Meie Elu = Our life, June 26, 1980

              mmm ii^i LJ:3R.:RZ OX»^ CÄI-TADA
Gollection Development Branch
395 Wellington Str^ Order Bea^
Ottawa^o
Ä I
1
.1 ";v,', ..•.;•»
iiilliiir'*
3
m
mm
la! Meie teame |VõidM-^
püha ajaloolist tagapõhja. See ise­loomustab
öestl rahva pika võit­luse
võidukat tulemust, millega
eesti rahvas saavutas iseseisvuse^
Ja poliitilise vabaduse.
Pikem, osa sellest võitlusest —
äastasadändeid — kulus vaid füü­silise
eksistentsi pikendamisele.
Sissetunginud vaeiniaste eest var­jamisele.
Leivapalukese soetami­sele;
Oma noorte kasvatamisele;"
Siis primitiivsete ^ majanduslike
võimaluste loomiselt. Nfirig lõpuks
eelmise sajandi teisel poolel üksi­kuile
hariduse saamisele^ ideoloo­gia
kujunemisele ja üksikute
suurkujude kasvamisele.
Võidupüha tekkis ja ametlikult
legaliseeriti küll riigivõimu poolt
ja alles pärast võidukat Vabadus­sõda,
siis ometi kestis rahva Võit­lus
olemasolu eest paijuid aasta­sadasid
varem. Ikka samm-sam-mult,
tegu teolt, arusaamine aru­saamiselt.
Kuni kasvas kindel ta­he
ja tekkis julgus eesti rahva
võitlusele võidukas lopp teha.
See oli pikk protsess, se^t üks­ki
kangelane üksikujt ei lähe edu­kalt
võitlusse ja ei võida. Võidu
tõi rahva tahte kujunemine ja al­les
iee võimaldas relva järgi ha?^;
rama, et rahva kauaseid unistusi
kaitsta ja Iseseisvus teostada. Nii
tekkis meil tegelik võitlus, sõja-kangelased
ja lõpuks võit ning
Võidupüha.
Teise maailmasõja saatuslikud
aastad tegid meie võitluse nagu
asjatuks, meie võidu olematuks,
meie Võidupüha nagu tühiseks.
Kuid ometi ei ole see päriselt mi.
Moskva satrapid valitsevad küll
meie kodumaad ja jagavad rahva­le
keelde ja käske, ükskõik mida
nad ka teevad, te^v^d nad seda
teadmises, et nad ei kuulu sinna,
nad tarvitavad rahva kallali vägi­valda
ja ekspluateerivad maad ja
rahvast ilma õiguseta sellele. Nad
vägistavad eesti rahva õigusi ja
teenivad võõrast võimu ja kahjus­tavad
eesti rahvast.
Neil seal ja meil siin yabas masr
ilmas on see teadi^ine ja just see
teadmine on meie vabaldusvõitlü-se
ning võidu tulemus. Seda tead­mist
poleksy kü! vahepeal poleks
eksisteerinud Iseseisev Eesti,
luba akiuüksi see on väärt, et pü­hitseda
Võidupüha. Võidupüha
meenutab meile ikka ja uuesti, et
eesti rahvas oli poliitiliselt isesei­sev,
tal oli riik, kes jõudis end
administreerida ja majandada ja
et meie iseseisvuse periood oli
eesti rahva õnnelikumaid aegu.
I^uid iseseisvus tähen^las meik
l^äijüröhkeitt; Kui ikka võitleme
selle eest, meie inimesed omal
moel kodumaal ja meie siin vaba-'
duses, siis ei ole see võitluse al­gus,
vald võitluse jätk. Meie ei
võitle leivapalukese ja majandus­liku
heaolu, vaid üheainsa ja
võimsa vabaduse mõiste eest.
Meie nõudmised on hästi tunta­vad
ja tunnustatud vällsmaäiima
silmis ja meie ei ole enam üksi.
Kuld vaatamata sellele toimub
meie võitlus Ikka samm-sammult,
küslmiiselt küsimusele, sest meie
ei saa võidelda relvagar et ühe-'
korraga oma maa vaenlastest va­bastada.
Nii on üheks selliseks
etapplkš meie tunnustuse küsi­mus
riikide poolt, kes Ilma meie
kaasabita võiksid oma moraalsed
kohustused unustada. Inimõigus­te
olemasolu või puudumine on
teiseks küsimuseks, millisel alal
peame valvel olema. Moskva
Olümpiaadi küsimuses ja eriti
Tallinna regatti küsimuses oleme
tõstnud oma proteste juba aas­taid
varem enne, kui laanes haka­ti
mõistma Olümpiaadi poliitilist
eesmärki, kuigi teistel põhjustel.
Meie kokkupuuted läänemaade
poliitikutega on üks tähtis samm
meie võitluse ahelas.
Kas ei ole need võitlüsaktsloo-nld
hoopis teistsugusel skaalal,
kui oli meie rahvus võitlus enne
Vabadussõda? See on jatjk eelmi­sele,
tarvilik, paratamata ja lak­kamatu.
Seepärast ongi Võidupü­ha
pühitsemine tarvilik ja õigus­tatud,
et meie võitluse püüdlusi
uuesti kinnitada. Sel päeval ütle­me
üksteisele^ Ole valvel eesti
rahvas, sest Võitlus kestab üha
edasL Võitleme oma õiguste eest
ja seepärast peame ka võitma!
•
Tänapäeva . välispolütlka ..juurde
näib kuuluvat vangistatud spioonide
väljavahetamine suurriikide vahel.
Neid ei likvideerita enam nii nagu
varem. Spioonide väljavahetamist
teostatakse humanitaarsetel alustel.
Spiooni staatus läheneb sõjavangi
staatusele ja teeb selle elukutse au­väärseks.
Spioonid ei riskeeri enam
oma eluga.
Viimasel ajal on olnud ajakirjan­duses
juttu mitmest spiooriide välja­vahetusest
Ida ja Lääne vahel. N.
Liit on saanud tagasi mitmeid silma^
paistvaid spioone ja USÄ peamiselt
vene dissidente, kellest seal nii-küi-nii
lahti on tahetud saada.
Viimane ja seni avalikkusele mitte
tuntud, v ä e t u s algas Lähis-Idas 18.
mail. Sel päeval pandi Tel Avivi len-nuväl
j ai ühele Küprose lennukile Iis­raeli
politsei erilisevalve all N. Liidu
Nr. 26 (1584) 1980
Second Glas? Mail Registration No. 1354."
NEUAPÄEVAL, 26. JUUNIL - THURSDAY, JUNE 26 XXXI aastakäik
NEW; YORK (M.E.)-Nädalpäe- [ ^^'^ /Xl';
vad enne USA eesti skautlike noorte
eslhdusüksuse lendu Rootsl„Viker-kaare"
maallmalaagrlsse murti lahti
Lakewoodi laagri varaalda rauduks
ja varastati laost 6 suurt telki ning
mitmesuguseid niuld esemeid. Telgid
olid eraldi valmis pakitud lennia-transpordiks
27. juunil Rootsi.
Sissemurd avastati järgmise päe­va
hommikul. Politsei leidis enamiku
varastatud esemeid mahajäetuna lä­heduses
asuvast metsast ja tabas ühe
kalhtlusalüse Islkü.-.
. VENEETSIÄ—- Kaks päeva kest­nud
seitsme riigijuhi majanduskon-verentsi
lõpul peaminister Plerre
Trudeau ütles, et Kanada ja teised
tööstusmaad ei peaks olema seotud
maalima õllhlndadega. Möödunud
aastal Toklos tolmunud konverentsi!
Joe Clark pooldas õlililhna tõstmist
maailmaturu hindade tasemele.
^Konverents Veneetsias soovitas
vähendada õli larbltamlst^^^l^^ .
aillkääa^^ ja
aatomiiõüiaämu.
.»sv.s\S*.'.-..-, sv
. VENEETSIÄ — Majanduskonve-rentslle
kogunenud seitsme riigi ju­hid
ei uskunud venelaste teadet oku­patsioonivägede
vähendamisest Äf-ganlstasBis
ja üksmeelselt nõudsid
täielikku tagasitõmbumist ja iseseis­vuse
taastamist Äfganlstanile.
'Nädala algul lõppenud nõupida­misest
võtsid osa USA president
Jlmmy Carter, Kanada peaminister
Plerre Trudeau, Prantsuse president
Valery Clscard d'Estaing, Lääne-
Saksa kantsler Helmut Schmidt>
Inglise peaminister Margaret That-cher,
Itaalia peaminister Francescö
Cossigä ja Jaapaiil välisminister Sa-buro
Okita;
Afganistani vabadusvõitlejad kin­nitavad,
et teade okupatsioonivägede
osalisest tagasitõmbamisest on vene­laste
trikk..
„Tallinn FestivaM" esinejaid Eesti Majas. Ülevalvasakul: -Õed Undaud — Rošemarie, Ellen ja Reet
¥asakul keskel: ,,JaaHilku'V~ Leena Tiismmin/^ Kaarin Maimets ja Ilo Maimets. Pa­remal
: Kalev-Estienne Kanada meister Jana Lazor esinemas, „Positiivsed mehed" — Alar Kiviio,
Mark f eose, Erik Teose ja Hillar Tork. Ihk. 6) Foto — 0. Haamer
.Sel•.neljapäeval algab Torontost esimene ühislend Rootsi III .Ülemaailmsetele Eesti Päevadele
kuhu Kahadast koguneb üle tuhande osavõtja. See leiihuk viib Rootsi ka suurpiduštuste-eel toimu­vast
^Vikerkaare"
Sihl^sutise Eesti Päevad Kanadas
poolt koos teiste organisatsioonide­ga
korraldatud. „Põhjakotka '80"
ühislennu esimene üürilennuk star­dib
kava kohaselt.26. juuni õhtul
19.30 (Air Canadaflight nr. 072) 227-e
reisijaga. Neist on skaute ja gaide 71.
Teine „Põhjakotka" lend väljub
osa võtvad skaudid ja
Kui arvestada ödavaniäks lennu- .•§ele-226/pääset Ja ballile 161 pääsul.
hinnaks umbes 600.— tõusevad, Ka­nada
eestlaste reisikulud 'kokku ju­ba
selles osas üle.600.000 dollari.^ .
Sõduriõhtu pääsmeid saadeti Kana­dasse
müügile ainult 50 ja need on
müüdud/ samuti noorte diskoteek.'
Pääsme te müük. kestis juuh is j a K a-nada
osas on ,.need'' peagu labiinüü-
.".dud.' ^ ] • / • ' j!,: ..• •
Rootsil on pääsmed l.äbi müüdud
ja sinna' oodati ülejääke .K^madasi.
spioon PanoviotisFaschalis, N. Liidu
tähtsamaid spioone. Lähis-Idas. Ta
paljastati 1978. a. ja mõisteti vangi
5-eks aastaks.
Pasehalis oli kontakti pidajaks
mitme N. Liidu jä Ida-Saksamaa
spiooniringi vahel. Ta aitas ette val­mistada
palestiinlaste rünnakut lis-
• raeli ranna vastu Haifa ja Tel Avivi
vahel ja kogus salajasi andmeid Iis­raeli
kaitsejõudude kohta. See vääri­nuks;
palju raskemat karistust kui 5
. aastat ja nüüd ta salapäraselt va­bastati
pärast 2-e aastast vangistust.
Kuna Iisraeli spioone ei ole pal-
. jastatud N. Liidus ega mõnes teises
! kommunistlikus riigis, siis arvatak­se,
et siin on tegemist mõne salajase
kokkuleppega Tdä ja Lääne vahel,
vahetatakse välja mõiii spioon, dis­sident
või on saavutatud kokkulepe
juutide vabamaks väljalaskmiseks
ieniiuõrin
MEWDELHI-Peaminister Indi^^
ra Gandhi poeg Saejay kukkus alla
lennukiga ja sai surma. 33^aastane
Gandhi ja lennulnstruktor tegid vi-gurlende
ühe propelleriga lennukiga.
Sanjay Gandhi arvele pannakse te­ma
ema viimane valimisvõit ja teda
peeti mõnel pool järgmiseks India
peaministriks.
ITenia vastu oli mitmeid süüdistu­si
majanduslike mahhinatsioonide
pärast. . •
PÄÄSMED ::LÄBIMÜÜDUI).; ::
Sihtasutus Eesti. Päevad Kanadas
bülletääni „Kanäda Reporter" and-
ITSorto:n:^'ms^t''^Ti^S"^M^ metel oli juunikuu alguseks müüdud pääsmeid 140.000 USA-s peetaks. j ^ . i pääsmeele,
kellaajal iä kannab sama lennu- Rootsi krooni eest. Populaarsemaks mis saadaval nuud .musta turu
numbrit. Tagasilennud algavad Stok- oli laulupidu, kuhu müu^
holmi Arlanda lennuväljalt 18. ja 25.^^
juulil ja ^saabumine Torontosse sa- Festival Gala (334^^paaset).: Teatri-madel
päevadel ja samadel ketlaae- etendustele muudi 252 paaset, Pohja-gadel
— kl 17 05 Ameerika noorte taidurite; esinemi-hindadega.
, Esto '80 avatseremoonia ja aväju-malateenistus
peetakse pühapäeval,
6. juulil. Pidustused, lõpevad püha-"
päeval, 13. juulil.
©smaspäev®!, 30.
Dey puhul
N. Liidust. Viimaste andmete koha­selt
on juba saabunud hulgaliselt N-Liidu
juute Austria läbikäigü-laagri-tesse.
Neid Ida-Euroopa põgenikke
on lubanud ka kariada valitsus seni­sest
suuremalt arvul vastu võtta.
^ 1000.LENDAB .
Kokku viivad „Põhjakotka" ' len­nud
Rootsi 454 reisijat. Neist regist-reerimislehtede
järgi 7B gaidi ja
skauti, 39 lauljat, 34 rahvatantsijat ja
13. võimlejat.
. f e i s i b ü r o o ,.H. Kiwi Travel" kau­du
läks grupilennuna teele Kopen­haageni
juba 17. juunil 35 isikut, kes
teevad enne Rootsi siirdumist ring­reise
mujal. Kolmapäeval, 2. juulil
asub Sterling AirWays lennukiga
(lend nr. 951) grupireisina kl. 22.00
matka Stpkholmi 160 kaasmaalast
kes saabuvad Sinna kl. 12.00 Han§
^Kivi andmeter on püetid võtnud mit­metele
teistele lennuliinidele veel 60
eestlast jä Aino Kaingi kaudu teada­olevalt
umbes 100. Vancouverist len-clab
reisigrupina umbes 50 jä Mont^
realist 30.;,
Peale, organiseeritud gruppide pn
reisijaid, kelle, kohta pole atidmeid,
mi et Kanadast suurüritusele reisi­jate
arv võib ületada tuhande. -
0 toiduainete hinnatõus 1980 aas­tal
on tunduvalt vähem, kui oli seda
eelmistel aastatel teatab Kanada toi­duainete
töösturite ühing. Möödunud
aastast ön see madalam mitme prot­sendi
võrra.
0 N.: Liidu valitsuse ^ametlik teade­tebüroo
Tass teatab,ret Afganista­nist
tuuakse ära osa vene sõjaväge,
kuna nende sealolemine ei ole enam
vajalik.' Teates ei mainita arvu ja
samuti ka seda kas need asendatak­se
uute üksustega. .
o Afganistanis algas järjekordne äri­de
streik, mis on juba mitmes vene
okupatsioonivägede sissetulekust
alates. Pealinnas Kabulis on ärid su­letud
jä üliõpilased
testi miitinguid.
® Vene võimud vabastasid vangla.st
omaaegse dissidendi kreeka katoliku
preestri D. Dutko, peale ;se'lle kui ta
Oli televisioonis ennast'N. Liidu vas­tases
tegevuses süüdi" tunnistanud.
Tema abikaasa üteluse järgi, ei öie
aga juurdlus D. Dutko • vastu veel
täielikult lõpetatud. Televisioonis, lu­ges
ta ette valmiskirjutatud teksti,
süüdistadeis üht ingiisej ajalehev kir­jasaatjat
Moskvas, Inglise paiiamcn-di
liiget ja Kreeka katoliku piiskop­pi
Belgiast. '
® Piinlik vahejuhtum leidis aset
Moskvas, küna | jN. Liidu lennuliin
,,Aeroflot" kaotas Aafrika riigi Chad
diplomaadi puusärgi mis saadeti ta­gasi
kodumaale matmiseks. Kirstu
(Järg. Ihk; 3)