1978-11-09-08 |
Previous | 8 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
MEOAPÄEVÄL, 1MOVEMBRIL „Meie Elu" nr. 45 (ISOÖj 1978 gBMH.wwwmii^.HBÜ istiusü mošaii Desiderius Erasmus (1467—1536), hollandi katoliiklik õpetlane, kirjamees, humanist, ning end. munk-preester, keda vahel nimetatakse re-f ormaatsiooni i intellektuaalseks isaks, ütles, et „Roöma kat. kirik vajas küll reformatsiooni, kui mitte revolutsiooni". Kuid just see oli, mis sündis 16-da sajandi esimesel veerandil! Ning selle tulemusena võime tänapäeva kristlust, suures laastus lööduna, liigitada kolme eri-harru (vanuse järjekorras): 1) Kreeka (Ida-) ortoiJokslus, 2) Rooma kato-liiklus, ning 3) Protestantism, ühes selle paljude .erikirikute ning sek-taarsete gruppidega. Kui Martin Luther (1483—1546), tollal tundmata saksa katoliiklik munk-preester ja ülikooli professor, 31. okt. 1517 a. ööl naelutas oma 95 „teesi" Wittenbergi lossikiriku peauksele, milles ta mõistis hukka Rooma kirikus esinevaid väärnähteid, küsitles paavsti liialdatud võimu-õi-gust, ning nõudis Piibli ainuautori-teedi jaluleseadmist, koos isiklike vabaduste nõudmisega usulistes küsimustes, siis ei aima.nud ta, millisele pöördelisele ajastule, ning ainu-võimsuše tipul oleva katoliku kiriku lõhenemisele ta pani aluse. Üle-öö sai temast kirikulise revolutsiooni juht ja saksa rahvuslik kangelane! Hiljem .märkis ta selle kohta ise, et temal oli - Jumalalt määratud ülesanne autentse ristiusu taastamiseks, „saksa rahva prohvetina''. / v; Otse paradoksaalseks faktiks seife juures on, et Lutheril alul polnud kavatsust rajada mingit uut kirikut, veelvahem sekti. See nähtub selgelt ühest tema kirjast (5. 3. 1519), kus ta ütleb: „See polnud kunagi minu kavatsus, tõsta revolutsiooni-mässu Rooma Apostliku Tooli vastu.-.." Kiud lahtipääsenud toitm haaras ta j%aasa, tõstis ta juhiks, andis talle jaguse ja innu, oma veenetega minna edasi... Paavstipoolsed katsed Lutheri liikumise vaigistamiseks ja jeegi sumbutamiseks siis, kui see v on veel väike", (nagu paavst Leo X märkis, ei ännud tulemusi. 1520 ä. -detsembris purustas ta silla Roomaga, põletades avalikult paavsji „bul-hiši keelati .Lutheri juthiste ja kirjutiste kuulamine ja lugemine. •Selle ; tulemusena heideti ta sõna-kmlmatu „ketserina"; Rooma kirikust välja (3.1. 1520). sellel viisil asendas Lutheri kirik rooma-katoliikluse ka meie kodumaal ja Lätis.Lihtrahvalt tema soovi või valikut ei küsitud! '. ^ v Mis iseloomustab lutherismi? Meie rahva rõhuv enamus, kuuludes ise sellesse, peaks seda teadma. Olgu vaid mäluvärskenduseks meenutatud, et-selle kolmeks, kandetalaks on:- l) Kiriku hierarhilise süsteemi ja preesterkonna, kui „vaheme-he" osa eitamine, 2) õndsakssaamine ja õigeksmõistmine Jumala ees üksnes uskumise ja mitte tegude läbi (seda doktriini on pärast Lutheri surma pehmendatud) 3) Piibli, kui ülima ja ainsama autoriteedi tunnustamine usutõdede leidmiseL {Muide, Jakobuse epistli heitis Luther U. Testamendist välja, kui „kõlbmatu", kuid see toodi pärast ta surma sinna tagasi). Üldiselt oli Luther kiriklikes asjades üsna konservatiivne. Ta püüdis säilitada kõike, imis tema arvates polnud vastolus piibliga. Nii jäid altarid,^ küünlad (kuid mitte pühakud!), isegi osa liturgiast ja midagi vaimulike riietusest, kuigi kõik pildid, lihtsustatud kujul. Kuid algkiri-kute seitsmest sakramendist ta tunnustas väid kahte: Ristimist- ja „ar-mu- iauda", kusjuures, ta viimase osas muutis algkirikute dogmaatilist EESTLASTE TURiSMlREIS PIIBLI MAADEL! • ^ ; • 22 päeva külastusi piiblilikes ja ajaloolistes paikades Iisraelis,.Roo-'; mas ja Florences- - 12. MAIST KUNI 2. JUUNINI 1979. A. Reisikava on koostanud pastor H. Rüdmik oma paljude kogemuste põhjal (tema 12. reis Pühale Maale). Reis haarab endasse 120. ajaloolise paiga külastuse Pühal Maal 18. päeva jooksul, kaasa arvatud Punase- ja Surnumere äärsed alad Siinai ja Negevi kõrbes; Selgitused Eesti'keeles. Väljalend: New York—Toronto—Montreal, /NÜÜD VÕIB KA TEIE ELUAEGNE IGATf.US TÄITUDA!.. , Informatsiooniks palume kirjutäda:-EVANGELICAL BIBLE LANDS TOUR, c/o Rev. H. Rüdmik. 783 Arton Lane, PORT ST. LUCIE. Florida 33452. U.S.Ä. Saadame teile täieliku reisikava. Kaasareisijate arv piiratud. •'. ' -i ; . . •" ' • 19 stonics" ;;::;:.;!.pn' Anu Kaal esine „Estonia" teatri primadonna ratuursoprän Anu Kaal esines hilju-1 © Vancouyeris, Briti-Kolumbias, elu-ti New Yorgi südalinnas ühe hotelli neveestlanna magister Edda Pavis-stuudios umbes 50-pealisele eesti Andresson koos abikaasa dr. Richard publikule. Viimase moodustasid pea* N. Davisega lendas New Yorgi kaudu miselt siin muusika alal tegutsevad Euroopasse, et osa võtta Lissabonis isikud, teatriinimesed, kujutavkunst- Portugalis nädal aega kestvast üTe-nikud ja mõned isikud Kultuuripäe- maailmsest sötsiaal psühhiaatria vade ringkonnist. Viimase lisaüritu- konverentsist. Konverentsi lõppedes, sena seda ka erakirjade abil rekla- enne tagasilendu koju, reisiti edasi meeriti. Mingit sissejuhatavat sõna^ Hispaaniasse Madriidi ja mereäär-võttu, nagu toimus umbes aastapäe- sesse kuurorti Alicante. vad tagasi olnud bariton Tiit Kuusi- ® President Carter külastas Miamit, ku j.t. solistide esinemise eel, see- pidades kõnesid peamiselt demo-kord ei olnud. Anu Kaalu repertuaa- kraat Robert Grahämi toetuseks, seisukohta, leides õigema ".Kristuse j r*s ei olnud ka ühtegi vene laulu, mis kes kandideerib Florida Kuberneri tõelise ja reaalse juuresolu" veinis olukordi arvestades laseb oletada, et kohale. Presidendi Miamis viibimise ja leivas; mitte substantsi umber- seekordse -ürituse-' ilmet püüti eesti ajal oli tema auvalvesse määratud 5 muutumise Üldkehtivat jumajatee-Ipa^lašpulbliküle' suupärasemaks te- noort kadetti J.R.O.T.C. mereväe nistüskorda luterlikes kirikutes pole. ha. Seepärast külalissolisti esinemi- üksusest, üks nendest oli eestlane ^ ne kujunes ka kohal olnud vähesele Thomas Hinno Fort Lauderdali kesk- Martin Lutheri kohta ori kirjuta- publikule miljöö sellest küljest med- koolist, tud rohkem raamatuid kui, ühegi tei divamaks, mida omakorda suuren- ® » F o r t Lauderdali News" toob ära se isiku kohta ajaloos, 'peale Jeesuse, das lauljatari kunstiliselt kõrge ta- artikli uue kõrgehituse alustamisest Temas on nähtud kas ainult head ja se. : ' Pompano ^ ülistavat, või jälle aina halba ja huk- M x x K a a * o n aastatelt umbes 40-le m m m projektis onette nähtud 240 kamõistvat. Alles viimastel aegadel lähenev ja lühemat kasvu, habras ja korterit otse mere rannas, umbkaud-on hakatud mõlemast leerist teda lavakogemusist sarmikalt naeratlev n e väärtus 23 miljomt. Projekti di-vaatlema erapooletu: hinnanguga, daam; .kes otse plahvatava üllatuse- poriks on arhitekt T^rmp Purye. Isegi katoliiklased hakkavad tunnus- ga juba esimesest numbrist demon4^kond Parred asusid Louna^lo-tarna, et ilma temata poleks isegi streeris ennast ühe eesti võimekama n d a s f elama Kanadast paar aastat nende kirikus saanud teoks seesmi- koloratuursopranina. Dünaamilises I t a?a s i ne, puhastav ri.n. ,,vastureformatsi- skaalas ta mängles ülima kergusega, obn" (Trento konsul, 1545/46). Dr, G. kaasaarvatult kõrgeis nootides. Ei I Eesti Sihtkapital Kanadas Elson Rüff, lut. kiriku vaimulik, aü- asutanud seda aga vast siisW veel-1 Annetus tbr ia end Lutheri kiriku amet. hää- P täiuslikumaks nüanssiderikkuseks Itllllltllllllllllllllilllllllllllillllllllllllllllllllllllllllllllllillllllll on tulumaksuvabad. Annetaja soovid täidetakse. EESTI MAJA, 958 Broadview Ave. Toronto, Ont, M4K 2R6 Helistada tel. 699-5295 lekandja toimetaja USÄ-s, iseloomus-, J a J a i seepärast kohati shablooni. tab reformatsiooni isa järgmiselt: Väikese'miinusena lisandus ka pai- „Lutherii oli puudusi. Tal oli tormi- ilmnenud defekte hääles, arva-liselt äge temperament ja sageli va- tavalt kliimavahetusest reisil. Meed | liiiiHinHHlUinHIIHIllinilllllHnillllHllllllllIHlinilUmHinil las ta oma oponendid ja tetoäga mit- olid ka ainukesed negatiivsed tegu- Sealt peale, kuni elu löpünf pühen-1 tenõustuvad üle taltsutamatult sol- "d ta esinemisel. Lauljatari hääte-das Luther end oma kiriku kujunda- yavate. sõnadega.,." <Nii näiteks v a r v ; o n ( meeldiv, tema koloratuuri- ;ahis.ele,:^ reformatsiooni kaitsmisele, kommenteeris ta paävs laiendamisele, ningSo^ma õpetuste vii- Saksamaa^, k a r d i n a l ^ rasi ja parandame vam, sa-mistlemisele, .••lugemata ''• kirjutiste, Lutherit_ püüdis, veenda ta •õpetuse- Parajal maaraL^iigevam-kw/^u^''[-mu^l.suvilate katuseid, raamatute ja jutluste kaudu. Tema tagasivõtmise k0kku . des, on ta ooperiaariates ~ mis nä^ märkimisväärseteks ' teosteks .onUaamisel,, kui tumedat ja ignorant- •':,,Mänifest saksa kristlikule aadlile"- s e t teoloogi, kes: õrna ülesannete täit-. küpsuse ja eriti sarmika esitus- „Babyloonia vangipõlv", „Kristlikü miseks -on sama4õlbmatu, kui eesel viisiga esines ta V. Bellini ja G. Doni-inimese vabadus-', „Uue Testamendi" kandlemängimiseks!") Kuid tsiteeri- i e t ^ ooperiaariates, lauldes õhtu saksakeelne tõlge, (milleks'ta kasu- des edasi dr. Ruffi sõnu: „Ta (Lut- ooperimuusikas prantsuse ja itaalia tas Erasmuse kõrgetasemelist kree- her) tegi kahtlemata mitmeid kahet- keeles. .Eesti lauludest kandis Ä. ka keelset tõlget), ^ing^Väike kismtis", mis sai vundamentaalseks misse, (valitsejate ja aadlitega), sai- r e ' ^- Lemba ja G. Ernesaksa loo- ^ Kolmap., 1. nov.—30. nov. Martin ÕDperaamatuks kõikidele, prõtestan- limatuid- rünnakuid/ mida tänapäe^ Juhuslikud kuudele. 1 i vai enam keegi ei tihka k a i t s t a . . ' . ' ^ l a u I J a t a r o n o m a m ^ ; Ajalooliselt' võttes, sõna „prötes- Hoolimata.kõigest, me ei tohi unus- Piduse saanud Tallinna knoservatoo- örchard View Blvd. •.tailt'- (.protestantism") tuli tarvitu- tada; et ta oli briljantne, inimlikult riumis ja seejarele Itaalias ning ta ^ Neljap., 9. nov. dr. Roman Toi sele alles 1529, Ä y,Stiilidest eesti koorimuusb vai 5: saksa Dsariigi valitsejat-vürsti isiksus. Ta oli karmi aj Tema esinemist New kas" Tartu College'is algusega kl. 8 õ. protesteerisid enamuse poolt vastu- tuultes julge võitleja, kes oma siiras ^o r g i s kviteenti rohke aplausi ja Reedel, 10. nov, „Move over Mrs. võetud dekreed teed süda- Ul l e dega. Klaveril, saatis solisti su- Markham" soome keeles St. Law- ; osariikides, kus luterlased, valitseja- merahu ja usulise kindluse .leidma] i u v a l t i a hoolika tähelepanelikkuse- r e n c e Centre'is algusega kl. 8 õ. ga eesotsas, of^ enamuses nende usu seks. Lutherlased respekteerivad te- 8a k o h a l i k n o 0 ^ Hüdlaste Seltsi prahti seerimiseks, kuid jätta kato- da- kui üht'suurimatest õpetajatest; liiklastele 'vabadus nende usu säilita- ning vabastajatest kristlikus kirikus, miseks. Prof. Hugh T. Kerr, Prince- kelle ideed jatkuvalt inspireerivad | PedesM Jaan toni , ülikooli reformatšiöoniajaloö värskele mõtlemisele. Ning viimast eriteadlane, kahetsevalt mainib, etM'.saa isegi Lutheri oponendid jätta sellega reformatsioon „jätnud pro- tunnustamata. Rääkimata umbes 75 teštantidele reaktsionaärse iseloomu, miljonilisest (umbes 20. erigrupis) millest pole ülesaadud tänapäevani".J evangeelsest kristlasest maailmas, Üüri : Ajaloos esineb palju müüte. Neid esineb ka iga kiriku ajaloos, Lutheri oma kaasaarvatud. Et reformatsiooni edu .oli nii suur ja kiire, et paarikümne aastaga luterlik kirik oli kindlalt rajatud, haarates miljoneid, selle.põhjuseks polnud aga kaugeltki vaid usulised tegurid. Sellest võime! Vlugeda „Eneyclopedia Britannica'st":- „Pöleks saksa valitsejad-vürstid mitte leidnud selle olevat endi huvides, viia. jõuga läbi tema. (Lutheri) idee-printsiipe, poleks temast kunagi saanud midagi rohkemat, kui vaid ühe vähetuntud sekti juht..'." (Luther lubas nimelt igale valitsejale, kes võtab vastu tema reformatsiooni, Vaba- : düse' võtta üle Rooma kiriku ja kloostrite suured; mäa-alad ja varad). Teiseks kaas teguriks oli, etiprokla- / meeritud usuline vabadus jäi tavalt I kes kuuluvad „lutherismi". Turismi reis piiblirnadciel® : Eeloleval kevadel korraldab pastor Helmut Rüdmik Kanada ja USA eestlastele järgmise kristliku turis-mireisi. See' turismireiš on külastada inimkonna tsivilisatsiooni hälli ja kestab 22 päeva. Sellest viibitakse Pühal Maal 18 päeva ja Roomas ning Florence's kokku' 4 päeva. Pühal Maal viibides on võimalus seekord külastada ka Siinai mäge ja peatutakse 2 päeva Eilatis, Punase Mere kaldal „Te võite sisse kolida kui korter meeldib teile", nii ütles majavalitseja, — „kuid teadke, et vaid lästetuile on määratud see üürima j a". •Ja. koeri, kasse, ega teisi olevusi ei tohi selles majas leiduda-ja kärarikkaid pidustusi ei sobi üürilistel pidada. Ka pillimäng on keelatud ja raadio ega TV ei ole majas sallitud". „Jah, majakord kui nõuab nii", potentsiaalne üürnik nõustus sedamaid, — „eks kõigil tule sellele siis endid. allutada". ~ Ja üürnikule ette tõstes pabereid nüüd valitse ja näitas, kuhu alla kirjutada. See õhkas: „Ehk küll pisar silma mulle tikub;; ma alla kirjutada küll ei julge, sest maja rahu see ju rikub, kui liiga Valju krabinaga pruugin oma sulge". Reisikava on koostanud pastor H. sele lihtrahvale praktiliselt vaid pa-1 Rüdmik oma paljude kogemuste berile; Augsburgi rahuleping, sõlmi- põhj ai. See on tema 12-nes reis Pühä- . tud 'pärast veriseid võitlusi luterlas- le Maale ja siiani üle 300 eestlase on te ja katoliiklaste vahel 1555; väljen- kõrgelt hinnanud 'reise, kus selgitusi <das selgesõnaliselt: „Iga isiku usk, antakse eesti keeles. Turismireisiks katoliiklik või luterlik, määratakse on reserveeritud parimad 1. klassil realist laupäeval, 12. mail 1979 a. See •sellega,' kus (kelle valitsemispiirkon- hotellid Ashkelonis Vahemere kai- on kõige ilusam aastaaeg Kesk-Idas. nas) ta elab." ehk nagu tookordne dal>> Aradis Surnumere ääres ja Ti-imotto kõlas: „Cujüs regio ejus reli- berias, Galilea kaldal. Jeruusalem-gio" (,;kelle valitsus, selle üsk"). Sel- mas ööbitakse 6 ööd ja iga päev telel printsiibil sai P.-Saksamaast ja hakse ringreise ümbruskonda. Reis Skandinaaviast evangeelse protes- oh nii kavandatud, et ei ole ülejõu tantismi ala (LutKer soovis ise oma käiv vanematele inimestele, kirikut mitte nimetada Juterli- Ühise perena lendavad Kanada ja kiiks",' vaid „evangeelseks"). Ning| USA eestlased välja Toronto-Mont- Kaašareisijad peavad end registreerima paari lähema kuu jooksul, kuna arv on piiratud. .Üksikasjalisemaks informatsiooniks ja reisikayaks palutakse kirjutada aadressil: Evange-lical Bible Lands Tour, c/o Rev. H. Rüdmik. 783 Arton Lane. Port St. Lu-cie. Florida 33452,' USA. Märdipidu Tartu College'is algusega kl. 7 õ. ":•/.•'.:;•'•••/•';•;•''. ^ Laup., il. nov. St. Gatharinesl Eesti Seltsi sügispidu Folk ArtsMulti-cultural Centre, 185 Bunting Rd., ai gusega kl. 7.30 õ. . ^ Laup., 11. nov. Eesti Rahvusteater Kanadas esituses ,,Põrgujpõhja uus vanapagan"" St. Lawrence Town Häiris algusega kl. 8. õ. Pühap., 12. nov. Vana-Andrese koguduse loterii algusega kl. 2 p, Pühap., 12. nov. Cantate Domino 20.' kontsert Peetri kirikus algusega kl. 4 p.l. •'• ^ Pühap,,'lii nov. Liisa Lomp/i 100-a. sünnipäeva tähistamine Baptisti kirikus algusega kl. 6 õ. ^Neljap., 16.—22. nov. Timmase toode näitus -Fairways Gallery's, 1400 Dixie Rd. Mississauga. ^Reedel, 17. nov. „Rahvusliku kunsti õhtu" Eesti Majas algusega kl. 7.30 õ. $ Laup., 18. nov. Toronto Eesti Õngitsejate ja Jahimeeste Seltsi „Vals-side ja Vanatantsude õhtu" Eesti Majas algusega kl. 7 õ. V ^ Pühap., 19'. nov* „Perekondlik pärastlõuna" Eesti Majas algusega kl. 13.00. • ^ Pühap., 19. nov* Korp! Fidentia 50. a. juubeli kontsert-aktus Tartu Coilegel ruumes algusega kl. 6 õ. ^ Reedel, 24. nov. Ešto 76 suurfilm OISE aulas, 252^Bloor Str. W., algusega kl. 9 õ. ^ Reedel, 24.-26. nov. Arville Pu-ström'i maalide näitus Eesti Majas. $ Laup., 25. nov. Eesti Rahvusteatri esituses „Elü ja armastus" Lawrence Park Gollegiate Institute auditooriu mis 125 Chatsworth. Valijaid palutakse tungivalt hääletada enne kl. 5, et vältida pikaajalist ootamist. Palutakse mitte oodata kuni hääletamise haripunktini (kl. 5 p.l.—8 6.) i .V: H Ä Ä L S T Ä M I S E AE© KL. 11 HOM.—8 õo KUI OLETE: VAHETANUD ELUKOHTA 27. oktoobrist 1978. a. saadik teie riimi ei ole valijate nimekirjas uuel aadressil. Teil ei ole võimalik hääletada oma uues elukohas. Teil ori võimalik hääletada omas vanas elukohas. Valijaid palutakse tungivalt tähele panna hääletamiskoh-ta, mis ön märgitud postkaardil, milline saadetakse kõikidele teadmiseks kus hääletada. , RÖY V. HENDERSON City Clerk arid Eeturning Officer 9. november 1978 CREST1VIÖTORS GÜS^ Panandysed kõikidel® ©ufo liikidele 253 Merfova Str. liitlane omanik. t jolte JOHN E SOOSAAR, Chartered Accouütant ,55 Unlversity Ave., Toronto, Ontario, M5$ 2H7 TdL 862-7115 1942 Avenue (HWY 401 2 bl. lõunasse) .787-5767 Äri avatud: esmasp., teisip. 10—6, kesknädalal suletud, neljap., reedel 10—9 ja laup. 10—6. © tulge ja tutvuge Mljuti Skandinaayiast saabunud mööbliga, magamistoad, söögitoad, lauad jne. Hinnad soodsad. Isiklik'•=•'.ja usalduslik teenindus. Kauaaegse kogemustega sisedekoraätor. Austusega WILLY DAENZER „CABi©USEL TOURS" 5 nädalane dets. 29.-hveebr. 3. Florida spetsiaal, alates §349.—. Tehke Teservatsioonid kohe. i i e . 1064361 Eesti Maja> 958 Broadview Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6 Tel. 466-4813 õhtuti ja nädala lõppudel 759-3588 ^ I H I I I I l l U l l l M l i l l l l i m i l l U H I IHIKIHWIl|'IIIIMM 362 Danforth Ave., Toronto, Ont. M4K 1N8 tel. (416) 466-1951 FLOWERS & G1FTS MEIE ÄRIS ÖN SAADAVAL RIKKALIKUS VALIKUS VALIK LILLI erisündmusteks ja tähtpäevadeks. Samuti käsitöö kinkeesemeiel — KULLASEPÄ, MEREVAIGU-, KERAAMIKA, NAHA ja • : PUUNIKERlHJSE alal Kõneldakse eesti, läti ja inglise keelt. ÕTTESÄHVÄTUSI Kui naine juhuslikult peaks vaikima, ei tohi teda ühelgi juhul katkestada, Ei ole alati üks ja sama, teada tõde iseenda kohta või kuulda seda' teiste käest. Taktitunne on erakordne võime vaikida ka siis kui: oleks põhjust rääkimiseks. . On alati veidi häiriv kui vale mees mõnikord õigeid asju ütleb. ' : • ; ' Ideaalne abielumees; peab olema väljas kui lõvi ja kodus nagu lammas. Ajalugu on inimeste eksimuste jutustamine. iiad NIHITS Vana ja hajameelne professor küsib toatüdrukult: ^ , •: „Kas olite eile õhtul teatris?" • „Ei. Ma läksin kohe voodisse." ' . „Ah nii! Oli seal Jka palju rahvast?" Läänesakslane- Josef Maier. külastab sõpra idatsoonis. Ta küsib: „Kui läänepiir.peaks avatama/kas jääd siia?" „Mis - ma siin üksinda peale hakkan?" Ironiseerib börsimaakler Wall Streetil: „Dollari kurss pole põrmugi langenud. Aastal 1945 maksis Saksamaal üks sigaret ühe dollari. Tänapäeval võime siin osta dollari eest terve pa= id."
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, November 9, 1978 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1978-11-09 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E781109 |
Description
Title | 1978-11-09-08 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text |
MEOAPÄEVÄL, 1MOVEMBRIL „Meie Elu" nr. 45 (ISOÖj 1978
gBMH.wwwmii^.HBÜ
istiusü mošaii
Desiderius Erasmus (1467—1536),
hollandi katoliiklik õpetlane, kirjamees,
humanist, ning end. munk-preester,
keda vahel nimetatakse re-f
ormaatsiooni i intellektuaalseks
isaks, ütles, et „Roöma kat. kirik vajas
küll reformatsiooni, kui mitte revolutsiooni".
Kuid just see oli, mis
sündis 16-da sajandi esimesel veerandil!
Ning selle tulemusena võime tänapäeva
kristlust, suures laastus
lööduna, liigitada kolme eri-harru
(vanuse järjekorras): 1) Kreeka
(Ida-) ortoiJokslus, 2) Rooma kato-liiklus,
ning 3) Protestantism, ühes
selle paljude .erikirikute ning sek-taarsete
gruppidega.
Kui Martin Luther (1483—1546),
tollal tundmata saksa katoliiklik
munk-preester ja ülikooli professor,
31. okt. 1517 a. ööl naelutas oma 95
„teesi" Wittenbergi lossikiriku peauksele,
milles ta mõistis hukka Rooma
kirikus esinevaid väärnähteid,
küsitles paavsti liialdatud võimu-õi-gust,
ning nõudis Piibli ainuautori-teedi
jaluleseadmist, koos isiklike
vabaduste nõudmisega usulistes küsimustes,
siis ei aima.nud ta, millisele
pöördelisele ajastule, ning ainu-võimsuše
tipul oleva katoliku kiriku
lõhenemisele ta pani aluse. Üle-öö sai
temast kirikulise revolutsiooni juht
ja saksa rahvuslik kangelane! Hiljem
.märkis ta selle kohta ise, et temal oli
- Jumalalt määratud ülesanne autentse
ristiusu taastamiseks, „saksa rahva
prohvetina''. / v;
Otse paradoksaalseks faktiks seife
juures on, et Lutheril alul polnud
kavatsust rajada mingit uut kirikut,
veelvahem sekti. See nähtub selgelt
ühest tema kirjast (5. 3. 1519), kus
ta ütleb: „See polnud kunagi minu
kavatsus, tõsta revolutsiooni-mässu
Rooma Apostliku Tooli vastu.-.."
Kiud lahtipääsenud toitm haaras ta
j%aasa, tõstis ta juhiks, andis talle
jaguse ja innu, oma veenetega minna
edasi... Paavstipoolsed katsed
Lutheri liikumise vaigistamiseks ja
jeegi sumbutamiseks siis, kui see
v on veel väike", (nagu paavst Leo X
märkis, ei ännud tulemusi. 1520 ä.
-detsembris purustas ta silla Roomaga,
põletades avalikult paavsji „bul-hiši
keelati .Lutheri juthiste ja
kirjutiste kuulamine ja lugemine.
•Selle ; tulemusena heideti ta sõna-kmlmatu
„ketserina"; Rooma kirikust
välja (3.1. 1520).
sellel viisil asendas Lutheri kirik
rooma-katoliikluse ka meie kodumaal
ja Lätis.Lihtrahvalt tema soovi
või valikut ei küsitud! '.
^ v
Mis iseloomustab lutherismi? Meie
rahva rõhuv enamus, kuuludes ise
sellesse, peaks seda teadma. Olgu
vaid mäluvärskenduseks meenutatud,
et-selle kolmeks, kandetalaks on:-
l) Kiriku hierarhilise süsteemi
ja preesterkonna, kui „vaheme-he"
osa eitamine, 2) õndsakssaamine
ja õigeksmõistmine Jumala ees üksnes
uskumise ja mitte tegude läbi
(seda doktriini on pärast Lutheri
surma pehmendatud) 3) Piibli, kui
ülima ja ainsama autoriteedi tunnustamine
usutõdede leidmiseL {Muide,
Jakobuse epistli heitis Luther U. Testamendist
välja, kui „kõlbmatu",
kuid see toodi pärast ta surma sinna
tagasi).
Üldiselt oli Luther kiriklikes asjades
üsna konservatiivne. Ta püüdis
säilitada kõike, imis tema arvates
polnud vastolus piibliga. Nii jäid altarid,^
küünlad (kuid mitte pühakud!),
isegi osa liturgiast ja midagi
vaimulike riietusest, kuigi kõik pildid,
lihtsustatud kujul. Kuid algkiri-kute
seitsmest sakramendist ta tunnustas
väid kahte: Ristimist- ja „ar-mu-
iauda", kusjuures, ta viimase
osas muutis algkirikute dogmaatilist
EESTLASTE TURiSMlREIS PIIBLI MAADEL! • ^ ; •
22 päeva külastusi piiblilikes ja ajaloolistes paikades Iisraelis,.Roo-';
mas ja Florences- -
12. MAIST KUNI 2. JUUNINI 1979. A.
Reisikava on koostanud pastor H. Rüdmik oma paljude kogemuste
põhjal (tema 12. reis Pühale Maale). Reis haarab endasse 120. ajaloolise
paiga külastuse Pühal Maal 18. päeva jooksul, kaasa arvatud
Punase- ja Surnumere äärsed alad Siinai ja Negevi kõrbes; Selgitused
Eesti'keeles. Väljalend: New York—Toronto—Montreal,
/NÜÜD VÕIB KA TEIE ELUAEGNE IGATf.US TÄITUDA!.. ,
Informatsiooniks palume kirjutäda:-EVANGELICAL BIBLE LANDS
TOUR, c/o Rev. H. Rüdmik. 783 Arton Lane, PORT ST. LUCIE. Florida
33452. U.S.Ä. Saadame teile täieliku reisikava. Kaasareisijate
arv piiratud. •'. ' -i ; . . •" ' •
19 stonics"
;;::;:.;!.pn'
Anu Kaal esine
„Estonia" teatri primadonna
ratuursoprän Anu Kaal esines hilju-1 © Vancouyeris, Briti-Kolumbias, elu-ti
New Yorgi südalinnas ühe hotelli neveestlanna magister Edda Pavis-stuudios
umbes 50-pealisele eesti Andresson koos abikaasa dr. Richard
publikule. Viimase moodustasid pea* N. Davisega lendas New Yorgi kaudu
miselt siin muusika alal tegutsevad Euroopasse, et osa võtta Lissabonis
isikud, teatriinimesed, kujutavkunst- Portugalis nädal aega kestvast üTe-nikud
ja mõned isikud Kultuuripäe- maailmsest sötsiaal psühhiaatria
vade ringkonnist. Viimase lisaüritu- konverentsist. Konverentsi lõppedes,
sena seda ka erakirjade abil rekla- enne tagasilendu koju, reisiti edasi
meeriti. Mingit sissejuhatavat sõna^ Hispaaniasse Madriidi ja mereäär-võttu,
nagu toimus umbes aastapäe- sesse kuurorti Alicante.
vad tagasi olnud bariton Tiit Kuusi- ® President Carter külastas Miamit,
ku j.t. solistide esinemise eel, see- pidades kõnesid peamiselt demo-kord
ei olnud. Anu Kaalu repertuaa- kraat Robert Grahämi toetuseks,
seisukohta, leides õigema ".Kristuse j r*s ei olnud ka ühtegi vene laulu, mis kes kandideerib Florida Kuberneri
tõelise ja reaalse juuresolu" veinis olukordi arvestades laseb oletada, et kohale. Presidendi Miamis viibimise
ja leivas; mitte substantsi umber- seekordse -ürituse-' ilmet püüti eesti ajal oli tema auvalvesse määratud 5
muutumise Üldkehtivat jumajatee-Ipa^lašpulbliküle' suupärasemaks te- noort kadetti J.R.O.T.C. mereväe
nistüskorda luterlikes kirikutes pole. ha. Seepärast külalissolisti esinemi- üksusest, üks nendest oli eestlane
^ ne kujunes ka kohal olnud vähesele Thomas Hinno Fort Lauderdali kesk-
Martin Lutheri kohta ori kirjuta- publikule miljöö sellest küljest med- koolist,
tud rohkem raamatuid kui, ühegi tei divamaks, mida omakorda suuren- ® » F o r t Lauderdali News" toob ära
se isiku kohta ajaloos, 'peale Jeesuse, das lauljatari kunstiliselt kõrge ta- artikli uue kõrgehituse alustamisest
Temas on nähtud kas ainult head ja se. : ' Pompano ^
ülistavat, või jälle aina halba ja huk- M x x K a a * o n aastatelt umbes 40-le m m m projektis onette nähtud 240
kamõistvat. Alles viimastel aegadel lähenev ja lühemat kasvu, habras ja korterit otse mere rannas, umbkaud-on
hakatud mõlemast leerist teda lavakogemusist sarmikalt naeratlev n e väärtus 23 miljomt. Projekti di-vaatlema
erapooletu: hinnanguga, daam; .kes otse plahvatava üllatuse- poriks on arhitekt T^rmp Purye.
Isegi katoliiklased hakkavad tunnus- ga juba esimesest numbrist demon4^kond Parred asusid Louna^lo-tarna,
et ilma temata poleks isegi streeris ennast ühe eesti võimekama n d a s f elama Kanadast paar aastat
nende kirikus saanud teoks seesmi- koloratuursopranina. Dünaamilises I t a?a s i
ne, puhastav ri.n. ,,vastureformatsi- skaalas ta mängles ülima kergusega,
obn" (Trento konsul, 1545/46). Dr, G. kaasaarvatult kõrgeis nootides. Ei I Eesti Sihtkapital Kanadas
Elson Rüff, lut. kiriku vaimulik, aü- asutanud seda aga vast siisW veel-1 Annetus
tbr ia end Lutheri kiriku amet. hää- P täiuslikumaks nüanssiderikkuseks
Itllllltllllllllllllllilllllllllllillllllllllllllllllllllllllllllllllillllllll
on tulumaksuvabad.
Annetaja soovid täidetakse.
EESTI MAJA, 958 Broadview Ave.
Toronto, Ont, M4K 2R6
Helistada tel. 699-5295
lekandja toimetaja USÄ-s, iseloomus-, J a J a i seepärast kohati shablooni.
tab reformatsiooni isa järgmiselt: Väikese'miinusena lisandus ka pai-
„Lutherii oli puudusi. Tal oli tormi- ilmnenud defekte hääles, arva-liselt
äge temperament ja sageli va- tavalt kliimavahetusest reisil. Meed | liiiiHinHHlUinHIIHIllinilllllHnillllHllllllllIHlinilUmHinil
las ta oma oponendid ja tetoäga mit- olid ka ainukesed negatiivsed tegu-
Sealt peale, kuni elu löpünf pühen-1 tenõustuvad üle taltsutamatult sol- "d ta esinemisel. Lauljatari hääte-das
Luther end oma kiriku kujunda- yavate. sõnadega.,." |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-11-09-08