Meie Elu = Our life, May 14, 1987

              (1940) 1987
nn
„M0!0 Elu" nr. 20
170
23-0201
ARK
RIST
LTD
1245
1...
iKink (esinai-
Till ja Va­las
tänu kõigi
lönädega õpe-
Ijätkuš sinod
sisemisjoni
|est. Loengule
ui algatatud
lostkonna te-muste
aruta-il
võttis sõna
|selgitades ju-sjt
kinnipida-t
kõrvalekai-ipefati
õpeta-
|ega.;.: '
ik jumalatee-e
veel kohal-ate
protsessi-va
Luteri K i ­lises
osas tee-
00, 0. Peter-ust
kaunistas
se segakoor
|sel ja sopran
la, Koor kan-
"(M. Härma),
aitsen" (J.S.
W.H. Monk].
.roite Portas
ate Deum'ist.
äs Vaga, kelle
urma ja üles-tähtsust
ini-ukogu
õnnis-rl
Raudsepp,
nes mainitses
skujuks mitte
;t tegudega.
õpetajad 0.
mmik. Orelil
duse organist
Km
mii
kistkonna nõu-pp,
abipraosi
|9tte Anton, õp.
- H. Toomsalul
•^HUEBDAY, MAY U 5
Õnnestunud
üripäeva
ahistamine
Hamiltonis
BHUmEKEBBIS
Foto - T. K.
0 0 00 e
Kohtumine lavastaja Leida Laiusega
•.. PARIIS (ME) - Creteis, üjiies Pa-I
riisi külje alla olevas satelliitlinnas
oli 9. rahvusvaheline naisfilmila-vastajate
festivaljmillest esma­kordselt
võttis osa eestlannast fil­milavastaja
Leida Laius, kes on
Eestis tuntuks ja armastatuks saa­nud
meie kirjandusklassika ekra-niseerimisega.
Ta alustas oma karjääri kohe pä­rast
Moskva Riikliku Filmiinstituudi
lõpetamist filmiga Õhtust hommi­kuni"
(1961). Tegi siis Ed. Vilde ro­maani,,
Mäeküla piimamees" ainetel
filmi, mis oli Jüri Järvetile (tolleaeg­sele
meie väga pöpulaafsele estraadi;
näitlejale) esimene tõsine dramaati­line
roll, millele järgneski tema väga
huvitav draamanäitleja karjäär nii
teatris kui ka filmis.
ärgmise filmina lavastas Leida
Laius Kitzbergi kuulsa draama järgi
f i l m i , . Libahunt", milles olin Tiina
osas,
„LIBAHUNT' . :
See film tekitas; publiku hulgas
kahtepidi arvamust, sest peategelane
Tiina ei olnud filmis loogiliselt! are-'
nev kuju, vaid ta ilmus põhiliselt
teiste tegelaste meenutuste läbi. See'
oli Leida Laiusel väga julge ja kine­matograafiline
lähenemine vana­meistri
teosele, mille eest teda' meie
kriitikud ka ennenägematu karmu­sega,
nahutasid. Nüüd, kus„Tall|inn-fjimi"
toodangus on Mllaltki halbu
ekraniseeringuid tehtud,\ on hakatud
seda filmi ka ümber hindama.
Eks selle filmi ilmumine ekraani­dele
1969. aastal oli ka ajalooliselt
raske moment — olid alles üliõpilas­rahutused
Prantspsmaal ja Tšehhi
J sündmused mis ka eestlasi kaudselt
puudutasid. Nii selle, filmi peatege­lane,
võõra verega ja oma ajast ette
•mõtlev vaba naine ei leidnudki 1969.
mõistmist ja nii pandigi üleliidulisele
filmile pealkirjaks mitte ,,Libahunt",
vaid„Metsa muinasjutt".
Peale seda filmi oli Leida Laiusel
filmitegemises pikem paus. Alles'
1973. valmis tal uus film Veera Saare
romaani järgi ,,Ukuaru". Sellest fil­mist
sai alguse praeguseks Eesti jkõi-ge
kuulsama naisnäitleja Elle iCuUi
tähelend ja samuti peapreemia üle­liidulisel
filmifestivalil. ,
DOKUMENTAALFILMID
Vaatamata filmi suurele menule ei
hakanud Laius kohe uut mängufilmi
tegema, vaid pöördus dokuijnentaal-filmide
tegemisele. Valmiski 1975.
film „Sündis inimene" ja k^ohe 1976.
film „ Lapsepõlv" ning sellele järgnes
väga emotsionaalne film hoopis va­nadekodust,
vanadusest, üksindu­sest.
Filmi „Jäljed lumel" peategela­seks
on Tallinna Riikliku Draama­teatri
kauaaegne näitleja Ants Jõgi,
kelle 80, aasta sünnipäeva ja piduli­ku
pensionile mineku peost filmi-vaatajad
osa võtavad. Film puu­dutab
tõsiseid ja sügavalt inim­likke
probleeme ning vaatamata va­nadekodu
süngele taustale on väga
optimistlik ja elujaatav/ tänu Ants
Jõe sügavale isiksusele.
Aastal 1979 lavastas Leida Laius
A.H. Tammsaare romaani järgijfilmi
' „Kõrboja peremees". Filmivõtted
toimusid Aegviidu ümbruses, niisiis
oli lavastaja truu ajaloolisele tõele ja
viis filmi kangelased nendesse paika­desse
millest kirjanik kirjutas.
Selle filmi tegemine on ka mulle
väga lähedaseks jäänud, sest viibisin
filmivõtetel tema assistendina ja te­gelesin
kohaliku külarahvaga, otsi­des
nende hulgast karakteristlikke
kujusid filmi'jaoks.
•MENU PARIISISv
Jalõpuks jõuangi filmi juurde, tänu
millele õnnestus mul taas Icohtuda
Leida: Laiusega (aga seekord juba;
Pariisis), kes eesti naise visaduse ja
jonniga kivisid ja kände oma teel
trotsides seda nii rasket ja ebahari­likku
ametit peab.
Filmi,,Naerata ometi" tegevus toi­mub
tänapäeva Eestis, ühes väikese;š
lastekodus. j
See film on alles aasta vana, kuid
on lühikese ajaga saanud Eestis väga
armastatuks. Film on ka juba mit­meid
preemiaid saanud nii Eestis, üle­liiduliselt
kui ka Lääne-Berliini fes­tivalil.
See film sai ka Pariisis suure
menu osaliseks, sest siinsele publi­kule
oli see esmakordne kohtumirfe
eesti naisfilmilavastajaga. Talle tehti
kohe ka ettepanek jääda 3-ks kuuks
Prantsusmaale ja reisida selle filmiga
ning kohtuda 20 eri linna publikuga.
Samuti lülitati film Nantes'is mai­kuus
toimuvale festivalile ja samuti
juunikuus Pariisis toimuvale rahvus­vahelisele
lastefilmide festivalile.
Leijla Laius ainult naeratas tänu­likult]
ja tal tuli ära minna, nii et ei
saanud isegi ära oodata festivali ot­sust.
Jälje oli karm tegelikkus see, mis
loomingulisele inimesele meelde tu­letas
kes ta on ja kust ta tulnud, Nii ei
saanudki ta teada'selle festivali žürii
otsust, et peapreemia saiparimaosa-täitmise
eest filmi ,,Naerata ometi"
peategelane, blond eesti noorniees
Hendrik Toompere.
Õnne ja jaksu Leida Laiusele edas­pidisekski
selle raske ameti juures!
Üks on kindel, et see tema "film on
siiani ainus „Tallinnfilmi" .toodan­gus
mis rahvusvahelisel filmiturul
inimeste südameid võidab.
ENE RÄMMELD
NÄDALA VESTLUS
Tulge Tallinna
Festivalile!
TERR „Kungla" noored toovad
uuesti esile Eesti Majja Tallinna Fes­tivali.
Neli päeva kestev pidustus
peetakse 18-21. juunini. Festivali ju­hatuse
esimees Ilmar Kütt ütles sel­le
suure ürituse kohta-.
,.Tallinna Festival algas 1979. aas­tal.
See on suur suvealguse pidustus
nii noortele kui ka vanematele ini­mestele.
. ^
„Miss Tallinna" ja „Mr. Tallinna"
valimised on kindlasti kavas. Samuti
esinejad: Eevi Valge, ,,Eve" (orkes­ter),
Gustavsoni orkester, ,,Kaja",
Ivar Kangur, Kalev-Estienne,
„Kungla" Rahvatantsijate Rühm,
Heidi ja Linda Laikvee'd, Rahvapil­lide
Orkester, „Ritmika", Tarkus,
ungarlaste rahvatantsijate rühm ja
teised. Lisaks on tuntud. kunstnik
Ants Vomm, Eesti Kunstide Koondis,
ja näitusel on skautide ja gaidide
väljapanekuid ja käsitöid. Austraalia
teemaga ,,Känguru korts", lasketur-niir
ja maleturniirteemaga „Känguru
korts", lasketurniir ja maleturniir sa­muti.
Lisaks Tallinna Festivalile valmis­tab
Kungla pühapäeval, 21. juunil
,,Isadepäeva Brunch'i" millele peab
pääsmed ette tellima. Et kergemaks
teha tulekut laste vanematele, korral­dab,,
Kungla" lasteaia brunchi ajaks.
Sissepääsuks on Tallinna Festivali
pass neljaks päevaks, mis maksab 10
dollarit kui eelmüügilt osta, muidu
maksab 12 dollarit. Pääsmed on müü­gil
Eesti Majas teisipäeva, kolmapäe­va
ja neljapäeva õhtuti kella 7-st 8-ni,
laupäeval kell 10 kuni kell 12.30 p.l.
Pääsmeid on võimalik osta Abista­miskomiteest
ja,,Kungla" liikmetelt.
— Miks võttis,,Kungla" selle suu­re
ettevõtte oma õlgadele?
— Kungla Rahvatantsijate Rühm
ei alanud seda ideed, aga kuna kõik
tegelased olid,,Kungla" liikmed, siis
tuli see niimoodi välja. ,,Kungla"
noored organiseerivad selle festivali,
et raha koguda sõiduks Austraaliasse.
Mõte on näidata Tallinna Festivali­ga,
et eesti noorus ikka elab ja te­gutseb.
Kellel on huvi esineda või abi pak­kuda,
võtta kontakt kavandaja Pee­ter
Jeegeriga (283-0734) või Ilmar
Kütfiga (7:31-3414). Kõik eesti keelt
rääkivad noored, kelledel on huvi
„Miss Tallinna'.' või,,Mr. Tallinna"
tiitlile kandideerida või lihtsalt soo­vivad
rohkem andmeid saada, palu­takse
rääkida Piret Komiga
(447-7610) või Cindy Härmiga (699-
1979) kes,heameelega vastavad küsi­mustele.
'
Tallinna Festival'pakub palju nal­ja,
lõbu ja head tuju kõigile. Tuleme
välja ja toetame meie noori huvirikka
üritusest osavõtuga. Kõik teretule­mast!"
i
. • ' MLP
12. aprillil tähistas Hamiltoni
..Kotka" lipkond koostöös Hamil­toni
Eesti Skaudisõprade Seltsiga Jü-ripäeva,
mis toimus pärast Jumala­teenistust
kiriku allruumes. Ürituse
„eeskavas" oli piibrite pesakonna
ssinemine ja HESS-i poolt pakutud
pannkoogid.
Vaatamata halvale ilmale oli välja
tulnud küllaltki publikut, nii et ette­võtet
võis lugeda õnnestunuks..
Kokkutulek algas HESS-i esimehe
Härnald Toomsalu lühikese "tervitu­sega
kokkutulnuile ja asuti ka kohe
pannkookide,maitsmisele, mida ser­veerisid
„Kotka" lipkonna liikmed
Evald Tutsu, Maimu Nõmmik ja
Hannes Aasa. Kui ,,ihu oli saanud
oma toiduse", oli saabunud ka aeg
anda,,toitu vaimule" ja seda viimast
pakkusid kaks vaprat piibrit. Too­mas
ja Erik Kübar oma juhtide Mai­mu
Nõmmiku ja Hannes Aasa juhti­misel.
(Kaks pesakonna liiget puu­dusid
haiguse tõttu.) Esitati kaks lau­lu,
ja et kellelgi igav ei hakkaks,
pandi ka pealtvaatajad kaasa laulma
ning laulu juurde kuuluvat „võimle­mist"
kaasa tegema. Kuna tegutseva
üksuse koosseis on väike, siis piirdus
eeskava ka nende numbritega, mis
aga andis küllaltki hea ülevaate se­nini
tehtud tööst.
Pärast ,,eeskava" lasti vel hea
maitsta pannkookidel, mis tulid värs-kelt„
koogimeistrite" käest, kelle­deks
olid Valdur Aasa, Johannes Es­ter,
Max Suit ja Härnald Toomsalu.
Lauakate ja kunistused olid Regina
Toomsalult. Ülalnimetatud on kõik
HESS-i juhatuse liikmed. Nendele
seltsis veel abijõuna Selma Ester
naisringist. .
Hamiltoni Eesti Skaudisõprade
Seltsil tuleb kindlasti seda tava jät­kata,
mis algas mõned aastad tagasi,
sest paistab, et nende valmistatud
suupärasel leidub küllaltki arvukas
,, sõpruskond"'
OPTIKUD
219 DÄi^FORTH AVE /TORONTO
Suur valik parima kvaliteediga
moodsaid raame. Kõik klaasilii-gid
saadaval. Täidame ka kodu­maiseid
retsepte — ÕIGESTI, ja
soovikorral postitame.
Raamid $12.00—200.00.
KAASMAALASTELE
10% HINNAALANDUST.
0 0 i
Roman Toi uus
esiettekandel
EKN-i. Icabareeõhtu
huvitava eeskavaga
Möödunud aasta hästi õnnestunud
kabareeõhtu eeskujul korraldavad
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
noored ja Savona Satansi jalgpalli­klubi
reedel, 22. mail,,,Kabareeõhtu
H". Sel aastal on esinejateks tuntud
lauluniees ja ühiskonnategelane
Urmas Kärner New Yorgist^Peeter
Kopvillemi, orkester ja Rosemarie
Lindau. Samuti on kutsutud esinema
Kalev-Estienne võimlejad. Eeskava­le
järgneb tants.
Kõik kaasmaalased on kutsutud —
noored, vanad Ja mitte nii väga va­nad!
Asukohaks on Läti Maja, 4 Gre-dit
Union Dr. '
Pääsmed on. saadaval EKN-ist,
Eesti Abistamiskomitee poest ja jalg­pallimeeskonna
liikmeilt. Laudu, ku-kiidame
— Te Deum
Laudamus — on kristliku kiriku
sügavamaid ja mõjukamaid koraa­le.
Siin on ühte vaimulikku luule­tusse
kätkitud usutumnistusHk, pal°
veliie ja kiitus. .
Te Deum'i tekkelugu ulatab kau­gele
varakristlikku kirikusse. Legend
kõneleb, et kirikuisa Ämbrosius laul­nud
seda Augustinuse ristimisel
Kaasaegsemalt arvatakse, et kogu
laul on lõpliku kuju võtnud juba
viiendal sajandil.
Liturgiliselt koosneb „Te Deum"
viiest osastj Esimest kutsutakse „Ju-mala
kiituseks", teine kõneleb „Kol­mainsusest",
kolmas,, Kristusest ja
usu tunnistamisest", neljas on „Önd-suse
palve" ja viimane laulab ^Krist­likust
elust".
Te Deum'i esimest osa rakendab
luteri kirik jumalateenistuse alglitür-gia
lahutamatu osana.
Martin Lutherile oli Te Deum väga
südamelähedane. Oma 1538.a. ilmu­nud
raamatus „Kolm ristiusu tunnis­tust"
ta asetab selle kohe Apostlite ja
Athanasia usutunnistuste kõrvale.
Roman Toi. kompositsioon -..Te
hu mahuvad 8 isikut, võib ette tellida.
Poolikult täidetud laudu ei ole või­malik
kinni panna. Jällenägemiseni
22. mail?
• EKN
suurvorm
Peetri kirikus
Deum" on eesti keeles. Ta jälgib meie
Lauluraamatus esinevat Lutheri ver­siooni
peagu tähttäheliselt.
Mõneski varem loodud Te Deum'is
on üksikud osad eri muusikalistesse
numbritesse organiseeritud. Toi loob
kogu helitöö tervikuks; iga osa kas­vab
sundimatult eelmisest välja.
..Te Deum'i"muusikaliseks põhi­motiiviks
on kõikidele kirikulistele
lõpp-liturgiast tuttav „ Sind Jumal
kiidame". See areneb välja suurteks
tõusudeks ja kantileenideks.
Kogu teose elamuslik haripunkt
Toi uues suurteoses näib langevat „Te
Deumi"usutunnistuslikule episoodi­le,
kus Lauluraamat ütleb:„Sa tulid
neitsist ilmale, et saaksid päästjaks
kõigile. Sa surmalt võtnud võimuse!''
Igaviku mõiste muusikaliselt rel­jeefne
toonitamine-näib olevat ajen­diks,
mis tõi Toi oma eestikeelse „Te
Deum'i" loomise juurde.
Kogu suurteos lõpeb taas kogudu­se
kaasategemisega. Koraal, mida siin
rakendatakse» on ingliskeelses kiri­kus
populaarsemaid: nn.„01d Hund-reth".
See meloodia ilmub Kalvini
ajal Genfis tegutsenud muusiku
Louis Bourgeois' hoolitsusel. Inglis­maale
jõudis see viis Prantsusmaalt
põgenevate puritaanlast kaudu.
,.Te Deum'i" ettekandeks Cantate
Domino kõrval on rakendatud veel
kaks solisti: Monica Zerbe ja Estra
Väli-Toompuu. Orelil saatjana aitab
kaasa Charles Kipper ning usukind-
^ i *• ^
r
lÄiiiliftipi:
nui 5'
Heinio Kivi tuali raagte^ite võistlusel esikohale 200 m rinnullujumiseo
uue Kanada rekordiga.
aBterujujad
Heino K i v i ! uus Kanada rekord
Kanada masterite lahtised uju­misvõistlused
peeti Masters
Swimming Ontario korraldusel 8-
10. mail Etobicoke 25 ^m ujulas.
Eestlastest võtsid nendest võistlus­test
osar Heino Kivi, llo Puhm, Pee­ter
Tiidus ja Martin Tiidus. Võist­lustest
võttis osa üle 830 võistleja,
nende hulgas rohkelt ameeriklasi.
Heino Kivi, M60-64, saavutas esi­kohad
uute Kanada rekordidega 200
m selili — 3:24,08 ja 50 m. rinnuli —
40, 88. Tuli esimeseks veel 50 m
liblikujulises - 39,02. Tuli teiseks
100 m. rinnuli — 1:33,35 ja 200 m
rinnuli — 3:26,39.
llo Puhm, M4Ö-44, saavutas 100 m.
seliliujumises aja 1:84,44 tulels i5-ks
ja 100 m. vabalt - l:12,fil - 22-ks.
Peeter Tiidus, M30-34, saavutas 50
m seliliujumises ajaga 32,77 kolman­da
koha. 100 m selili ajaga —1;11,33,
tuli 5-ks., 200 m. s e l i l i . - 2:43,88 ) 6
ks., 100 m. kompleksstiilis — 1:11,99
- 10-ks., 200 m. komplekstiilis —
2:49,20 - 16-ks ja 100 m. vabalt -
1:04,3 - 20-ks.
Martin Tiidus, M25-29, 50 m rin­nuli
— 33,80 ja 200 m. rinnuli —
2:46,44 saavutas neljandad kohad.
200 m. komplekstiilis - 2:34,96 tuli
11-ks.
H.R.
KÜTTEDja
TORUTÖÖD
ROLAND KULLIK
275-1280
«^4)<n>om»(i«^«i>()«D»(i<ai»()4i»(i«n>()<3z>()«n>o<ai>()4i3>()«i»o4B»()«::>()<n>o<n><i«m
5165 Yonge St.
Willowdale,
Ont. IV12N 5P5
Tel. (416) 733-4515
733-4516 FLOWERS d GIFTS
ILLEDE SAATMINE ÜLEMAAILMSES ULATUSES.
Eriti pulmadeks — värsked ja kunstlilled.
Matuseks — pärjad ja lillekorvid.
Puuviljakorvid.
Kinkeesemed — keraamika, puunikerdused, nahatööd,
kuld- ja suures valikus merevaigust ehted.
Räägitakse eesti, läti ja inglise keelt.
Avatud: äripäevadel 9.00-6.00 p.l., laupäeval 9.00-5.00 p.l.
ii
„Bad Sign", üks soome populaarsemaid rokk-orkestreid, on teist-
Jkordselt Kanadas. Orkester esineb Torontos kolmes kohas: Lee's Pa-lace'is
kolmapäeval, 13. mail, itaalia restoranis Casa Novias 14. ja 15.
mail ja kuulsas Horseshoe Tavern'as kolmel õhtul-18., 19. ja 20. mail
Lisaks nad külastavad Oshawat, kus mängivad koos oma sõpradega
Teksasest — Evan Johns & The H-Bombs — laupäeval, 23. mail Orange
Temple nimelises kohas. „Bad SignM" muusika koosneb omade
palade lisaks "vanast heast" rock'and'rollist ja bluesist.
luslikku helivärvi toonitamiseks
vaskpillide orkester. Selles orkestris
teevad kaasa muusikaõpetaja Ene
Lomp'i õpilased.
Jumalateenistus, mille raamides
Roma'n Toi „Te Deum'i" esiettekanne
sünnib, peetakse Peetri kirikus 24.
mail kell 11 hommikul. Teenib õpe­taja
Edgar Heinsoo.
ELEKTRIK
igasugused elektritööd, parandused,
uuendused, kodudes või ettevõtetes.
HALLING
Tel. 762-9190
Lic. E1044