecois poolt
viimaste proyintsivalimiste eel koosr
tatud pika nimekirja siinsete etni­liste
organisatsioonide jä nende juii-j
tiv^te inimeste üle ilmse tagaihõttega^^
hdd nimekirju ja andmeid kasu^f^
da oma
r 2. iJWinor Program", kui lõpeta­takse
4 kursust lofc-200 ja 5 kursust
3. ,,Ma3or Prograni"; km^ lisaks eel­misele
iõpetatäkse 5 kursust
Loeng eesti
ingvistikast
27. oktoobril toitai^ Vancouveri
Eesti Kodus Eesti 'Kultuuri Ühing
Kanadas järjekorda loenguõhtu,
miUes külalislektorina esines dr.
phil. iivia Kivisild Galgaryst.
õhtu avas dr. phil. Juta Kitching
selgitaiva sõnavõtuga,'miUe järel ins.
Lembit Pütseip tutvlistas referenti.
Suurehulgalüie kuulajaskond, isegi
Seattlest nautis endise vancouyerlase
ülihuvitavat loengut eesti lingvisti­kast.
Eesti keele omapära ja laensõ­nade
tarvitamine olid peamised tee­mad,
milles kõneleja köitis kuula­jaid.
Loengu 'lõpus esitas publik hul­galisi
küsimusi ja siirdus M^jem ta­vakohaselt
kohvüaudä.
Järgmine ettekandeõhtu on 19. no­vembril,
kavas: 1) ,,Südame ja kop­su
taaselustariiine-(OPR)" dr. Hilja
Hanssonilt ja 2) |ins. Alar ja Marje
Suurkase pildiettpkanne Omanist
(II. osa),vi|^usnadi^Mmased 'mi-tu aas­tat
elasid.
: Eesti üliõpilased noored Jä
nad — mitte ainult Süur-Vancouveri
alal, vaid ka mujal maailm^ võik­sid
mõelda võimalusele end täieiida-da
eesti keeles ja kultuuris. Kun^ õp­pimine
toimub inglise keeles, siis
eesti keele osiküs pole nõutav.
Kmildavästi on iSi^ Fraseri üli­kooli
professorite hulgas ka tekkib
md huvi eesthise vastu, kuna nad
meist siiani nii: vähe pn kuulnud ja
teadnud See fakt ise peaks tiivusta-ma
globaalset .eestlaskonda loonaa
endale ühe. kultuurilise toetuspunkti,
mille kaudu akadeemiline informat­sioon'
saaks ^valguda laiali vabas
maailmas.
EM.
badussõfa algys(
tähiitamifit
Montreali Eesti Võitlejate Ühingu
ja skautlike noorte ühisel kcoraldu-sel
toimub. laup., 27. nov. kell 7 õ.
Montreali Jaani kiriku saalis Vaba­dussõja
alguse 64. aastapäeva ja
Skautlike Noorte Vanematepäeva tä­histamine.
Aktus algab skautide ja gaidide
avatseremooniaga — lippude sisse­toomise
ja tõotuse - andmisega sini-must-
valgele lipule, miillele järgneb
palvus kodumaale õpetaja Heino
Laaneots'alt.
Aktuse kõnelejaks on Harald Te­der
Torontost, kes d i Montreali E.
Võitlejate Ühingu üheks asutaja­liikmeks.
Naga teada, viimastel' valimistel
see n.n. sepairätistide partei püüdis
propageerida Quebeci iseseisvuse
taotlemist ja iteselt partei huvi oli,
et kuidas need etnilised grupid fe-sevad
endid mõjutada. Montreali
honmiikuleht ,,The Gažette" avaldas
selle uudise- oma esimesel lehekülfjel
ja tõi selles ja järgnevalt veel teises
numbris nimekirja kõikidest nendest
organisatsioonidest ja inunestest, ke­da
Parti Quebecois on kirjutanud '
sellesse nime^kirja. See tolli-paksu-ne
nifmeildy-.oli' koostatud ilmselt
parteitegelaste käsiraainatuks., et ju­hatada
kell^ pcole-hoiu
saamiseks. Kui ka parteitege­laste
oma märkused selles avastatud
rapordis puuduvad, see report ihiua
nendetagi Montrealis otsekohe' tor­mi
tekitanud Gazette oma päeyauu-diste
leheküljel märgib, et Montreali^
üks suuremaid etnilisi gruppe —
itaallased on eritiiv
meele avaldamises, leid^es kõik selle
separatistide partei ettevõtte olevat
ebademokraatliku. Seda sama leiab
ka liberaalide partei ja ta on ilm­selt
end ette valmistamas vastulöö­giks
separatistidele. '
Mis puutub teistesse, väiksemates^
se eri-rahvusgruppidesse Montrea­lis,
siis nende organisatsdoone ja ni­mesid
leiame selles eelnimetatud ni­mekirjas
vähem ja meie, eestlaste
pinnalt ainult ühe, mis on märgitud
repordis: Erich iAser — Estonian ori-gin,
President of the Estonian Socie-ty
of Montreal (1979).
Ja mis puutub meie reaktsio3ni
j nendele uudistele, siis näib see ole-
I vat. seesama mis itaallased on aval-i
daniud, ainult kuna meid ori nii vä­he,
siis pole meil olnud võimalik las-
! ta endist kuulda ajalehtedes ja tele-visioonis
ning raadios.
Meile jätkub 'ka küllalt meie oma
sisemistest päevauudistest, nagu
meie nüttned neist Montreali raa-diiosaadetes.
iNii möödunud nädalal
leidsime \ jälle teate Armas Maiste
esinemisest iklaverisolistina ühes
GBC muusikasaates. Tuntud meile
/ juba kaua koii Montreali Sümfoonia-orkestri
alaline piai^ist, Armas Mais­te
ori, nagu' teame, sageli feaste
meie nporte ettevõtetest; ^ \
Meie omayaheMrie informatsioon
teatab omakorda ühe - meie teise
kunštnikii edu. Mmelt 12.-novembril
The Arts Club of Moiitreai esitab
oma klubi kokkutulekul filmi Endel
Rubergist ja tema loomingust maa-
:li- ja iiahäkunsti tee^^ filmi
koostas moni äašta tagasi meie Har-
•ry;Kivilo.'/ •\--:-->
Ja peatades Ehdföl Rubergi. nime
juures, meie leihele antud inforniat^
sioprii kohaselt toimub reedel, 27. no­vembril
kell 7 õhtul^^^^R^ Ees­ti
Majas—^ Jaani kiriku seltskond­likes
ruumes järjeikordne meie va­badussõja
al'guse tähtpäeva tähista­mine
üheskoos; meie sikautlikkude
noorte vanematepäeva märkimisega.
HENN. ARVO
lesti Naisselh
Kolme Balti rahvusel filatelistide
Järjekordne üMsettevõte, marginäi-üis
BÄLTPEX 7, peeti 31. oktoob­ril
Toronito ajaloolises Št.Iiawrence
Hairis ja õnnestus igakülgselt^ Kiü-gi
number seitse pole jüubeliary, tä­histas
äsjane näitus siiski teatud
verstaposti Sest esinierie sellelaadi­line
üritus toimus peaaegu täpselt
20 aasta eest. Esimesest^ tookord ai­nult
katsena mõeldud a^ast on saa­nud
ilus traiütsioon, nildä kindlasti
kavatisetaks© jätkata.
Nagu varemgi viis iirituse läbi iga
rahvuse liikmeist koosnev komitee,
milles juhtiv õša seekord oli eesti
esindajate käes. Henn Mäeste esime­hena
ja tenm abiline Jüeida Ävandi
võivad tulemustega igati rahule j ää-
; d a . ' : . ^ : ; ; - : ^ ' - s - ^ v ; :v::;.
Eestlastele määrat^^^
raami olid kõik täidetiid — kokku
240 albumile!tte, moodustades mit­mekülgse-
ja koimipäktse väljapaneku.
Võis näha rikkaliku valikut Eesti
postmai^kidest ja mitmesuguseid mo­mente
meie postiajatoost
Toronto eesti filatelistid esinesid
oma eksponaatidega:
. Leida Avandi' — Eesti margid neli-plokkides;
Karl Laas — yalik eesti
kirju ja kaa^te^ Henn Mäeste — Ees­ti
^imese/ im. liUemusifcri väljaande'
variandid; VelDo Mändvere — Eesti
õhuposti margid ja kirjad; Evaki
Raid -"-valimiik eesti piltpostkaarte
aastaist 1900-1940;^ Jaan Untveil
Eesti postiajjaiugu ja kolme leopar­diga
margid; NiguiVirro;--- kohne
teemaga; haruldane ''^^<^^"
määrati lätlasele J. Rönisi'ele tema
*. kogu eest ^ i i a linna postitemplitest^
Selles ladus haruldusi, niis ulatas^
IB. sajandisse. / . f
Näituse puhul trükitud nägusa eri-ümbriku
vastu tundsid külastajad
elavat huvi. Selle väärtusele 'andis
tublisti juurde näituse kuupäevaga
ja vastava tekstiga «Kanada posti eri-
• tempel.'
See oli iildse esimest korda nende
Balti.näituste ajaloos, et ka füokar-tiä(
postkaartMe kogumine) oli esin­datud.
See ala, mis pärast suurt p o ­pulaarsust
sajandi alguses o l i hulk
aastaid „varjusurmas", pn nüüd jälle
väga levinud kogu maailmas. Järjest
ilmub turule igasuguseid käsiraama­tuid,
ülevaateid ja hinnakataJaoge
piltpostkäartide kohta. Ning leidub-hulk
ärisid, mis spetsialiseeruvad ai- -
• liult ppstkaärtidiele, seda eriti Eu­roopas.
Nende kaup tuleb lügematui
'lest albumitest, mida ejniad ja vana­emad
kunagi talletasid ija ^m^^ nüüd
välja otsitakse.
Piltpostkäartide ajaloo ajguseks
peetakse aastat 1870, m i l ösimesed
-pildiga postkaardid ilmusid Käibele
Preisi^--Prantsuse sõja ajal. Eestis
trükiti esimene piltpostkaart aastal
1895%Tartus, mis oli:esimene k:ogu
tsaaijf.-Venemaa koina. Tallinn ja
mõned teised Eesti linnad järgnesid
Samal aastal;
oori
korraldusel toiinub järgmine refe-raatöbtu
nelijaj^eval, 18. nov. Jaani
koguduse seltskondlikes ikiumes, Ko­gunemine
kohvitassi juiures kell 6.45,
kava algus kell 7.30 õhtul, Teemafes'
on rähvakuristi kasutamine tänapäe­val.
I^iäpositiivid Läänerannikul toi­munud
riioenäitusest, kommentaarid
— Hilda Härm Torontost. Pisiese-mete
ja jõulukaartide müügilaud ja
näitus. .
Kõik ters tulnud!
Seltsi viimasel referaatõhtul cfeines
Urve Riga-^Brown Vermontis^ ette­kandega
shabloonidte kasutamisest
sisedidkoraitisiioonis. Referent andis
hea ülevaate ajaloolisest küljest ja
järgnevalt selgitas mitniesuguseid
šabloonide 'fcasutamilse võimalusi —
seintel, lagedel, põrandal, mööblil,
tekstiilesemetel jne. Rohke pdldima-terjal
tegi ^ loengu eriti elavaks. Re­ferendi
enda mitmekülgsed huvid ja
huumori meel peegeldusid motiivide
ja tekstide valikus mis kasutatud te^
ma enda kodu seintel ja lagedel. Lõ­puks
pr. Brown demonstreeris
mustri ülekandmist tekstülile ja
kuulajaskonnal oH võimalus ka oma-kätt
proovida selle töö juures.
TIÄDMNNE
kirjade väljaanne. Eesti eripostiasu-tuste
templid 1919^1940: ja Eesti
postkaardid 1923-^1940; ; -
Neist kõik peaie j ühe esmakordse
esineja o l id n.ö. vahad tuttavad, kes
osasid oma kogudest on esitanud va­rematel
näitustel. Sellele vaatamata
oli kordamist väga vähe. Vastupidi
— uudismaterjali; mida enne pole
nähtud meie näitustel, cli rikkali­kult;'
See näitab järjekordselt, kui
mitmekülgne ja paljupakkuv on Ees­ti
post ja selle ajalugu. Uut materjali
on nii mitmelgi tagavaraks järgmise­le
näituste jaoks. Näituse ajälairut-letfgi
juba, mida võiks valija panna
•näitusel, mis korraldatakse järgmis­te
ülemaailmsete suurpidustusite pu­hul
iTorontos kahe aasta pärast.
Eesti näituseosa head taset tõen^
dab ka see, et näituse zhürii leidis
kõik, kes esinesid filateMliku ma­terjaliga,
olevat auhindamise Vääri^
lised. Mäesite ja Mändvere said „kul-latud
hõbeda", Laas ja Virro „hõbe-da"
ning pr. Avandi, Untveil ja Vinro
„pronksi". Hea vastuvõtu osaliseks
saanud . piltpostikaartide eksponaat
jäi auhindamata põhjusel, et puudus
mõõdupuu võrdluseks, olles ainuke
sellelaadiline väljapanek,
. Ainus „kuld" kogu näituse kohta
89
Toronto Eesti Segakoori kontsert-jmnälateeriistus
toimus pühapäeval,
7. nov. Peetri kirikus. Toronto Sega­koori
suur lauljate pere vaevalt mah­tus
Peetri kiriku rõdule. Koorijuht
Uno Kooki; juhatusel lauldi K. A.
Hermanni ,;ilroostilauW, itolbert
Virkhausi Ma 'tõstan silmad üles",
Konstantin Tümpu — „Püha" ija Lo
V . Beethoven,! „Kõik taevad laul­vad".
Koorisolistdks oli Tamara Nor-heim,
oreli saatis dr.. R. Toi.
Jutlustas õpetaja Andres Taul.
Orelil esitas dr. R. Toi omaloo­mingu
„Mõtisklus III".
Tenor Georg Soans laulis G. ¥.
Händel'i „Largo".
Pärast jumalateenistust koguneti
keldrikorruse seltskondlikku ruumi
püstijala kohvile, millest saa(|ud tu­lek
läks missionitöö toetuseks.
..MEIE ELir^^sutas Eesti ühiskond
ja seisab eesti ühiskonna teenlstu-
098.
Vanematepäeva sõnavõtjaks on
palutud s'km. V. Sirgo, USA. Sellele
järgnevad muusikalised ja sõnalised
ettekanded skautidelt ja gaididelt
ning tunnustused ja auhinnad.
Ö r S J M f f i i ? T ^ Eesti õpt. ühingu pe^<M)So!dctolv
I i i W l l y ö^^^^^ ^^^^ ^ ^^^^^^j^
Toronto Võitlejate ühingu aasta um ühingu l i t o d d ja peda-peakoosolefcul
cJi W nnnamätgi „^ '
, - K , , •• - , ^ I ^ i t l " ' " ' " t e d ^ ^ t t a kutsena!
Aktusele järgneb loterii ja koos- her, nagu toodud koosoleku kirjel*
istumine kohvilauas. . . duses:- : t • ' ; (^FT. ÜMIMGU lüHATüS
^ 3<S2 Danforth Av(3., ;
Toronto, ( h i t . M% 1N8
GARBENIA
FIOWEÄS & Gim
« l E ÄRIS ON S A A M m RIKmifKUS
VALIK LILLI erisündmusteks j a tähtpäevadeks.,' V
Samuti käsitöö kinkeesemeid — ^
:1KtJLLASEM, MEREVAIGU-, KERAAMIKA-, HASÄ
PUUMlksRDUSE alal.
Kõneldakse eesti, läti ja inglist keeh
„MeieElu" OT.45(1706) 1982
039
Estd '84 peakomitee esimees Toomas
Eesti Rahviisorganisatsioonide Kongr
mitabelit hoiab USA Esto '84 komitee
ääres korigrešsitoimkoima esimees^
USA eesti orgamsatsioc
USA eesti oi^satsioonide 12-nes
kongress oli üle maa eestlaste kfi$-
ücustes liuyiga^^ oodatud. Seda tõestas
üle saja dielegeeritu^ osavõtja, Jces
olid saabunud 3-päevasele tööle prak­tiliselt
igast ttiaailmakaare^t Lake*
woodi Eesti Majja, kus neid kostitas
sealne naisrinjg ja jsÕbraiik4cõdune
õhkkond, nutte väliäBm ka ilmataat
parajalt" soojäte-seigete sügisilmade-
Kongressipäevade 7 programm oli
tava kohaselt ette kindlaks määra­tud,
peatööd ai^endäs eebievas . te­gevuses
:BR'KÜ organisatsioonide
toimkond J. Virkuse, hoo&äl juhtimi­sel.
Näis aga, et üsna mitmed dele­gaadid
olid kriitdli» häälestatud
kongressi töö teemade suhtes, kuna
peamine raskus kaldus kultuurialas­tele
küsimustele^ mispär^žist kongress
" sai seekord kuluaarides nimetatud
ka „kultuurtpäevadeks". Mitmed isi­kud
tahtsid niüia, et kongressi pae*
vakorras olnuks wimalus kuulda Re­feraate
ja avaldada mõtteid mitme­suguste
rahvusppliiitiliste, eriti võit-luslike
küsimuste suhtes — trnis kas
nüüd täiesti puudusid või leidsid
' 'te^et^riiviamist;'" s-y-r ':'-''\''>'r y^
Esimese päeva õhtime koosviibimi­ne
möödus organisatsioonide jai ko­guduste
esimeeste vahel ,,adlibitum"-:
Ä i l , mispärast võis ka kuulda olu-/
Ustes küsimustes vahel eriawamisi',
niuuhulgas sõeluti .seal ka VEKSA
küsimusiy mõnedelt iillatuslike ette­panekutega,
õrnaks võtta;SOovitud
taktikas. Need ja teised arutlu'^d
...jäid siiski esimeeste omavahelisse
ringi, said heakskiidu või ka hukka­mõistmise
osaliseks.
.Kongressi ametlik avamise tsere­moonia
rullus kombekohaselt vai-
^' muliku saate, (tervituste ja heade ^
soovidega. Uus Iconsul dr. A. Roos oli
nende hulgas, keda iiüüd paijud kau­gemad^
delegaadid nägidiküulr»id es­makordselt
ja kviteerisid ta esinemi^
sel lausutud mõtteid rahuolu ning
elava aplausiga. Esmakordne ja ülen-
. dav õli, et isikliku soojasonalise terr
vituskirja oli saatnud New Jersey
osariigi kuberner T. Kean. Et Kana­dast
oli saabunud kohale suurear^u-'
lirie esindus ESm84 juhtivaid te­gelasi
eesotsas peakomitee iesimehe
T. Metsalaga, see tõi seekordsele
kongressile palju positiivset elevust;
Nad kõik võtsid ka vähemal või roh­kemal
määral. sõna, selgitades pidus-tuste
eeltöid ja kava, samuti avalda­des
soovi, et USA eestlaskond täis-jõuliselt
'BSTO-84 kordaminekule
kaasa aitab. Viimast võib ka loota,
sest on loodud köostööline õhkkond
ja heakskiitu senistest eeltöödest To­rontos
ilmestas seegi, et kongressi
auditooriumist ei kostnud mingeid
argumente vaid kuulati huviga küla­liste
sõnavõtte, esitati mõned vähe­sed
äsjälikiid küsimused ja aplodee-
/ Juhtkõne oli kongressile USA ühelt
tõusvalt naistegela«:elt-ideoloogilt —
Lilian Ešopilt Baltimbres. See oli
"täiesti kooskõlas kongressi juhtmõt­tega:
Tulevane Eesti — tänasest ees­ti
kodust! Kone hõlmas eestluse elu­jõu
aluseid laias skaalas. Erilist
rõhku asetas t^ meie järeltulejate
keeleoskuse; meelsuse, teadmiste ja
teotahte osale. PeagU kõik referaa­did
oli huvipakkuvad, esinejailt häs­ti
ettevalmistatud jä muide ka ava­meelsed
raskuste ning muude nega­tiivsete
nähete suhtes — milliste üle­tamist
on vaja kui tahetakse jätka­ta
tegevust eduga. Siinjuures esine­jate
nimesid: Veljo Areng ja Too­mas
Metsala, Eda Treumüth," Anu-
Irja Parmin^Ojamaa, Olaf Tam-mark.
Vaike Lugus, Ellen Parve-
' Valdsaar/ Ferd. Rikka, Encia-'Mäi
ler,
rer
deii
küc
pat
hui
kui
kai
noi
I
vu.^
nai
Ka
guj
vis
kel
du
ps;
kq
Illil
All
m
•il.
m
vi
KII
n
k
k
r
•.li
•Nt J
'%
i
J
•
J
o' .1 ' T l