Meie Elu = Our life, August 14, 1980

              Liu" nr. 33(1591) ,JW[eie Elu" nr. 33 NEUAFÄ^VAL, 14. AUGÜSTIi.
U
lüjä ukraina pärit^
lakse piirata Onta-r.
uba NiukögudQ valil-jrral
eclukalt ja lask- .
It testamendi tühista- r
liseid e te tulnud, kus
td isikule on tahefud
-varemane olematu \
la hiljuti juhtus ühe ,
l päritoleva põgeniku- •
k i l k juhus, et Leedus
(de suutis välja selgi- ;
riille; alusel esitati sa-
^edus leseks jäänud
lurnud isiku pärijaTia. i
t^ahdmed vesi tati K a -
1 loobus Leedus asuv
[iväideteta pärimiseõi-"
^dmine lõpetati. K u i
nõudmisi on rahul-lohtä
puuduvad and-
|ab veelkord, et päran-igasuguste
võtetega
riemaale mineva pä­rn
50.000 dollarit pä-
Jmbes 30 sarnast tes-
'kse igai aastal. Seega
larit läheb Venemaa-llest
jääb Nõukogude
.ei viisil üle kümne
N i i maksavad põge-oma
vabas maailmas
etulijate hävitamise
likkusega.
inal on palgatud kaa-vokaate,
kes iga või-
I. juvires püüavad iga-lid
'kasutada. Sellepä-fimendi
tegemisel ka-jkkamatuid
vorme. -
i r m -on praegu välja­le
advokaatide poolt,
on aru saanud, et
viimast tahet''on iga-tega
sageli püütud
|.guhud, et Venemaal
M saavad väga vaik­ele
määratud päran-
H tohiks neid testa-iiäta
jätta^ Määrata
ilne summa, sellega
löukogude Liidult tes-imise
võimalus.
Hans Kiv!
[hikkönd kuulekalt ja
samuti, nagu surra-k-cbmmunismi
maades.
:1 kord allakriipsuta- ;
ole tarvidust luua
Itlikud rezhiimid. On
Itäyäd lihtsalt lääne-on
.palju lihtsam,
b u l t osaliseltki sama
fnif küllalt tähtis osa
brainet ei saabu ei
irpopasse. Selle, tule-tmasina
võitlusvarus-lia
võitlusvõimelisuse
las Lääne elanikkon-jiväldamine
(rikkuTni-kaasa
toob rahulole-
Dse valitsustega. Selle
suureks puhumine,
caoseni, ei valmista
viiendale kolonnile. ,
Lääne võitlusvõümeli-j
tn täiesti hävitalud.
roib' forsseerida Lää-llconquest).
Euroopa
jajanduslik saritaazh
impordib õli ja osa-ht
toorainet kommu-lest:
NSV ja satellii-pahupidi
terves ulatu-
I ja Euroopa sisemis-llonnide
abiga Euroo-
[aaratakse radikaalse­l
e gruppide, NSV ma-jöliitilis-
okonoomiline
jõjalise^kallaletungita
[b jõudude vahekorra
raunismi kasuks üldi-
Isuks eril^i. Muide Hii-p
on oma lootuse pan-itte-
tähtsamaks. NSV
t.äb ju koguni puutu-hiad
Lääne hävitami-t;
e Lääne enda sise-
I poolt, või Kolmanda
%oguni isegi Hiina
^a hästi teab. et N S V
Itl^b Hiina kommunis-
Thalvemat varianti ja;
Js ägedalt Hiina-;vas^j
Hiina vaevalt tuleb*
)ssaalsete sotsiaalsete'.
liaga, viletsusega, k o i
[mahajäetusega, kom-landuse
ebaefektüvsu-ji
elanikkonna kiirelt
flematusegä, kaotades
võimalik,-^^et selleks
l-s toimub .võimuhaa-^:
inismi pooldajatelt
[i) üldse ja NSV oma
Lääne pääkindlused
imunismi -vastu, isegi
tuuma- ega ka hari-le
varusid.
^Colmas Maailmasõda
tavade ja arvestuste
saavutatakse ivõit.
.. ,L. K» •
färgneb)
',:AUGUST 14
3. Ülemaailmseid Eesti Päevi
Päevadelt eriti välja rahvuspoliitiliselt seisukohalt
das esimehelt Udo Petersoolt. •
On ilmselt selge, et 3. Ül^maailfti-seid
Eesti Päevi võib ülimalt hästi
kordaläinuiks lugeda. Eestlaste Sc5r>
geanailine osavõtt meie rahvusvärvi­dega
ehitud Stokholmis oli ülimaks
tunnistuseks nii meile endile, meie
rahvuskaaslastele kodumaali meie
vaenlastele k u i kä ko^u läänemaail­male,
et eestlaste vaba ,vaim nõuab
tagasi seda, mis 1 meile kuulub., R:äh=
vuspoliitiliselt on meile eriti tähtis,
et meie ettevõtted ja vabadusnõue
leidsid tugeva kajastuse vabas; maa- ,
ilmas. Nagu nägime, sai |'l^õige põh­jalikuma
vastukaja Euroöpia. ajakir- i
janduses, eriti Saksamaal, meeleayal-dusrongkäik,
vabadusnõue ja apell
kui ka Rahvuskongress seal vastu
võetud resolutsioonidega.
See -näitab, et peamiselt poliitilise
- ilmega •väljaasted ja nõuded ärata­vad
vaba maailma, tähelepanu. Rah-vuskultuursed
üritused üliendavad
meid endeid ja toovad meid kokku
nautima meie rahvüsjlärandit, kuid
rahvusvaheliselt üldhuvi ärajtavaks
tesuriks on siiski meie kodumaa kui
hästi kordaläinuiks. Mida Teie tõstate Eesti
vaadatuna, küsime Eestlaste kesknõukogu Kana-mi
line või rutiinrkohane, siis sä|räste
väidete esitajad'ei ole kontaktis re­aalsusega.
Võimatu on muuta reso­lutsioonide
põhilist sisu, kui meie
rahvuslikud eesmärgid ei ole muu­tunud.
K u i tt^imub järgmine Kong­ress
Vaba Eesti pinnal, siis l^indlasti
suuremaid muudatusi nii
anda järgmistele Ü. E . ' Päevadele
seal oma erilise vastukaja.
Loomulikult on Austraalia kaugus
üheks suuremaks -raskuseks sinna
sõitjatele,, n i i publiku 'kui k a kava-andjate
suhtes. Sellega muutub kü-ühe
Euroopa Higi poliitiline saatus sitavaks masside efekt, mida oleme
]2t meie õiglane vabaduse nõue. E r i - harjiinud nägema eelmistel Ü. E.
lise tõuke vastukajaks. E b t i Päeva- Päevadel. Samal ajal aga peame nen­dele
andsid teatud määral ka sünd- trnia ka seda, et Austraalia eestlased
on siiaiii andnud meie iilemaailmse-tele
kokkutulekutele oma innuka pa­nuse,
ja on täielmäär^L Õigustatud
vaba maailma eestlas'konda sinna
näeme
kongressi sisus kui ka resolutsiooni­des.
Seni aj^iii aga jääb meie ees­märk
muutma;tuks ning resolutsioo­nid
deklaratiivseks kinnituseks meie
vabadusvõitluses. Resolutsioonide
täitmisest aimab iga maa: esindaja
aru oma asukohamaa; aruande- ja
tervitussõnavotus. Resokiitsioonide
detailne läbil/iiniine saab piirduda^
ainult iga asukohamaa võimete ko­haselt.
K u i aga ilmneks resolutsioon
nidele vastukäivaid tendentse, tuleks.
need ka loomulikult kohe arutuse
•alla.;' •,
— K u i viie aasta pä-rast Kanada
peab valmis olema ESTO '85 kor­raldamiseks,
kas arvate, et oleme
S.S. Kalevi.võrkpalli meeskonna esindus-võtab Eest! Spordiliit USA-s abiesime|ieU; Alfred". Skon-gilt
XXVI Eesti Mängude õhtusel aktusel vastu võitja rändkarika. Seda on Toronto meeskond
seal korduvalt võitnud, kaasaarvätult kaks eelmišstiaastat. F o t o — Salme P a r m i ng
siis küllalt jõulised selle väärikaks eesti spordimängude aktust ja Vai
läbiviimiseks, kuna yahanemis- •guspiduLakewoodi Eesti Maja^e
protsess kahandab oluliste organi- nemisväljakul austasid 90Ö-pealise
^publiku hulgas ka kaks ameerikla­selt
linnapead ja maavalitsuse liiget
N E W YORK ( M ; E . ) 2 6 . n d a t e tega; solistidelt ja grupiliikumišes
- ' • " " ' Metro Estonian Rhythmrcs edasi­jõudnute
ja eliitvöimlejate ri
mused Afganistanis,, kus paralielid
meie kodumaa-saatuisegi on ilmsed.
Erilist tunnuslušt itulebi siinkohal
avaldada isikutele, kes korraldasid
ESTO '80 poliitilise külje mitmekülg­selt
ja efektiivselt. ; ' ^
— Vaadatuna rahvuspoliitiliselt
seisukohalt, kas järgmine kokku­tulek
kolme aasta parast Austraa­lias
saaks kujuned^ ülemaailm­seks,
milleks see siiurüritus on
mõe?dud, Ja kas n^eie vabadus-nõudluse
hääl kõlaks seal küllalt
jõuliselt? l j
Vabadusvõitluslikult seisukohalt
vaadates Austraalia ei ole y^ibplla
koht, kus maailma tähelepanu ärata-,
mine oleks kerge, kui see o l i Rootsis
või Põhja-Ameerikas. Ömarasukbha.
poolest on see kaugemal probleemi-:
dest, mis seisavad tähelepanu piiri­des
Etiroopas ja k a Põhja-Ameerikas,
Samal ajal aga pe^me meeles, et
Austraalia õn ainuke maa maailmas,
kes onia de jure seisukohta Baltiku­mi
okupeerimise kohta N. Vene
satsioonide elu
• Olen kindel, et Kanada on suuteli­ne
koraldama Ü.E. Päevi, vaatamata
Sellele, millal nad järjekordselt siia
suunduvad. Kõigis kavaandvates or-
W; Thompson ja W. Rehak — linna­pead
Lakewoodist ja Jäcksonist ja­gasid
oma sõnavõttudes tunnustust
kutsuma. K u i see kutse ;Austraalias- hustused oma eolikäijatelt. Kõikidel
siiani toimunud t f . E . Päevadel on
näha suurearvuliselt noori, nii kava­lises
osas kui ka {publiku hulgas. Ai­nukene
asi m i s võrks kunagi kahan­dada
nende ürituste väärtust ja niõ-ju,
nii oma rahva hulgas, kui. k a lää-ganisätsioonides
ilmneb nooremaid eestl^ile^ ^ " ^ ^ maavalitsuse
jõude, kes, kui vaj,a, võtavad üle ko­se
on Austraalia orgariisatsiöönide
ja asjaolusid tundvate isikute poolt
põhjalikult läbraiõelduljt esitatud,
isiis nia ei kahtle, et Austraalias pee-
'tavad Ü . E . Päevad tulevad, kui init-te
rahvarikkad, siis tunderikkad j a
ka väbadusnõudeliselt M U a l t k i jõu- nemaailma silmis, on nende kusagil
lised j a märkiminevad.
—• Ülemaailmsed kokkutulekud
panevad suure koorma korraldava
maa eestlaskonnale. Kes teeb ot­suse
asukohamaa valikul>~ kas on
selleks mdodustatud vastav kom­petentne
volitustega eestlaste asu­kohamaid
hõlmav organ?
Võibolla üheks nõrgemaks ja se-gadusttekitavamaks
punktiks Ü. E .
Päevadel oh olnud järgmiste päeva­de
asukoha ja aja määramine. Seni­ni
on see toimunud natuke eraatili-
.šel ja liiga juhuslikul pinnal, eriti
viimasel korral Stokholmis, kus asu-poolt
on teadlikult ja sihilikiilt;'. koha määraniise koosolekule ei kut-muutnud;
tehes' selle küsimpe võib- sutud 'kõikide maade kaväandaväid
olla seal akuutsemaks kui see on ku- organisatsioone ega k a asukohamaa-sagil
mujal. See tõik iseendast võib de keskorganisatsioonide esindajaid;
Ü. E . Päevade komiteed on põhiliseit
6. augustil aktsia hind $13.19
King Street West^ Šuite 19ÖU,
Toronto M5H 3M1 - tel. 364-1131
õhtul tel. 925-681*2
EI • ;
MINGIt
KOMMUNISTIDEGA
V K. iPäts - 1918.
/
(Algus esiküljel) ;
se lennukit, mille meeskond on nel­ja
lükmeline, kaevanduste ministri
ludy Erola |a tema tütre Südbury'st
Ottawasse toomiseks. Lennuk saade­ti
Ottäwast välja ainult sellel ülesan­del.
T':
€> Möödunud nädalal surnud Iraani
Shahi^ kaksikõde printses Ashraf tä­nab
tos Ängeles Times'is Egiptuse
presidenti •Sadat'i tema vennale osu­tatud
külälišlähktise ja noobli käitu­mise
eest, mis on vastand kõigile
• teistele, kellele jendine S()ah oma
eluajal oli heategusid teinu^. \ ;
© USA Trade Commission süüdistab
General Motorsi autotööstust suur­te
vigadega autode teadlikult valmis­tamises
ja i|iüügile laskmises 1975—
1980 aastate vahel. Vead esinevad
transmissioonides,! õlipumpad^ ja
käigukastides. Parandamine läheb
maksma umbes viiskümmend miljo^
nlt dollarita ' ' ! V
0 C.T.T.C. otsuse kohaselt ei ole
nüüdsest enam vajalik, lisatelefonide
üürimine BeH'! kaudu, valid'võib ka*
sutada isiklikult ostetud telefone,'
0 Tänavavõitlused kestavad juba 3
nädalat Afganistani sHe^atlliniia^
valitsuse vägede ja^ guerilla üksuste
vahel. Herat on suuruselt kolinas
linn ja asub 650 kilomeetrit eemal
pealinnast Kabulist. Venelased on
piiranud ümber lüma ja igasugune
juurdepääs sinna puudub. Vabadus­võitlejate
relvastus on välisriikide
diplomaatide üteluse
geline.
siiski Eesti Päevade läbiviivad komi­teed,
millede kohustused j a mandaat
'lõppevad igakordsete Ü. E . Päevade
kulminatsiooniga. (Siiani ori järje­kord
olnud loomulik ja ettevõtted
õnnestunud suurepäraselt. Kanada
seisukohad teeb kindlaks organisat­sioonide
konverentsr mis tavaliselt
tuleb kokku umbes pool aastat enne
järjekoi-dseid Ü. E. Päevi. See toi­mus
ka viimaste Ü. E. Päevade eel,
kus 6^ organisatsiooni, kaasaarvatud
ka koik kavaandvad organisatsioo­nid,
võtsid vastu resolutsiooni järg­mised
Ü. E. Päevad' kutsuda tagasi
Toröritosse, kui mõne uue asukoha­maa
poolt ei tule sanialaadilist kut­set.
Austraalia avaldas säärase soo­v
i , mida kohal olnud Kanada esinda­jad
teatavasti 'ka respekteerisid.
Tulevikus, võiks aga ette näha, et
järjekordne t). E. Päevade peakomi­tee
astuks j^ba varem läbirääkimis-se;
asukohamaadega selles küsimu­ses,
et ära hoida võimalikke arusaa­matusi
j a üllatusi. X
— EKN'esimehena-:Teie otsene te-:;
gevusväli hõlmab ülemaailmset
Rahvuskorigrešsi, Iilis peetakse sa­mal
ajal Ülemaailmsete Eesti Päe­vadega.
Kas vümane Rahvuskong-res
Stokholmis täitis oma ülesan­de
või, nagu mõnelt jioolt väide­takse,
kujunes ruti^köhaseks
kokkutulekuks, kus vastu võetud
resolutsioonid korduvad^ ilma ®t
aru antakse nende täitmisest?
Leian, et 3. Ü. E. Rahvuskongress
täitis täiel määral oma eesmargi ja
otstarbe, nagu see ka kajastus E u ­roopa
ajakirjanduses. Kongressilt tu­lid
välja resolutsiobnid jä Vabaduse
Apell, mida Vtsiteeriti paljudes E u ­roopa
ajalehtedes kui ka raadios
ning televisioonis. K u i väidetakse, et
Rahvuskongress on liiga shablooni-ebaõnnestumine.
Olen kindel, aga, et
meie rahva eneseuhkus seda iialgi
sündida ei luba.
— Kas Teil on veel mingeid kom­mentaare
ühenduses Eesti Päeva-
-••^dega?';;:
Mul on äärmiselt kahju lõpetada
käesolevat jutuajamist negatiivse
noodiga, k u i d leian, et olen sunnitud
kui E K N esimees vastama I Ülemaa­ilmsete
Eesti Päevade esimehe Ro- ;
bert Kreemi komment ärile „Meie
E l u " 7. aug. numbris, kus ta mainib:
,,,Me teame, et teatud- pöliitili^d
ringkonnad USA^s j a Kanadas taht­sid
ÜEP läbiviiirtiist Rootsis takista­da
oma kitsarinnaliste Vaadete pä­rast".--
r'. : .
Mul jääb väga segaseks Robert
Kreemi väite autentsus j a eesmärk.
Baltimore'is, k u i oli arutluse all järg­miste
Ü . E . Päevade asukoht, ei leid­nud
Rootsi esindajad ise kokkulepet
kindlaks kutseks Nähtavasti polnud
seal see küsimus veel tõsiselt arutlu-.
sel olnud. Sellele reageeris Kanada
seisukohaga, et kui Rootsi kindlat
seisukohta ei saavuta järgneva aasta
jooksul,,siis on Kanada valmis kol­mandaid
Ü.^E. Päevi ise korraldama.
Samal. ajal aga and|s Kanada täie õi­guse
Rootsi eestlastele seda korral­dada,
k u i nad seda soovivad. Sellega
lõppesf, diskussioon, kus ÜSA ,vpolii-tilised
ringkonnad" ei sekkunud.kü­simusse,
kuna käesolevad Ü. E ; Päe­vad
olid juba oma asukohaga USA's.
ja pärast polnud sellest enam arute­lu.
Kutse tuH Rootsi kus 3. Ü. E. Päe­vad
õnnestusid suure'päraselt.
' Ülejäänud Robert Kreemi jutt „sa-lanõust"
ja,,organisatsioonide vahe­leastumisest"
peab olema tema enda
fantaasia, sest mina sellest pole i i d -
gi midagi kuulnud. K u i midagi sää-rast
oleks olnud, ma usun E K N esi­mehena
ma oleks sellest ühel või tei­sel
teel olnud informeeritud.
Mul on kahju, et senini tasakaalu­kas
j a üldiselt austatud isik ja esi­meste
Ü . E . Päevade esimees mingil
põhjusel leidis vajalikuks' niisuguste
ebaõigete j a aluseta väidetega välja
saades sooja vastuvqtu ühes rohke­te
vaheaplausidegä. Esindusliku ta­semega
rühma juhtimine ja koreo­graafia
oli Anu^Irja Ojamaalt. Mee-jeolulaule
moodsas stiilis esitasid
Viido ja Pia Polikarpüs, kes saadav
>ad. endid oma« kitarrimänguga.
G. Hoffman. r • Kunstilised ettekanded lõpetas .s^uur
Spordiliidu president Eda Treu- rahvatantsijate grupp, kuhu kuijlu-muth
rõhutas väärtust, midamängu- sid Baltimore „Vanaranna'f, Lake-de
õnnestamiseks annavad kindla woodi ja Long Islandi rühmad Ferd.
pidevusega, sellel mandril sündinud Ri-kka üldjuhtimisel, saades teenitult
noored j a E R K U esimees J: ^ Simori- . palju aplausi. Ladus teadustamine
son kinnitas, et #ortlased kurduvad oli Aado Valgelt ja; okkor^eonisaa-merahva
paremikku, kes k õ i k— nii Martin Sädelt.
siin kui ikestatud kodumaal, ootavad
päeva millal nad võivad oma saavu­tused
tuua väi j a sini^ust-valge vär­vide
all. Abistamiskomitee, mille
esimees P.-Saar oli seekordne pidus­tuste
patroon, andis sportlaste, võim­lejate
ja rahvatantsijate tegevuse
toetamiseks liidu kaudu 500 dollarit.
Tsheki andis, üle Äbistamjskömitee
abiesimees- A. Ruubas.
Pidustuste defilees oli palju noort
ja palju rahvuslippe, esireas män­gude
embleemi taga kanti ka To­ronto
SS Kalevi lippu ja hiljem
selle esimees Riki Räss oma tervi­tuses
märkis head koostööd kahe
maa sportlaste vahel.
Järjekordselt anti kuuele isikule kas
liidu .teerieteHkuMmärke või autahv-leid
ja võ dumedalite üleandmisel
said erilise lugeva aplausi mängude-parimaks
^osutunud naissportlane
Kristiine Engel ja meesspörtlane
Paul Vaher, samuti kogu SS Kalevi
meeskond, kes juba kdlmandat aas­tat
viis ära võrkpallimeistri rändlka-rika,
jättes Baltimore meeskonna
teiseks .ja Syracuse meeskonna k d l -
mandaks.- Korvpallis tuli võitjaks
New York.;Üle hulga aastate o l i väl­jas
ka neli võrkpalli naiskonda, kus
Toronto jäi kolmandaks, võitis New
York. Aktusel kõneles ka Lakewöodi
Eesti Ühingu esinaine V. K i i n ja ka­sutati
juhust, et õnnitleda avalikku­se
ees rahvuslikus töös J ja .ka spordi-rahvaleväärtusliikult
abiks olnud hil­jutist
juubilari 75. eluaastaga — An­ton
Männikut. Muide publiku hulgas
viibis ka 1928. a. Amsterdamis toi­munud,
olümpiaadil ameerika vaba­maadluses
Eestile kuldmedali võitr
nud Oskar JCäpp. Väärinuks ka teda
spordinportele ja spordipubliikule
. tutvustada. Meie omaaegne maadlus­kuulsus
elab New Yorgis ja on oma
75. a. vanuse juures ve^l hea tervise
juures. ;
- Vaiguspidü algas pikale läinud ak­tuse
tõttu alles kell 21.30. See juha­tati
sisse Baltimpre seitsmelt eesti
neiult, rahvarõivais kes ,„yikerkaa-re"
nimetusega ansamblis laulsid ne­li
rneeldivat mitmehäälset laulu,
saateks kaks kitarri. Järgnes pikem
HOGAN PONTIAC BUICK
' • • J : • LTD.
348 Dantorth Ave.
Telefoil äris: 461-3561
PONTIAC •
B U I C K :
• L E M A N S ^ ' : :
. PHOENix;T : • •
: . F I R E B I R B i -
.'SUNBIRE! '
' ^'CENTÜRY
A C A D I A N V •
. • SKYHAWK,V : ,;:
. : : G . M . C . . Veoautod, , -
S^ruugitud autod
Eesti spordimängudel Lakewoodis oli suureks üllatuseks nelja
naiskonna osavõtt Vorkpallitürniirist^ Piid New
Yorgi naiskond. Ees paremalt selle kapten Susan FäyoritOi sega­abielust
aktiivne võimleja ja sportlane. Toronto naisl^ond tuli sel­les
turniiris kolmandaks; Foto — Sä|me Parming
;, 0len kaasmaalaste teenistuses
selle firma juures kinnisvarade
agendina. 50 kontorit lorontos
ja lõuna Ontarios.
FAMILY TRUST COPPORATION RCAUTOP
1052 KINGSTON RD., SCARBÖROUGH, ONT.
TEL. KONTORIS:;694-3336
KODUS: ' 281-5912
KINNISVARADE VAHENDUS!
V r ^ "^H.^?ta]^ midagi ara^I ettekanne võimlejad. Väljak oli täis
Ü . E . Päevade esimehe ^iiru^^^^^^ tüdAkuid USA idaranniku
tema positiivselt väljendatud mote- tekustest - New Jerseyst, New
^ ^ Ü ; V : .. V. - Yorgist ja Marylandist, 4elle ette-ulejaanud
väited „simse mandri
poliitiliste juhtide vastuvõtust" Stok­holmis,
leian ebasünnis olevat aja­lehe
veergudel diskuteerimiseks.
Võibolla siin on üks näide kuidas
mitte toimida, kui tahame säilitada
väärikuse j a ühtekuuluvuse nii meie
ühislconnas, kui ka ülemaailmsetel
kokkutulekutel;
itele publi'k reageeris tugeva
aplausiga.
Järgnevalt demonstreeris head teh­nilist
taset vaheldusrikaste numbri-
KAS TEli AUTO AKEN LEKIB?
Teatage meile ja kutsuge välja LIBRA AUTO GLASS, Urmas Kalm.
XMobile service). Meie tuleme teie koju või töökohale. Meie tegeleme
ka kindlustusnõudlustega. ; / Tel. 46M385
IMnXMMMMHMKaiMXIXDI *
Chiirtered Äccountatit >
^ Sutte 600, 55 Untverkty Ave., Toronto, Ontario, M5J 2H7
362 Panforth Ave.,
Toronto, Oht. M4K
Tel. (416)
MEIE ÄRIS' ON SAADAVAL RIKKALIKUS VALIKUS
VALIK LIIXI erisündmusteks ja täi
Samuti käsitöö kinkeesemeid —
PUÜMIKERDUSE
Kõneldakse eesti, läti ja inglise keelt.
KZDOiQt»04aD04ZD043B<><0>oen>oai3>4KS^^
Rootsi ajalehtede tähelepanu Stok­holmis
peetud Ülemaailmsetele Ees­ti.
Päevadele, hõlmas mitmelt poolt,
kogutud informatsiooni. „Dagens
Nyheter" tõi ka -jutuajamise Tõnis
Kim'iga, Jces märkis, et 84^aästane
Vabadus sõjaaegne soomusrongi ase-
; komandant ja E. V. president eksii­lis
töötab poliitilises vaakumis. „Sö-der
Tidungen" tõi samuti ülevaate
Kinti tegevusest koos pildiga.
&Cralt§
uus .,(VliEgEELU'Vtelliia aitab
9 Queen St. l£. Toronto (Ypnge juures) —TeU 3e^^
Meil on rikkalikus valikus importeeritud lõngu. Sojbivad Varrastel
ja kangastelgedel kudumiseks, põimimiseks, heegeldamiseks, tikki­miseks
ja sõlmimiseks (macrame).
SKANDINAAVIAST .HUVITAVAID m T E R J KÄSITÖÖKS
MUSTRIGA^^^^ värvis' S00B|SAD H I N N A D .,
Avatud: esrnasiJ.,--kolmap'.9--6, neljap., reedel 9—8, laup. 9.3(>--4.
Meie teine äri: 674 Broadview Ave. Tor. — Tel. 469-2005, kell 3—5 p . l . ,