Meie Elu = Our life, October 2, 1986

              \
1
4 NELJAPÄEVAL, 2. :OKTOOBRI1'•THURSDÄYrOCTOBEEl 2
mm
Võidupüha ja jaaniõhtu tähistamine,
reis
i i i i f
Tegevus Toronto Eesti Majas
muutub iga mööduva sügispäevaga
elavamaks. Suveunes olnud, kui nii
võiks öelda, ühiskondlik tegevus
on koondamas ridu, et vastu minna
uuele hooajale. Üks sellistest orga-nisatsiqonidest
oli möödunud kol­mapäeva
õhtul Maakondlik Esin­duskogu,
tõsi, maakondade kok­kutulekuid
oh toimunud ka suve­kuudel,
kuid esinduskogu pole
koos käinud juba kevadest peale.
jooksev töö lasub viieliikmelise
juhatuse õlgadel. Viimane pidas su­vel
kaks koosolekut, millest üks oli
ülevoolava rahvahulgaga hästiõn-nestunud
Võidupüha tähistamise ja
jaaniõhtu peo aruannete läbivaata­miseks
ja teine koosolek sõelus küsi­musi
ühenduses eelpleva aasta prog­rammiga,
et neid siis küpselt esitada
esinduskogule heakskiitmiseks või
täienduste tegemisejcš.
Maakondlikku Esinduskogusse
• kuuluvad kaksteist prganisatsiöoni
— üksteiat maakonda ja Hiiumaa.
Kohal oli neist üksteist, feesti Maja
väike saal oli täis suvepuhkusest ko­sunud;,,
maarahvast".
Kogu esimees Johannes Vihma,
kes ühtlasi on ka Mulkide Sehsi va­nem,
ütles Icõigile teretulemast ja
soovis indu'uueks tööaastaks, mis
võiks olla sama huvitav ja pin^erikas
kui möödunud aasta, kui me seda
ainult soovin^e. Nagu^ koosoleku v ä -
tel hiljem selgus, olid maakondade
esindajad tõelises tööõhinas. Lubati
töötada oma' maakonna hüvanguks
ja teha ka kõik koos Esinduskogu
raames midagi eesti ühiskonna ka­suks.
VÕIDUPÜHA TÄHISTAMINE ;
Bravuurselt läinud Võidupüha ja
jaaniõhtu tähistamine tuleb korda­misele
teisipäeval, 23. juunill987.a.,
Toronto Eesti Majas, nxilleks on juba
kinni pandud kõik saalid. Eestlaste
vaimustav kaasaelamine äripäeva
õhtul toimunud rahvuspüha tähista­mise
läbiviimisel on andnud maa­kondadele
julgust kujundada sellest
ilus traditsioon, mis oleks täiendu­seks
talvel toimuvale Eesti Vabariigi
aastapäeva aktusele. Mõlemad pü­had
langesid kodumaal töövabadele
päevadele. ^ " '
Programmiga püütakse varieeru­da,
et köitapubliku huvija rõõmuga
nenditi, et esinemiseks on juba pak­kumisi.
Pisut murettekitavaks asjaoluks
on Eesti Maja ruumide mahutavuse
küsimus. Selles suhtes jälgitakse
kindlasti tulekaitse-seaduste nõu­deid.
1986/87. aasta tegevuskava aruta­misel
otsustas Maakondlik Esindus­kogu
jätta pidamata Maakondade
Päev. Kahe suure maakondliku üri­tuse
korraldamine kevadpoolaastal
võib muutuda väsitavaks, mille taga­järjel
ettekannete ja korralduse tase
võiks langeda^ Seda ei soovita ühelgi
juhul. Ennejõulune aeg on liialt lühi­ke
hästikoostatud programmi õppi­miseks.-
Maakonnad soovivad alati
pakkuda kaasmaalastele parimat,
mis meil võimalik, või siis mittemi=
dagi.
Ärajäänud Maakondade Päeva
asemele võeti tegevuskavva uus
punkt — reisimine. Teatavasti toi­muvad
1987.a. juulikuu esimesel nä­dalal
Vancouveris Lääneranniku
Eesti Päevad. Sinna seatakse sam­mud.
Lennukitega ja bussidega mui­dugi.
Koosolek volitas Pärnumaalas-te
Seltsi esimeest Endel Ainsaar't
selgitama reisivõimalusi ja -hindu.
Ta raporteerib tagajärgedest järgmi­sel
Esinduskogu koosolekul, mis toi­mub
5. novembril.
Koosolekul nimetati näiteks ühe
võimalusena reisL lennuteel Toron­tost
Calgary'sse. Sealt bussiga Van-couveri.
Osavõtmine Lääneranniku
Eesti päevadest. Lühireisid Briti-Co-lumbia
provintsis ja siis lennuteel
tagasi Torontosse,
Esinduskogu sekretär Ärni Käärid
teatas, et ta on alustanud maakonda­de
tegevuse videplindistamisega. Lu­bas
seda jätkata kuni kõikide maa-,
kondade tegevus on jäädvustatud lin­dile.
Samuti lubas ta näidata ,,proo­vi"
juba tehtud tööst järgmisel Esin­duskogu
koosolekul, kutsudes sel­leks
kõik kogu liikmed oma kodu
perekonnaruumi. Kutse võeti tänuga
vastu.
Maakondliku Esinduskogu kahe­tunnine
koosolek lõppes teadmises,
et maakonnad jätkavad ka eeloleval
aastal väsimatult oma tööprogram­mi,
teenides sellega eesti ühiskonda.
• • • . E.A. :
Loeiig
impressionismist
Kolmapäeva õhtul, 24. septembri!
võisime Tartu College'is kuulata
Eesti Kunstide Keskuse (EKK) kor­raldusel
loengutPrantsuse impres­sionism".
Lektoriks Lenna Saärekivi
USA-st. e
Impressionism,, määratu tähendu-
„Meie Elu" nr. 40 (1908) im
Eesti Noorsoo
Kasvatuse Seltsi
Tütarlaste
Gümnaasiumi
.a. ju-ubeli puhul toimub aasta-päeva
pidulik tähistamine õhtusöö­giga
Tartu College'i kohvikus ree-
»Meie Elu" nr. 4
(ftB
15. oktoobrini — Helle jõgi,
699G757 või Ellen Irs, 762-5329.
Linda Lahk (pafemal) ja Rita Nõmmik Niagara kose taustal.
8000 Otsis 60 aastat tagasi
paremat elu Lõuna°Ameerikas
sega mitte üksi kujutava kunstide del, 17. okt. kl. 7 õ. Palutakse kõiki
rajal, vaid samuti muusikas ja kirjan- endiseid õpilasi ja nende perekon-duses,
levis, haaras ja sai omaseks naliikmeid osavõtuks registreerida
mitte üksi Prantsusmaal vaid kõik­jal
Euroopa kultuuii ja kunsti rinne­tel.
Meenutagem kujutavate kunsti­de
alal oma algusest 1874. aastaid
kuni 1886.a. Pariisis kaheksat ulatus­likku
näitest! Lektor aga mainis al­guses,
et võttis kümneid aastaid ne­gatiivset
kriitikat ja halvakspanu, en­ne
kui uus vool üldisema tunnustuse
võitis. Selles meeleolus liikuski
loeng — esmalt „kunstniku üle ma
loen". Järgnes lühike entsoklüpeedi-line
väljavõte ning mõned diaposi­tiivid,
lektori lähema seletuse ja kom­menteerimata
(kui mitte selleks pida­da
,,siin kaks tütarlast klaveri juu-
: res", „siin inimesed rannal" jt.]. Dia­positiivid
olid suures enamikus vali­tud
figuraalmaalingute alalt ja need­ki
mitte tüübilised. Ometi just maas­tikumaal
oli impressionistide juures
rõhutatud.
Eesti maalikunstis on impressio­nism
esindatud enam kui mõni teine
kunstivool või nähe. Meie täisimp-
Austraalia kutsub"
peoõhtu
Esto 88 Kanada Komitee korraldab
1. novembril Toronto Eesti Majas
peoõhtu „Austraalia kutsub", ees­kava
ja tantsuga. Õhtu puhastulu
läheb noorte esinejate Austraalia-sõidu
toetuseks. Kõik on kutsutud ja
teretulnud.
Reis lääneranniku
Eesti Päevadele
Vancouveri
Kalju Jõgi organiseerimisel on käi-
Kanadas külaskäigul vnibinud selts ja kooskäimiseks omad ruumid, nism gus eeltööd 33-päevaseks ringrei-
Argentiina vanaeestlane Linda Organiseeritud oli laulukoor ja näite- siks läbi USA ja Kanada ilusamate
Lahk ütles „Meie Elu" kaastööli- trupp. Keskseks kujuks oli konsul ressionist" Aleksander Vardi kohtade, peatudes 6 ööd Vancouver-sele
eestlaste elu ja tegevuste koh- Gutman ja tema abi härra Puura. (end. Bergman), kelle looming is, samanimelises hotellis, et võtta
ta, et seal on olnud raskeid ja ilu- Vanaeestlaste arvu hinnati 1000 pea- maastike, vaikelude ja linnavaadete osa pidustustest, millised toimuvad 1.
said aegu, kuid kõik see on kadu- le.Olukordmuutustunduvalt 1948.a. alal võib uhkusega seista inipressio- - 5. juulini. Reis toimub 47-istmeli-mas.
Tema oli üks nendest, ke§ kui Euroopast hakkas Argentiinas- nist-tippnjeeste Cezanne'i ja oma fi- ses õhujahutusega ja tualetiga va^
1927.a. siirdus Eestist Brasiiliasse se tulema suurel arvul uuseestlasi- guraalsetega Renoir'i-kõrval, või-otsima
paremat elu.KohviistanduS" Rootsi ja Saksamaa põgenikelaagri- nuks mainitud olla.
te omanikud vajasid tööjõudu ja test Ka nende arvu hinnati 1000 Loengu järele ei võimaldatud sõna-
Eestis tehti kihutustööd sinna mi- peale. Vastuvõtjaiks ja abistajäiks võtte ega küsimusi.
nekuks, kuna töö leidmine kodu° olid uue elu sisseseadmisel konsul
maal oli sellel ajal küllalt raske. Gutman, härra Puura, Alma KerSten-
Jodard, kes oli sealses eesti ühiskon-
Raputati jalgadelt kodumaa tolm ja nas kujunenud üheks keskseks ku-umbesSOOO
eestlast läks otsima pare- juks, ja heatahtlik eesti ühiskond,
mat elu Lõuna-Ameerikas. Linda sõi- Argentiinasse asunud uus-eestla-tis
sinna teismelise tütarlapsena koos sed. millegi pärast kujunesid sõja-oma
õe Alma, venna ja vanematega, kaiks. Nad lugesid vana-eestlasi
R.A.
rustatud bussis ,,Pettes Tours and
TrävelLtd." firma kaudu. Selle firma
kaudu on juba varem tehtud kaks
reisi Lääneranniku Eesti Päevadele.
Ka tänavune Euroopa-reis läbi 6-e
riigi toimus sama firma kaudu,' mil
külastati ka Euroopa Eestlaste pidus­tusi
Heidelbergis. Väljasõit Toron­tost
toimuks 11. juunil 1987, jõudes
tagasi 13. juulil. Peale Torontost lah­kumist
toimuvad peatused ööbimi-ume
talitusele anda KUNI seks järgmistes suuremates keskus-
Väljarändajate laev sõitis välja Ham- ajast mahajäänuiks ja tahtsid ise kõi- KL. 5 ESMASPÄEVA ÕHTUL ^Imaha, Mitchell, Rapid
et kindlustada nende ilmumin^ City. '^"dj^
järgmises lehes. City, Cedar City, Crand Canyon
4iuuiitiiiiiuiu8ittinituuKuuiuiiuuu»um»iHnii^eii
KUHU MINNA?
Q) Reedel, 3. okt. Eesti Õppetooli
avaaktus Eesti Majas, algusega
19.30.
© Reedel, 3. okt. Ellen Petersoni
moeinstituudi moenäitus Metro
Toronto Convention CenlreMs al­gusega
kl. 20.00.
® Pühap., 5. okt. sopran Vera Viiu
Allik'u kontsert Edward Johnson
Maakondliku Esinduskogu juhatus suvisel töökoosolekul. Esireas,
vasakult - abiesimees Salme Vesi, esimees Johannes Vihma, abiesi­mees
Ervin Aleve. Teises reas — laekur.Kalju Leis ja sekretär Ärini
Käärid. ^
Mulkide Selle aasta suurim
annetus Vabadus-
Mullcide selts oh alati oma koosvii­bimistel
tähistanud Viljandimaalt
pärinevate tuntud eestlaste tähtpäevi
ja juubeleid. Seekord soovitakse
meenutada Vabadussõja kangelase
kapten Anton Irve 100-aastast sünni­päeva.
Anton Irv langes sangarlikus
võitluses kodupinna eest. Tema auks
püstitatud mälestussammas purusta­ti
1940.a. kommunistide poolt.
Teisena on meil kavatsus meenu­tada
spordialalt kuulsat maadlejat
Tarvastust,Martin Kleini, kes maad­les
11 tundi järjest Stockholmi olüm­piaadil
soomlase vastu ja tuli võit­jaks.
On veel mitmeid teisi meeldetu­letusi
ja sündmusi, mis juhtusid ku­nagi
meie nooruspäevil.
Meie ei unusta ka mulgi nalju ja
ühislaule. Elame uuesti üle vanad
mälestused, mida oleme kaasa too­nud
ja kanname oma südameis.
, • • . • -'' •. . -• • • •' • •
Saksamaal on ilmuiud pildialbum
„Viljandi", mille ettetellimisi võtsi­me
vastu eelmisel koosviibimisel.
Saja fotoga kaunistatud teos on saa­bunud
Torontosse jä selle väljaand­mine
toimub eeloleval koosviibimi­sel.
Mulkide Selts palub kõiki osa võtta
meie koosviibimisest koos sõprade-
Hiljuti saabus käesoleva aasta
suurim annetus US S8.000 ülemaa­ilmsele
Eesti Vabadusfondile. Anne­taja
soovib jääda anonüümseks. Või­me
niipalju teatada, et annetaja on
sama isik kes möödunud aastal anne­tas
USI25.000 tingimusega, et, vähe­malt
250 eestlast annetaks US $100
või rohkem enne läinud aasta lõp­pu.
See tingimus täideti!
Loodame, et käesolev annetus ori
eeskujuks teistele, ,nii isikuile kuid
eriti eestlaste poolt omatud firmade-,
le. Laekumised Vabadusfondi jätku­vad!
Üldine eesmärk on koguda US
11,000000. Protsentidest saadavad
summad lähevad ülemaailmse Eesti
Kesknõukogu töö toetuseks Eesti ja
eestluse nimel. Ootame teie panust!
JUHATUS
ga. Kõik on kutsutud ka teistest maa­kondadest.
Kokkutulek koos õhtusöögiga toi­mub
Eesti Maja keskmises saalis pü­hapäev
1, 19. oktoobril kell 3. p.l.
Istume koos ja ajame juttu. Ajame
juttu ja istume koos.
MULKIDE SELTS
burgi sadamast ja peatus Santoses, ke paremini korraldama hakata. Ees-ühes
Brasiilia lõunapoolses sada- ti seltsi juhatus võeti üle. Asutati
mas. Santos on tuntud kui ,, valge Eesti Võitlejate Ühing ja varsti sellele
mehe haud"'- Linna ümbritsevad võistkjaks RindeVõitlejate Ühing,
sood ja rabad on täis sääski kes Kavandatud oli korporantide algatu-levitavad
malaariat, mis toonud pai- sel eesti akadeemiline koondis, kes
surma.' pidi saama vahendajaks eesti ühis­konna
ja Argentiina valitsuse vahel.
Eesti selts tegutses edasi. Ühiselt
Brasiiliasse jõudmisel Linda vane- osteti suurem maa-ala linnast eemal,
mad, Matilde ja Voldemar Kersten, Carinis ja sinna kavatseti ehitada
võib-oUa hakkasid tundma muret suurem rahvamaja. See jäi kavatsu- •
oma tulevase eluja töö pärast, kuid suseks, sest eestlased ei harjunud ® Kolmap. 1. - 31. okt. E.K.K.T.
Linda ja õde Alm'a olid täis põnevat sinna sõitmisega. Kohta hakati nime- sügisnäitus North Yorgi raamatu-uudishimu,
joostes vaguni ühe akna tamaKiuSukülaks. Maatükk müüdi kogus, 35 Fairview Mall Dr. Ava^
juurest teise juurde, kui rong sõitis hiljemja selle asemele osteti Tigrises, mine 1. okt. kell 19,00.
läbi mägestiku ja troopilise maastik- La Plata jõe deltas üks saar. Saarele
u Santosest Sao Paulo poole. Kõik iehitati sammastele vähem maja
oli uus ja huvitav. koosviibimisteks ja vähem krunt
Immigratsioonivalitsus Sao Pau- koos majaga ühes eeslinnas Villa
los ei soovitanud Kerstenitel minna Palesteris. Need ei võimalda suure-tööle
kohviistandusse. See töö ei pi- maarvulist eestlaste kogunemist,
danud olema hea nende noortele tü- Võimalik, et seda ei ole tarviski, sest
tardele. Soovitati leida tööd kusagil eestlaste arv on kokku kuivamas.
Sao Paulos. Ema oli vilunud õmbleja
ja isa mehaanik. Raskusi oli küilalt, OMA KIRIK
kuid ajajooksul osteti krunt ja ehitati Luterlike Kirikute Maailmaliidu Bldg., Walter Hall, algusögä""ki"
sellele maja. Lindal ja Almal oli ko- kaasabil ja toetusel ehitati Buenos le.oo.
gemusi esinemiseks laval.i-Alma oli Aireses eesti kogudusele kirik, pare- \ v
tantsinud Tallinna kinos Grand Ma- mas linnaosas Argentiina presidendi ® ^^h^P- 9. okt. konservatiivide
rina ja Linda Draamateatris,-Koos lossi kõrval olevale krundile. Kirik P^^*^* ~" vastuvõtt parla-
Karl lürisbergiga nad moodustasid on moodne, koos vajaliste seltskond- mendiliikme Andrew WiterMtoetu-oma
tantsutrupi ja hakkasidesinema like ruumidega. Samuti on moodne ^^^^ Boulevard Klubis kell 17.30-
Brasiilia linnades. Nad tulid omaga kirikla, kuhu esimesena asus elama ^^-Ö^-
toime. ' õpetaja Laantee.
Enamik Brasiiliasse tulnud eest- Nendel aegadel õitses Buenos A l ­lastest
läksid tööle kdhviistandustes- reses eestlaste seltskondlik tegevus.
' se ja kadusid seal võimatute töötingi- Korraldati koosviibimisi, pidustusi.
, muste juures. Sao Paulosse jäänud Laulukoor härra Radamuse juhtimi-eestlased
moodustasid eesti seltsi ja sel oli väga tegev ja Argentiina etni- viibimJneEesti
koguduse. Keskseks kujuks eesti liste rahvusgruppide laulukooride 15 oo '
ühiskonnas oli konsul Saukäs ja mit- vahelisel võistlusel loeti parimaks ' " . " .
med kaasmaalased jõudsid seal kii- ning sai vastava karika. Tuntud teat- ® Laup. 25. okt. Kotkajärve
resti kindlale majanduslikule järjele, rikriitik V. Mettus lavastas mitmed ^^^^^ algusega kl. 19.30.
Kokkukäimise kohaks oli sakslaste näidendid. Teisteks lavastajateks , © Laup., 25. okt. Eesti Abistamis
seltsimaja ja jumalateenistusi pida- olid härra Niilus ja Linda ade Alma. komitee ja „Ehatäre" loterii „Eha
sid eesti jutlustajad saksa kirikus. Temal olid nüüd head võimalused ja tares" algusega kl 13.00.
Koguduse naisringi juhatajaks oli tutvused eesti kultuuri ja kunstnike
Linda ema Matilde. Eestlased Sao tutvustamiseks argentiinlastele. Ta
Paulos olid üldse väga sõbralikud tegi Seda mitmel korral näituste ja
Puudusid omavahelised kisklevad koosviibimiste korraldamisega. Ta
grupeeringud. Vähem eestlaste ise oli kunstnik keraamika alal ja
grupp asus elama Rio de janeirosse. valmistas omale täieliku eesti rahvar
Eesti konsuliks seal oli Karl Ast. rõivais nukkude kogu. Pärast Alma
Temale asendajat enam ei tulnud ja surma omandas selle kogu dr. Massa-eestlaste
grupp seal on juba välja kas Ameerikas, lubadusega selle väl-surnud,
välja arvatud mõned üksi- ja panna eestlastele näitamiseks mö­kud,
kes sinna on elama asunud. nes Eesti Majas või muuseumis.
Tegevad olid sellel õitseajal eesti
ARGENTIINAS ühiskonnas lauljanna Lydia Laks,
Alma ja Linda koos Jürisbergiga vnulikunstnik Lemmi Vilms, maali-käisid
mitmel korral tantsimas ja esi- kunstnik Lepvalts, skulptor Saaring
nemas Argentiinas. Nendele meeldis ja Riig-Reiman. Järele jäänud nen-
Buenos Aireš ja kui 1933.a. suri nen- dest on Lemmi Vilms, kes nüüd män­de
isa, siis nemad koos emaga siirdu- gib Argentiina riiklikus sümfoonia-sid
Buenos Airesesse. Vend järgnes orkestris.
hiljem. Buenos Aireses oli juba eesti Surm on teinud suurt laastamist
; tööd vanaeestlaste hulgas ja uuseest-lastest
on enamik lahkunud Argen-tunast.
Järele on jäänud, peamiselt
vanaeestlastest, 200 või 300 isikut.
; Nendestki on paljud segaabieludes.
Vähesed tulevad kokku peamiselt ki­riku
juures. Koguduse esimeheks on
l v nüüd proua Särgava, abiks Lemmi
v ; - ^ Vilms. Õpetaja kohustusi täidab
5 Andres Pirk. Eesti ühiskond Argen-
"^^^^ tiinas on kaotanud oma. elujõu ja
vitaalsuse.
© Reedel, 10. okt, rockorkester
„Bad Sign" (Soomest), kontsert ja
tants Suomi-Talo's, 276 Main St.
algusega k l 20.00.
® Pühap., 19. okt.Mulkide koos-jas
algusega kl.
South Rim, Las Vegas, Los Ange-les(
3), Sah Simeon, San Francisco(3),
Redding, Portland, jõudes Vancou- .
veri 30. juunil.
Peale 5-päevaseid pidustusi ja Van­couveri
saare külastamist algab taga­sisõit
koju 6. juulil, peatudes Vernon,
Calgary(2), Regina, Winnipeg, Thun-der
Bay. Sault Ste. Marie ja jõudes
koju 13. juuli õhtul. Teel külastava­test
tähtsamatest kohtadest võiks ,
mainida: Bpys Town, Corn Palace,
Badlands, Mt. Rushmore, Yellovkf-stone
Park, Grand Canyon, Hoover
Dam, Mojave Desert, Disneylapd,
Universal Studios (Los Angeleses),
Hearst Castle, Muir Woods, Bur-chard
Gardens, Calgary Stampede.
LinnatuuridJoimuvad Salt Lake Ci­ty's,
Los Angeleses, San Franciscos,
Vancouver is ja Calgary's.
. Möödunudaastane Alaska reis
näitas, et selline pikk reis on siiski
talutav, kuna peatutakse esimese
klassi hotellides ja ollakse lõbusas
kaasmaalaste seltskonnas. Reisihind
on umbes $85,00 päevas, mis katab
bussisõidu ja ööbimise kulud ning
sissepääsud vaatamisväärsustega
tutvumiseks. Samuti on hinna sisse
arvestatud kohvri käsitamine hotel­lides.
Need, kes soovivad osa teekon­nast
katta lennuteel, peavad tasuma
$5150,00 lisamaksu näol. Lend Van-couvefist
Torontosse maksab
5^445,00 pensionäridele $344,00.
Käesolev teade on eelregistreerimi­seks,
mille põhjal luuakse järjekord.
Niipea kui selgub, et reis võib teoks
. saada, saadetakse välja täielik infor­matsiooni
voldik koos kutsega ühise­le
reisiseltskonna koosolekule. Re­gistreerida
palutakse aadressil: Kal­ju
Jõgi, 55 Duggan Ave. Toronto, Ont.
M4V l Y l või telefoni teel (416)487-
2094.
„Ehatares" korraldati moenäitus. Mannekeenideks olid „Ehatare"
elanikud, kes igati menukalt esinesid. Vasakult Vaike Purga, Ada
ÄVB, Louise Tibar, Helmi Ppua ja Vilja Kadak.
, Foto ~ Elna Kungla,
Leni
levita]
Kanadasl
Eestlaste, lätla
poolt ÜRO presid
apellile toetusall
aktsiooni komiteel
sel lendleht, mis
ÜRO presidendile]
esiletoodud nõi d(
Apelli vastu\ õtl
gus oleneb ÜRO
mesriikide esindal
mesriikide valitsul
valitud parlamem
likkusest. Neid tül
meerida tegelikuj
kurnis ning veen(
räänsetel vabariik
Leedul on õigus]
vaatleja^staatusl
selle tööorganite^
Saatke lendlehti
se liikmetele, oma
parlamendis palv(|
tuks heatahtliku
apellisse ja soovit|
mist ÜRO täisk(
hääletamisele tuh
EESTLASTE RI
AKTSIOONI Kl
TORONTO EE{
Täiendus
(Algus e|
KÕNELEME EEI
Koolikomitee p|
litsuse, provintsi-se
toetusega hoidal
mise kulud nii mai
Õppemaksu püüi
aastale tasemel,
perekonnalt, last.^l
kusjuures õppevaf
matud on ka sel
tasuta."
Koolikomitee ef|
Edgai* Heinsood,
noortele arusaac
avas meie täieni
koolipäeva. H. Lu|
teateid eesti keski
mist, eesti keele
tantsu Noorte Rül
raamatutest, mis
tees.
Täienduskooli
Lenk tervitas kl
ning julgustas noo
nitas, et siin, Eesti
ainult eesti keelt, li
lasid 15 last. K(
kooli korrast ja
ning tutvustas õpi
Merike Martin, 2.
ja 6. kl. Ene Lü|
Leival ja 5. kl.
õpetaja — Georg
Peale aktust
koos klassijuhatajl
desse, kus algas õ|
2-1/2 aastasi
H1
Torö
taga|
Loer
Oodai
Toronto Eesti
korraldama loen]
86 kõrval, selgu!
sept Eesti Majas p|
kulakus valiti taga
Esimeheks jäi Ja|
välja langenud juh{
Komi, Leida ja To^
didaatideks valiti
V. Keelmann. Rl
Ermi Soomet, Saa(
deko Poolsaar, ka|
L. Prii ja K. Kun
Eesti Liit Kanada!
Rein, V. Poolsaar,
TÄIENDUSKOOLI
Koosolekut juha|
andis ka pikema
.Eesti Seltsi Täiendi
se kohta. Mööduni
gutsesid eesti alj
gümnaasium, eest(
ja toimus õpikute
matute kirjastamine
koolis 106, keskko(
urnis 18 ja keeleki
kokku 174 õpilast.
mm