Meie Elu = Our life, October 2, 1986

              4 y 5
tmtme-saxntm
NELIAFÄEVÄL, 2. OKTOOBR^i - THUKSDÄY, OCTOBER 2 „MeleElu" nr. 40 (1908) 1986
Hääji tubakasuitseftamise poolt .mütsi pähe ja kuue ülle panema,
ja vastu on kiiuldud sellest ajast Nõelatöös osavad Victoria-aegsed
saadik kui valgemees piibu esma*' daamid valmistasid sageli selliseid
kordselt oma suhu võttis. Ameeri- atribuute ise, jõulude ja sünnipäeva-kas
on suitsetatid tundmatutest £i(B° kingiks meestele. Vahel võis see kink
gadest saadik ja valgenahkne ini- olla ka taktiliseks vihjeks, et üks
mene sai sellest kombest teadlikuks tõeline härrasmees ärgu daamide
tänu Kolumbusele. Esimesena,
iubaka seemne jEuroopasse tõi,
tuntakse Francisco Hernando de
Toledo*t (1510). Euroopa kooreki-
Siini kilündis tubak, kui Prantsuse
suursajidik Portugalis a. 1588 saatis
tubakal)roovi oma kuninj
hulka tulles enese küljes
kandku tubakalehka.
xaasas
SUITSETAMISMÜTSID .
Suitsetamismütsid olid ümmargu­sed
karbitaolised sametpeakatted,
sageli ripneva tutiga. Suitsetamis-toorele
ja südametule Catherine de kuued olid valmistatud sametist,
Mediciie, kes aasta hiljem hinge plüüzhist, kashmiirist või flanellist,
heitis. ^ eredavärvilise siidivoodriga ja siid-nöörist
kujundatud nööpaukudega.
Inglismaale oli tubak jõudnud juba Nii mütsid kui kuuedolid rikkalikult
'i560-date aastate esimesel poolel, kaunistatud väljaõmblüstega. Suit-kus
selle tarvitamine levis kulutule- setamiskuuest kasvas välja ka üks
na ja kus tubakat ülistati imeravimi- lihtsem versioon, mis umbes 1895
na praktiliselt kõikide tõbede vastu, aegu õhtuülikonnaks arenes ning-
Millal tubak Baltimaile tulla võis, meiegi maal ,.smokingina" popu-selle
kohta ei'ole käesoleva vaatluse laame oli ja Ameerikas, „tuxedo"
kirjutaja kätte andmeid sattunud, nime kannab,
kuid võimatu pole, et tubakat juba Victoria-aja mõõdupuu järgi ei
Hansa liidu lõppaastate paigumerd- . sobinud naisel suitsetada. 1872. a.
kaudu ka Eestisse pudenes. Montrealinädalaleht„TheCanadian
Kui Vene Peeter euroopa kultuuri Illustrated News" artiklis öeldakse
Venemaale sisseviimise nimel muz- nende kohta m.s. järgmist: nad
hikute kaftanid lasi kirvega paku kasutavad lillat puudrit ja mitmesu-pear
lühemaks raiuda, siis ei unus- guseid kosmeetilisi vahendeid ning
tanud ta neid panna ka piipu popsi- võltsjuukseid. Sigarett — vahel kö-.
ma. Ühel illustratsioonil tsaariaegses guni sigar — pole võõras nen^e ru-ajalobraämatus,
misinn. assambleed biin-punastele huultele^ Hoidugem
kujutab, ongi meestekarjal piibud neist nobedatest daamidest ja kaha-suus
ja .tuba laeni suitsupilves, negu nende arv." Suitsetavad däa-
(Assambleedele kamandati mehed mid jäidki veel kauaks ajaks harul-kokku
uutliikiseltskondliku suhtle- duseks. Kui a. 1897 tolleaegset kuul­mise
vormi õppima.) sat näitlejat, Fanny Davenporti, kes
Montrealis külaskäiguetendusel vii-
SUITSETAMISKOMBEO bis., nähti hotelli fuajees sigaretti
Kellel P.- Ameerika asustajaist suitsetavat, siis tembeldati seda näit-suitsetamise
kommet Euroopast kaa- lejate elukutse varjuküljeks. Suitse-j
sa tuua ei olnud, see võis seda omal tamisvastaste hulgas leidus äär-uuel
kodumaal .õppida indiaanlaste muslasi, keda juba ainult suitsulõh-käest.
SüsternaatiÜne tubakakasva- na avastamine ruumis marru ajas.'
tamine Apeerikas algas 1612 Virgi- Nii uskumatu kui see ka pole, üks
nias. Vastandinai indiaanlastele, kus fanaatilisemaist tubakasuitsu tauni-mõlemad
sood suitsetasid, kujunes jatest oli ei keegi muu kui Sir Wil-valgenahksete
juures komheks, et Jiam MacDonald, MacDonald tuba-naistel
ei sobi suitsetada. See sai ka kafirma asutaja; Kui dr. A.S. Eve
peamiseks põhjuseks, miks suitseta- ühel päeval ametis oli oma uurimuse
vad mehed teatavdid restriktsioone kallal gamma-kiirte kohta füüsika-pidid
arvestama. Etikett nõudis, hoones, mille Sir MacdpnaldMcGilli
et ükski härrasmees ei suitsetaks ülikoolile annetanud oli, tormas la-daamide
juuresolekul. Lady Aimler, boratooriumisse prof. E. Rutherford
Kanada kindralkuperneri abikaasa, (moodse aatomiteooria isa ja pärasti-on
oma päevikus jäädvustanud ühe ne Nobeli laureaat) ja käskis kõigi
.temale solvava seiga. Olles a. 1831 oma piibud ära peita ja aknad avada,
teel MontrealistijuebeGi linna ele- „Miks siis ?" kipsis, dr. Eve imes-gantsel
aurikul „British America", tunult.
olid mpned kaasreisijad laevapardal ..Macdonald on ringkäigul füüsi-suitsetades.
oma tubakasuitsu temale kahoones ja jõuab varsti meie labora-otse
näkku puhunud. Ja mida pare- tooriumi", vastas Rutherford ja käs-mat
võinukski lootja sellistelt roh- kis rutata,
matsitelt, kes reisijate jaoks välja Ajad on muutunud ja erinevused
pandud toolidel rahva hulgas aelesid. naiste ja meeste moraalikoodide va-
Hoopis Viiisakama kjohtlemise osali- hei kadumas. Victoria-aegne nõue, et
seks sai Ülem-Kariada kohtuniku mehed naiste juuresolekul ei suitset-proua.
Ärina Jamescjn väiksel laeval -aks, muutub mõttetuks, kui needsa-
1838 Sault St. Mariest Manitou- mad naised, kelle hulgas olles suitse-lini.
saarele sõites, kpi „voyageurid" tada ei tohi. Ise ka suitsetavad. •
oma piipe popsutädes alati allatuult Kui muistsed suitsetamise restrik-hoidusid.
J I tsioonid olid dikteeritud ainult hea-.
Paljudes Victöria-ajastu majades dest maneeridest, siis nüüdisajal on
oli suitsetamiseks eraldi ruum. Selle teaduslikel faktidel selle juures kaa-puudun^
isel võis suitsetada ka piljar- luvam sõna öelda. Kõigi suitsetajate
diruumis. Mis pidid aga need õnne- ja mittesuitsetajate ühe mütsi alla
tud noorhärrad tegema, kes külasta- saamise tee on aga ikka veel täis kive
sidkodusid, kus ühtegi meeshinge ei ja kände, nagu see alati on olnud.
Artur Käbi oma kalalaeva ,,Berta'ga" Grisslehamnis. Foto — Akseberg
G
Jääger, Arvo Kuusk, Heimar Kuusk
— siirdusid Kanadasse, Arnold, El-
. . . , . , .. , . 1 .. i . durja veel kolmas vend Loodused —
Pogenikutee alguses eestrkaluri- ja selleks et ara hoida rusapara vastu TTQA <;C:P Männik Virn
tel oh Rootsis raskusi oma elukutse mere pohja hoordumist, mil vorgusil- ^^^^^ Johannes Nõmme ja Valdur
jätkamisel, kuna _kalapüügiveed mad võivad puruneda ja kallihinna- ^ . ^ ^ ^ _ ^^.^^^^ ^^^^ Austraali-olid
käimasoleva soja tõttu valis- line angerjas lipsab vabadusse^ ^^^^^ j^.^^ Kanadasse, Robert N5m-maalastele
keelatud piirkond. Sus Mu)al Rootsis kalastavad Evald _ Katthammarsvik Vladimir
oli veel kaluritele suureks majan- Harjula ja Johannes Tamm Orusti pöj^gj, _ Stockholm Albert Pihlak
duslikuksja^moraaUeks kaotuseks saare vetes, Albert Laigar püüab lõ- ^^^^^^^^ ^^^^^^ ^^^^.^ g:
asjaolu, et Rootsi riik andis Vene- helõksuga" Njurundas, Roland Väs-
Kuulsaid armastajaid I
enito Mussolini ja
Glaretta Petacci
kussoliniöt (1883-1945), külasepa aegadel asutab ta „Fasci di combatti-ja
kooliõpetajanna pojast, sai juba mento" organisatsiooni, millesse
varakult uue ja parema ühiskondil- koondub pettunud sõjaveterane ja
ku korra apostel. Oportunistina aga töötuid V- peamiselt keskklassist,
ei kõhelnud ta kunagi kohanda- Fashism irdub üha enam sotsialis-mast
oma põhimõtteid vastavalt mist, vabariiklusest ning ateismist,
olukorra nõudeile. Olles omanda- 1921 pääseb Mussolini koos 35-e
nud õpetaja kutse, piisas tal kanna- kaaslasega saadikutekotta. 1922. a.
tust ainult üheks õppeaastaks „Marss Rooma" mõjustab kuningat
(1901-02) sellele tööle pühenduda, fashismi jõudu ülehindama ja Mus-
Ta siirdus Shveitsi, kus võttis osa solinit kaasa kutsuma üut valitsust
sotsialistlikust ja ateistlikust tege- moodustama. See võit tuli üllatusena
'Vusest. Shveitsist väljasaadetuna ise^i Mussolinile, kes lüüasaamise
-tegi ta läbi sõjaväeteenistuse Itaa- k'artusel Shveitsi piiri ääres redus oli,
lias ja ühines siis sotsialistliku lii- valmis hädakorral maapakku mine-kumisega.
Naastes Trentinost ma.
(Aüstr.-Ungari), kuhu ta vahepeal 1926.aastaks oli Itaalia parlamen-oli
siirdunud, sai ta sotsialistliku taarse korra likvideerimine lõpule
partei cfma kodukoha osakonna viidud. „Ma ei soovi Suur-Itaaliat,
sekretäriks. A. 1911 protestis taTri- vdid kultuurilist, jõukat ja vaba",
politania annekteerimise vastu oli ta öelnud a. 1911, kuid a.
Itaalia poolt ja sai selle eest 5 kuud 1935-36 vallutas ta aga Abessiinia. A.
vangistust. 1912 võitles ta oma par- 1936 loodi „I^ooma-Berliini telg",
tei paremtiiva vastu ja sai radikaal- Itaalia sekkus Hispaania kodusõjas-se
enamuse juhiks, olles seega kõi- se ja abistas Saksamaad enne ja pa­ge
äärmuslikuma vasakpoolse dok- rast 1938. a. Müncheni konverentsi,
triini pooldaja kogu oma poliitilise A. 1940, kui Prantsusmaa oli võide-karjääri
vältel. 1914 propageeris te tud ja Briti olukord näiliselt lootusetu.
Itaalia erapooletust I maailmasõ- elas Duce üle oma elu hiilgavama
jas, et ainult 5 kuud hiljem hakata päeva, kui ta 10. juunil oma kuulsalt
õhutama Itaalia sõttaminekut kesk- rõdult kuulutas vaimustatult rõkka-riikide
vastu, mis tekitas lõhe tema vale rahvahulgale, et Itaalia astub
ja sotsialistide vahel. sõtta Saksamaa poolel. Shaakalipä-rase
kire ajel ruttas Duce osa saama
Kui Itaalia 1915 sõtta astus, läks ka • kerge võidu viljast näilise surmavalt
tema- rindele, kuni raskelt haavata haavatud vaenlase üle.
saamiseni 1917. Sõjajärgseil segastel
EROTOMAAN
Tänu Duce kindralite imetlusväär­sele
saamatusele ei laabunud aga
tema sõjakäik sama eduga kui pal­jasjalgsete
Abessiinia oda- ja vibu­meeste
nottimine. Itaalia saatus oli
egomaniaki käes, kelle mitmeidki
aktsioone saanuks vaadelda koomi­lise
ooperina, kui sellega nii palju
traagikat poleks kaasunud. Duce oli
ka erotomaan, kes ka kõige kriiti-lisimais
olukorris andis eesõiguse
oma nõrkuste rahuldamisele. Ta ar­mel.
August Seeliks, Torupill, Au- mastas jühevõrra kõiki naisi (välja
lastele välja kalurite paadid.. . terberg Stora Rätöl, Saaremaa kalur ' , , . , . Aiup..
Robert Nõmme Gotlandil ja vennad c^^^^^^^^ arvatud väga kõhnad) ja tal oli fetish-
Uute paatide ja püüniste muretse- Väärmannid Sundsvalli piirkonnas. Katthammarsvik ^^^^ teravate lõhnade ja lehkade
mine nõudis omajagu aega ja kulu. HiÜPm said mhibadesa kalaoüüki
Kalur pidi minema Põllutööle või KKAALLUURRIIDD GGOOTTLLAANNDDIILL sea" Ärda NaÄ^^^^^^
karjalauta mõne Rootsi suurtaluniku Ei leidu iihtki nimekirja eestilalu- risaar^tT^Härmaküh 7pddiski;t,
,uurde.sonniku kühveldama vm pa- nte kohta, kes Rootsis on kalastanud Q^^^,^ Kvellstein, Murd,
remal juhul asetama end teksliilivab- uhemat vo. pikemat aega^ Kalurite ^lexander Rei - siirdus Kanadasse,
rikus kudumismasma taha. Seda teh- Koondise esimehega arutades ja ma- ~ ^ , i,„i,,riH AJPk.sanripr ia
tigiseni,kuni saadi niipalju raha, et lu järele üleskirjutades ja saime all- ™ "JSed S " d ve 1 armastus (kui seda alati armastuseks
vastu. Ka tema ise oli pidev lõhna või
haisu kandja, olenevalt sellest, kumb
neist kahest ülekaalus juhtus olema,
sest ta ei hoolinud palju hügieenist ja
kasutas pigemini odekolonni seal,,
kus seepi ja vett tarvis olnuks. Tema
suudeti osta uus kalapaat ja muretse- järgneva nimekirja. Kap^torslakrvendrNb^^^^^^^^^ "irlc\l\'nHw!!iTp"llon'l!!"
da püünised. Ja kui o l i saadud ka "W tl •"H' h res ning romantikavaene, Nagu hi-kalapüügiks
eriload, alustas osa ka- I943.a. sügisel sai grupp eesti kalu- n „ « ! . ! „ ' i i ! P"""" " ^ " « ^ , derlik Lord Byrongi sadakond aastat
'^'.j ., , , . enne teda, nii ei hoolinud ka tema
Gotlandi Idaranniku eesti kaluri- ^^...^^^ ^^^^^^ armatsemine aset loi­test
käisid mitmed veel kodurannalt ^.^ kui vaid käepärast oli mingisugu-inimesi
Laande toomas; vaatamata horisontaalne pind. Tänapäeva
et seda tehti kodumaal kestvate la- p i^^se terminoloogia järelckuu-hingute
lopu ajal kahuritule ja len- ^^^^ „mees-shovinistlike siga-
""]''l^??.'!L"M!!i'"L'^-"^T"!!!"' de" kategooriasse.
Kuigi ta oli abielumees ja isa, oli tal
lureid võimaluste piirides kalapüügi- reid, arvult 18, krahvinna Margareta
ga. Stenbocki vahendusel kalapüügiõi-
Niikalastasid eesti kalurid Gotlan- guse ja elamisloa Gotlandi idaranni-dil,
Västerviki piirkonnas, Nynäs- kui Katthammarsviki piirkonnas,
hamnis ja Roslageni rannikul kuni. Kalanduskonsulendiks oli seal sel
Grisslehamnini. ajal Gustav Torsten Gustavsson, kes
Grisslehamn jäigi eesti kalurite hiljem 24. nov..1944. a. hukkus s/s
suuremaks kogunemiskohaks, nii et; ,.Hansaga". Laev väljus Nynäsham-seal
asuvad rootslastest kalurid jäid nist 23. 11. 44. keskööl kaubalastiga
vähemusse. Nüüd on aga aastate ja 64 reisijaga pardal, laevameesko-jooksul
olukord muutunud.- nas oli 22 isikut. 24. nov. hommikul
Esiteks on enamjagu vanu kalureid enne kella kuut sai,,Hansa" tündma-elušt
lahkunud ja noori on vähe, kes tult allveelaevalt torpeedo tabamuse.
see siiski kõigil ilma ohvreid tooma­ta.
GRISSLEHAMN, VADDO
Ambrosen Ludvig, Blumkvist,
Bertholni Gunnar, Espling August. keTtema^riöTa-štät noorem oli.
Esplmg Johannes Friberg, josenberg
alati seiklusi armukestega. Juba a.
1909, olles sotsialistlik agitaator, elas
26-aastane Mussolini mõnda aega
oma isa armukese noorema tütrega,
oma esiisade elukutset jätkavad. kusjuures laev vajus kiiresti ja 84 . ^^^^^^ Tõud Kalju Hans Kase-
Teiseks emigreerusid 5D-ndail aas- inimest uppus, ainult2 isikut päästeti , r- J i • r,' T ' o • Cfofa C LAKEITA PETACCI
leidunud, nagu vallaliste tädide ja
lesestunud vanaemade majad? Mõne
erakordselt salliva daami kodus või­sid
kõne alla tulla vkst sellised häda­abinõud
nagu suitsetamine peadpidi
kaminasuus või lahtis^est^nast vä 1-
ja sirutades. Yictoria-ajastu daami­dele
polnud sallitav ükski mees, kes
tubakast lehkas nende seltskonnas
viibides. Viisakus nõudis, et mehed
suitsetamast tulles kohe oma suud
küllma veega hästi ära loputaks. Mis
aga teha, et meeste juuksed ja rõivad
suitsu lehka daamide tundlikesse
sõõrmeisse ei saadaks? Selleks pidi
iga kombekas mees suitsetamistoas
enne piibu või sigari läitmist vastava \^
K. UTSAL
tail Rootsi idarannikult Kanadasse hiljem miinitraaler „I^andsorti"
kalurid Jakob Elmessaar, Jakob poolt.
Kembi, Osvald Kuutan, Elmar Mag- Hansal"-puudus eskort. Alles hi-nus,
Andrei Mirk, Arkaadi Mirk, lisemad andmed tõendavad, et samas
Reinhold Raadik, Alexander Rei, piirkonnas opereeris vene allveelaev
salu Endel ja pojad Joonas ja Stefan, ^^^^ ^^^^.^ ^^^^^j^^
Kilu, Kleinberg, Klement, Komberg ,g,ta (Clara) Petacci, keda ta oli ko-
Karl, Kabi Johannes Kabi Artur Ku- ^935 ^,,33 53 ^ ^^^^
bar, sen., Kübar Andres, Lindstrom, ^g^gtta oli ainult 24
Lundborg, Metsmaa, Osterdal, Puu- Mussolini väimees, krahv Ciano,
Frits Rüütberg, Tursk, Veeda Vesik K 51 (komandör Drozdov), kes ar- fa^SilLrferEn^^^^^^^^^ et Duce pidev kiindumus ühes-jne.
vatavasti eksitusest uputas Rootsi, ^^„HV ^ ö H p r i t r n m T a m n p r p se )a samasse armukesse olevat „tõ-
Kolmandaks on majanduslik toe- neutraalse riigi kaubalaeva, positsi- o^ar TamperrTo^^^^^ 'sine;skandaal". Ta polnud mitte Duce
tusQ rriiMigaiiMltt pn iüiüi igpiiaabhiinnõn iuidHep mrniui?rpeitcs;epmrnii-- . o^«orn,;iil 5c Q8o''n0o2''MN -11080°11 n0''iE? , sc. or>. Gr oottiloannrd^ ii Qj^anik Nyn^ä sh. . _ _ . ja Glaretta intiimsete suhete, vaid
seks ära langenud. Teadaolevah te- lähedal.
gutsevad veel kaluritena Toi,voTam- Alexander Rei andmetel kalasta-pere
Nynäshamnis (traallae^^ oma- sid Katthammarvikis eesti kalurid,
nik], ja Grisslehamnis kalapüüki te- enamuses Saaremaalt: Harry Alle,
ostavatest kaluritest tuleb mainida Rudolf Alle - siirdusid Kanadasse,
Endel Kasesalu poegadega Stefan ja
Jonas, Artur Käbi ja Andres Kübar,
kes seni on jäänud truuks kaluri elu­kutsele.
teatab, et teda on rakendatud CENTRAL HAIGLA juurde kirurgia
osakonna juhatajaks.
Nende ü|esannete täitmiseks asub ta ümber Onllia'st Torontosse,
kus avab oma kirurgi praksise:
311 Sherbourn® St.
Vastuvõtt kokkuleppe kohaselt ainult arsti soovituse kaudu.
ssta
PALIU ON MUUTUNUD
Jutleme Grisslehamni kalasada­mas
Artur Käbiga ja kuuleme, et
palju on aastate jooksul muutunud.
Varemalt püüti turski põhjaõngede-ga,
nüüd aga püütakse neid võrkude­ga.
See püügiviis on kergem, sest
pole vaja muretseda söödakalu, mida
mõnikord polegi saada, või peab siis
kaugelt neid tooma. Samuti langeb
ära tülikas ja aegaviitev töö õngede
söötmise näol räimetükkidega ja hil­jem
jälle õngede kuivamapanek.
Võrkude muretsemine on küll kal­lim:
tursayõrk, mis on kolmküm­mend
silma kõrge ja kuuskümmend
meetrit pikk, maksab ca 750 krooni
(umbes 154 dol.) ja kui arvestada 20-
ne võrgilga, maksab see kaunis ilusa
summa.
Paljud kalurid on ära õppinud lur-sakala
fileeriniise ja saavad selle töö
eest' samapalju kui nende kalade
püügi eest. Artur Käbi on ka rüsade-ga
angerjapüüdja ja sadamakail kui­vavad
mõned angerjarüsad. Kui kü-sitleme,
et miks nende rüsade pära-osäd
oh varustatud ekstra.võrudega
ümberringi, inis kaitstud veel raud-vitstega,
siis vastab Käbi, et seegi
on eestlastest kalurite leiutisv
w -^"Jf Glaretta nepotismi vastu, sest Petac-
Tursk (uppusid kalastamisel), Tamp ^id tungisid sisse kõikjale. Glaretta
vend Marcello ajas kokku hiigelva-
AToo/MT^ v f f A r S o r - z - D i T Km randuse vedades kulda salakaubana
ARHOLMA, OREGRUND diplomaatilistes pakkides, sahkerda-
Gronlund. Holm Harald, Jõesaar välisvaluutaga ja võttes altkäe-
Rudolf, Lahe, Luther Gunnar, Luther ^ « U o n i,o«„«t« «u • i
HerbeJr. t, .M.a.t.t.so. .n DRu„u„bue.n„ ja AAn. .e*t*te. , "m^aa* ^vsaeh reinikdluiksee l hkanõrggeetete vleo tajamilet t]ikao the--
Rosen E m . l R o s e n Linda, Rosen paigutatuilt. Glaretta isa -
Gosa, Ringberg Rosen Rober, elukutselt arst - sai II Messagero
Sandvik, Tamp Viilu, Luther Adolf, arstiteadusliku ala toimetaja hästi-nssiiisir
BÄVHNÄS ^ T O r K H 'asutud koha. Glaretta õele Miriami-
S m n . STOCKH. ,g 3^etati edukas filmikarjäär. Petac-
/V1 u ü i j • , A- A U K eide perekonna Sõber, Aldo Viduse-
Aksberg Evald ja Lydia, Aksberg oni paigutati 26- aastasena fashistli-
Endel, Aksberg Harald, Aksberg ku partei sekretäriks.
Helmut Aksberg Toivo, Aksberg ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^^^^^j. ^
Verner Bertelson Hjalmar, Bertelson
Richard, Hannus Oskar — Varmdol, ^ „ „ t „ „ J , . , / / "
Hallek Aleksander ja Hilda - Söl- '"'^^^^ "«^a,
mis pidi viima Itaalia vastu kuulsu-vesborg,
Hell Aadam, Hutrof Lembit . , .. \
. . . j tr • A , seie a küllusele, oh saanud tema
)a Magda, Kaunissaar August, Kau- K,,!,,,* i t i .
. n \ ci n- i " v rahvale hukatuseks. Ja ku siis õn-nissar
Gustav — Stora Rato, Kips „ ; i „ 5 , . U i „ „ • . i .
f 1. . , , u peks uhtus, mis juhtuma p d , o
paadimeister), Klamas Hugo, n„ r , « o „ « « u ,^ -i ij*"*»
^ ® Duce sunnitud voimu ule andma Bo-daglio
valitsusele, kes tema internee-ris.
Kui Itaalia kapituleerus, hõivas
saksa lendsalk Mussolini vangistu­sest
ja tõi ta oma rinde tagalasse, kus
Hitler temast Itaaha nukuvalitsuse
juhi tegi. Seal sai Mussolini kokku ka
_ oma perega ja Clarettaga. Uhkest ja
E l m a T S a kari -^kTrpöCpärn {lE!^.?'.^''''*.^^^ ^^"^^ '''^
Oskar - VikingshiU (hukkus kalas-tamisel].
Rammus Karl, Rammus Ülo ^^^3^^dis ' ^''''^'^'^''^^
— Radmansö (traallaeva omanik),
Rosen Arnold, Rosen Eskil, Sõrmus I^QRV^TJ KOOS
- ^ ^ M S ^ ^ f f l Ott ja Olga,vennad Väärmannid — r ,
Andres Kübar lappamas tursa- g^^^^j^J^.^^^^^^^^^ Q«W°^!,^''.T^^^ ^^^"^^«^
võrku oma kalalaeval Grissle- stora Rätöl, Västerviki lähedal Sa^^^^^^^^^
sattumise oht vaenlase kätte üha tõe-
Foto-Aksberg V ELMAR PETTA.! (Järg lk. 7)
Kruuspakk Leo ja Selma, Laigar A l ­bert
— Njurunda/ Laagus Mart,
Leete Arnold — Värmdö, Lillevars
Voldemar, Lillevars Lennart — Yxlö,
Luther Arvid, Luther Verner, Läkk
Helmuth, Malk, Ots Evald - Värm­dö,
Oluper Arnold ja Olga — Lysekil,
Paalberg Gustav ^ Enhörna, Pettäi