Meie Elu = Our life, May 22, 1980

              . , '
----
'«'• ••- :^ V"-?--''' -u^.:-^.^':'
- i ' ; .1:
mOÄPÄEmL, Ž2. MML - 1 ^ „Meie Elu" nr. 11 (1579) 1980 ,
aa
Äustraalia-Nõukogude Liidu Sõp­rusühingu
. kutsel pidi külastama
Austraaliat kuulus Nõukogude kos­monaut
kindral-leitnant Vladinür
Shatalov. Nüüd aga selgus,'et välis­ministeerium
keeldus andmast sisse­sõidu
viisat nii temale kui ka ta saat­jale.
Mõlemad pidid osa võtma kon­verentsist
^Sydneys, mida organisee­ris
sõprusring.
Sel puhul ilmus ..Isvestijas'' tera­valt
hukkamõistev ikirjutis, just kui
Nõukogude Uit I ei olekski see riiik,
'kes ise kõige rohkem diskrimineerib
viisade andmisel, ^
yälisministeeriümil teatel viisa
keelati kindral Shatalovile ja ta saat­jale
seoses kehtestatud kitsenduste'-
ga kultuurilise iseloomuga suhtlemi­se
alal - Afganistani sündmuste tule­musena.
Sel puhul väiisministeeriüm
teatas täiendavalt 4. aprillil k.a., et
alatest 9-st jaanuaristik.a., millal vas­tavad
kitsendused kehfeštati, bn
keeldutud viisa andmisest Nõukogu:"
: de Eiidu kodanilcqre 37 juhul ja; ra­huldati
viisasaamiše soovi samuti 37
juhul. Viisad anti neile, kes tulid era-viisilistele
külaskäikudele sugulaste
juurde, ajakirjanikele ja Nõukogude
Liidu siinsete diplomaatiliste mis­sioonide
liikmetele.
Sissesõidu luba ei antud Austraa­lial
välisministeeriumi poolt ka kol­mele
Nõukogude Liidu kõrgele koh­tunikule.
Nõukogude Liit oli uiks sajast rii­gist-,
kes said 'kutse saata kolm onia
kõrgemate instantside kohtute esin­dajat
uue Kõrgekohtu hoone avami­sele
Canberräs ja sellele eelnevale
apellatsiöonikohtunike konverentsile.
Sydneys.
Sydney Kuningliku Põllumajandus­liku
Seltsi kevadpühade näitusest pi­di
traditsiooni kohaselt osa võtma.
ka Nõukogude Liit oma rohkete eks­ponaatidega.
Need saabusid aegsasti
Sydneysse ja laaditi ka kohe maha,
kuid samas laaditi valitsuse korral­dusel
tagasi laeva, kuna Nõukogude
Liidu osavõtt näitusest langes keelu
- älla. Sel puhul Nõukogude Liidu
saatkonna esindaja Canberräs teatas,
et vene Kaubanduskoda kavatseb
nõuda näituse korraldajalt „ainelise
ja moraalse" kahju eest kohtu teel
'kompensatsiooni üle miljoni dollari
suuruselt.
India ookeanis, umbes 2(K) mere­miili
kaugusel Adelaide'ist, läks põ­lema
Liibanoni aurik „Fariid Fares",
mille pardal oli ligi 41.000 lammast.
Laeva nieeskonnal õnnestus lahkuda
põlevalt laevalt ja 72^he mehe seast
uppus ainult ülemkckk. Põlev laev
vajus põhja koos lammastega.
NEW YORK - Pühapäeval, 27. ap.
rillil täitus Lexingtoni kirik eestlas­test,
kes olid tulnud, iet elada kaasa
õnnestunu^ kontserdile, mis oli pü­hendatud
fldalbert Virkhausi rikka­likule
looiningule. Sellega tähistati
ühtlasi helilooja 100 aastast sünni­päeva.
94 a. abikaasa Helene Virk-haus
oli kohale tulnud Rochesterist.
Temaga oli kaasas tütar Kirsti Virk-haüs-
Kjieldsen koos tütre Tiinaga.
Teistest perekonnaliikmetest viibi­sid
kontserdil pojapojad, surma läbi
lahkunud Leo Virkmäa perekonnast,
koos oma ema Lydia Virkmaaga.
Koguduse Segakoori kõrval esines
seits^ solisti: sopranid Lydia Keerd
ja Helmi Mändsalu, bariton Peet Jür-gensteiny
tenor .Hillar Saareste, Val-deko
Kangro viiuUl, Jüri Täht tsellol
ja 'koguduse organist Meta Noor-kukk.
Sõnalise osa eest kaqdis hoolt
Juta Kurman. Praost Rudolf Kiviran­na
'kandis hoolt usulis-rahvuslikiv
meditatsiooni eest •
Juta Kurman oma kõnes andis üle­vaate
A. Virkhausi elust ja loomin­gust.
Juba a. 1907 oli Ä. V. esimese
eestikeelse ooperi mõtte algataja, or­ganiseerija
Ja selle muusikajuht. 25
aasta joksul ta oli Tartus Tfeffneri
Gümnaasiumi muusikaõpetajana sel­lise
mõjuga, et tema õpilased 0,
Roots, I. Mandre, V. Kook; V. Kang­ro
j . t valisid omale muusika tee. Sõ­jamöllus
on, palju Ä. V. ilmalikust
loomingust läiiiud^kaotsi.
• COVENTRY {,Mäe Elu" kaastöölisdt) — SPORT 1?0L1I.
TIKA on ikka veel siinsete tõsisema-sisuga päevalehtede („Pi Tele-r
graph'' jt») juhtkirjade aineks, millele järgneb lugejate-kirjade
sadu, vahest ka välismaalastelt Ida-Euroopast, kel on olnud isik­likke
kokkupuuteid Vene võimudega ja tunnevad Vene poliitilist
mentaliteeti paremini kd naiivsed ja äriliselt mõtlevad parteipo-
.Mitikud: Läänel.'. V;'"
Hiljuti avaldas „D. Telegraph" (27.
märtsil) pikema juhtkirja teemal:
„Kas olümpiakeeld takistanuks Hit-lerit?"
Kirjutis pii Sir Hugh Green'i
sulest, enne-sõjaaegselt „D. Telegra-phi"
kiFJasaatjalt Berliinis. Sir Hugh
Greene lõpetab oma artikli 1936. a.
Berliinis toimunud olümpiaadi tee- :
mai järgmise pildiga: „Ma võin sul­geda
oma silmad ja kuulata tuhan­dete
möirgamist hiiglasuurel olüm­pia
staadiumil Berliinis tollel kaugel
augustikuul. Natside 'juhid, kes istu­sid
võidurõõmsalt autribüünil, pn
nüüd surnud, kas enesetapmise või
poomisnööri läbi, ^ enamikus nende
pooldajad surid. Uaslahingväljadel
või Saksamaa pommitatud linnades,
minu runieenlasest sõber (ohvitser),
tõenäoliselt suri Venemaa steppidel. •
Mis vahe olnuks, kui seal (olümpiaa­dil)
polnuks JesselOwenš'it (suri.hil­juti
Ameerikas 66-a.vähjatõve taga­järjel),'
kes är^ritanuks oma musta na­havärviga
Hitlerit või kui reporterid
ja kaamei^a-mehed polnuks seal, et
jäädvustada kaasaegset sündmust jä­reltulevatele
põlvedele?" --. Jesse.
Owens, ameerika neeger, teatavasti '
võitis Berliini olümpiaadil neli kuld­medalit,
näidates aaria rassiteooria
eiuvõõrsust, mis ajas Hitleri marru,
nii et ta lahkus aütribüünilt.
Sir Hugh Greeri'i artikkel on too­nud
lehe toimetusele rohkesti kirju
lugejatelt, kes polemiseea^ivad spordi
ja poliitika-teemal. Üks nendest —
Vladimir Skutiria, mainib oma pike­mas,
lugeja-kirjaš ka Eestit: „Mä tu­len
(eluneb; nüüd Londonis) Tshehho-sloväkkiast,
"päikesest, Nõukogude- '
poolt okupeeritud maalt Euroopa
südamikus. Ühe aasta elasin Shyeit-sis,
olles veetnud viis aastat poliit-
; vangina kommunistlikus vanglas. Sa­mal
viisil, kui 20 miljonit põgenikku
Euroopa kommunistlikest riikidest,
ma jälgin hirmuga, kuidas Venemaa
üksteise järele okupeeri^ riike meie
sinisel planeedil..
Viimane oli Afganistah. Ja Rahvus­vaheline
Olümpia Komitee tahab sel
suvel minna Moskvasse jä näidata
austust "punasele tsaarile Leonid I-:
sele (või Iljitsh II, kuidas soovite) ja
jätta muljet, et see fakt ei ole. polii­tiline
sündmus. Tema (s.o. lord
Killanin;) peab küll kannatama mä­lu
kaotuse all, kui täile ei meenu aas­ta
1936, kus tema eelkäijad karjusid
,,Sieg Heil" ja surusid massmõrvari
Adolf Hitleri kätt. — Sellest on nüüd
täpselt:30 aastat tagasi,-mil Londo­nis
ä. 1950 toimusid hokimängu esi­võistlused
ja kogu tshehhoslövakkia
meeskond' arreteieriti ja mõisteti pi­kemaks
ajaks vaiigiy süüdistusega, et
neil oli kavatsuslköju mitte tagasi
pöörata! — Nõukogude Liit oli just
- astumas niaailma hokimängu areeni­le;
Tshehhoslövakkia oli sel äial Eu-
, roopas juhtiv ja maailmameister.
ifiniiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin^
-JV Laup., 24. mail Välismtšjoni päev
Toronto Eesti Baptisti kirikus algu­sega
kl. 12 p,
-jtr Reedel, 30. mail Friit Vesilhid—
„Tänapäeva Eesti", Tärtü CoUege'is
algusega kl. 7 0. I
Nõukogude Liit, resp. Venemaa ei
võinud taluda, et nende tiim, nn. Sta-lini
vahvad pojad, saab kaotuse osa-lise'ks
ja kaotavad satelliit-meeskon-nale,
koloniaalrahvale.
See oli põhjuseks, miks tshehhoslö­vakkia
juigeofeku-ašutised saatsid
kogu meeskonna vangilaagrisse. Ot-'
suse täideviimine jäeti vangistajate
hooleks. Sellistel üksik-juhtudel Nõu­kogude
võimud ei saanuks sekkuda
Tshehhoslövakkia siseasjadesse. —
Kui parast palju aastaid vangis viibi­mist
hokimängu sportlased saabusid
koju, olid nad tervislikult ruineeri-tud,
kuid rehabiliteeriti ppliitiliselt!
Ja nüüd —-^sport ei ole poliitiline ja
keegi ei saa arreteerida sportlasi, ku­na
nad mängivad hokit paremini kui
nõukogude sportlased.
Võib-olla keegi ei ole ütelnud lord
Killanile (Rahvusvahelise Olümpia­komitee
esimees!) et Mehhiko olüm-pia-
mängude võidumees — Vera Gas-layska,
tehti vaikseks, kuna ta ei as­tunud
komparteisse. Kas ta (lord Kil­lanin)
teab, et tuhanded sportlased
ei saa^iVÕistelda kuna nad ei vasta
totalitärse rezhiimi poliitilistele nõu­etele?
— Osa tänavu-suvisest õlümr
plaadist peetakse Tallinnas, Eesti
pealinnas, maa, mida okupeeriti Nõu­kogude
poolt 1940. a. koos Läti ja
Leeduga. Nendest maadest mitmed
miljonid on küüditatud Siberisse., >—
Kas lord Killanin tõeliselt ei tea mi­dagi
nendest sündmustest või ta näit­leb
nagu alasti kuningas Andersoni
muinasjutus, kes sõidab läbi linna
oma „õnnelikus särgis"? .
Vladimir Skütina lugeja-kirja täi­endab
Jacqueline Elton Gambridge-
'ist teemal: „Külma sõja aastad":
Kuna Sir Hugh Greene annab pilt^
liku ülevaate natside reaktsioonist
olümpianböikötile, minu arvates on
ta ekslik selle kõrvutamisel olümpi­aadiga
Moskvas. — Vaatamata selle­le,
et inglase silmis mõlemate juures
on tegemist rõhuvate totalitarsete
valitsustega, siiski seal on olemas
suured erinevused. — Hitler oli tol­lal
võimul ainult kolm aastal; polii­tiline
tõusik, kes'kasutas ära poliiti­list
segast olukorda Saksamaal ja
samuti ebamäärast rahvusvahelist
olukorda. Noil päevil olümpiaboi-kott
võinuks lõppeda ettenägematult.
Nõukogude Liit on eksisteerinud
meiega juba pikemat aega (tegelikult
62 aastat!). Selle aja jooksul meie
oleme mänginud jõ-jood detente ja
külma sõjaga, -r Afganistani dku-patisoon
ja sellega kaasuvad poliiti­lised
häired poliitiliselt tundelises
piirkonrias, kui venelasi ei pidurda-ta,
nad ei hooli vastutusest inimkon­na
säilimisest nukleaaršel ajastul.—-
Oodata kuni Venemaa juhtkond tu­leb
mõistuse juurde, on võibolla lii­ga
hilja. 01ümpia-.boikott võib olla
efektiivne hoiatustuli Kremlile".
Lord Killanini juures on tegemist
vanemasse generatsiooni kuuluva
mehega, rahvuslikult päritolult iir-.
lasega." Inglismaal on ilmunud raa­mat
„Fit To Lead" Hugh L'Etang'ilt;
mis käsitleb kadunud Lääne riigi­meeste
võimetust ja invaliidsust rii­gijuhtimisel;
Tüüpilise näitena tuu-aiks
siin USA sõjaaegne president
Roosevelt'i' Jalta konverentsil, ikes
haige iniriiesena toimis venelaste
soovi kohaselt. Ta nõustus kogu aeg
GEISLINGEN (M. E.)—- Keset :
kõige palavamat defeatti Moskva boi­koteerimiseks
olümpiamängude pai­gana
avaldas Bonnis ilmuv saksa juh­tivamaid
päevalehti „Die Welt" oma
22. apr. numbris lugejakirja, millele
oli alla kirjutanud Eestlaste Keskko­mitee
esimees Saksamaal J; Värstrik,
tuues esile mõttekäike, mida seni po­le
siin veel arutatud. J. Västrik kirju­tab:-;,
^
„Maailma haaravas vaidluses olüm-piamäng;
ude umber ignoreeritakse
muuhulgas kaks tähtsat fakti:
: vKolme Balti riigi (Eesti, Läti ja
Leedu) õigusevastane okupeerimine
nõukogude venelaste poolt pole pea­aegu
kõigi demokraatlike riikid§
poolt de jure tunnustatud. Kui aga
iiüüd olümpiaregatt Tallinnas (Re-val)
läbi peaks viidama, siis oleks see
esmakordne olümpiamängude aja­loos,
et olümpiamängud korralda-ta!
kse ühes okupeeritud riigis.
Peagu kogu maailma ajakirjandus
käsutab eksikombel kommunistlikku
parooli „olümpiäboikott". Seejuures
pole veel ükski isik ega ükski riik
rääkinud olümpiamängude vastu,
vaid ainult läbiviimise koha vastu.,
õigel viisil peaks öelda'ma.i,olümpia-paiga-
boikott". On imestusväärne,
kui sageli võetakse mõtlematult üle
vene-kommunistlikud paroolid."
Allkirja juures märgitakse lehes, et
Joh, Västrik on Eestlaste Keskkomi­tee
esimees Saksa Liiduvabariigis.
• Mi ^
20,21/22 mdl--^^^b^
sissepääs
.Eriline vaimulik
avatakse kell 6.45 pl.
7
lisulahkudest ümber maailma on
kuulnud Morris Cerullot kõnelemas ja kuulutamas Jeesuse Kristuse
imeteolist tervendaMsjõudu. Kui mees ütleb ,JEi ole enam midagi
meie võimuses, mida saaksime teha..
Cerullö õpetuse aluseks
on armastus, usk, erilised või­med
(charistimatic) terven­damiseks
ja ettekuulutus. '
Tooge kaasa kedagi, kes vaj^b
tervendavat abi.
S ^ Ä a a d i Krusaad on käendatud palju-solist
Archie Dennis, de Toronto ümbruskonna ki-tgal
atuf""^^^ rikute poolt kõikide inimeste
Jaoks, vaatamata usule.
• • •
Halvatud kõnnivad.' Kurdid saavad kuulma. Pimedad nägema. Kargud, visatakse ära,
. i i i i i i i i i i i i i i i i i i i a i i i i i i i i i t i i i i i i i i i a i i a i i a i i a i i i i i i a i i i i i i i i u a i l i i i B i i a i i i i i i i i a i i Q i i D i i B i i Q i ^ l l l . l l i m i O l l l l i a i l D I I D I I I l l l Q l i D I I Q I I D I I Q I I D I I Q I
Westhplmlaste Koondise kokkutu-.
lek toimub TorontoS; reedel, 30. mail
E.Ü.S.-i ruumes 905 CoUege Street.
Algab kell 7 õhtul peakoosolekuga,
.millele järgneb omayaheline koosvii­bimine.
Koösviibimjsest osa võtta
soovijaid palutakse Võimalikult aeg­sasti
registreerida tlelefoni teel all-järgnevaile:
E. Toiger284-5306, E.
Salurand — 465-2219 (tööl)> L: Pihl-berg
• - 368-3304 (tööl) või R. Piiroja
~ 445-7630. Kaugemal elavatel kirju­tada
„Must-Valgel" nr. 1 toodud ju-hätuseliikmeteaadressidel.
Anekdoodid iseloomustavad silati
kõige enam rahva suhtumist nähtus­tesse.
• / , -
Cärter ja ;Brezhhev sõidavad Viini
lähedale ringsõidule. Järsku hakka­vad
neid taga ajama röövlid. Carter
viskas autost välja rahapaki. Rööv­lid
ei hoolinud sellest, vaid jätkasid
jälitamist. Siis kritseldas Brezhnev
midagi paberile ja viskas selle auto­aknast
välja. Röövlid olid kohe ta­gant
kadunud. Garter pärima: ,,Mis
sa kirjutasid neile?" Brezhnev: „See
tee viib kommunismi!"
• k .V:
Noor tartlane ootab kärsitusega
bussi. Seda ikka ei tule. Lõpuks ta
kähvab: ,>Oota bussi nagu uut valit­sust!"
Lenin hakkab hinge heitma. Il­mub
ingel, kes paneb ette esitada
kolm viimast soovi. Lenin: „Tä^an,
et kõik inimesed oleksid targad
sad ja kommunistid!" Ingel v
„Paraku. ei saa kõike kolme koi^faga
mitte kuidagi täita, sest kui inimene
on tark ja aus, süs ta pole kommu­nist,
kui ta on kommunisti ja aus,
sus pole ta tark, kui ta on aga tark
ja kommunist, siis pole ta mitte su­gugi
aus..."
au-stu:
Stalini soovidega, müles ei suutnud
isegi, takistada ChurGhill. — John F:
Kennedy (kes mõrvati Dallases!) oli
poliitilise juhina liiga edev, et kanda
avalikkuses prille. Ta kannatas Äddi-spn'i
tõve all, .tõsine näärmete funkt­siooni
takistus, mida raviti steroiidi-
.: ga.
Paljudel riigimeestel on ja oli nõr­kus
alkoholi vastu: Nad olid teadli­kud
vene külalislahkusest ja lange­sid
selle ohvriks. Dr. Etang toob siin
näitena Huglv Gaitskelli (kunagine
Briti Tööerakonna juht), kes muide
ettevaatlik, kuid talutati; Moskvas
purjus olekus kahe polütüise sõbra
(Denis Healey ja David Ennalsi) va­hel
välja. Sama autor vihjab Kremli
vjoomakoninietele^purunenud klaasi-de
juures jäid purju Kremli külali-
. sed Stalini päevil. Stalin aga ise jät­te
„joomist" — ;|avaliselt sruusia
JVein segatud „ e r i% vodkaga". Isegi
ülemkelner ei teadi>ud( 1), et Stalini
joomise juures õlletegemist tavalise
veega, mille klaasis jäätükid, mida
kord ülemkelner juhuslikult üksinda
olles avastas!? Jätanie selle Kremli
„joomistehnika" saladuse tõepärasu-se
prantslasest arstiteadlasele. '
ARTO
Brezhnev läheb ja veab enda järel
kitse. Podgomõi tuleb vastu ja pä­rib:
„Kuhu sa seaga lähed?" Brezh­nev-
„See on ju kits, kas sa ei näe
siis?" Podgomõi: „Ega ma sulle öel­nud,
nia küsitlesin kitse!"
Nõukogude valitsus otsustas kõike
isemoodi teha. Otsustati:, „Teeme
näo, et maksame töölistele palka, va­na
süsteem on ära tüüdanud." Tööli­sed
vaatavad4ogevad ja. leiavad, et
kõik peaks olema harmoonias ja te-näo,
et töötavad...
^
Kossõgin viibis Taanis ametlikul
visiidil. Järgmisel hommikul läheb ta
peaministri ukse taha ja koputab:
See ehmub: „Jumala pärast!" Mis on
ometijuhtunud? Mis mi vara muret
.-..teeb?"',^ •. •
Kossõgin: Nägin öösel kummalist
und, et Taani parlamendihoonel leh­vis
punane lipp ja kõikjal olid loo­sungid
tekstiga: kõigi maade prole­taarlased,
ühinege!" Taani peaminis­ter
kostis vastu: „Ma ei näe snn mi­dagi
kummalist, meil ju alles võidel­dakse
selle eest, mis teie olete juba
saavutanud, kas see võitlus ka vilja
kannab, on iseasi. Võitluse käigus
tõstetakse ikka lippe ja püstitatakse
loosung?
a
5
a,
õ , s
s
o
-5
5
£
õ
5
m
m
m
5
m
m
5.
S
£
5
m
. £
DI
2
a
s
5
n
a
n
a
5
õ.
-5
õ
o
5
a
'5
õ
õ
õ
õ
õ
a.
õ
õ
n
a
õ
.AFGANISTAN Ireeninglaa-ger
praktiliseks pingelõdyenda-miseks.
AMETIÜHING —-kunstväetis •
inflatsiooniväljale.
BENSIIN - lõhnaõli 2L sa-jandü.
j
BÜROKRAAT - kindlapalgali-ne
kilplane.' ••
DEMAGOOG — subjekt hästi
targa, kõrisõlmega.
DEPORTEERIMINE - massi,
turism töörahva paradiisis.
EELVÄGl — Lenini kasulikud
idioodid läänes.
EKSITUS-idapoliitika. ^
FORMAAT — defitsiitomadus
riigimehe atrapi juures.
FRAKTSIOONISUND - polii­tiline
põrsalõikamine.
. GEOGRAAFIA — maastikuõpe
sõjaväes.
GIID — palgaline valetaja „In-turisti"
juures.
HABE partei liikmekaart
mõne nooruki visaazhil. ,
HALDUSKULUD - vt. karita-tiivne
tegevus.
INIMÕIGUSED — jalamatt ida
poolkeral.
IRAAN — riik, mis omadega
Pärsias.
[ JALGPALLIVÕISTLUS - kol-kapatriootide
kodusõda.
JÕGI ^ heitvete kanal.
KABUL — tuntud talikuurort
tankituristidele.
• KUUBA — kurjaloomuliue
kasvaja Kariibi meres.
LETÄRGIAvt UN.
LIHASÖÖMINE - barbaarne
kodanlik igand.
. MOODNE MAAL — pilt nelja
riputushaagiga.
MULLA ~ kingsepp, kes vis­kab
liistud nurka; vana muld.
NIHITS-rnimekas publitsist
globaalse ajalehe „Paper Basket"
juures. I
NOKAGA JUTT —. valitsuse
teadustaja dementi.
ORAV — orjalaagrist eluga
pääsenud rebane. .
OLÜMPIAMÄNGUD MOSK­VAS
— ajütest. poliitikutele,
funksionääridele ja atleetidele.
V PANTVANGIDE VÕTMINE -
kõrgem diplomaatia.
PARTEI LIIKMEKAART —
võimete lünga topend.
RAHU — ajaratta hädapidur. -
. RAKETT — poliitiline argu­ment.
^ ;
SOSS — sotside pirigelõdvena-dus.
.
SPORT — ebamäärane segu
ärist, dressuurist, propagandast,
shovinist ja dopingust.
TEISMELINE - alaealine,
-aruline ja -mõõduline perekon­napea.
TELER — vacnuriist iseseisva
mõtlemise mõrvamiseks^ •
UDUJUTT — reklaam; propa­ganda.
*
. UMBLUU - Tass'i teade.
VANGIMAJA — kõrgem õppe­asutis
pasatskitele.
VENELANE--aadliseisuse lii­ge
sulasrjikides.
ÕLU — antvärgi kütus.; ;
ÕNNEASI — mõistus.
ÄIGEPREPARAAT - habe­messe
istutatud võõras rusikas.
ÄRI IDAGA — kodusel . teel
põrgukatla valmistamine; maks­tav
piiurahaga.
OIKUMEENILINE JUMALA­TEENISTUS
- uSusõda Iiri­maal.
;
ÖÖVAHT — politseinik promi­nendi
villa valves.
ÜLEAJÄTEEIJA — igavene
üliõpilane.
/ ÜLIVÕRRE — mina ja minu
lapsed, i
: IDIIDlIDIIQilOilDIISIIOIIQIiaiieillllllllllllOIIIIIIIIIIlllIIIGIIQllDMfillllllDIIIIIIIIIIIIIlM^^
Järgmisel varahommikut koputab
Taani peaminister Kossõgini resi­dentsi
ukse taga. Viimane on imestu­nud:
„Mis lahti, härra peaminister.?"
Too vastu: „Ega midagi erilist pole­gi,
tahtsin vaid öelda, et nägin ime­likku
und." Kossõgin pärima: ,yMidä:
te siis nägite?" — Peaminister on
meeleldi nõus seletama: „Nägin, et?
tornis lehvib punane •
lipp..," Kossõgin muigab: „No see
lehvib seal juba 62 aastat, ma ei näe
siin midagi imelikku." Ametivend li­sama;-
1, Jah, aga sinna oli kä midagi
kirjutatud..." Kossõgin uudishimu­likult:
„Mis sinna oli siis kirjuta­tud?"
Teine kostma: „Ma kohe mitte
kuidagi ei aru saa, sest kiri oli hiina
hieroglüüfides..."
I, Lo
mm
•"'Ä-S!--.-'