1979-12-06-05 |
Previous | 5 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
„Meie Elu" nr. 49 (1556)
„Meie Elu" nr. 49 (1556) 1979 NELJAPÄEVAL; 6. DETSEMBRIL — , DECEMBER 6 S
oo
TSMES
ISTE
'eeriiakse kuue-,
ba võit on 25.000
fäl jatõmmatud
ole ette nähtud
ai.
ffTE NÄHTUD
JITUDE
LISANDUVAD
Jrvõidu
liine number. Kui
Imatud numbrile,
iilarilistest
luks on ette
viis viimast
p, siis võidate
fu. uhtuvad, siis
dimase arvu
dollarit.
|tuf 270— $100
idal tõmbamisel
>DUST
(sel opereeritakse
Vnbritega. Kui
lärenevad arvu
uhtuvad väi j a-
-iga, siis võidate
[rgmiseks
dollarit. Näiteks
is võidate
>äeval.**
RP0RAT1CK;
: saatekulu.
alifuses
it.-M4K 2R6
NDUSE ALAL
isi niiradio kui televisioo-
13- õpetatakse saadete pro-
|st. Kursused algavad 1980.
nende kestvus on 14 lau-kürsustel
õpetatakse kä-
[oostamist, valgustust, kaa-
[tsemist ja heli. Õpilased',
kursustel vajalikud alg-..
kuidas esitada päevauudi-
L;S koostada- intervjuusid,
'estlusi ja kergema sisuga
[cramme. ' ... - : :
Jst osavõtt on piiratud 35-
.d valitakse.välja.selekt-mille
määrab nende kõlb-
•peavad esitama kahesa?
kirjandi, ühe intervjuu ja
lae. Eelistatakse loomulikes
on valmis oma 'kursus--'
dud teadmisi jagama oma
(iskonnaga ja kes on valima
mitmekultuurilisuse
des kommunikatsiooni
5e lõpetajad saavad Ryer-ludist
vastava tunnistuse."
pearõhk on televisioonil
|oni programmide koosta-..
iduslik käsiraamat
lgteadmisi nagu näiteks
raldada pressikpnverentsi,
kada kirju ajalehtede toimidas
kasutada pressifc-otsesed
näpunäited, mis
itavad trükikommunikat-ning
näitavad osalejaile,
i S t ei ole mingi müstee-oskus.
.
[rjanduse kui televisiooni
kursused finantseeritakse
ftsuse Mitmekultuürilisu-
Doriumi poolt. Minister
inas Ryersoni, et ta oma
|tis nende kursuste .korral-.
la Ryerson on tuntud õp-
^st eriti täiskasvanute, ha-eriti
kommunikatsiooni
kasutada parim tehniline
Igu Põhja-Ameerikas.
Tööerakonna vasak-tiib püüab lüüa
Töölispartei mehed nõuavad peami
nistrilt, proua Thatcherilt Briti Alam
kojas aru, kuidas konservatiivsed
peaministrid—Lord Home ja Harold
MacMillan, samuti välisminister lord
R, Butler, ei olnud teadlikud neljanda
Vene -salakuulaja olemasolust ja
lasid tal vabalt ringi liikuda ning
hankisid talle isegi kunstiajaloolase -^^SjMKt
koha, nõuandjafia Buckinghami pa- wKKSBBBSSSi
lees,, seega kuningliku perekonna
protektsiooni all. Briti ajakirjandus
on nüüd lehekülgede kaupa täis lugusid
sellest äsjasest poliitilisest
skandaalist, mis jätab kõrvale Ameerika
saatkonna tragöödia Iraanis.
: COVENTRY (,3teie £tu" kaastööliselt) -^.Hiljuti ihnus AndrewBoyle'i raamat Vene salakmila-ate
kohta Inglismaal: „The Climateoi Treason(:: Five whoSpiedforRussia^ Selles raam
tu viiest inglaselt, kes töötasid spioonidena Venemaa kasuks aastal 1930-st alates ja olid tudengitena
koondunud Cambridge'! ülikoolis. Kolm meest olid teada varem: Burgess, Philby ja Maclean, kes
Mljem pogeriesid Venemaale, nendest Burgess nüüd juba surnud. Hiljuti tehti kindlaks, et spioon
nr. neljandaks osutus inglise kunstiajaloolane Sir Anthony• Blunt, nüüd 72-a. ja kellele kuninganna
1956. a. §ir'l tiitli, sõnaga tõstis ta aadliseisusse.
sammudest ja hoiatas Venemaad õigel
ajal. Philby on süüdlane paljude
agentide ja patriootide surmas, kes
tegutsesid Venemaal läänepoolse vastuluurega,
ja oponeerisid kommunismile.
•
Donald ; Maclean sai varsti Briti
x Vastuluure ameerika osakonna shef-fiks
ja Burgess — vaatamata enese-
- kontrolli ja (diskreetsuse puudumisele
-r- Briti| saatkonna teiseks sekretä:
riks Washingtonis. 1951. a. kahtluse
võrk meeste ümber tõmbus koomale:
sama aasta 25. mail Burgess ja
Maclean võtsid esimese rongi süda-.
ööl, et sõita Southamptoni sadamasse,
kus laev viis Vene salakuulajaid
Itaaliasse, St. Malo'sse. ,
PhUby'st: loodeti peagi teha Briti
Vastuluure juhti. Ta oli aga teadlik
Macleani tähtsuses aatomisaladuste
spioonina, keda venelased võivad hakata
üle kuulama. Philby tagandati
veel samal aastal Briti Vastuluure
teenistusest, ühenduses Burgessi põgenemisega
— ta oli olnud selle joomakaaslane.
1955. a. koi. Marcus Lip-ton
(Tööerakonnast) -küsis peaminister
Sir Anthony Eden'ilt, kas „kol-mas
mees" (salakuulaja) on Philby. •
MacMillan — tolleaegne välisminister
—v teatas parlamendis, et tal ei
. ole andmeid Philby vastu. Philby võeti
tagasi Välisministeeriumi! Sealt ta
läks Beirufi, kus temast sai ajakirja
„Economist" ja ajalehe „Observer"
.korrespondent. Kuid defektorid Itta
ei saanud jääda kaua aega saladuseks:
1963. a; 23. jaanuaril Philby üritas
Beirutist ; põgenemisteekonda
Moskvasse, kui KGB kolcmel! Philby
kui väljapaistva topelt-agen.di osa salakuulamise
ajaloos tehti avalikuks
alles neli aastat hiljem (1967).
Guy Burgess suri Moskvas 1963. a.
südamerabanduse tagajärjel, olles
füüsiliselt ja moraalselt allakäinud,
alaliselt joobnud olekus, elades väikeses
kahetoalises korteris ja palava
keskkütte soojuses. Philby ja Maclean
elavad ikka veel Moskvas.
, KES ON SIR ANTHONY BLUNT?
Tema isiku kohta on võtnud sõna
„B. Telegraphis" korrespondent James
Allan, kes kirjutab teemal ekspert,
kes võitles rahvusliku kunsti
eest": „Ajalugu näitab, et iga suure--
ma ajaloolise kollektsiooni müük välismaale,
on kahetsusväärne, halvemal
juhul see näitab kultuurilist barbarismi".
— Sir Anthony Blunt on
pastori poeg, oli andekas üliõpilane
Triniti kolledzhis Cambridge'is, kus
ta kuulus vaidlejate eliitgruppi, nn.
apostlid. v
Teine grupiliige pii Guy Burgess,
kellega Sir Anthony jagas Cariibrid-ge'is
korterit. Viimase sümpaatia
kuulus kommunistide parteile. Muide,
mõlemad mehegi olid tuntud ho-möseksualidena.
Sir Anthony Blunt sõjapäevil (1939
—45) teenis sundaega Prantsusmaal.
Sõja lõppedes ta oli 37^astäne ja nimetati
kuningas George VI pildigalerii
ülevaatajaks ja 1952. a. kuninganna
maalide järelvaatajaks. Ta läks
pensionile 1972. a. ja anti aututel kuninganna
maalide ja jooniste nõuandjana.
Väljapaistva ajaloolasena Sir
Blunt oli ühtlasi Gourtauldi kunstiinstituudi
••; direktor ajavahemikul
1947—1974, samuti kunstiajaloo pro-.
fessoriks Oxfordis (1962—1963) ja
Cambridge'is (1956—66). Sir Blunti
lemmikmaaliks oli Poussini „Flora
kuningriik". ,1
Pärast sõda ta viibis lühemat aega
Dresdenis (idä-Sakšamaa tuntud
kunstilinnas, mis sõjaajal sai tunda
liitlaste terrorirünnakut — 13; veebr.
1945) ja Venemaal. Ka ei pooldanud
ta rahvusvahelise lennujaama, ehitamist
Firenzesse (kesk-Itaalias), kuna
intensiivne lennuliiklus oma vibratsiooniga
võib avaldada mõju ajaloolistele
ehitustele ja fresko-fliaalidele.
1956. a. inglise kuninganna andis A.
Bluntile aütiitli (Victoria Ordu Rüütli
komandör). See tiitel annuleeriti
t
I
I
1
PS'
EESTI KEELE HARJUTUSTIK I ...............
V. Tauli EESTI GRAMMATIKA I ................
Jänes EESTI KEEL (selle ehitus, areng ja
ortoloogia)
. H. Jänes MEIE EMAKEEL III
A; Rajasaar EESTI MAATEADUS:' .
- 1, ja 2 vihk
H. Rajamaa AABITS
H. Rajamaa EESTI ALGLUGEMIK I
H. Rajamaa EESTI ALGLUGEMIK II .....
H. Rajamaa EESTI ALGLUGEMIK III
T; Künnapas MEIE KODUMAA ...............
H. Michelson EESTI RADADEL
S. Raatmaa JÄNESEPOEG KES
KALEVIPOEG
A. Tiitus KOLM MUINASJUTTU
E; Lindsaar KOMPANI POEG
KUIDAS TALLINN NIME SAI ........
• K.Vaikla KULDNE TAMMETÕRU a a * t » A » t « * * * *0
3.00. LAULE JA MÄNGE' VÄIKELASTELE
8.00 (Nootidega) ................;....!................«
K. A. Hindrey LEMBITU
6.50 J. Kaup LINNUSE EHITAJAD ...........
3.50 H. Nõu OI-OI-MIS JUHTUS ............
S. Raatmaa MINU KARU
4.50 MINU PILDIRAAMAT ..:
3.50 A. Teder NAPOLEONI JÄLGEDES ..........
3.50 H. Michelson NOORSOOTÖÖ RADADEL
3.50 NOORTE LAULIK
3.50 Ü. Lehti PIKKE — MIKKE
4.50 G. Helbemäe RAEKOOLI ÕPILANE
9.00 K. Ristikivi SELLID .... ........
4.30 V. Lenk ÕPETA MIND LUGEMA I
•3.00. V. Lenk ÕPETA MIND LUGEMA II
3.00 E. Muuk. & H. Rajamaa VÄIKE
1.00 ÕIGEKEELSUSE SÕNARAAMAT ...... ...
3.00 A.;Mägi VALIMIK LUGEMIST NOORTELE
3.00 ':-:^: " - \ : . " : - !.
• • * • * • * i•« t a * * t
5.00
3.50.
2.00
3.10
SilO
2.50
2.50
4.00
3.00
1.50
3.50
3.00
3.00
5.00
9.00
6.50
bülletääniga
16. nov.). Teis-hiljutise
kuninganna
(„London. Gazette" —
test vautiitlitest Šir Anthony Blunt
omab Hollandi kuninganna Nassau-
Oraania ordeni (1948) ja kümme aastat
hiljem tehti tä Prantsuse Auleegioni
komandöriks! Hollandi kuninganna
Juliana poolt antud aumärgi
Sir Anthony Blunti rinnal võidakse
ära võtta ainult sel juhul, kui teda
oleks mõistetud vähemalt kolmekg
aastaks vangi. Seda temaga seni agk
I juhtunud pole. i: |
Terence Mullaly, D. Telegraprii
kunstikriitik, nimetab Sir R. Blunti
•„perfektseks ajaloolaseks" (!). Ta on
mitme kunstiajaloo raamatute autor
jä suurepärane lektor. Tema varasematest
töödest kannab pealkirja
..Kunstiteooria Itaalias 1450—1600"
.(avaldatud 1940), Ta on eriti ekspert
Poussini, prantsuse maalikunstniku
(1594—1665) kunstiloomingu alal. Sir
Blunt on kirjutanud raamatuid ka
prantsuse kunstist ja arhitektuurist
(Francois Mansert ja Philibert de
l'Orme). Samuti on ta juhtiv ekspert
baroki ja rokokoo arhitektuuris Na^
polis ja Sitsiilias ja kirjutanud kaks
raamatut sel teemal. Taas suurima
eruditsiooniga.
Olles palju aastaid Londoni ülikooli,
Gourtauldi instituudi direktor, Sir
Blunt õpetas välja mitu generatsiooni
kunstiajaloolasi, kes nüüd on tõusnud
juhtivatele kohtadele briti muuseumide
ja galeriide juhatajatena. —
Kuninganna maalide \ ülevaatajana
Sir Anthony oli vastutav arvukate
kunstinäituste korraldamisel kuninganna
galeriis, kuninglike maalide
katalogiseerimisei .jne. Samuti oli ta
kaastööline suure kunstiajaloo raamatu
(G. B. Castiglione ja Stefamo
BellaVWindsori lossi Veneetsia joc^
nised" koostamisel. Tema huvid laienevad
isegi moodsale kunstile (Ro-nalt
ja Picasso)rVäliselt oli Sir Blunt
viisakas ja vestluses —humoorikas.
Kunagi ta ei armastanud jutelda poliitikast.
MACLEAN JA PHILBY VAIKIVA®.
Nagu „D. Telegraphi" kirjasaatja
Richard Beestõn Moskvast kirjutab,
Nõukogude Luureteenistuse kaks briti
salakuulajat — Donald Maclean ja
Kiin Philby Moskvas ei andnud end
seal ajakirjanikega kokku. 'Lääne-'
ajakirjanikele Moskvas vastati, et „ta
ei ole kodus" ja Philby (nüüd KGB
vanem ohvitser) ei ole kunagi andnud
oma aadressi ja telefoninumbrit välismaalastele.
Nood kaks briti salakuulajat
veedavad hüüd oma vanaduspäevi
võõras üksluises miljöös...
; Maclean, kord piltilus noor diplomaat,
nüüd 66-a., elab Moskva jõe läheduses
olevas ruumikas korteris.
Maclean ja Guy Burgess põgenesid
Inglismaalt aastal 1951, keda aitas
Philby ja nüüd tagantjärele — ka Sir
Anthony Blunt. Macleani ameeriklannast
abikaasa Melinda saabus hiljem.
Siis, kui ä. 1963 Kim Philby põgenes
Venemaale, pr. Maclean elas
Philbiga, hiljem läks tagasi oma abikaasa
juurde. Nüüd pr. Maclean on
62-a. ja kuuldavasti elab Ameerikas.
Philby ameeriklannast abikaasa Elea-nor,
kui talle selgus, et mehel piid
suhted pr. Macleaniga, ta pöördus
Moskvast tagasi Läände, saabus USA-sse,
kuseta suri Vähjahaigusse. Philby
on nüüd uuesti abielus, neljanda
naisega — kellegi veetleva venelannaga,
aastais 40-e ümber.
Macleani Cambridge'i üliõpilasaas-tate
kaasaegne —- Guy Burgess, kes
põgenes koos temaga Itta ja oli ho-moseksual
Macleani joomasõbef, suri
Moskvas 1963; a., just lühikese aja
järele pärast Philby saabumist Moskvasse.
Burgess'il puudus enesevalitsemine
ja oli kolmest rettu läinud inglise
šalaküulajaišt kõige õnnetum
inimene.
Burgess tundis Blunti Cambride'i
ülikoolipäevilt, kui ta (Blunt) oli ülikooli
õppejõuks. Blunt püüdis innukal
t veenda Briti ametivõimusid, et
. Burgess'il lastakse tagasi tulla Inglismaale
ja siin vabalt elada, et külastada
oma haiget ema.
Venemaa, nagu kirjutab D. Telegraphi
kirjasaatja Moskvast, on alati
hoolitsenud hästi oma salakuulajate
eest, et sellega hoida- ülal Vene luureteenistuse
moraali. Kui aga Sir
Blunt on andnud kasulikku informatsiooni
Venemaa kohta nagu pr.
Thajcher väidab, eriti tema suhteid
Burgess'!, Macleani ja Philbiga, siis
Blunt ei ole mitte Moskvas tere-tule-mast
nagu ta kolm eelkäijat.
Philby oli teatavasti Briti Vastuluure
topelt-agent, kuid venelased on
teda reetmistehnikas kõrgesti hinnanud.
Talle on annetatud Nõukogude
Liidu kõrgeim aumärk — Tööpunalipu
orden.
I
Postiga tellides raamatu hinnale lisandub saatekulu.
Müiigi!>MEK ILU" töli*«se$
958 Broadview Ave.,^^Toronto, Ont. M4K 2R6
iiasf .Fõnev eesti helind"
ew Yorgi raadiosaate
Ajaleht „The Australian" tõi esiküljel
pealkirja all-'.„lt's sunny side up,
för Sir Arvi", meie mäetööstuse
magnaadi Sir Arvi Parbo kohta, kes
on suvitamas Surfers Parad|se's, et
temal on õigus puhata loorberitel.
Sir Arvi poolt juhitud WMC on üle
SALAKUULAJAD PÕGENESID :
MOSKVASSE
Nende kolme Briti salakuulaja elu
ja tegevus Cambridge'i ülikoolis ulatub
tagasi 30-aastate ümber, kui nad
olid seal alles üliõpilased. Seal värvati
neid vene agentideks.
•Hiljem mehed liitusid Briti Välisministeeriumiga
(F.O.) ja eriti Philby
tegi seal väljapaistvat karjääri. 1946.
a. ta liitus Briti Salaluurega (Secret
Service) ja leidis sea! ruttu ametiala-list
kõrgendamist. — Näidanud sõja
ajal väljapaistvaid võimeid salakuulamise
alal, teda paluti edasi jääda
pärasmt 1945. a.r kus ta oli tõusnud
kommunistlike küsimuste sektsiooni
juhatajaks. 1949. a. oli ta juba Washingtonis
Briti Salaluure ohvitseriks,
otsides koostööd Ameerika Luureteenistusega.
Kogu sel ajaperioodil Philby informeeris
venelasi Lääne vastuluure<
•KES ON VIIES MEES?
Äiidrew Boyleyl raamatu ,,Viis,
kes spioneerisid Venemaale", on lahtine
veel nn. viies salakuulaja. Siin
briti ajakirjandus vihjab dr. Mann-
'ile Ameerikas. „D. Telegraphi" kirjasaatja
F. Taylor kirjutab (17. nov.)
pealkirja all: „Viienda mehe idee on
absurdne, ütleb Mann": „Briti päritoluga
füüsik, kes oli aatomienergia
atasheeks Briti Saatkonnas Washingtonis
ühel ajal Kim Philby ja Guy '
Burgess'iga, kinnitas eile, et" talle ei
antud ameerika kodakondsust salakuulamise
eest Venemaale.
Dr. Wilfrid Basil Mann, vihjates
'küsimuseley kas ta kuulus ,,viienda
mehena" topelt-agentide ringi, vastas
mulle: „kogü idee' on absurdne/Isegi
kuupäev ei vasta tõele". — Dr. Mann, .
nüüd 71ra;, töötas Washingtonis Briti
Saatkonnas 1949. a. jaanuarist kuni
1951, a. Ta otsustas hiljem jääda elama
Ameerikasse ja asus tööle raadio-atkiivsuse
eksperdina Standardi Riikliku
Büroo juures. Küsimusele, kas
ta ei aidanud Donald Macleani aatomisaladuste
reetmisel märgusõna all
„Basü", dr. Mann vastas: See oh naeruväärne!"
— Dr. Mann taotles amee-;
. rika kodakondsust omal algatusel
1959. a. Ta on õppinud Cambridge'!
ülikoolis, kuid lõpetanud Teaduse ja
Tehnoloogia imperiaalse kollezhi.
„Basili" reetmisaktsioonis olevat tegemist
CIA vastuluure topeltagendi
James. Angleton'iga. Viimasega olnud
dr. Mannil -„sõbralikud suhted". Londonist,
Inglismaal, on tulnud nüüd
aga teated, et kahtlus df. Manni isikus
salakuulajana, nn. viienda mehena,
ei vasta tõele; V
SIR ARVI PARBO
Kõikideks kindlustusteks
ER&CÖ. LT
.W
SB
1482 Bathurst St,
Toronto M5P3H1
TeL: 653-7815 ja 653-7816
eie
Bolfi rii
riide- ja jalangupakke kuni l?3
Äri lahtioleku ajad: esmaspäevast—reedeni kl. 9 hom —kl. 5 p.l.
Laupäeval kl. 9 hom;—^kl. 5 p.l. KESKNÄDALALTEL SULETUD.
Pärast kell 5 p.l. kokkuleppel telefoni teel. :
Roncesvalles Ave., Toronto, Ontario M6R 2N5 — TeL 531-3098
võtmas Austraalia suurima ostutehingu
näol hiigelettevõtet Broken
Hill South (hõbedatÖöstüs) pakkudes
selle eest 211 miljonit dollarit,
s.o. tervelt 25 miljonit enam kui on
seda teinud kaks teist nende seas ka
USA Conzinc Riotinto (Äuštralia).
' Majanduslikud ülevaated rõhutavad,
et WMC on kavas arendada Lõu-na-
Austraalias asuv n.n. Roxby
Downs suurimaks uuraniumitööstü- .
seks maailmas. Pealegi oli WMC ja
teiste] tööstustel suurim osatähtsus
Lõuna-Austraalia sotsialistliku Valitsuse
kaotuses viimastel valimistel 10
.--13% häälte langemise näol. Teata-.:
vasti sotsialistid keeldusid lubamast
uraaniumitööstuse arendamist hoolimata
Lõuna-Äustraa!lia suurimast
tööpuudusest kogu Austraalia ulatuses.
Kahtlemata oli ka Sir Arvil käsi
mängus, et töösturid asusid ootamatult
liberaalide kandidaate toetama.
Austraalia tuntuim ametühingute
• tegelasi, ja juhte Bob Hawke, kes
kaotas, vrjideldes uraaniumi kasutusele
võtmise eest, teatas nüüdset
kandideerib Föderaal-parlamenti.
Tema valik on enamvähem- kindel,
samuti ka Labor partei juhtimisele
•asumine. Ajalehed juba küsisid, milline
on tema kui tulevase peaministri
osa Vastus oli, et see sa'ab olema
vali. Teatavasti Hawke oli Balti rii--.
kide N. L. osadena tunnustamise
vastu. Samuti, võitleb ta Iisraeli riigi
õiguste eest, olles tõsises Vastolus
..labori" vasaktiivaga, kes toetab
araablasi. Kui uskuda käimasolevaid
/avalikku küsitelusid, siis H-l on suured
võidu võimalused, sest need näitavad,
et praegu Liberaalid kaotaksid
enam kui 10% Laborile.
.-''-";;•,:•-•;,"/••.• . . ^ • • " • • : , v ;^
USA on otsustanud tõsta oma vägede
ja laevade arvu ja valmisolekut
India ja Vaikse ookeani piirkonnis,
teatas USA kaitseminister Brown.
Nii jääb lennukikandja lahing-grupp
pooleteiseks kuuks India ookeani, ja
toimuvad 20.000 mehe osavõtul USA,
Austraalia, ja Uus-Meremaa' ulatuslikud
manöövrid. Kindlasti see on uudis,
mis võib pidurdada Austraaliast
lahkuva väliskapitali ulatust. Seni
on see toimunud kasvava hirmutunde
ajel. Brown kinnitas, et USA on
tugevndamas oma järelvalve võimet
N. L. ja Kuuba ülemaailmse aktiivsuse
osas. f
Dr, Henry Kissinger, kui end. USA *
välisminister, on tõmmanud endale
tähelpanu väitega, et juhul kui N. L.
ründab Euroopat, siis vaevu USA riskib
Euroopa kaitsmisega, kuna see
tähendaks terve rea, kui mitte kõigi
USA linnade hävingut. Seda just ajal,
milN. L. on juba saavutamas ülevõimu
tuum-felvastuse alal. Kuid artiklis
„Useless nuclear bombs" (Kasutud
tuum-pömmid) „The Australian"
ütleb, et vaevu on N. L. kavatsemas
uute satelliitriikide saamist Euroopas,
Eriti kui juba küllalt tüli ja muret
Ida-Euroopa satelliitriikidega.
Kindlasti nende seas ka Balti riigid.
Selle asemel on N. L. sihiks hoopis
ühes või teises punktis.soomestumise
(finlandisation) saavutamine,
s.o. ulatuslik mõõnduslik koostöö N."
L., ning USA mõju eemaldamine. Artiklis
väidetakse, et luumrelvastuse
'kasvamine on hävitanud selle mõjukuse
vastastikku neutraliseerivalt.
Järgi on aga jäänud ülitugev tavaline
N. L. sõjavägi, mis seega otsustab.
Sellest on aga ainult siis võimalik
üle saada, kui Euroopa riigid osutavad
tahet on tavalise relvavõime
tõstmiseks. Kuid see tahe on Euroopas
praegu väga nigelas olukorras.
New Yorgi piirkonna tunnustatum
kontsertmuijsika raadiosaatja WQ-XR
— mis kuulub kirjastusele „The
New York Times", oli äsja päevasesse
kontsertniuüsika saatesse põiminud
Veljo Tormise helindi. „Paive
piksejumalale". Ligemale kümme
minutit kestva helindi ettekande pearaskus
lasus Akadeemilisel Meeskool
i l (RAM) koos selle solistidega, kusjuures
kaastegavad olid ka kõneköor
ja instrumentalistid. Teos on üsna
ainulaadne ja nõudlik ning selles
põuasolejad palvetavad, loksuvad,
häälitsevad, laulavad ja hõiskavad
vihma saamiseks. Teos ori müstiline,
kaasakiskuv ja jõuline, oma üldilmelt
täiesti erakordne. Populaarse
WQXR muusikaosakonna toimetaja-direktor
oli asetanud selle huvita-.
vait ja õnnestunult E. Griegi rahulik-eleegilise
muusika raamistusse, oma
sõnalises seletuses ta ütks, et teos
on eestlase Veljo Tormise huvitav
looming ja „erakordselt põnev". Sel-puhul
ta ühtlasi meenutas indiaanlaste,
vibmatantsu. Harukordne, ei
olnud mitte üksnes V. Tormise helind
vaid.ka see, et juhtivaid raadiosaatjaid
WQXR kaudu läks eetrisse
eesti muusika. Seda on juhtunud
sealt .kaudu äärmiselt harva, osalt
vast ka seepärast, et eestlasi! endil
on puudunud vastavad kontaktid, kõnelejata
mingist süsteemikindlast
eesti muusika levitamisest raadiosaatjate
kaudu. Märgitud saate jaama
teatavaid kontsertmuusika saate-osasid
kuulavad miljonid inimesed.
GB TARTUS KIRJU OMASTAMA
Heitkem taas valgust KGB seadusevastasele
tegevusele Eestis. Seekord
vaatleme kirjades sorimist, mis
on konstitutsiöonivastane tegevus,
Aga harva austavad nõukogude ametnikud
oma seadusi.
Paar korda nädalas peatub õhtutunnil
Tartu Rajooni Sidesõlme juures
KGB auto, millest väljuvad isikud
seavad oma sammud enesekindlalt
ülakorrusel asuvasse punanurka,
kuhu ennast mõneks ajaks lükusta-takse,
et sooritada valgustpelgavaid
toiminguid. Siin nimelt ootavad KGB
mehi ees kahtlastele isikutele adresseeritud
kirjad, mis oh vastavalt salajasele
nimekirjale muu posti seast
välja sorteeritud. Seda teevad vanemad,
eriti usaldusväärsed sidesõlme
töötajad asutuse ülema Kolli ja selle
asetäitja Voldemar Punga mahitusel.
-:;
KGB agendid 'avavad osa kirju juba
punanurgas (need viiakse pärast
tagasi sorteerimisruuini) ning osa
võetakse lahkumisel kaasa, kuna
need kuuluvad KGB meeste arvates
konfiskeerimisele. Mõningad kirjad
ilmuvad varsti KGB-st siiski tagasi
ning „sattuvad" teiste sidetöötajate
hämmastuseks oma endisele kohale
sorteerimisrii.uleil. Peamiselt tuntakse
huvi väliskirjade vastu, kuid eriti
kahtlastelt isikutelt omastatakse ka
sisekifju, rääkimata nende avamisest.
Selles peitub ka põhjus, miks
välismaised kirjad „viibivad" nõnda
kaua teel,, kui neil on õnn ka adressaatideni
jõuda J Sama on lugu väiis-male
lähetatavate kirjadega.
Üheks paljudest KGB vihaalüstest
on Tartus viimasel ajal kujunenud
Jaan Vaaderpass, kes töötab Loomakasvatuse
ja Veterinaaria Teadusliku
Uurimise Instituudis. Temani ei
jõua isegi tähitud kirjad, mis saadetud
väljastusteatega (punane vastu-võtuallkirja
kaart). Nõnda omastas
KGB ainuüksi augustis kaks temale
Rootsi pealinnast lähetatud; kirja,
millest üks oli posti pandud 2. augustil
ja teine 15. kuupäeval (nr. 44123
ja nr. 53592) .Seega ei kohuta KGB-d
kirjade seadusliku aluseta omastamise
puhul mitte, miski, kui nad soovivad
saada enesele andmeid ja takistada
informatsiooni saamist oma
vihaalusel..
Säärane ön siis Tartu K G M arusaamine
Helsingi kokkulepetest informatsiooni
vaba leviku osas.
MX MANKI
REÄLESTÄTE
REALTOR
Ž670A Yonge Street, Toronto, Ontario M4P 2JS
(Sissekäik Lytton Blvd.) v
lesti vamm kinnisvarade vahendusfir^ei
TOOMAS MANKIN tel. büroos 487-4477
kodus 447-3782 ja 447-2017
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, December 6, 1979 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1979-12-06 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E791206 |
Description
| Title | 1979-12-06-05 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | „Meie Elu" nr. 49 (1556) „Meie Elu" nr. 49 (1556) 1979 NELJAPÄEVAL; 6. DETSEMBRIL — , DECEMBER 6 S oo TSMES ISTE 'eeriiakse kuue-, ba võit on 25.000 fäl jatõmmatud ole ette nähtud ai. ffTE NÄHTUD JITUDE LISANDUVAD Jrvõidu liine number. Kui Imatud numbrile, iilarilistest luks on ette viis viimast p, siis võidate fu. uhtuvad, siis dimase arvu dollarit. |tuf 270— $100 idal tõmbamisel >DUST (sel opereeritakse Vnbritega. Kui lärenevad arvu uhtuvad väi j a- -iga, siis võidate [rgmiseks dollarit. Näiteks is võidate >äeval.** RP0RAT1CK; : saatekulu. alifuses it.-M4K 2R6 NDUSE ALAL isi niiradio kui televisioo- 13- õpetatakse saadete pro- |st. Kursused algavad 1980. nende kestvus on 14 lau-kürsustel õpetatakse kä- [oostamist, valgustust, kaa- [tsemist ja heli. Õpilased', kursustel vajalikud alg-.. kuidas esitada päevauudi- L;S koostada- intervjuusid, 'estlusi ja kergema sisuga [cramme. ' ... - : : Jst osavõtt on piiratud 35- .d valitakse.välja.selekt-mille määrab nende kõlb- •peavad esitama kahesa? kirjandi, ühe intervjuu ja lae. Eelistatakse loomulikes on valmis oma 'kursus--' dud teadmisi jagama oma (iskonnaga ja kes on valima mitmekultuurilisuse des kommunikatsiooni 5e lõpetajad saavad Ryer-ludist vastava tunnistuse." pearõhk on televisioonil |oni programmide koosta-.. iduslik käsiraamat lgteadmisi nagu näiteks raldada pressikpnverentsi, kada kirju ajalehtede toimidas kasutada pressifc-otsesed näpunäited, mis itavad trükikommunikat-ning näitavad osalejaile, i S t ei ole mingi müstee-oskus. . [rjanduse kui televisiooni kursused finantseeritakse ftsuse Mitmekultuürilisu- Doriumi poolt. Minister inas Ryersoni, et ta oma |tis nende kursuste .korral-. la Ryerson on tuntud õp- ^st eriti täiskasvanute, ha-eriti kommunikatsiooni kasutada parim tehniline Igu Põhja-Ameerikas. Tööerakonna vasak-tiib püüab lüüa Töölispartei mehed nõuavad peami nistrilt, proua Thatcherilt Briti Alam kojas aru, kuidas konservatiivsed peaministrid—Lord Home ja Harold MacMillan, samuti välisminister lord R, Butler, ei olnud teadlikud neljanda Vene -salakuulaja olemasolust ja lasid tal vabalt ringi liikuda ning hankisid talle isegi kunstiajaloolase -^^SjMKt koha, nõuandjafia Buckinghami pa- wKKSBBBSSSi lees,, seega kuningliku perekonna protektsiooni all. Briti ajakirjandus on nüüd lehekülgede kaupa täis lugusid sellest äsjasest poliitilisest skandaalist, mis jätab kõrvale Ameerika saatkonna tragöödia Iraanis. : COVENTRY (,3teie £tu" kaastööliselt) -^.Hiljuti ihnus AndrewBoyle'i raamat Vene salakmila-ate kohta Inglismaal: „The Climateoi Treason(:: Five whoSpiedforRussia^ Selles raam tu viiest inglaselt, kes töötasid spioonidena Venemaa kasuks aastal 1930-st alates ja olid tudengitena koondunud Cambridge'! ülikoolis. Kolm meest olid teada varem: Burgess, Philby ja Maclean, kes Mljem pogeriesid Venemaale, nendest Burgess nüüd juba surnud. Hiljuti tehti kindlaks, et spioon nr. neljandaks osutus inglise kunstiajaloolane Sir Anthony• Blunt, nüüd 72-a. ja kellele kuninganna 1956. a. §ir'l tiitli, sõnaga tõstis ta aadliseisusse. sammudest ja hoiatas Venemaad õigel ajal. Philby on süüdlane paljude agentide ja patriootide surmas, kes tegutsesid Venemaal läänepoolse vastuluurega, ja oponeerisid kommunismile. • Donald ; Maclean sai varsti Briti x Vastuluure ameerika osakonna shef-fiks ja Burgess — vaatamata enese- - kontrolli ja (diskreetsuse puudumisele -r- Briti| saatkonna teiseks sekretä: riks Washingtonis. 1951. a. kahtluse võrk meeste ümber tõmbus koomale: sama aasta 25. mail Burgess ja Maclean võtsid esimese rongi süda-. ööl, et sõita Southamptoni sadamasse, kus laev viis Vene salakuulajaid Itaaliasse, St. Malo'sse. , PhUby'st: loodeti peagi teha Briti Vastuluure juhti. Ta oli aga teadlik Macleani tähtsuses aatomisaladuste spioonina, keda venelased võivad hakata üle kuulama. Philby tagandati veel samal aastal Briti Vastuluure teenistusest, ühenduses Burgessi põgenemisega — ta oli olnud selle joomakaaslane. 1955. a. koi. Marcus Lip-ton (Tööerakonnast) -küsis peaminister Sir Anthony Eden'ilt, kas „kol-mas mees" (salakuulaja) on Philby. • MacMillan — tolleaegne välisminister —v teatas parlamendis, et tal ei . ole andmeid Philby vastu. Philby võeti tagasi Välisministeeriumi! Sealt ta läks Beirufi, kus temast sai ajakirja „Economist" ja ajalehe „Observer" .korrespondent. Kuid defektorid Itta ei saanud jääda kaua aega saladuseks: 1963. a; 23. jaanuaril Philby üritas Beirutist ; põgenemisteekonda Moskvasse, kui KGB kolcmel! Philby kui väljapaistva topelt-agen.di osa salakuulamise ajaloos tehti avalikuks alles neli aastat hiljem (1967). Guy Burgess suri Moskvas 1963. a. südamerabanduse tagajärjel, olles füüsiliselt ja moraalselt allakäinud, alaliselt joobnud olekus, elades väikeses kahetoalises korteris ja palava keskkütte soojuses. Philby ja Maclean elavad ikka veel Moskvas. , KES ON SIR ANTHONY BLUNT? Tema isiku kohta on võtnud sõna „B. Telegraphis" korrespondent James Allan, kes kirjutab teemal ekspert, kes võitles rahvusliku kunsti eest": „Ajalugu näitab, et iga suure-- ma ajaloolise kollektsiooni müük välismaale, on kahetsusväärne, halvemal juhul see näitab kultuurilist barbarismi". — Sir Anthony Blunt on pastori poeg, oli andekas üliõpilane Triniti kolledzhis Cambridge'is, kus ta kuulus vaidlejate eliitgruppi, nn. apostlid. v Teine grupiliige pii Guy Burgess, kellega Sir Anthony jagas Cariibrid-ge'is korterit. Viimase sümpaatia kuulus kommunistide parteile. Muide, mõlemad mehegi olid tuntud ho-möseksualidena. Sir Anthony Blunt sõjapäevil (1939 —45) teenis sundaega Prantsusmaal. Sõja lõppedes ta oli 37^astäne ja nimetati kuningas George VI pildigalerii ülevaatajaks ja 1952. a. kuninganna maalide järelvaatajaks. Ta läks pensionile 1972. a. ja anti aututel kuninganna maalide ja jooniste nõuandjana. Väljapaistva ajaloolasena Sir Blunt oli ühtlasi Gourtauldi kunstiinstituudi ••; direktor ajavahemikul 1947—1974, samuti kunstiajaloo pro-. fessoriks Oxfordis (1962—1963) ja Cambridge'is (1956—66). Sir Blunti lemmikmaaliks oli Poussini „Flora kuningriik". ,1 Pärast sõda ta viibis lühemat aega Dresdenis (idä-Sakšamaa tuntud kunstilinnas, mis sõjaajal sai tunda liitlaste terrorirünnakut — 13; veebr. 1945) ja Venemaal. Ka ei pooldanud ta rahvusvahelise lennujaama, ehitamist Firenzesse (kesk-Itaalias), kuna intensiivne lennuliiklus oma vibratsiooniga võib avaldada mõju ajaloolistele ehitustele ja fresko-fliaalidele. 1956. a. inglise kuninganna andis A. Bluntile aütiitli (Victoria Ordu Rüütli komandör). See tiitel annuleeriti t I I 1 PS' EESTI KEELE HARJUTUSTIK I ............... V. Tauli EESTI GRAMMATIKA I ................ Jänes EESTI KEEL (selle ehitus, areng ja ortoloogia) . H. Jänes MEIE EMAKEEL III A; Rajasaar EESTI MAATEADUS:' . - 1, ja 2 vihk H. Rajamaa AABITS H. Rajamaa EESTI ALGLUGEMIK I H. Rajamaa EESTI ALGLUGEMIK II ..... H. Rajamaa EESTI ALGLUGEMIK III T; Künnapas MEIE KODUMAA ............... H. Michelson EESTI RADADEL S. Raatmaa JÄNESEPOEG KES KALEVIPOEG A. Tiitus KOLM MUINASJUTTU E; Lindsaar KOMPANI POEG KUIDAS TALLINN NIME SAI ........ • K.Vaikla KULDNE TAMMETÕRU a a * t » A » t « * * * *0 3.00. LAULE JA MÄNGE' VÄIKELASTELE 8.00 (Nootidega) ................;....!................« K. A. Hindrey LEMBITU 6.50 J. Kaup LINNUSE EHITAJAD ........... 3.50 H. Nõu OI-OI-MIS JUHTUS ............ S. Raatmaa MINU KARU 4.50 MINU PILDIRAAMAT ..: 3.50 A. Teder NAPOLEONI JÄLGEDES .......... 3.50 H. Michelson NOORSOOTÖÖ RADADEL 3.50 NOORTE LAULIK 3.50 Ü. Lehti PIKKE — MIKKE 4.50 G. Helbemäe RAEKOOLI ÕPILANE 9.00 K. Ristikivi SELLID .... ........ 4.30 V. Lenk ÕPETA MIND LUGEMA I •3.00. V. Lenk ÕPETA MIND LUGEMA II 3.00 E. Muuk. & H. Rajamaa VÄIKE 1.00 ÕIGEKEELSUSE SÕNARAAMAT ...... ... 3.00 A.;Mägi VALIMIK LUGEMIST NOORTELE 3.00 ':-:^: " - \ : . " : - !. • • * • * • * i•« t a * * t 5.00 3.50. 2.00 3.10 SilO 2.50 2.50 4.00 3.00 1.50 3.50 3.00 3.00 5.00 9.00 6.50 bülletääniga 16. nov.). Teis-hiljutise kuninganna („London. Gazette" — test vautiitlitest Šir Anthony Blunt omab Hollandi kuninganna Nassau- Oraania ordeni (1948) ja kümme aastat hiljem tehti tä Prantsuse Auleegioni komandöriks! Hollandi kuninganna Juliana poolt antud aumärgi Sir Anthony Blunti rinnal võidakse ära võtta ainult sel juhul, kui teda oleks mõistetud vähemalt kolmekg aastaks vangi. Seda temaga seni agk I juhtunud pole. i: | Terence Mullaly, D. Telegraprii kunstikriitik, nimetab Sir R. Blunti •„perfektseks ajaloolaseks" (!). Ta on mitme kunstiajaloo raamatute autor jä suurepärane lektor. Tema varasematest töödest kannab pealkirja ..Kunstiteooria Itaalias 1450—1600" .(avaldatud 1940), Ta on eriti ekspert Poussini, prantsuse maalikunstniku (1594—1665) kunstiloomingu alal. Sir Blunt on kirjutanud raamatuid ka prantsuse kunstist ja arhitektuurist (Francois Mansert ja Philibert de l'Orme). Samuti on ta juhtiv ekspert baroki ja rokokoo arhitektuuris Na^ polis ja Sitsiilias ja kirjutanud kaks raamatut sel teemal. Taas suurima eruditsiooniga. Olles palju aastaid Londoni ülikooli, Gourtauldi instituudi direktor, Sir Blunt õpetas välja mitu generatsiooni kunstiajaloolasi, kes nüüd on tõusnud juhtivatele kohtadele briti muuseumide ja galeriide juhatajatena. — Kuninganna maalide \ ülevaatajana Sir Anthony oli vastutav arvukate kunstinäituste korraldamisel kuninganna galeriis, kuninglike maalide katalogiseerimisei .jne. Samuti oli ta kaastööline suure kunstiajaloo raamatu (G. B. Castiglione ja Stefamo BellaVWindsori lossi Veneetsia joc^ nised" koostamisel. Tema huvid laienevad isegi moodsale kunstile (Ro-nalt ja Picasso)rVäliselt oli Sir Blunt viisakas ja vestluses —humoorikas. Kunagi ta ei armastanud jutelda poliitikast. MACLEAN JA PHILBY VAIKIVA®. Nagu „D. Telegraphi" kirjasaatja Richard Beestõn Moskvast kirjutab, Nõukogude Luureteenistuse kaks briti salakuulajat — Donald Maclean ja Kiin Philby Moskvas ei andnud end seal ajakirjanikega kokku. 'Lääne-' ajakirjanikele Moskvas vastati, et „ta ei ole kodus" ja Philby (nüüd KGB vanem ohvitser) ei ole kunagi andnud oma aadressi ja telefoninumbrit välismaalastele. Nood kaks briti salakuulajat veedavad hüüd oma vanaduspäevi võõras üksluises miljöös... ; Maclean, kord piltilus noor diplomaat, nüüd 66-a., elab Moskva jõe läheduses olevas ruumikas korteris. Maclean ja Guy Burgess põgenesid Inglismaalt aastal 1951, keda aitas Philby ja nüüd tagantjärele — ka Sir Anthony Blunt. Macleani ameeriklannast abikaasa Melinda saabus hiljem. Siis, kui ä. 1963 Kim Philby põgenes Venemaale, pr. Maclean elas Philbiga, hiljem läks tagasi oma abikaasa juurde. Nüüd pr. Maclean on 62-a. ja kuuldavasti elab Ameerikas. Philby ameeriklannast abikaasa Elea-nor, kui talle selgus, et mehel piid suhted pr. Macleaniga, ta pöördus Moskvast tagasi Läände, saabus USA-sse, kuseta suri Vähjahaigusse. Philby on nüüd uuesti abielus, neljanda naisega — kellegi veetleva venelannaga, aastais 40-e ümber. Macleani Cambridge'i üliõpilasaas-tate kaasaegne —- Guy Burgess, kes põgenes koos temaga Itta ja oli ho-moseksual Macleani joomasõbef, suri Moskvas 1963; a., just lühikese aja järele pärast Philby saabumist Moskvasse. Burgess'il puudus enesevalitsemine ja oli kolmest rettu läinud inglise šalaküulajaišt kõige õnnetum inimene. Burgess tundis Blunti Cambride'i ülikoolipäevilt, kui ta (Blunt) oli ülikooli õppejõuks. Blunt püüdis innukal t veenda Briti ametivõimusid, et . Burgess'il lastakse tagasi tulla Inglismaale ja siin vabalt elada, et külastada oma haiget ema. Venemaa, nagu kirjutab D. Telegraphi kirjasaatja Moskvast, on alati hoolitsenud hästi oma salakuulajate eest, et sellega hoida- ülal Vene luureteenistuse moraali. Kui aga Sir Blunt on andnud kasulikku informatsiooni Venemaa kohta nagu pr. Thajcher väidab, eriti tema suhteid Burgess'!, Macleani ja Philbiga, siis Blunt ei ole mitte Moskvas tere-tule-mast nagu ta kolm eelkäijat. Philby oli teatavasti Briti Vastuluure topelt-agent, kuid venelased on teda reetmistehnikas kõrgesti hinnanud. Talle on annetatud Nõukogude Liidu kõrgeim aumärk — Tööpunalipu orden. I Postiga tellides raamatu hinnale lisandub saatekulu. Müiigi!>MEK ILU" töli*«se$ 958 Broadview Ave.,^^Toronto, Ont. M4K 2R6 iiasf .Fõnev eesti helind" ew Yorgi raadiosaate Ajaleht „The Australian" tõi esiküljel pealkirja all-'.„lt's sunny side up, för Sir Arvi", meie mäetööstuse magnaadi Sir Arvi Parbo kohta, kes on suvitamas Surfers Parad|se's, et temal on õigus puhata loorberitel. Sir Arvi poolt juhitud WMC on üle SALAKUULAJAD PÕGENESID : MOSKVASSE Nende kolme Briti salakuulaja elu ja tegevus Cambridge'i ülikoolis ulatub tagasi 30-aastate ümber, kui nad olid seal alles üliõpilased. Seal värvati neid vene agentideks. •Hiljem mehed liitusid Briti Välisministeeriumiga (F.O.) ja eriti Philby tegi seal väljapaistvat karjääri. 1946. a. ta liitus Briti Salaluurega (Secret Service) ja leidis sea! ruttu ametiala-list kõrgendamist. — Näidanud sõja ajal väljapaistvaid võimeid salakuulamise alal, teda paluti edasi jääda pärasmt 1945. a.r kus ta oli tõusnud kommunistlike küsimuste sektsiooni juhatajaks. 1949. a. oli ta juba Washingtonis Briti Salaluure ohvitseriks, otsides koostööd Ameerika Luureteenistusega. Kogu sel ajaperioodil Philby informeeris venelasi Lääne vastuluure< •KES ON VIIES MEES? Äiidrew Boyleyl raamatu ,,Viis, kes spioneerisid Venemaale", on lahtine veel nn. viies salakuulaja. Siin briti ajakirjandus vihjab dr. Mann- 'ile Ameerikas. „D. Telegraphi" kirjasaatja F. Taylor kirjutab (17. nov.) pealkirja all: „Viienda mehe idee on absurdne, ütleb Mann": „Briti päritoluga füüsik, kes oli aatomienergia atasheeks Briti Saatkonnas Washingtonis ühel ajal Kim Philby ja Guy ' Burgess'iga, kinnitas eile, et" talle ei antud ameerika kodakondsust salakuulamise eest Venemaale. Dr. Wilfrid Basil Mann, vihjates 'küsimuseley kas ta kuulus ,,viienda mehena" topelt-agentide ringi, vastas mulle: „kogü idee' on absurdne/Isegi kuupäev ei vasta tõele". — Dr. Mann, . nüüd 71ra;, töötas Washingtonis Briti Saatkonnas 1949. a. jaanuarist kuni 1951, a. Ta otsustas hiljem jääda elama Ameerikasse ja asus tööle raadio-atkiivsuse eksperdina Standardi Riikliku Büroo juures. Küsimusele, kas ta ei aidanud Donald Macleani aatomisaladuste reetmisel märgusõna all „Basü", dr. Mann vastas: See oh naeruväärne!" — Dr. Mann taotles amee-; . rika kodakondsust omal algatusel 1959. a. Ta on õppinud Cambridge'! ülikoolis, kuid lõpetanud Teaduse ja Tehnoloogia imperiaalse kollezhi. „Basili" reetmisaktsioonis olevat tegemist CIA vastuluure topeltagendi James. Angleton'iga. Viimasega olnud dr. Mannil -„sõbralikud suhted". Londonist, Inglismaal, on tulnud nüüd aga teated, et kahtlus df. Manni isikus salakuulajana, nn. viienda mehena, ei vasta tõele; V SIR ARVI PARBO Kõikideks kindlustusteks ER&CÖ. LT .W SB 1482 Bathurst St, Toronto M5P3H1 TeL: 653-7815 ja 653-7816 eie Bolfi rii riide- ja jalangupakke kuni l?3 Äri lahtioleku ajad: esmaspäevast—reedeni kl. 9 hom —kl. 5 p.l. Laupäeval kl. 9 hom;—^kl. 5 p.l. KESKNÄDALALTEL SULETUD. Pärast kell 5 p.l. kokkuleppel telefoni teel. : Roncesvalles Ave., Toronto, Ontario M6R 2N5 — TeL 531-3098 võtmas Austraalia suurima ostutehingu näol hiigelettevõtet Broken Hill South (hõbedatÖöstüs) pakkudes selle eest 211 miljonit dollarit, s.o. tervelt 25 miljonit enam kui on seda teinud kaks teist nende seas ka USA Conzinc Riotinto (Äuštralia). ' Majanduslikud ülevaated rõhutavad, et WMC on kavas arendada Lõu-na- Austraalias asuv n.n. Roxby Downs suurimaks uuraniumitööstü- . seks maailmas. Pealegi oli WMC ja teiste] tööstustel suurim osatähtsus Lõuna-Austraalia sotsialistliku Valitsuse kaotuses viimastel valimistel 10 .--13% häälte langemise näol. Teata-.: vasti sotsialistid keeldusid lubamast uraaniumitööstuse arendamist hoolimata Lõuna-Äustraa!lia suurimast tööpuudusest kogu Austraalia ulatuses. Kahtlemata oli ka Sir Arvil käsi mängus, et töösturid asusid ootamatult liberaalide kandidaate toetama. Austraalia tuntuim ametühingute • tegelasi, ja juhte Bob Hawke, kes kaotas, vrjideldes uraaniumi kasutusele võtmise eest, teatas nüüdset kandideerib Föderaal-parlamenti. Tema valik on enamvähem- kindel, samuti ka Labor partei juhtimisele •asumine. Ajalehed juba küsisid, milline on tema kui tulevase peaministri osa Vastus oli, et see sa'ab olema vali. Teatavasti Hawke oli Balti rii--. kide N. L. osadena tunnustamise vastu. Samuti, võitleb ta Iisraeli riigi õiguste eest, olles tõsises Vastolus ..labori" vasaktiivaga, kes toetab araablasi. Kui uskuda käimasolevaid /avalikku küsitelusid, siis H-l on suured võidu võimalused, sest need näitavad, et praegu Liberaalid kaotaksid enam kui 10% Laborile. .-''-";;•,:•-•;,"/••.• . . ^ • • " • • : , v ;^ USA on otsustanud tõsta oma vägede ja laevade arvu ja valmisolekut India ja Vaikse ookeani piirkonnis, teatas USA kaitseminister Brown. Nii jääb lennukikandja lahing-grupp pooleteiseks kuuks India ookeani, ja toimuvad 20.000 mehe osavõtul USA, Austraalia, ja Uus-Meremaa' ulatuslikud manöövrid. Kindlasti see on uudis, mis võib pidurdada Austraaliast lahkuva väliskapitali ulatust. Seni on see toimunud kasvava hirmutunde ajel. Brown kinnitas, et USA on tugevndamas oma järelvalve võimet N. L. ja Kuuba ülemaailmse aktiivsuse osas. f Dr, Henry Kissinger, kui end. USA * välisminister, on tõmmanud endale tähelpanu väitega, et juhul kui N. L. ründab Euroopat, siis vaevu USA riskib Euroopa kaitsmisega, kuna see tähendaks terve rea, kui mitte kõigi USA linnade hävingut. Seda just ajal, milN. L. on juba saavutamas ülevõimu tuum-felvastuse alal. Kuid artiklis „Useless nuclear bombs" (Kasutud tuum-pömmid) „The Australian" ütleb, et vaevu on N. L. kavatsemas uute satelliitriikide saamist Euroopas, Eriti kui juba küllalt tüli ja muret Ida-Euroopa satelliitriikidega. Kindlasti nende seas ka Balti riigid. Selle asemel on N. L. sihiks hoopis ühes või teises punktis.soomestumise (finlandisation) saavutamine, s.o. ulatuslik mõõnduslik koostöö N." L., ning USA mõju eemaldamine. Artiklis väidetakse, et luumrelvastuse 'kasvamine on hävitanud selle mõjukuse vastastikku neutraliseerivalt. Järgi on aga jäänud ülitugev tavaline N. L. sõjavägi, mis seega otsustab. Sellest on aga ainult siis võimalik üle saada, kui Euroopa riigid osutavad tahet on tavalise relvavõime tõstmiseks. Kuid see tahe on Euroopas praegu väga nigelas olukorras. New Yorgi piirkonna tunnustatum kontsertmuijsika raadiosaatja WQ-XR — mis kuulub kirjastusele „The New York Times", oli äsja päevasesse kontsertniuüsika saatesse põiminud Veljo Tormise helindi. „Paive piksejumalale". Ligemale kümme minutit kestva helindi ettekande pearaskus lasus Akadeemilisel Meeskool i l (RAM) koos selle solistidega, kusjuures kaastegavad olid ka kõneköor ja instrumentalistid. Teos on üsna ainulaadne ja nõudlik ning selles põuasolejad palvetavad, loksuvad, häälitsevad, laulavad ja hõiskavad vihma saamiseks. Teos ori müstiline, kaasakiskuv ja jõuline, oma üldilmelt täiesti erakordne. Populaarse WQXR muusikaosakonna toimetaja-direktor oli asetanud selle huvita-. vait ja õnnestunult E. Griegi rahulik-eleegilise muusika raamistusse, oma sõnalises seletuses ta ütks, et teos on eestlase Veljo Tormise huvitav looming ja „erakordselt põnev". Sel-puhul ta ühtlasi meenutas indiaanlaste, vibmatantsu. Harukordne, ei olnud mitte üksnes V. Tormise helind vaid.ka see, et juhtivaid raadiosaatjaid WQXR kaudu läks eetrisse eesti muusika. Seda on juhtunud sealt .kaudu äärmiselt harva, osalt vast ka seepärast, et eestlasi! endil on puudunud vastavad kontaktid, kõnelejata mingist süsteemikindlast eesti muusika levitamisest raadiosaatjate kaudu. Märgitud saate jaama teatavaid kontsertmuusika saate-osasid kuulavad miljonid inimesed. GB TARTUS KIRJU OMASTAMA Heitkem taas valgust KGB seadusevastasele tegevusele Eestis. Seekord vaatleme kirjades sorimist, mis on konstitutsiöonivastane tegevus, Aga harva austavad nõukogude ametnikud oma seadusi. Paar korda nädalas peatub õhtutunnil Tartu Rajooni Sidesõlme juures KGB auto, millest väljuvad isikud seavad oma sammud enesekindlalt ülakorrusel asuvasse punanurka, kuhu ennast mõneks ajaks lükusta-takse, et sooritada valgustpelgavaid toiminguid. Siin nimelt ootavad KGB mehi ees kahtlastele isikutele adresseeritud kirjad, mis oh vastavalt salajasele nimekirjale muu posti seast välja sorteeritud. Seda teevad vanemad, eriti usaldusväärsed sidesõlme töötajad asutuse ülema Kolli ja selle asetäitja Voldemar Punga mahitusel. -:; KGB agendid 'avavad osa kirju juba punanurgas (need viiakse pärast tagasi sorteerimisruuini) ning osa võetakse lahkumisel kaasa, kuna need kuuluvad KGB meeste arvates konfiskeerimisele. Mõningad kirjad ilmuvad varsti KGB-st siiski tagasi ning „sattuvad" teiste sidetöötajate hämmastuseks oma endisele kohale sorteerimisrii.uleil. Peamiselt tuntakse huvi väliskirjade vastu, kuid eriti kahtlastelt isikutelt omastatakse ka sisekifju, rääkimata nende avamisest. Selles peitub ka põhjus, miks välismaised kirjad „viibivad" nõnda kaua teel,, kui neil on õnn ka adressaatideni jõuda J Sama on lugu väiis-male lähetatavate kirjadega. Üheks paljudest KGB vihaalüstest on Tartus viimasel ajal kujunenud Jaan Vaaderpass, kes töötab Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudis. Temani ei jõua isegi tähitud kirjad, mis saadetud väljastusteatega (punane vastu-võtuallkirja kaart). Nõnda omastas KGB ainuüksi augustis kaks temale Rootsi pealinnast lähetatud; kirja, millest üks oli posti pandud 2. augustil ja teine 15. kuupäeval (nr. 44123 ja nr. 53592) .Seega ei kohuta KGB-d kirjade seadusliku aluseta omastamise puhul mitte, miski, kui nad soovivad saada enesele andmeid ja takistada informatsiooni saamist oma vihaalusel.. Säärane ön siis Tartu K G M arusaamine Helsingi kokkulepetest informatsiooni vaba leviku osas. MX MANKI REÄLESTÄTE REALTOR Ž670A Yonge Street, Toronto, Ontario M4P 2JS (Sissekäik Lytton Blvd.) v lesti vamm kinnisvarade vahendusfir^ei TOOMAS MANKIN tel. büroos 487-4477 kodus 447-3782 ja 447-2017 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-12-06-05
