Meie Elu = Our life, January 22, 1987

              V nr. 4 (1924) 1987
l E IE
|uvi seisab selles,
jlini.äegsele stah-
Isele ja medalite
ikse ' iparematele
palka maksma,
pole Nõukogude
tud. Seda juletak-kus
nagu kõigis
|el säilinud ,,mä-mst
majandusest
luslikust kasust.
)iyad nõukogude
isi enam-vähem
luus süsteem an-
^musi, seda mui-venelased
lase-la
majapidamist.
:iA PARIISIS
rROMISSI
lÜNISTiPEGA
Päts - 1918.
ab katta
lon sõlminud N.
silepingu, mille
viie aasta
|5. miljonit tonni
nljoni (miljardi)
lügitehingu suh-
|ud juba möödu-
5y kuid lepingule
Idu välisministri
3se alles kuu ae-
Iks oli kaubava-anssKanada
ka- .
sed nõudsid la-jn
olnud raskusi
Idas turgu leida
li tõttu. Muuhul-mstada
autosid
lumpingu hinna-
Id on eelistanud
ilustamise arvel
bbelnud mitme-ii,
mille hulka
I, tööstusliku ja
milise koostöö
jnduöes Nõüko-
(tatuma partneri
õpingu viimased
N.. Liidule üht-
|!;;pioonitegevuse
hilisemate teh-jste
juurde täga-jmise
võimalda"
jüügi tehing Ka-lulik,
eriti nüüd,
nlja üliküllus ja
)istlüs. Kuid kas
irmerite, sellest
Lon küsitav. Ei
(letadä, et Kana-flukorrast
tingi-
3te aastate ees-
)stele vilja,ostu
:!ava-protsendi-
}ee tähendab, et
:b järjekordselt
?ne söögilauda
|ärkicia, et võrd-
)õlluharimisvii-rdiajavabadus-jõthud
kommu-
|da omatarvidu-
:määratute vil-illa
piirkonda-rgepõllumajan-
|ega ei ole veel
us koguses põl~
lostu-müügi le-
|Liit ei näe ette
Jst põllumajan-
Imist ja seega
ei nüüd
i
i Sl
li
P
p
m
ii;
Im
I
il,.-; ••
•
•••vi
„Meie Elu" m, ^ (1924) 1987 N E L I Ä P Ä E V A L , 22. IÄANUAKI2>- T H U R S D A Y , )ÄNUÄRY22 • 3
Kultiiuriväramu konvbrents
aset Tartu Gol]ege'i ruumes
) A l l,
kell 9.30.
Selle ürituse taga on e^sti elu ja
eriti kultuurilise tegevuse jäädvusta­misega
seošesolevkd organisatsioo­nid:
Tartu Instituut,,Eesti Kunstide
Keskus, Kanada Efestlaste \ Ajaloo
Komisjon, Eesti Keskarhiivi Kana­das,
Eesti Kultuuripärandi lllubi ja
Eesti Etnograafiline Ring Kanadas.
Loodetakse, et igakülgne asjade kä­sitlus
annab osavõtjaile kogu eesti
kultuuripärandi säilitamise küsi-,
musest võimalikult tervj|kliku pildi,
mille põhjal siis konverentsil ühis­kond
saaks anda ka tfcatud suundi
edaspidiseks tegevuseks.
Konverentsist paMakse osa võt­ma
nii organisatsioonide ja kpgudus-te
esindajaid kui ka kõiki teisi eest­lasi,
kelledel ajaloo, arhiivide ja kul-tuurimuuseumi
küsimusedšsüdamel.
Sissepääs on vabatahtliku tasu eest.
Päevapikkunekon))erents algab re­gistreerimise,
kohvi, inimeste ühise
keskiigtelujä selleks välja pandud
eksponaatide vaatamisega. Tutvu-neda
saab Tartu Instituudi arhiivi
uue mikrofilmimise ja paliundamise
vahenditega, Pee^ter Paul Lüdigi isik­liku
muusikavaramuga. Eesti Kuns­tide
Keskuse ülemaailmse kunstikol-lektsiooniga,
maalide ja griafikaga
jne. Et kergendada konverentsist^
osavõtjate omavahelist sidestust,
kannavad osavõtjad rinnal nirhesilte.
KAVA .
Ettekanded algavad kell 10 konve­rentsi
toimkonna esimehe Rlobert
Kreemi sõnavõtuga. Sellele järgne­vad
referaadid ajaloo ja arhiivide
valdkonnast. Esimene referant. Valdu
Lillakas, ..Eestlased Kanadas" teise
osa toimetaja, vaatleb raskusi, mis
ajalooliste koguteoste väljaandmine
kaasa toob ning otsib siis vastust
küsimusele — kas kolmas koide?
ärgnevad kolm ettekannet arhiivi­dest.
USA Eesti Arhiivi juhatuse esi­mees
Heino Taremäe annab ülevaate
eesti arhiividest võõrsil. Dr. Endel
Aruja peatub Tartu Instituudi arhii­vi.
Kanada arhiivide ja uute suunda­de
Juures arhiivide arengus. Eestlas­te
Kesknõukogu juures oleva .Eesti
Keskarhiiv Kanadas juhataja Ric- _
hardAntik räägib sellest, meie esi­mesest
arhiivist Kanadas. Täienda­valt
käsitlevad filmide ja video kogu­de
säilitamisega seosesolevaid küsi­musi
Kultuuripärandi Klubi esimees
Kaljo Urbel ja tuntud CBC filmimees
Edgar Väär. Neile järgnevad osavõt­jate
sõnavõtud ja kommentaarid re­feraatide
kohta.
Kergeks lõunaks on võimalused
Tartu College'i restoranis või teistes
ijmbruskonna sööklates.
Pärastlõunane osa-algab kell 1.30
sümpoosiumiga eesti kültuurimuu-seumi
üle. Seda juhatab ja küsimuse
kohta annab sissejuhatuse Eesti
Kunstide Keskuse president Stella
Kerson. Kunsti küsimust käsitlevad
Rain Rebas ja Abel Lee. Esimene on
kunstiteadlane ja endine Göteborgi
Rootsi Kunstimuuseumi juhtiv amet­nik.
Muusika salvestamist käsitleb
Endla LüdigUSA-st ning rahvakuns-tiliste
esemete paigutamine on Etno­graafilise
Ringi juhataja Ene Runge
südamel. Hans Westerblom peatub
audiovisuaalsete vahepdite kasuta­misel
kui meil kunstimuuseum oleks.
Kui kunstimuuseumi sisemise üles­ehituse
küsimus on lõpetatud, tuleb
sõelumisele selle asukohaküsimus.
Selles kuuleme Esto Valleyst, Jõe-kääru-
Kivioja võimalusest Johannes
Tanneri ettekandes. Toronto Eesti
Maja võimalusest, kui see tuleb üm­berehitamisele,
esimehe Osvald Piili
poolt ja siis ka ajaloolise maja ostust
Torontosse.
Kokkuvõtte tegemine algab osaleja­te
ühise diskussiooniga kell 3. Küsi­museks
on, kuivõrd saaksime oma
taotlusi kooskõlastada ja ühendada,
i Selle põhjustajaks on peamiselt eesti
ühiskonna muutumine. Diskussiooni
juhatab Robert Kreem. Arutelus lööb
kaasa ka Tartu Gollege'i esimees El­mar
Tampõld. Konverents lõpeb sel­le
järel hiljemalt kell 4.45.
Kanada sulgeb.
(Algus esiküljel)
o o t
Igasugused elektritööd, parandused
uuQinidušGd, kodudes vol ©ttevöliates.
Tel. 762-9190
Lic; E1044
Shveitsis 208, Türgis 216, Norras
300, Rootsis 380, Soomes 513, Lää-he-
Saksamaal 447 ja Austrias 643.
. ©
Rahval, kes oma minevikust mida­gi
teadB ei taha, pole vaja ka tule­vikule
mõelda. Soomlased tahtsid
Helsingisse Kaitseliidu mälestussam­mast
püstida. Vasakpoolsed soomla­sed
aga keeldusid Helsingi linnava­litsusele
selleks otstarbeks raha and­mast.
Mida kardetakse? Pole saladu­seks,
et Kaitseliit tegutses Soomes
sõdade vahelisel ajal täiesti seadus­likult
kõrvuti armeega. Tegelikult
olid just kaitseliitlased, kes päästsid
Soome iseseisvuse, sest organisat-
. sioon tegi noorsoo kasvatustööd Ja
tõstis isamaalust ning kaitsetahet.
Nüüd tahetakse see kõik vasakpool­sete
rühmituste poolt unustada. Sa­muti
ütlesid mõned parempoolsed
argpüksid Helsingi otsustavates or­ganites
„njet" Kaitsehidu ausamba
püstitamisele. Peaaegu igas linnas on
aga Vabadussõjas punaste pool või-
' delnud sõdurite mälestusmärgid.
Kas helsinglaste keeldumise suuri­maks
põhjuseks oli see, et venelaste
teadeteagentuur A P N kritiseeris en­ne
otsuse tegemist negatiivselt Kait­seliitu?
Venelastele ei meeldinud, et
soomlased tahavad oma ajalugu
meenutada. Kommentaator küsis,
-kas mälestusmärgi püstitajad taha­vad
soome noorsugu unustama pan­na
seda aega, kui võimutses umbusk
ja viha idanaabri ^stu. Kommen­taator
unustas aga, et. venelased ise
olid süüdi umbusu ja viha tekitami­sel.
. • •
On kindel, et kui Kaitseliidu au­sammast
Helsingisse ei püstitata,
leidub rohkesti teisi linnu, kuhu see
meelsasti paigutatakse.
EESTI ULLEÄM
1065 STEELES AVE W
NORTH YORK ONT
M2R 289
Omanik imOk SEPiP
Avatud 7 päeva nädalas
736-1170
Kodus 223-0201
AARDVARK
FiORIST
© Ülelinna kohaleviimine LTD
Soomlased reisivad palju. Reislsi-hina
paigutub esimesele kohale
Nõuk.Liit 140 000 soome turistiga.
Järgnevad Hispaania 130 000, Kree­ka
64 000, Itaalia 20 000 ning Maro­ko
10 000. Arvud on möödunud aas­tast.
Turism itta on vähenenud võr­reldes
eelmise aastaga umbes 30 000
võrra Tshernobõli sündmuste tõttu.
• J.M.-
362 Danforth Avo.,
Toronto, Ont. M4K 1N8
Tel. (416) 466-1951
(4\16) 466-1502
FLOWEAS i GIFTS
ÜLLEDE SAATMIWE ÜLEMAAItlVlSES ULATUSES.
Eriti pulmadeks — v ä r s k e d ja kunstlilled.
Matuseks — pärjad ja lillekorvid.
Puuviljakorvid.
üCäsitc© kinkeesemdd - kullasepad merevaigM-, keraa­mika-,
naha ja puunikerduse alal.
Räägitakse eesti, läti ja inglise keelt.
Avatud: äripäevadel 8.30-6.00 p.l.. laupäevel BJO^S^Oiya^
kinnisvaraomamk^le
Toronto, York, Etobjcoke, PJor^h York jsi Scarborough ning väDkelinnss
kas osköd kaia
pea Qlaspid ^
ooll- ning omavalitsuslikud^ maksud määratakse Ontarios vastavate kohalike
asutuste poolt. -
5 Vastavad hindamišdokumendid lähetatakse omavalitsustele, et võimaldada
viimastel maksumäärade (miil rates) hindamist ja maksuarvete (tax bills)
väljakirjutamist. -
Omavalitsuse poolt seatud maksumäärast ning kinnisvara hinnatud väärtusest
oleneb teie maja või äri kinnisvaramaks (property tax). -
AVATUD iSTUI^GiD
Avatud istungitel v õ i t e tutvuda ki^.is- ÄPELLEERIWI.SE KORD.
varade hindamise feenlitega. . Ku kadastnkomilee avalikul istungil
jäävad teie pooli isiklikult esitatud, vastu­laused
rahuldamala, on teil õigus apelleerida
kadastrirevisjoni kor|iisjonile (Assesment
reviüw Board). Kadastrirevisjoni komisjoni
istungid on ebaformaalsed ning sealsetel
ametnikel on õigus parandusi teha võrdluseks
võttes samalaadseid kohalikke kinnisvarasid.
Avatud istungitel on teil \^õi.malik esitada.ka
järelepärimisi kinnisvara maksustamise küsi-niustes
otse kohaliku piirkonna vastavatele
ametnikele. •
Hindajad selgitavad meeleldi kõiki
hindamise aluseid ning neil on õigus
teha korrektuure enne kadastrinimistute.
(Assessment Rolls) omavalitsustele toimeta­mist.
Ku\ teil pole võimalik avatud istungile ilmuda,
astuge ühendusse kohaliku kadastriametiga -
Assessment Office) alltähendatud aadressi!
või telefoninumbril.
ESTO 88
MELBOURNE
AUSTT^AALIA
viimane a rimis®
l\QAA[^A3^BiE
Kinnisvaraomanikud ja -rentnikud saavad posti­teel
maksudemääramise teadaande (Assessment
Notice) 'ainult siis, kui air^drnsd kinnisvara
^oi m a k s u m ä ä r a osas muutusid m ö ö d u n ud
s)astal, kui hindamise kohta kaevati edasi^
voi kui on olnud üldin® uynaistie^indaKnniDirB® '
2S. veebruar 1987
f ä h t p a e v . -
Apellatsiooni korral saatke selleks vormista­tud
apellatisiooniformulaar (Notice of Appeal
FörTTi), VÕI teie enda poolt selleks vormistatud
MII piirkonna kadastrirevisjoni komisjoni
sekretärile (RegJonalRegistrar of the
Assessment Review Board) hiljemalt 26.
veebruariks 1987, a., märkides omandi aadressi,
registrinumbri (Roll Number) ja apellatsiooni
alused.
Asja lihtsamaks läbiviimiseks on kohalikes
kadastriamet'tes (Regional Assessment Office)
ning'omavalitsustes saadaval apellatsiooni •
formulaarid koos piirkonna kadastrirevisjoni
komisjoni sekretäri aadressiga.
V ÜLEMAAILMSED EESTI PÄEVAD
ESTO 88 MELBOURNE AUSTRAALIAS
INFORMATSIOONI
KOOSOLEK
PÜHAPÄEVAL 8. VEEBRUARIL KELL 3 P.L
TORONTO EESTI MAJAS
neljap. 22..jaan., reedel, 23. )aan. ]ä esmasp.'26. jaan. - reede30. jaaa. igal päeval keil8.30 homm. -8.00Õ.
FOR: CITY OF NORTH YORK
AT; Regional Assessment Office
55DoncasterAvenue
l ! Thornhiil; Ontario L3T1L7
* ' (416)889-9503
AT:
Of •
Revenue
Ontario
FOR: CITYOF SCARBOROUGH and
BOROUGH OF EAST YORK
AT: Regional Assessment Office
• 7 Overlea Boulevard
Toronto, Ontario M4H1A8
(416)423-1240
FOR: CITY OF TORONTO
AT: Regional Assessment Office
90 Egiinton Avenue East, Süite 300
Toronto, Ontario i\/l4P 3A5
(416)486-6300
Translalion By This Publication from Text Provided by the Ontario Ministry of Revenue
FOR:CITYOFETOBIC0KE
and CITY OF YORK
Regional Assessment Office
4 Eva Road '
Etobicoke, Ontario M9C2A8
(416)621-9400
ö"
(1
ESTO 88 KANADA KOMITEE VAHENDUSEL
. ® LENNUREIS KÕIGE SOODSAMA HINNAGA
@ VAHEPEATUSED LÕUNAMERE SAARTEL
® MAJUTUS, HOTELLID JA RINGREISID
® PILETID KÕIGILE ESTO 88 ÜRITUSTELE
Informatsiooniks helistada: TORONTOS: Toonnas Metsala
493-7853, Livia Holmberg 233-6482, Kaius Meipoom 769-
7503. HAMILTONIS: Härnald Toomsalu 529-3760.
MONTREALIS: Richard Leitham 631-9^31. OTTAWAS:
Tormi Heinmaa 829-8634. VANCOUVERIS: Harri Muld
434-1466.
n ED n OI ctB B> sa i n B S ca n sa ca n m oi n na tn na CD toa KD tis eo m M M I B • • M m n I D KD n m
Palun saatke minule registreerimisleht ja informatsioon:
Il NIMI:
AADRESS:
TELEFON:
ESTO 88 KANADA KOMITEE, 958 Broadview Ave. Toronto M4K 2R6
m cm (ZB ta os ns I D CD m cz ca ta ca m au au CLS ca cm ca m m aa na ca oa xn va ca cn n cn cno m ra BCH >
B
B
B
mu