Meie Elu = Our life, May 22, 1980

              iie Elu" nr. 21 (1579)
Istamise või' boikoteeirimi'
I seda on Moskva Olümpi-f
saadakse siis ühiselt toi"
[guste sanktsioöhidega või
(tsioonidega < vaba' maail-
|e vaenlase; — Nõukogude
taval punani karu mõis-kailmä
peat^-olekut ja lõ-tkorda
ja naerab ning sü-igale
protestile või nõu-
I, et selle taga pole mida-
I oli: teada, kui venelane
^esid Tshehhi piiri taha,
li aga peitus. Läänepool
| i ei tehtud aga midagi, ja
olid nagu hiired- augus,
jehhl oli. vallutatud ja' vä-lippasid
„hiired" august
)išid ..suured NATO. soja­sid,
et vaadake, kui
Iie o l e m e ! . V a n k a aga
filis nii,, et vats vabises.
)li ju' Lääne nõusolekul
brika saatis koju Iraani
|metni'kud? Miks neid ei
[nagu toimiti Airieerika
raanlasi oli, 3—4 korda
fende kaudu gleks saadud.
baniga.„Kolm elu ühe
L vaja siis vangistatakse
Ised, Mi'ks mitte sõda
[aänile siis oleksid ju
teod rahvusvahelise
|is õigustatud ja keegi ei
Ameerikat süüdistada,
[sojas Ameerikaga, miks
la dessantvägesid ja lae-.,
[ria merre ja Pärsia lah=
täda sealseid vabu rah-
|xiire ja hävitav löök kui
öma verise käpa liiga
;? Karu!taanduks ja ei
lasti: sellepärast sõtta
ina Ameerika kõike või-
- ja.relväabi, otse avali-
|ale uljale mägirahvale?
lokeeri Ameerika Kuu-
•ruks mädapaise Amee-umikiil?
Miks? .
vaba maailm on oma
tsiipide loojangul? Pai­na,
tõuseb idast/ — kas
: hakkab tõusma Krem-
IdLüt onia surmavate pu-
'f'-''--^'-- ' ^ •
i:s vaba maailma ülesse
[leiaks jälle oma ident-suure
õhinaga on kao-tma
ja Komorra tohu-
{.ä meeli mürgitavas dis-its.
Vastust kõigele sel-
\i leidu, sest rahvas tõe-tagasi
mehe, 'kes abso-li
mõistlikku senini po-presideht
on ju rahva
)eegel, ja rahva menta-taläskmise,
tänase päe-r
inge raha eest müümi-
|on't care" mentaliteet,
| b sinna, kus maandus
elunautimisest kuma-tuur..
WillemPalo
atõni aasta
leyal aastal möödub. 40
kenelaste poolt toime-
I ohvitseride massmõr-
^tsas, siis seda jäledat
butades on poolakad
Ista 1980 „Katõni aas-rparlamendis
(28. apr.)
lul ettepaneku rahva=- .
\ Flis (Lib., Parkdale-lida-
sekundeeris endi-fjde
välisminister Miss
l l d (Kingston-Islands),
I „Kanäda parlaitient.
)äritoluga kaas-kanad-bstünnet
Katõni tra^
japäeva puhul ja dek-
|fe ja teiste Teise Maa­mõõlas
toimunud tra-
[id mälestatakse veel
ptki vastuhäält ei ol-irloeti
see ettepanek
[lendi poolt .aktseptee-väärt,
et ettepaneku
:üd aga mingil viisil
[(lia": põhjustajat, tol-aaaga
liidus seisnud
vallutanud: N. Liitu,
•ist sündmustest mit-s
— kelledeiks on ko-:
generatsioon ja lo­it—
i võib tekkida ar-uoji
hoopis mingist
astijoofist, või siis pi.
jide ikuritegudest.
'isvprsem on see, et
,ial oh mõnede poolt
|d ^intensiivset jahti.
:ele „sõjakurjategija-i
massmõrvas ei näh-ftki
sõjakuritegu, ei
•ulatuvaid uurimusi
|lasi, vaid'viimastest
»pis vaikides.
;>olakate keskorgani-s
väärib meiegi tun-
1 allnimetatud aktsioon
nilleta „Kätõni tra-in^-
Kanada parLa-fänjid
olematuks.
>l4s aeg asuda eel-tada
aasta 1981 „Bar-
HK
m I
; i
1:1
[•••J ;
• Ui
,.Meie ESu" m. Žl (1579) 1980 NELJ.^ÄEVAL, 21 ^^tAIL THURSDAY, MAY 22
3°
15. mail tähistas Toronto Eesti
Keskkool piduliku aktusega käesole­va
aasta õppetöö lõppu. Nagu alati
said lõpetajad, lend, suurima
tähelepanu osaliseks, teadustajana
tegutses aktusel Monica Pliit.
Avapa-lvušes palus Oona Mällo Tae­va
Isalt õnnistust ja jõudu vanema­tele
ja õppejõududele kõigeks me
püüdlusteks. Ühislaul .;Eesti lipp"
'kõlas jõuliselt Õpilaste, kui ka saali­täie
rahva, huultelt. Keskkooli juhata­ja
Edgar Marten iseloomustas omas
avasõnas; meie l^eskk^oli noori kui
kevadel tärganud taimi; kellele bn
püütud* külge- pookida eestluse sün-nimäite.
Eestlusel on midagi, mis
teeb: meid tugevaki On: hävinenud
suured rahv|ad;jküiä .nieie oleme,pü­sinud
läbi aegade ka kõige raskemais
oludes: Noortele on sisendatud usku
ja jõudu, et nemad püsiksid ja olek­sid
aktiivsed eestlased. Koöri laulu­koor,
Lydia Aruvalla juhalüsel lauiis:
•R. Pätsi ..Karjapoiss'- ja ESTO,;-80
noortekoori kavast M. Saare „Eesti
seisab nagü\kaljii.'; .
,,ÜLEMÄKS K U I HÕBEVARA";'
. ; Keskkooli vilistlane Katrin Küti tä­nas
aktusekõnes vanefnaid, kes on
oma lapsi suunanud eesti kooli. Ning
tuletas meelde nooriele, et emakeele
oskust, peab. a 11 es hoidma ja j uurdegi
.. veel ÕppirnW, eesti; raamatuid, ajar
lehti ja; ajakirju lugedes, omavalve]
eesti keelt korieldes. Ta loönilas eesli
rahva hinnangut hariduse ja vaimu­vara
suhtes. ..Kalevipojas" on öeldud:,
„Ülemaks - kui hõbevara..." Kodu­maad
maha jättes kogesid ka me va­nemad,
kui, nacj vägivalla eest põge:
nesid,. et kohvrid läksid küll kadu-mä,:-
kuid-õpitud turkus oli -alati, kaa­sas
. • Noor te panus meie ühiskoi 11lale
peab olema: osavötl eesti organisat­sioonide
tegevusest ja üritustest. Kui
kõlab eesti keel, püsib kä eesti räh.-.
vas!- v^.; li , : '
Lõputunnistused andsid, koos
maitseka eesti sõrmusega, lõpetaja­tele
keskkoolijuhatajaE; Marten ja
lõpuklassi õpetaja Henn Ründva.
. - Huumoriküllase ^ veste „Kolrn karu"
, luges Peeter Sommer, mis oli: tema
oma looming. i
Lõpetaja Vivian Oder ütles sõnavõ-
•1
tus,:et lõpetajatele on üheksa kooli­aasta
Tõpetamisel jäänud eesti koo­list
huvitavad ja 'rõõmsad mälestu­sed.
Vähe on rhuret olnud, kuid hr.
Ründva huvitavad ajaloo tunnid, lõ­busad
rahvatantsu õppimised ja ke­vadised,
väljasõidud olid võrratud. Ta
oli tänulik kõigile õpetajatele, kes on
neid eestlasteks kasvatanud.
TANU VANEMATELE V- .• ^ ;/
Koölikomitee esimees, Hans Lupp
andis erilise tunnustuse ja tanu va­nematele,
kes eestluse vaimsuses on
andnud panuse, et noored kasvaksid
. vanemate väärihsteks. Sümboolse tä­nu
kevadõitega said õppejõud: kesk­kooli
juh. Edgar Marten, Lydia Aru-väld,'
Endla Komi. Laine Loorand,
Ene Lüdlg, Leida : Marley (koolide
sekretär), Aino. MüUerbeck, Juta
Puhm, Henn Ründva ja rahvatantsu
õpetajad Anne Tüll ning Hugo Valter.
Abiõppejõud rahvatantsu alal: Allan
Liik ja Ellen Salumets^Tüll.
•Toronto Eesti Keskkoolile, XIV
lennu lõpetajaile, tegid annetusi eesti
orgamsatsioonid jä nende jaotamise
määras kindlaks keskkooli õppenõu­kogu,
Lisaks preemiafondi annetuse­le
kinkis Toronto Eesti Ühispank.
. X IV lennu lõpetajaile hõbedase sõr­muse,
"Söomepoiste Klubi raamatu
,.For Freedom Only" ja Elsa Vellher
kolmele pariniale õpilasele Ä.;. Viir­laiu
luuletuskogu ./Käsikäes". Aktuse
'kõnelejale,-Katrin Kütile, Eesti Siht­kapital
Kanadas poolt: Hanno Kom-puse
mälestusteose ..Kustumata .nälg,
kuRsti-järele.; .f •
ANNETUSED :•
lõpupepl neljapäeva},
; : F o t o 0 . Huamer
Koolilcomitee esimees H. Lupp an- '
f, Liie preemiaiimbrikud. Eesti
Ühispanga annetused said kiitusega
lõpe rajad; Vivian Oder, Carl Haa­mer
ja Silvia Vaikla.
Eestlaste: Kesknõukogu Kanadas
annetused: kiitusega lõpetanud —•
Linda Silma, Rnna Kaunismaa ja El­len
Valter.- - • ; ;
TofoHto Eesti Seltsi annetused: kii­tusega
lõpetanud — Linda Makk,
Hillar Heine, Linda Halling ja,Mari­ka.
Maeste.
Eesti Korporatsioonide Liidu anne­tused:
Vivian Birk, Kaari Eistrat, Vi­vian
Holmberg ja Peter Ilves. ;
• Eesti Üliõpilaste Seltsi annetused;
Piret Jõgeda, Mikk iõgi, •Faül^Kaag-sepp;
ja Ilmar Kütt;
; Eesti Rahvuslaste Kogu .annetU:,
sed: Villi Lomax, Sulev Martin. Ks-
:'rin Meipoom ja Aime Qlup.,^
Korporatsioon Rotälia annetusird;
Errka PahapUl, Linda Paju,: Richard
Paju ja. Liivi Pormeister.
Korporatsioon Virpnia annetused:
Tiina Pärnsalu, Jaak Raim ja :Rob^'ri
.Soosaar,
Annetuste andjaid ja saaiaJd kiUis
publik aplausiga;.:
Hans Lupp tõi esi!ciulUniõUe ühe
. lõpetaja lõputekstist:
,„Ma pean elama eestluse juhtmõ­tete
järele, seda ma suudan, sest kes
püüab kõigest väest,.saab üle igast
mäest! Rõõmu ja lootusega läheme
vastu Eesti paremale !ulevikule!"
järgnes hümn.
Pidulik koosviibimine kf)os kohvi
ja suupistetega^ ning tantsuga rõõ­mustas
noone ja vanemate meeli.
H. L
.GEISLINGEN (;,Meie;Elü
löömingu politseiga pidasid umbes
rakku 6. mail õhtul Breemenis.
litseliiikku ja 50 demonstranti ning
desse ulatuvad ainelised kahjud.
täonse
kommunisti ja nende saba-oli
257 vigastatud po-sadadesse
tuhandetesse marka-
B.reemenisWeser staadionil toimus
nimetatud päeval 1200 nekruti pidu-ii
k- vanhutärnine. Saksa Liiduvabarii­gi
NATOsse astumise 25..aastapäeva
puhul. Johtuvalt pahempoolsete or­ganisatsioonide
ässitustööst Burides-wehri
vastu, 'kogunes sel puhul linna
umbes 8000 demonstranti mitrnesu-gustcst
rühmitustest. Neile oli antud
luba rahulikuks -demonstratsiooniks,^
sest demokraatlikus vabariigis on;
na^rivabadus ka riigivastasteL Rahu­liku
demonstratsiooni asemel blokee-;
risid punased kõik staadionile kulge- •••
vad tänavad, nii ^tliidupresident
Carstens ja kaitseminister Apel Olid
sunnitud maanduma helikopteriga
staadionil. Demonstrandid püüdsid
rammida staadioni; väravaid, et sega­da
vannutamist ja nekruteid laiali
peksta. Kui politsei vahele astus, võe­ti
ta vastu'sillutiskivide ja Molotovi
kokteelide rahega. Bundeswehri veo-,,
kid.lükati ümber ja süüdati põlema.
Lööming 'kestis varajaste hortimiku-tundideni.
Politsei vahistas ajutiseks
käputäie demonstrante, kes aga pä­rast
isiklike andmete.: kindlakstege- •
mist vabaks lasti. : ; :
Liiduvalitsus ja demokraatlikud
parteid kui ka massimeediumid on
kommunistide kodusõja ..peaproovi"
üksmeelselt tauninud ja selle vastu
jäleštustunnet avaldanud.: SlPD-frakt-siooni
liidupäevas esimees Herbert
^ Wehner, kes pole just välja paistnud
riigikaitse pooldajana, palus sõduri­telt
andeks solvamise -eest. Opositsi­ooni
poolt nõuti Breemeni linnapea
Koschniki: jo noortesenaator Scherfi
tagasiastumist. Mõnemad kuuluvad
sotsiaaldemokraatide pahempoolses­se
tuba. Löömingu iratsiaatorite hul-
'ka kuulub rida kommunistlikke ja
prokommunistUkke noorteorganisat-sipone,
nende hülgas ka noorsotsid
jä ..kristlikud" noored. Poliitiliselt
vaimuhaigete intelligentide ja peda­googide
külv ori jõudsalt tärganud.
-kk'
. .WAS^II^GTON President;Car-ter
lõpetas põgenike voolu Kuubast
paatidega Floridasse. Kui Castroga
saadakse kokkuleppele teostub põge­nike
transport korrapäraselt DSA
laevade ja lennukitega. Kolme näda­laga
saabus USA randa enam kui
40 000 põgenikku, nende hulgas ka
kurjategijaid ja vamiuhaigeid, kel­lest
Kuuba tahtis lahti saada.
unes
USA-Ie oli suureks võiduks Lääiie-
Saksa olümpiakomitee otsus boiko­teerida
olümpiamänge Moskvas. Va­remalt
vastav komitee Prantsusmaal
tegi otsuse minna Moskvasse. Arva­takse,
et sakslaste otsus mõjustab ka
teisi riike; kus oldakse veel kaheva-
USA diplomaatilisele aktsioonile
boikotile toetajate leidmiseks, on
Moskva tegemas vastukampaaniat
meelituste ja survega. Kui mõnedele
väikeriikidele lubatakse sportlased
tasuta sõidutada Moskvasse, siis Suu­remaid
maid ähvardatakse kitsendus­tega
kaubavahetuses jne. Lääne-Sak-samaale
isegi teatati; et boikoti kor­ral
katkestatakse saksa rahvusest
elanikele väljasõidulubade andmine
Balti rnkidest ja Poolast.
• , GEISLINGEN •(„Meie Elu";
eesotsas punase meelsuse poolest tuntud Günter Grassiga esitasid
hiljuti liidukantslerile avaliku kirja, milles nõuti distantseerumist
Ameerika poliitikast. Parast Vietnami sõda — nii toonitasid raa-matukirjütajad
~ polevat Ameerikal enam mingit õigust moraal­seteks
apellideks/Seltsimeestele andis mehise vastuse^^^^^^^
lehe „Die Welt" 25. apr. numbris Eestist päritolev liidupäevaliige
Olaf von Wrangel, kes kirjutab järgmist:
T.E.S. Täienduskooli 14. lennu lõpetajad. Vasakult: 1. rida: Karin Estrat, Linda Halling, Jaak Raun,
Vivian Oder, Paul Käsigisepp, Ellen Valter, Richard Paju, Liivi Pormeister. 2. rida :Kar!n^^^M^^^
Robert Soosaar, Lima Färnsalis,. Hillar Heine, Piret. Jõgeda, -Mikk Jõgi, Marika Mäeste, Carl Haamer.
3. rida: Viili Lomax Riina Kaunismaa, Ilmar Kütt> Ainu Olup, Peeter ilves> Linda Makk, Sulev Mar­tin,
Silvia Vaikla. Crida-E^
Foto — 0. Haamer
Montreal - märkis emadepäeva
oma traditsiobnipärases soojas mee­leolus.
Pidulik jumalateenistus Jaani
kirikus tõi kokku tä^skiriku ning ju-malateenistuselei
järgnenud aktus,
mis tähistas ühtJa.si täieriduskaali
tänavuse cppeaasta lõppembt, leidis
samuti roh|cearvulist osavõttu.
Üpetaja.HeinoI.aaneot?a jnUüs ja
noorte esinemine sidusid selle j j i ^ i :
päeva- südarrilikuks anstüsav.gidüsoks'
emale. Omakorda Tiõortc ••äljapaist--
vad õppetulemused lisasid rõõrfiu
paljudele emadele ja :vanaemadele.
Kooli j uha t a j a H i 1 j a Teo e. n in g õ De-tajate'Mari
Aseri ning Heino Alto­saare
mõnusad: individuaalsed kaas-:
sõnad igale õpilasele nendt:.-,: li.vnnis-tuste:
juurde valmistasid hiibase
meeleolu ning ilmestasid hästi/õpe­tajate,
ja noorte bmavaholist suhtu- ;
mist. Kuna sedapuhku ei olnud kooli
lõpetajaid, langes tähelepanu seda
enam klasside lõpetajatele 'ja-õppe­töös
eriti silma paistn'id nocirtele.
Toomas ;Puhvel viienda klassi lõpe-tajana
leidis esiletõslimisr oma ees­kujuliku
tunnistusega'ja lalle langes
osaks . Montreali Eelsti Võitlej ate
ühingu kingitus sinl-niust-valge laua-lipu
näol, mille talle tema hoolika
eesti keele lunnustamiseks . andis •
Võitlejate Ühingu esimees Endel Ru-berg.
Samuti leidis^esiletõslmist au-;
hinna näol eriklassi õpilane John Ka-
.dai' oma öppetiJ.!emu;stega. LasteVane-
:mriie komitee esimees dr. Martin'.
Pühvel tervitas noori ja õpetajaid
•ed.ivka õppeaasta lõppedes, ning ko-.
mitee laekur Eero Tae ikoõs noorte­ga
andis õpetajatele: Hilja Teosele,
.Mari Aserile ia Heino Altösaarele üle
suure ,,aitäh!" koos lilledega ning ki­riku
majaholdajale Nikolai Karklini-le
üheskoos väikese ümbrikuga. Noo- •
red Tarmp Ainsaar, John Kadai,
Krista Kadäi,' Jaan' Kukk, Toomas
Pühvel, Kristjan Pühvel, Allan Sutt,'
"Karin Tae, Mari Tae, Mihkel Tae ja
Heiki Viita esinesid ühise koorina
ning individuaalselt Sõnaliste ja muu­sikaliste
ettekannetega, saades sooja
aplausi osaliseks. Õpetaja Heino Al­tosaare
tervituste ja palve järele kõ­las
ühiselt „Ema süda".
/^Nelipühal, 25. man' toi'mut3.Peetri
koguduse jumalateenistus jõekääru
metsakirikus. Teenib praost 0.
Puhm. Esineh pühapäevakooli koor
Margit Viia juhatusel, mängib vaimu­lik
orkester Pia-Korjuse jühriiusel.
Trompetisülist August-Liivoja/- Tort-lustamine
naisringi pooli,.sportlikke
mänge, lastele.:
„Väga austatud härra Günter
Grass! Pöördun Teie kui ühe 'poole,
kes kirjutasid alla liidukantslerile
saadetud avalikule kirjale. See puu­dutab
ainult Teie väljendusi selles
kirjas, rnitte aga Teie kui kirjaniiku
nimekust. ^
' Teie tahate hoiatada liiduvalitsust
kaaSa tõmbamast Ameerika poliiti­kas,
mille tulemuseks võivat olla ko­gu
elu hävitamine sellel planeedil.
Selle tohutu süüdistusega lükkate
Teie kogu asja pea peale, et vahetate
dialektilise akrobaatiaga põhjuse ja
toime.
See pettemanööyer paljastatakse
faktidega. Mitte ÜSA, vaid N . Liit on-liiduvabale
Afganistanile^kallale tun-
• ginudv Mitte ÜSA, vaid N; Liit —
'koos Kuuba ja „DDR-i" abilisfega —
on veriste sõjaväeliste aktsioonidega
arvukatele Aafrika riikidele sotsia­listliku
diktatuuri peale sundinud.
Mitte lääneliitlased; vaid N. Liit õn
pingelõdyendamis-paroolide moond-.
liniku taga harrastanud ääretut rel-vastamispoliitikat,
mis' on jõudude
täsakäalu^bastabiilseks muutnud ja
globaalset .: desarmeerimistaotlust
rängalt kahjustaniid.
uus „MEIE au*' «ellija aitab kas-
Föronto Eesti Selts otsustas abis­tada
organiseeritud eesti noori kes
lähevad ESTO80-Ie ja korraldab sel­leks
„ESTO '80 LOTO". Seif? loodab
sellejuures l^aasmaalaste sQOJale
suhtumisele nagu varemaltki alati on
osaks, saanud T.E.S.4 ettevõtteilt'
Ulatage veel täna oma abistav käsi
lunastades „ESTO '80 LOTO" pile-teid.
Pileteid saab realiseerimiseks
tellida Aksel Veedla'lt telefonil 757-
7763 või aadressil: 33 Beacon Rd.
Scarborough, Önt. MIP 10^.
„ESTO '80 LOTO" loosimine toi.
mub 18. oktoobril, 1980. a. ja võitu­deks
on $1) $1,000.00, 2) 1500.00; 3)
J250.00,,4) LobutusauMnd.;
faktid, mida peate võtma
omale teatavaks, kinnitavad kõigis
arusaamises, et see on N. Liidu agres­siivne
ja ekspansiivne poliitika, mis
maailma rahu ülimal- määral ohus­tab.
President Carter on näidanud
seni N. Liidu, vastu palju kannatlik­kust
ja head tahet. Kui ta nüüd
sündmustest tingituna näeb ennast
olevat sunnitud nõukogude imperia­lismi
pidurdama, siis ei toimu see
'•mefe-^ ja. ka Teie --vabaduse huvi­des,
vaid ka maailma rahu säilitami­seks.
Sest ajalugu on meile küllalt
i õpetanud, et kes järeleandmisega ta­hab
rahu säilitada,' 'kutsub tahtma-
. tult sõja välja..
Ori' kerge nõudlyst esitada,
: tika peab vastama inõiääh;;|ä^äfi
mõõdupuule. Aga reaalsuses õn^raS"
ke seda kõrget nõudlust lunastada
päris jäägitult. Ühendriikide sattu­mine
Vjetnami konflikti oli tookord­se
president Kennedy vastus kommu­nistlikule
väljakutsele. Teile jääb
loomulikult õigus seda angazhementi
õrnast vaatevinküst kritiseerida. Aga
Teie üldotsus, et Ameerika vahtsus
olevat hiljemalt alates Vietnami sõ-,
jast kaotanud igasuguse õiguse mo­raalseteks
apellideks, on kurvaks
näiteks isehakanud rnoraalilugeja ta­lumatule
sümakirjatsemisele.
ÜHEKÜLGSUS ;
Eriti jahmuma paneb seejuures •
Teie konsekventne ühekülgsus. Kuhu
jääb muide Teie moraalne nördimus
julma põgenikehäda üle, mille eest
Kagu-Aasiason kommunistid vastu­tavad?
Ja mis ajast peale hiljemalt
on Teie silmis N. Liit kaotanud iga­suguse
õiguse moraalseteks apelli­deks
? Kas alates Baiti riikide alista-misest
Hitler-Stalini kokkuleppe alu­sel
ja pärast Ida-Eurööpa rahvaste
allaheitmist 1945. a.? Või alates 17.
juunist 1953,. alates ungari ülestõu­sust
.1956, sissemarsist Tshehhoslo-vakkiasse
1968, Afganistanist, või ala­tes
mis ajast? '
Aga selles suunas näib Teie'mio-raalne
sensiiblus olevat alaarenenud.
Teie nõuate tähelepanu osutamist
igale, rahupakkumisele ükskõ,i'k kust
see ka ei tuleks. Kui N. Liit' teeb ra-hupakkumisi,
millede usaldusväärsu­se
ta aga vastupidise käitumisega
ümber lükkab, siis annate talle näh-'
tavasti moraalse usaldusväärsuse,
miile aga tahate l)SA-lt ära võtta.
• Oportunism N.. Liidu ees seotud
järeleandlikkuse ja allaheitlikkuse
. zhestidega oh viimase aastakümne
vältel paljukiidetud retseptiks, et-ra­hu
muutuks kindlamaks. Selle .tule­musena
on nüüd rahu ebakindlam
kui kunagi varem. Kes seda konse­kventsi
teatavaks ei Võta, kannatab
akuutse reaalsustunde puudumise
all. Ta kõlbab kõigiks, aga mitte po-
' liitikuks: Giinter Grassi kirjaniku-
--.mainele olnuks kasuhkum 'kui ta
oleks oma poUitilise plekktrunjmi
Tcappi jätnud. Valimisabistaja Gün­ter
Grassiga satub SPD ^tüki enam
ca
Ajal, kus-kümned tuhanded aulo-tööhsed
saavad tööpuudusel hundi- ,
passi, teeb vene auto Lada võidukäi­ku
Kanadas. Seda autot ei osta mitte
üksi kommunismi pooldajad, vaid ka
paljud teised kanadlased. Möödunud >
aastalmüüdi Kanadas 1,788: Ladat ja
sellel aastal müüakse üle 15,000 Lada.
•Nüüd.on Lada qmänikel tekkinud
raskusi. Mõned parkimisplatsid ei lu­ba
Ladat parkida. Kuid halvem on
asi,sellega, et Lada kerele tekkivad
kriimustused, sirbi ja vasara ning ka
haakristi märgid ning halvakspane­vad
kirjutised. Omal ajal toimus
Vplkswageni omanikega sama lugu..
Tavaline pealkiri on „Commie Sup-porter",
EI. ;.V^',
MINGIT •
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
J918.
FONTMC BUICK
348 Danfortb Ave.
Telefon-äris: 461-3561
• • • I- . . , • • . -
PONTIAC •.
BUICK . \.
^ LEMANS .
^ PHOENIX ':.
FIREBIRD
I SÜNBIRD
• CENTÜRY •
ÄCADIAN
SKYHAWK
G.M.G. Veoautod..
Pruugitud autod
kahtluse alla, et tal on hoolimata
moka otsast öeldud truudusele Atlan-di-
paktile blokivaba süda."
..^ •"•.••-kk-"