Meie Elu = Our life, May 14, 1987

              l i H 2 <f
40) 1987
at
e ees ja
em ette-rastmit-
'k survel
amiseks
lusti kõr-tsess
on
das, kus
) surma-
[karislus-anglaka-laAdänud
Pealegi
ud kõr-a
nende
tänapäe-iooni
ta­lk
yasta-elesele-inimlik,
aksuga.
on õigus
igus ke-
_ õigesse
lelepanu
|elt: Igas
jmi põhi-loidmine
Kuidas
Ivastased
teri? Siin
is! ^eega
loogika
muhtlus,
gangster"
56 ka tap-ihte
teos­eile
proh­vet
Moo-r.
Mö.
iseinime-
)pis oma
fe pärast.
i inimese
ja kajab
loodusõi-jdinime-tad
teod
A.M.
lUS
phtüprot-
56 kürite-fagris
vii-^
laialdast
Jt ta ei ole
igris.
jnj kes on
[ivimater-
'^ani", kes
litte uk-ee
infor-ongresBi
jakurjate-et
ta on
Ilse ,,Ivan
[itegudes),
ijuki süü-saadetud
ikaatidele
[ -
[akslastelt
[itudjuuti-
'õtnud ka
f^eid huk-ühenduse
Itlasi õieti
Grattan
nud raama-
|Nr.4430",
iseltömil-
Il986 ütles
lirezHere-iarlamendi
le ja olen
rääkida.'V
et EuroO''
last.
li';'
11..
l"'r'
9» nr. 20 (IMO) 1987 NELJAPÄEVAL,
rmr
Rootsi leht!
• e
® Juudi Maailmakongressi presl^
dent, Montrealis sündinud Edgar
^.STOCKHOLM-(EPL) - Eesti, Lä-'
ü ja Leedu saavad, nagu „Dagen8
Industri" Moskva-korrespondent
Sten Sjöström raporteerib, peatselt
õiguse otsekaubanduseks Rootsi jsi
muu välismaailmaga. Kuu aja pä-st
olevat oodata konkreetseid ot°
Ja mitte ainult Balti, vaid ka tei
md liiduvabariigid saavat taolised
õigused, kui uskuda informatsioo­ne
Moskvas. Käimas olevat nimelt
üldine kaubanduse detsentralisee­rimine.
Senini dirigeeris kõike tsentraal­selt
tööstusministeerium. Sealt on
reporterile kinnitatud, et edas|)idi an­takse
võimalus otseekspoifdiks-im-pordiks
ka suurettevõtetele,
'„Dagens Industri" rõhutab, et
rootslasi huvitab eeskätt otseäride
tegemine Baltikumiga. Mitte ainuh,
et need on lähimad naabrid, vaid ka
selle pärast, et balti kaupade kvali­teet
jä väljatöötlus on silmapaistvalt
parem. Pealegi on Baltikumis suure­mad
kogemused väliskaubandusega
kui Venemaal.
Vähemalt Eestis, kirjutab ajaleht,
on vabamaks kaubavahetuseks eel­tööd
jõudnud üsna kaugele. Ja kui
juhtub, et esialgu,,vabakaubandust"
kohaldatakse ainult piiratud ulatu­ses,
siis on just Eesti esijoones kõne
all. Baltimaadele otsekaubanduse lu­bamisega
kannatab senine otsekau­banduse
tsentrum Leningradis „Le-nintorg",
millisel on piiratud kau-baliikide
arv, eeskätt tarbekaubad ja
milline on kaubavahetuses olnud ai­nult
Rootsi, Soome ja Norraga.
ressi Budapestis peetud koosole­ku],
et Atsotria president Kurt Wald-llaeim,
on „osa natside mõrvamasi­nast".
Ühtlasi soovitas ta Waldel-mil
astuda tagasi Austria presiden^
di kohalt. Waldheimi advokaadid
reageerisid Bronfmani avaldusele
vihaselt ja teatasid, et Waldheim
kavatseb Bronfmani laimamise pä-mst
kohtusse keevata.
# Belgradist teatatakse, et Ame@°
rikast väljasaadetud jugoslaavlase
Andrija Artukovici kohta sõjakuri-le
pärasi
atmine on
tema halva tervise pärast Belgradi
legaalsetes ringkondades arvatak­se,
et Artukovic jääb vanglasse ek
Peminister Mulroney poolt kok^
kukutsutud erakorralisel provintsi
peaministrite konverentsil saavu­tati
kokkulepe kaua vaidlusaluseks
olnud Quebeci provintsi Kanada
põhiseadusega ühinemine küsimu­ses.
Quebec ei ühinenud 1982. aas­tal
kehtima pandud Kan'ada uue
põhiseadusega, kuna seal ei olnud
eriõigusi prantsuskeelsele Quebe-eile.
Pärast mitmeid läbirääkimisi ja
Ontario peaministri Petersoni va-
.hendust saadi peetud konVeretntsil
kokkuleppele, mille saavutami­seks
tehti järeleandmisi nii Que­beci
kui ka teiste provintside poolt.
Põhimõtteliselt tunnistati Quebeci
erilist oli^korda ja anti provintsile
erilisi õigusi kultuurilisel ja sot­siaalsel
alal. Erilist veto-õigus^ põ­hiseaduse
muutmislp külmuses
siiski Quebecile ei antud, vaid selle
õiguse said kõik provintsid. Saavu­tatud
kokkuleppe kiitsid heaks ka
geeritakse nüüd ametlikuks sea­duseelnõuks,
mis ametlikult võe­takse
vastu lähemal ajal peetaval
uuel peaministrite konverentsil.
möjugrupid Kanadas
President Reagani külaskäigu pu­hul
Kanadasse korraldas ,,Council
of Ganä,da" demonstratsiooni Otta­was
parlamendihoone ees mõjusta­maks
Kanada valitsust, et ta ei toniks
olla järeleandlik USA presidendi
soovidele ja nõuaks kiireid samme
USA valitsuse poolt happelise Vihma
(acid rain) vähendamiseks .ning
Ameerika looduse kaitsemiseks.
Nõuti, et Kanada ei sõln^iks vaba­kaubanduse
kokkulepet USA-ga
president Reagani ettepanekute ko­haselt.
Peaminister peaks" ajama ise­seisvat
poliitikat, eriti Kesk-Anieeri-ka
suhtes. Peaks nõudma majandus­like
sanktsioonide lõpetamist-Nica­ragua
vastu^ ja ..Contrate" toetamise
lõpetamist. 1 ^
Demonstratsiooni . korraldäjaiks
Ottav^as olid Mel Hurtig ja Robert
Fox, mõlemad ,,Gouncii of Canada"
asutajaid naing juhtivad tegelased.
Sellesse katus-organisatsiooni kuu­lub
üle Kanada rohkem kui 40 orga-nisatsioom
ja kiriku. Tegelikeks de­monstratsiooni
korraldajatekS| olid
Qttav^as asuvad organisatsioonid:
„Alliance Employees Union",„Alli-ance
for Non-Violent Action", „Cana-dian
Union of Educational 1/Vor-
, kerš", ,,Canadian Union of\ Public
Employees", ,,Canadiän Union of
Pöstal Workers", „The Carlton Uni-versity
Students Ašsociatipn"; „ i he
Chi.lean Association of Ottawa",
,,The Coalition f o r A i d to Nicara­gua",
,,The Communist Party of Ca­nada"
ja „The Federation of Students
of the University' of Ottawa". De­monstratsioon
oli massiivne ning mõ-jurikas.
'
Samal ajal John Foster („Inter-
Church Committee on Humari Rights
in Latin America") andis edasi pea­minister
Mulroney'le Kanada kiriku­juhtide
allkirjadega memorandumi,
milles mõistetakse hukka USA ad­ministratsiooni,,
julm ja ebaaus," käi­tumine
Nicaragua valitsuse suhtes
mng„Contra'te' toetamine. Memo­randumile
olid alla kirjutanud ang-likani,
lutefiusu, presbüterlaste, ka-
Endised vangid
soovivad
Karl Linnasele-.
eluaegset vangistus
„Los Angeles Times'i" kirjasaatja
Nõukogude Liidus William Eaton
koos ühe teise ameerika korrespon-"
dendiga on Tallinnas intervjueerinud
sõja ajal Tartu laagris kinnipeetud
isikuid ja küsitlenud neid Ameeri­kast
Nõukogude Liitu väljaantud ja
seal KGB poolt Tallinna viidud Karl
Linnase kohta. Küsitletud isikuist
Arnold Jaska olevat olnud Tartus
Karl Linnase koolivend ja ülikooli­kaaslane.
Nii Arnold Jaska kui kata
naine Anastasia, kes ka olnud Tartu
laagris, on korrespondentidele sele­tanud,
et Karl Linnase puhul ei peaks
täide saadetama tema kohta 25 aastat
tagasi tehtud surmaotsust, vaid ta
peaks hoitama vangis elu lõpuni;
,,Ta\on vana mees, miks peaks
teda maha lastama," öelnud A. Jas­ka,
kqs oli olnud üheks tunnistajaks
K. Linnase protsessil 1962. aastal. Ta
naine ühinenud selle seisukohaga ja
lisanud: ,,Me ei ole verejanulised."
Kolmas Tartu laagris kinnipeetu, An­tonina
Käsik, seletanud et ka tema on
surmaotsuse täidesaatmise vastu. Ta
arvanud seejuures, et kui Linnase ka­ristus
muudetakse eluaegseks van­gistuseks,
siis see on- temale veel
raskem karistus.
Nii Jaskad kui Käsik on seletanud,
et nad ei ole isiklikult olnud vangide
hukkamise pealtnägijäiks, vaid on
sellest kuulnud valvuritelt.
„Los Angeles Times'i" korres­pondendi
järgi tundvat Tallinnas 150
eestlast esmajärgulist huvi Karl Lin­nase
Nõukogude Liitu tagasitoomise"
vastu, kuna nad olnud vangideks
Tartu laagris 1941-1944.
@ Ameerika keskSuureasutmf; CIA
endine juht William Casey, kes oli
osaline Iraanile relvade müügi
skandaalis, suri kopsupõletikku.
Ta oli 74 aastat vana. W. '^asey
matustel, millest võttis osa k pre­sident
Reagan abikaasaga, arvus­tas
peapiiskop John McGann
Ameerika poliitikat Nicaragua suh­tes,
nagu seda teostas kadunud CIA
JMht ja teeb edasi president Reagan.
Piiskop McGann ütles matustel, et
tema kriitiline seisukoht Nicara­gua
poliitika suhtes on katoliiklike
piiskopite konverentsi seisukoht ja
see
® USA demokraatide presidendi-kandidaat
Gary Hart, kes oli demo°
kraatide juhtivaks kandidaadiks
1988 a. valimisteks, loobus kandi­deerimast
pärast tema kohta aja­kirjanduses
ilmunud kõmuloo
avaldamist tema suhtete pärast
näitleja ja modelli Dona RiceMga.
G. Hart võttis omaks, et ta on eksi­nud
ja ei pidanud võimalikuks olla
edasi presidendi kandidaadiks,
ajakirjandu­se
madallöökide vastu, milledega
laimatakse poliitilisi tegelasi.
# Louna-Aafnka presidendi P.W»
Botha valitsev Rahvuslik Partei sai
Lõuna-Aafrika valimistel, millest
said osa võtta ainult valged, ülekaa­luka
võidu liberaalse opositsiooni
üle, saades 52 protsenti häältest
Suhteliselt eriti palju võitsid valim-mistel
radikaalsed parempoolsed.
Valimiste tagajärgede tõttu arva­takse,
et president Bothal on raske
pehmendada oma poliitikat rah­vastiku
mustade enamuse suhtes.
ennem
DAIOTLLKEN
imESTATELTUREALTDR
268 Jane Street, Toronio, Ont.M6S 3Z2
Olen teie teenistuses kinnis­varade
ostu VÕI müügi puhul
Metro Toronto ja Ontario
ulatuses.
§ Tasuta
hindamine
Hüpoteek-laenude
korraldamine
Esindaja
LIVIA HOLMBERG
kodus 233-6482
kontoris 766-4088
(Q) Inglise peaminister Margaret
Thatcher avaldas alamkojas, et en­dine
Inglise salateenistuse ülem sir
Maurice Oldfield, kes suri 1981.
aastal, oli homoseksuaal. Sama!
ajal peaminister kinnitas, et Oldfield
ei ole kunagi olnud Inglismaa jul­geoleku
riskiks ega ohustanud jul­geolekut
©Enne läbirääkimisi Shultziga
teatas Gorbatshov, et Nõukogud on
nõus ka lühimaa rakettide kaotami­seks
või vähendamiseks, mis alal
Nõukogud on Euroopas suures üle­kaalus.
See oli uueks kõnealuseks
küsimuseks Moskvas ja selles ei
ole veel mingit kokkulepet Kõiki­de
USA rakettide Euroopast välja­viimise
võimalus on teinud ta Eu­roopa
liitlasriigid rahutuks, kuna
nad kardavad siis Nõukogude kon­ventsionaalsete
relvade suurt üle­olekut
Moskva läbirääkimiste tulemus­test
informeeris Shultz Brüsselis
NATO liitlasriike. Meed põhimõtte­liselt
tervitasid kokkuleppe välja­vaateid
keskmiste rakettide Euroo°
Moskvas peeti läbirääkimisi ka
USA saatkonnahoonetesse paigu­tatud
hulgaliste Nõukogude mikro--
fonide pärast, kuid ei saadud min°
git kokkulepet. Shultz teatas, et
USA uus saatkonnahoone Moskvas
on mikrofone täis kui mesikärg ja
hoone vajab suuremat ümberehita­mist
enne kasutamisele võtmist
Kuni USA saatkonnahoone ei ole
julgeolekukindel, ei võimaldata ka
venelastel nende uue saatkonna»
toliku ja Ühendatud Kiriku pead Ka­nadas.
Demonstratsioon Ottawas ja kiri­kujuhtide
memorandum peaminister
Mulroney'le näitavad kui ulatusli-kuh
on Kanada ühiskond aktiviseeri­tud
Kanada eraldamiseks USA välis­poliitikast.
Tänapäeva liiklus ja ula­tuslikud
sidevahendid teevad rahva
aktiviseerimise võimalikuks aktivis­tide
poolt. Vaikiv enamus peaks hak­kama
tegema sellest vastavaid järel­dusi.
A.N.
i Torontos
Peakoosolek
peetakse neljap., 28. mail kell 2 pL
Eesti Maja keskmise saalis. Klubi
liikmeid palutakse käesolevat tea­det
võtte kutsena ja rohkearvuliselt
koosolekust osavõtte.
Pääle peakoosoleku registreeri­mine
THURSDAY, MAYM
/ •
ONTARIO
LOA
Alates 1. jaanuarist 1987, Ontario kaluridIB kuni 64 aasta vanuseni peavad
ostma endale kalastamise loa: $10.00 aastas või $5.00 nelja-päevaüse loa eest.
See summa ei ole palju arvestades, kuhu see raha läheb.
Ontario kalurid võivad olla õnnelikud, et nad elavad provistsis, kus leidub
külluses kalu. Aga õnnest ei ole küllalt. See vajab kalade tagavara kunstlikku
uuendamist, järvevee kontrollimist ja uurimistööd.
• Ontario Elaniku Kalastamise Luba on võimalik saada kohalikkudest
loa-andmise agentuuridest või Ministry of Natural Resources büroode kaudu.
Ontario Elaniku Kalastamise Luba-kindel
investeering Ontario kalastamise tulevikku.
Ministry of •
Natural Resources
@ Ontario
Minister, Hon. Vincent G. Kerrio
Premier, Hon. David Peterson
oskva propagandarelv
e
UHATUS.
Otseste sõjaliste vallutuste ja in­terventsiooni
kõrval õn oma mõju­võimu
laiendamiseks N . Liidu arse­nalis
üheks tugevamaks ja viimist­letumaks
relvaks propaganda.
Vaba maailma masside, kuid
kahjuks ka selle haritlas- ja juht­konna
vastupanu ha|vamisks ning
uinutamiseks on kommunistid ha­kanud
sõjaliste rünnakutega samal
ajal rääkima rahust ja rahvaste-va-helisest
sõbralikust koostööst kul­tuurilisel
ning majanduslikul alal.
Mitmete lääneriikidega kultuurili­se
kooperatsiooni lepingute pakku­mise
ja sõlmimise eesmärgiks pole
•midagi muud kai oma propaganda-väravate
laiendamine. Sellesse võr­ku
on langenud teiste hulgas ka Aust­raalia,
kes juba 1975. aastal sõlmis N .
Liiduga vastava lepingu, nagu selgub
„Meie Elu" toimetusele saabunud
informatsioonist.
KULTUURILISE KOOSTÖÖ
LEPING
Koostöö jätkamise ja elustamise
otstarbel kirjutati möödunud > aasta
septembris Austraalia ja N.L. vahel
Moskvas alla lepingut täiendavale
üksikasjalisele programmile, mis tu­leb
täitmisele kahe, s.o. 1987. ja 1988.
kalendriaasta jooksul. Programmi
sissejuhatavas tekstis rõhutatakse
mölemaiks aastaiks ettenähtud ko­operatsiooni
erilist tähtust, kuna
käesoleval aastal möödub N. Liidu
Oktoobrirevolutsioonist 70 aastat ja
tuleval aastal Austraalial 200 aastat
iseseisvumisest.
Kava näeb ette koostööd kuue
alal: 1) kultuur ja kunst, 2) haridus­ala
ja sotsiaal- ning loodusteadused,
3) film, TV ja raadio programmid, 4)
informatsioon, autoriõigus ja arhii­vindus,
5) sportlik tegevus ja 6) eraal­gatusliku
läbikäimise soodustamine,
eriti noorte vahel. Kava võidakse
vastastikusel kokkuleppel laiendada
veel teistelegi alaldele.
Iga ala kohta on pikk ja üksikas­jalik
tegevuse loetelu ning seletused
kus ja kuidas ning missuguste jõu­dudega
üht või teist programmi osa
tuleb läbi viia. Ajalehe ruum ei või­malda
pika dokumendi esitamist,
kuid võib märkida, et see näeb ette
rea kunsti, teatri, muusika jne alal
tegutsevate gruppide ja üksikartisti-de
vastastikuseid esinemistele saat­mist
ning akadeemikute, teadlaste ja
üliõpilaste ning teiste kultuurialal
tegutsevate gruppide ja üksikisikute
vahetamist lühemateks ja pikema­teks
perioodideks. Nende sammude­ga
ühenduses olevad kulud tulevad
kanda vastuvõtjal poolel.
Allpool on piirdutud järgnevaks
kaheks aastaks ette nähtud program­mi
iseloomustavamate osade esile
KAHE AASTA PROGRAMM
Selgub, et N. Liit on olnud eriliselt
huvitatud Oktoobrirevolutsiooni
propageerimisest ja on plaanidesse
sisse lülitanud ning nõuab Austraa-lialt
revolutsiooni ülistavate ettekan­nete
-esitamist nii sõnalises kui ka
kirjalikus meedias: raadios, televi­sioonis,
ajakirjanduses jne. Austraa­lia
TV saatejaam (ABC) on kohusta­tud
tänavu aasta novembris nädal
aega esitama Oktoobrirevolutsiooni­le
ja selle 70. aastapäevale pühenda­tud
filme suuremates Austraalia lin­nades,
nagu Sidney's, Melbourne'is
ja Adelaide'is. Koos filmidega tuleb
"Austraalial 10 päevaks vastu võtta
ka N.L. filmiasjanduse eriteadlasi,
kuna venelased nähtavasti ei usalda
filmide näitamisel kohalikke asja­tundjaid
ega tehnikuid.
Nädalaaegne Austraalia televi­siooni
läbiimbutamine kommunist-
Hku propagandaga on esialgseks sam­muks
kavandamisel olevale laiemale
ja pikemaajalisele filmide ning raa­dioprogrammide
vahetamisele ja
produtseerimisele vene Gosteleradio
ja Austraalia firma de poolt kas äri­lisel
või erilepete alusel.
Veel näeb kava ette keelte õppi­misega
koos vene, filosoofiaga tut­vumist
ja selle otstarbeks Austraalia
teadlaste ja .üliõpilaste yahetuskor-ras
N. Liidu vastavatesse õppeasu­tustesse
saatmist, mis ei saa tähenda­da
midagi niuud, kui õpihuvilistele
kommunistliku ideoloogia pealesu­rumist,
„ajude pesemist".
Järgnevalt peavad lepinguosalised
kaasa aitama ühenduste loomisel
raamatukogude ja arhiivide vahel
ning publikatsioonidele, mikrofilmi­dele
ja arhiividokumentidele ligipää­su
võimaldamisel. Ka peavad mõle­mad
pooled soodustama vatastikust
publikatsioonide levitamist. Doku­mendist,
kuigi üksikasjalik, ei selgu
N. Liidu tsensuuri tingimused, ega ka
see, missugune organisatsioonivõrk
hakkab esindama austraalia kirjas­tusi.
Seniste kogemuste kohaselt on
ette näha, et trükisõna vahetamine
vene tsensuuri tõttu kujuneb ühe­külgseks.
. Peale leppes fikseeritud punktide
on mõlemad lepinguosalised kohus­tatud
teineteisele teatama tähtsama­test
kultuurilise iseloomuga sünd­mustest
ja õhutama korraldavaid or­ganisatsioone
saatma küllakutseid
esinemisteks kongressidel, pidustus­tel
ja muudel üritustel.
PROPAGANDALISED
EESMÄRGID
Eelnenud paari punkti esitamine
annab küllaltki selge ülevaate
Moskvast tulevate kuUuuriliste side­mete
arendamise sildi taha peidetud
propagandalistest eesmärkidest.
Eesti Maja läheduses suurel oru-äärsel
krundil asuv
MAJA MÜÜA
Majas suur 2 kam^inaga korter ja 3
väljarenditavat iJhetoalist (bache-lor)
korterit. Krundil eraldiseisev
studio/sauna majakene. Parkimi­ne
3-le autole. Haruldane ost.
Küsitav hind $400,000.00. Kin­nisvara
agentide.l palume mitte
tülitada! ®- Helistada 425-7596.
llllllllllllllllillllllllllllllilllllllllllllllillllillllllinilllllirillllllF
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused, testamendi-pärandused ja
mälestusfondid on tulumaksuvabad.
Suunake oma annetused noortele Ja
teistele eesti organisatsioonidele
Eesti Sihtkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kviitungi saa»
miseks. — Eesti Maja, 958 Broad-view
Ave. Toronto, Ont. M4K 2M
iiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiititiitiiiiiiiiiiiiiiii
K. õLikAidTeEksR k in&dl uCsOtu.s tekLsT D
„lnsurance"
1482 Bathurst st.,
Toronto MSP 3H1
Tel.: 653-7815 ja 653-7816
Pealegi toetavad neid agaralt kohali­kud
N.L. sõprusühingud ja kommu­nistidest
inspireeritud rahu- ning
muud frontorganisatsioonid.
Ei ole teada, e| taolisi kultuuri­vahenduse
lepinguid oleks sõlmitud
vaba maailma riikide vahel või, et
nende järele o^ekš olnud vajadustki.
Senised kultuurilised suhtlemised
on arenenud ja jätkuvad sundimatult
ning takistamatult eraalgatuslikult
üksikkodanike, gruppide ja kultuuri­liste
institutsioonide vahel ilma valit­suse
eeskirjalise sekkumisega.
KA KANADAS
Viimasel ajal Kanadas aset leidnud
sündmuste põhjal, nagu näit. Puna­armee
koori ja tansutrupi esinemised
maa suuremates keskustes, võime
kindlad olla,et ka Kanada ja N. Liidu
vahel on alla kirjutatud eespool kir­jeldatud
sisuga kultuuriliste sideme­te
arendamise lepingule. Sest pole
mõeldav, et minister Flora Mac-
Donald enda algatusel tervitas esine-misreisil
olnud Punaarmee koori. Ot­se
üllatav on sealjuures, et ta seda
tegi mitte valitsuse vaid kogu Kana­da
rahva nimel ja ajal kui Punaar­mee
Afganistanis maad laastas
vallutussõjas, njille ohvrite hulgas on
tuhandeid naisi ja lapsi. Mõistmatu­se
ja ignorantsuse tipuks on selle
külaskäigu rahaline toetamine.
LK-s