1978-10-12-05 |
Previous | 5 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
nr. 41 (1496) 1978
REAL
|4jafahei
organisatsioonide
Ikul 25. sept. 1978
le saalis, koostati
Ista. ürituse - ajata*'
[üha jumalateehis-
>imine, Jaani kiri-lusika
õhtu, kell
|ptist Church, 6215
toad, Marymount
# . . .
finäitus, Jaani ko-jumalateenistus,
kell 11.00.
basaar, koguduse
teil 12.00.
kohus, Montreali
ludisõprade Seltsi
teil 7 õhtul, Jaani
is.
[s Montrealis refe?
alguse tähistami-mtreali
Võitlejate
[autlikkude noorte
diisel/ Jaani kogu-lell
7 õhtul. Aktuse
|ter Pent.
idu, Montreali Ees-
|raldusel, Montreal
jallis.
jumalateenistus,
kell 11.00.
|ja käsitöödenäitus,
se saalis, Montreali
[orraldusel.
I päeva aktus, Jaani
[iis, kell 18.00. Aka-organisatsioonide
iusel.
iii, kell 5 p.l., Jaani
jlis.
|säjõülüpuü Lätte-ell
12.00.
fse jõulupuu/ kogu-täienduskool
alus-
JLtgi 'aastapäeva tä-lindsor
Hotellis,
piigi aastapäeva ju-
|s ja koosviibimine,
laev Lättemäel.
ra Wiisön-Märtson
Märtson, WinJsor
itreali Eesti S sitsi
„Meie Elu" nr. NELJAPÄEVAL, -12.
i i i n i i i i i i i i r
— .THURSDAY, OCTOBER 12 5
Realköoli
[aste
itulek
realis
booli! '.kasvandikud
lesid 30. sept, kooli-
[s aare; juurde pere-
;daamidega i juba
p.ise aasia eskukii
uistapäeva.
Katusena d i d .valid
•'; ti.ŠÄ-St dr. A.
\-. A. Scheller ja V.
litost koonduse esi-ühes
R. Edarrga."
jSLimisi pidas .lüfrji- •
litosaar ja..yäüskii-tüsi..
Õhtu möödu ? ..
|oüIt t eht LI d >;'d\ g u i- •
^^Tallinnast mee-.
'nende kodu täna- .
KÜ. .Õhtu jooksul
Montreali koondu-r.
itamiseks, kus väis
rar Heinsoo. Õhtu
:1 A. Seheller esita-jaalt
saabunud :en-jimaivärsse.
. Püsti-
[iati manalasse Va-'
:tajaid ja kooüven-
•A. 'Paomehe väide,
:.m Realköoli määme
tiik nimi on
|oo.l, kuid õpilased.
?gugi realistideks,
•is elavalt ka uus
Liud'jhiljuti koduna
sarnane endise-oolivennalik
koos-hilise
õhtutunnini.•
Kisõnad külaliste
"ütles R. Edari.
E. H.
Iiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii!
»ital Kanadas
imendi-pärandused
iksuvabad.
iid täidetakse.
|8 Broadview Ave.
itM4K2R6
See noor talent, York ülikooli lõpetanu,
on pärit Vagerströml perekonnast
milline nimi muudeti Vägistaks.
|
Täi seisab ees suur kaheteemaline
kunst-fotp näitus, mis peaks ka meie
publikut huvitama. Külastanud eel
mist näitust imetlesin kui lähedane
maalile võib olla üks liikumisrühm
pildistatuna ja nägu hingas elusalt.
'..— Kus toimub teie järgmine töö-
•.' de näitus? . j,-'
— See tuleb Toronto Dominion
Centei;'is, Commercial Tower'is, mis
asub York jal Wellington nurgal, 10.
, okt.—27. okt.-Avapidu kell 4.30, kuhu.
tulen ise .kommenteerima. See kujuneb
ainulaadseks Torontos, sest esimeses
osas saavad fotod elavaks see-'
läbi, et kUinstiparases põimikus Kalev
Estienne esineb paralleelselt oma
elava graatsiaga, Näeb valguse vär-
; vide, varjude fantastilist kooskõla
ja fotosid vastavalt rühma liikumisele.
;'• '/>'.; ;" -
Kalev-Estienne fotod annavad tunnistuse
• kuidas on suguluses ja segi
:- sasitud valguse vibreerimine liikumisega.'
Karin näitab .oma töödega
. puhast skulptuurilist. kujundamist.
Need visuaalsed kogemused saavad
aluse valguse, varju, vormi ja värviga.
Teise osana on Toronto Water-scape..
On omamoodi : ime millist
kunstilist naudingut, saad Ontario
järve ääres talvel vanast puunotist,
jääst, paikesest ja tilkuvast veest
kui sa seda sealt oskad üldse avastada.
— Kas ülikoolist ellu astudes sukeldusite
kohe foto valda?
— E i . Ma valisin.alguses pedagoogilise
tee ja õlini Oakyilles Trafajgy
.Keskkoolis õpetaja paar aastat. Olen
iseloomult. ,old Tomantic" ja õpetaja
••. amet ei rahuldanud mind seesmiselt.
Siis lõi veel kõikuma noorte õpetajate;
jalgealune, meist on ju üleproduktsioon
nagu teate. Mind huvitas
• rohkem iseseisev tee kus saab midagi,
luua.; ;
Töötan praegu TV juures.: Lavastan
prantsuse hariduslikus seerias
. „Le Cine; Franeais". Televisioonis
seisab mu töö filmide koostamises
jutu järgi. Valin keda kõnelema panna
ja ka muusika [.sinna juurde.
i musi-
Neljapäevalr 5. oktoobril toimus
St. Lawrence Centris Ontario Mitme-kultuurilisuse
Teatri Ühingu (Ontario
Multicuitural Theater Associä-tion
r-~ O.M.T.Ä.) pressikonverents,
7. Teatrifestivali sissejuhatuseks
1978, kus õlid kohal etniliste teatrite
ja ajalehtede esindajad.
Ühingu president Guenter P.etricek
tervitas kõiki kohalolijaid, et avada
7-dat iga-aastalist Teatrifestivali St.
Lawrence Centre Town Hallis. 27.
oktoobrist 18, novembrini. Lavastatakse
ID näidendit seitsmes keeles.
Kõik lavastused .hinnatakse- paremuse
järjekorras ja kaheksale antakse
auhinnad.
•21. oktoobril kell 8:00 Ukraina
Draama grupp esitab ukraina keelas
Nikolai Gogon' „The Marriage Bro-ker".
• '. -';:
28.. okL Itaalia grupp „Maschere
Nuove" esitab itaalia, keeles Arthur
Miller/i „View- From the Bridge".
29. okt. Toronto Leedu Teater Ait
varas" esitab leedu keeles Juozas
Grusas'i „Father and son".
2. nov. Eesti Teater Kanadas Rein
Andre juhtimisel lavastab Aldo^ de
Benedetti komöödia ..Bumerang".v
5. . nov. Tshehhi Noorte Teater
tshehhi keeles lavastab „Two Men in
Check".'
10. nov; Soome näitlejad lavastavad
soome keeles RayCooney ja
John Chapman'i „Move. Over, Mrs,
Markharri". /
11. nov. Eesti Rahvusteater Kanadas
Riina Reinik'u juhtimisel lavastab
A. H. Tammsaare „Põrgupõhja
Uus Vanapagan" (The Heäthen of
Heilböttom") eesti keelest
12. nov. Toronto Ungari Teater lavastab
ungari keeles Luigi Pirandel-lo
,,Heniy TV".. ; . '
17. nov. HäMtöiii Leedu Teater
„Aukuras" lavastab leedu keeles Mo-liere
,;the Abashed Husbänd".
18. nov. „Toronto Tshehhi Uus Teater"
lavastab Karel Capek'i „From
the Life of Insects".
Eesti Rahvusteater Kanadas esin-
USA Balti pidustuste õhtuses valikkavas edukalt esinenud eesti naisvõimlejate rühm! Vasemalt alates Ann Ora,
Aiki Vinkman, Kristi Jaska, Ly Platö, Ingrid Pessa, Heidi Raudsepp, Lee McCarthy, Silvia Vaher, Liisa Kattai,
Virge Vinkman. Merike Käo, Susan Favorito ja rühmajuht ning esinemise koreograaf Anu Irja Parming. Pildilt
puudub Linda Pajusi. Võimlejad on esiniusgrupis New Yorgist ja selle ümbruskonnast, pildistanud New Jerseyosariigi
Arts Cehteri peaesineiBishoon§ <»§s,
Balti
1600 ©sa
New Jersey moodsas Arts Centeris
aset leidnud II Balti kultuüripidus-tus
tõi sinna kokku üle 2600 osavõt-dajatest
olid kohal Riina Reinik, Tii-j ja, ka palju ameeriklasi nende huina
Lipp-Leppik, Elsa Vellner ja Udo gas. Arvult oli see siiski pisut vähem
Leppik. Eesti Teater Kanadas esindajaks
oli Valve Andre.
''• elha ;•
Karikaturist Henn Arvo nagu ta näeb iseennast.
•— Sjiis peate ju olema' •.;]
kaalne? :' 1 • •
: ' — No jah näete kitarr ripub sei-
, nai, aga klaveri õppimine on katkeenud.
E i ; j õ u a kõike. Fotoärid on mind
osanikkudeks kutsunud; soovitatakse
• isegi oma stuudio avamist. Aga mul
on oma kompanii ,,'Solig Foto Co".
Olen |iscs'eise.v ja see annat) .mulle
soodijstusi raamide ostmisel, priipääsmeid,
üritustele jne. Ameerikast
oleme fotokunstiga'-väga kaugel taga.
Seal on 80—90 fotogaleriid' Ne\v Yor-eis
üksinda. Torontos vaid 3—4.
Sõbrad vahest küsivad - r kas Al-cän
peaks olema tänulik Henn Arvole,
või Henn Arvo tänama seda
suurfirmat, kelle „hõlma all" ta on
saanud rida aastaid viljeleda oma
lemmiktalenti — karikatuuri? Lehitsedes
äsja ihnunud 1000-liikmelise
teenistujateklubi väljaannet Henn
Arvo sharzhidega, võib ütelda, et Al-canil
oli õnne rakendades oma Montreali
peakontori graafikäosakonnas
andeka kunstniku, kes oma igapäevase
töö kõrval joonistanud umbes
450 karikatuuri sealsetest inimestest.
Ei ole vist teist ettevõtet kelle pere
kajastuks nii rohkesti sõbralikes
sharzhides kui seda leiame raamatus
„The Roie of the Alcan Club in the
Montreal Office", mille kaasautoriks
sõnalises osas on Thonias L. Brock.
225-leheküljeline trükis ori mõeldud
ühtlasi tunnustusena kunstnikule,
kelle karikatuure umbes 300 on ilmunud
suurettevõtte nädalalehes „A1-
can Journal".
Illustratsioonid ön enamikus ühenduses
Alcan Klubi üritustega, mida
Henn Arvo sageli ise bn aidanud läbi
viia. 1967 a. ta oli üks klubi direktoreid
ja aasta hiljem asepresident ja
peale selle klubi suusaosakonna president
kuus hooaega.
Prantsus- ja ingliskeelses raamatus
on toodud Henn Arvo elulugu —
tema tegevus karikaturistina enne
Teise Maailmasõja algust Eestis, näitusi
Soomes ja pärastsõjaaegses Taanis.
Kriitikud on teda nimetanud
psühholoogiliseks karikaturistiks,
kuna ta sarnasuse kõrval püüab tabada
iseloomu reflekse ilma näoku
ju silmatorkavate erinevuste liigse
esiletõstmiseta. Seega ta laheneb
heale portreemaalijale.
Henn Arvo heatahtliku pilguga
nähtuna mäletame tema karikatuure
meie tuntud inimestest — imehästi
tabatud Voldemar Mettus, Hanno
Kompus, Rahel Olbrei j.t. Tema lähtealused
pole muutunud, pintsiijoen
võibolla kohati veidi napimaks, kuid
Henn Arvo looming on jäänud põhiliselt
samaks, miSle kohta nii hästi
sobib iseloomustus —• heatahtlik
sharzh.
REB..:
: „The Roie öf the .'Alcan Club in the
; MontreatOffice", Henn Arvo,; Tho-mas
I. Brock. Published by The Alcan
Club,. December 1977 Alcan
Press, Montreal. v
kui eelmiseL korral, mida tingis
üheltpoolt ürituste ülekuhjatus ja
osalt mitmete eestlaste keskuste ignoreeriv
hoiak, misläbi samal nädalalõpul
korraldati muid ning üldsuse
seisukohalt vähem tähtsaid kogunemisi,
miülised pulveriseerisid ka
publikut. • u
Ilm oli haruldaselt ilus kui keskpäeval
heisati Balti riikide hümnide
saatel nende rahvuslipud. Kujutav-kunsti
ja- käsitöö väljapanekutega
esines 20 'eestlast, kunstnike .hulgas
kõik . põlvkonnad vanameistreist
nooremateni. Lakewoodi eesti rahvatantsijad
F. Rikka juhtimisel ja met-ro
(N.Y., N.J. ja Conn.) eesti nais-võimlejad
A. I. Parmingu juh. esinesid
tublilt jä 10 eestlast rivistusid ka
publiku., ees meie kaunite rahvariie-;
te demonstratsiooniks; ':
Õhtul oli hiigellavalt valikkava.
Lätlased täitsid oma osa 10-liikmeli-se.
läti rahvamuusika ansambliga.
Selles olid lauljad ja instrumentalistid,
osalt vanade rahvapillidega. Nende
muusikaline tase oli hea. Eestlased
pakkusid naudi ngurikkalt mi tr
mepalgelise kava. Tenor PI. Riivald
oli suurepärases vormis, samuti häs-=
titreenitud 14-liikmeline võimlejate
grupp. Viimane andis koos solistidega
umbes. 15-minutilise numbri shal-
Hde, rõngaste, pallide, hüppenööride
ja pikkade . lintide kasutamisega,
saades ka rohkelt vaheaplause. Koreograafia
oli rühma juhilt Anu-Irja
Parmingult. :• • \
Vahepeal austati N. Venest pääsenud
dissidente, eesotsas end. leedula-
Ins. J i r i Virkus —-eestipoolne peatoimkonna esimees USA Balti II kultuu-ripidustuste
avamisel kõnelemas. Ta rõhutas oma sõnavõtus balti rahvaste
koostöö süvendamise vajadust. Suurpidustušte peatoimkond, kuhu igast
rahvus grupist^kuulus kümme esindajat, töötas ürituse kordaminekuks aastapäevad.
Koosolekud peeti New Jersey osariigile kuuluvas ametihoone^.
J. Virkuse kõrval istuvad päevase kava teadustajad ja peatoimk. liikmed
Aina Ozols (läti) ja Anu I. Parming.
enam eksitusi ega . doppelt-standar-deid.
S. Kudirka, kes esines, julgelt
j a resoluutselt, sai kauakestva aplausi.
Õhtu finaal oli leedulaste käies,
kes oli toonud välja 60 rahvatantsijat
ja eriansambiid, andes kaasakis-'
kuva kava. H. Riivald -lõpetas pidustuse
bravuurselt lauluga „God bless
America", millele püsti seisev rahvas,
hakkas kaasa laulma. Üritus jättis
kogusummas 'sügava elamuse.
Hiljem oli lähedal Läti Majas ühine
suur rahvapidu. "...7. ". V '.'
sest meremehe Simas Kudirkaga.
Viima le kutsus balti rahvaid, kui paremaid
olude tundjaid lakkamatult
paljas .ama Nõuk. Vene• imperialismi.
Ta lisas, et on liikumata, kuidas'üle
30 a. juba surnud Hitleri-rezhiimi
hukkamõistu üle veheldakse ja samaaegselt
veel tänaseni välja kestnud
vene terrorist ja n.n. holocaust-
'ist-tap atalgutest ei taheta kõneleda.
On tehtud palju eksitusi kui mõelda
Jaltale, • Tehefanile,. Potsdamile või
muule Ameeriklased ön supernaii-vid.
Tehkem selgitustööd, et ei oleks
niiiiiiiiiiHiiiiiiii! iiiiiiiiiiiiiiüi
— Kas olete eesti seltskonnast eemaldunud
nagu paljud teieealised
ja unustanud oma päritolu maa?
— Ei ole; Käisin, eesti, lasteaias.
Lastevanemad toovad oma lapsi
mulle fotografeerimiseks Mulle
•. meeldivad väga vabalt .poseerivad
lapsed. 11 aastat tagasi ilmus teie
ajalehes: mu.joonistus, olin siis juba
Täienduskoolis. Eesti Kunstide Kes-kuses
olen liige ja sain sealt möödunud
aastal rahalise toetuse.' Eestlased
ei ole mind unustanud j ä kuidas
saan mina neid unustada.
- Mis suurtäs võtate oma elusihi,
kas alustate stuudioga või võlub
. teid TV?
— Tuleviku plaan läheb TV edasi
sest see mõjub väga arendavalt.
- Olen huvitatud sürrealismist. Mulle
: meeldib 'loomine sellel alal, äga et
seda nagu õieti ei hinnata, see teeb
...valu... - ' - i '..••'••.• •
: : E.T.T.":
STOKÄOLM - Omaaegne. laulja-
<tar, musikaõpetaja pr. Ella Clan-man-
Mõmtäk, kunstnikunimega Nelja
Väldi, suri Tyresöl 5, juulil 1978,
jättes maha terve elu kestel.kogutud
nootide varamu. '.._'•;_•":
Lauljatari abikaasa, Valdemar
Shveitsi pealinnas Bernis tähistas
30., sept. oma 70. a. sünnipäeva nimekas,
baltisaksa kirjanik Edzard
Schaper. Ta on sündinud Poolas ning
elas alates 1930. a. Eestis, kus ta abiellus.
Schaperi sulest on ilmunud
palju raamatuid, millest mitmed balti
ainetel nagu näiteks „Kuberner"
„Timukas", „Aja õhtul", samuti kroonika
„,Õigete ülestõus". Ainsa Scha-keeles
„Täht üle piiri", mille tõlkinud
Viktor Lepik. Schaper on ^ääristatud
Eesti Rahvusfondi .kuldse, äu-.
märgiga. .'./. :
• -kk
ilI!l!l!!ISillllll[|l!lll!lll!!l!llll!llllll!ll!(lill!lll^
Haruldus ; i '
Clanman ja õde Miili Öorgström-/Pe ^ 'on ilmunud e^stj
Nõmtak Kanadast, toimetasid noodi-pärandi
Eesti Kultuuri Koondisse.
Annetuse eesmärgiks, j a tingimuseks
oli, et see noorile lauljaile kättesaadavaks
tehtaks.
Nootide hulgas on eesti soololaule
j ä ooperiaariaid ning vene, prantsuse
ja itaalia laule. Paljud noodid on
rariteedid, .mida kusagilt, mujalt
enam saada ei ole.
.". Eesti Kui tuuri Koondis tänab lahkeid
annetajaid ja teatab asjast huvitatuile,
et kõnealuste nootidega 'on
võimalik tutvuneda E K K büroos. ...„ „. . , .. .• I # J t . ..
Soovi korral saab neid sealt ka lühe- W«UC|ll „Meie Elu faMMSe
maks ajaks laenata..Eesti noote,väi- 958 IBroadview Ave. Toronto. Önt.
jä ei. laenata, kuid neist võib tellida - :!M4K..2R6
fotokoopiaid. r H M M f H1111' HI * 111H MIH H H MIU HIIIM JIHIIIH M»i: M; I i H ^ i H li i IH
seinapildid ja postkaardid,
Sobivad kinkideks igasugusteks
tähtpäevadeks.
Hinnad alates $10.00.
Kaugelt — Lõunaristi alt tulnud,
nimekat eesti kunstnikku Vaike Lii-bust
on rõõm näha siin Torontos
Oma erinäitusega kuni 16. oktoobrini
Danielli Galeriis (336 Bundas Štr.
Wi). Kuna kunstnik siin esineb esmakordselt,
siis ennekõike niipalju,
et tä lapsena juba kusagil kahe Maailmasõja
vahemaal asus Austraalia,
õppinud 1941—1949 kunsti National
Art: SchooPis Sydneys, siis tuntud
Meldrüm'1 School of Painting ja Juhan
SehöoPis eraldi veel portreemaali,
sai ta valitud 1957. a. Royal Art
Society liikmeks. Ta on osa võtnud
paljudest ühisnäitustest, muuhulgas
ka kahel korral Pariisis, ning korraldanud
oma erinäitusi, saades auhindu
ja ergutuspreemiaid. On esindatud
Austraalia valitsuse, linnade ja
teistes ametlikes kui eragaleriides.
Nä iusel Torontos on väljas ligi,
enah. :us suuremõõtmelist, 30 maali.
Meid võiks liigitada kolme gruppi —
portreed> vaikelud ning abstraktsed
maalid. Kunstniku üheks zhanriks
on v ei maastikud, kuid neid pole
esitai. d. Võib arvata, et need targu
on jätnud toomata, kuna Lõunaristi
all looduspilt on mitmeti erinevalt
teissugune ja vaid mõne üksiku
maaliga ei saada veenvat täisela-must.
:••."•'/•'••' '',;:
Näitus köidab juba esimesel pilgul
ja kinnitab kavalehel märgitud
kunstniku soliidset õppetagapõhja ja
esinemisi. Töödes peegeldub süntee-sikus
ja elegants, kultiveeritud värvimeel,
avarus ja intiimsus. Neis on
mõtte elamuslik varjundrikas im-pressioon,
kompositsiooni tihedus ja
käsitluslaad, mis resulteerub indivi-duaalseks
loominguks, tulenevail:
kunstniku oma enese impulsist.
Harva võib kohata veenvat isikusamasust
ja karakterit portreedes,
nagu seda on Vaike Liibuse omis.
Meelsamini maalib ta pool-, kolmveerand-
ja täisportreid, mis asetatud
maalilisse miljöösse ja omavad maalilise
pildi. Tähelepandav on kunst-yliõpilastele
Eesti Üliõpilaste Toetusfondi
USA-s raamides tegutsev Jüri Lelle-pi
nimeline mälestusiond jätkab stipendiumide
valjaandmist; eesti soost
üliõpilastele vabas maailmas.
1979/80 õppeaastaks väljamaksiav
rahasumma selgub täpselt eeloleva
aasta veebruaris. Tõenäoliselt on
stipendiumide kogusumma selleks
aastaks umbes $8.000.
Stipendiumid on saadaval õppimi,
seks ülikooli tasemel ainult järgmistel
aladel: 1
eesti keel, eesti ajalugu, eesti kirjandus,
eesti kunst, eesti arheoloogia,
eesti muusika, majandusteadus,
inseneriteadused, • metsandus,
põllumajandusteadus, õigusteadus,
arstiteadus, loodusteadused, filoloogia,
filosoofia, poliitilised teadused,
sotsioloogia, tehnoloogia,
teoloogia. .
Tähtpäev sooviavalduste sisseandmiseks
on 28. veebruar 1979, mis kuupäevaks
peavad sooviavaldused koos
kõigi vajalike lisadega olema jõudnud
Toetusfondi juhatuse kätte New
Yorgis. Tähtpäeva pikendamine ei
ole võimalik. Sooyiavaldusankeetide
saamiseks tuleb pöörduda Toetusfondi
juhatuse poole järgmisel aadressil:
Estonian Students Furid in USA, Inc.
P. O. Box 377, Wall Street Station
New York, New York 10005 (ÜSA)
Toetusfondi juhatus juhib tähelepanu
sellele, et sooviavaldused vajavad
võrdlemisi põhjalikku dokumentatsiooni.
Et selleks varuda küllaldaselt
aega, ei ole mõtet spoviavaldus-blankette
nõutada peale 31. jaanuari.
Kõik puudulikult taidetud, vajalike
lisadega varustamata, või hilinenud
sooviavaldused peavad kahjuks jääma
rahuldamata.
tustega 1976 a. N. Yorgis „Pequena
:Galeria"'ja „Galeria ei PortoiVis" ia
sept. 1978 a., Potsdamis „St. Lawrence
National Bank". •
niku mese portree looduse keskel
maastiku taustal. Koloriit taanduv ja
sumenev. Sama taju saame pprtree-listes
maalides „Spring" ja tütarlaps
võrkkügus. Suurepärased on „Peter"
ja „Virian" ning paljud head värvifotod
(ca. 10 x 12 tolli) kunstniku
portre ^maalidest, aina toovad kunst-,
niku portretistide eliitklassi. •
Suurmõõtmelised vaikelud on asetatud
samuti ruumi ehk miljöösse,
kinnitavad head leidlikkust j a kompositsiooni,
maalitehnilist üleolekut
ja iseeneslikku; loomulikkust. Abstraktsetes
maalides pole aga välja'
jõudnud oma isikupärase stiilini sellises
ulatuses, nagu see esineb tema
teistes vaadeldud zhanreis.
Üldiselt on tööd impressiivsed, selgesti
tajutavad ja nauditavad. Näitus
vajanuks õigusega kindlamat ettevalmistamist,
laiemat tutvustamist
ja kunstikriitikute kutsumist. Siin
võinuks Eesti Kunstide Keskus midagi
positiivset saada kirjutada oma
haigutava tegevuse aktivasse.
Sirje
kunstinäitus
toimub pühap., 15. okt. Tartu Colle-ge'is.
Kunstnik on sündinud Tartus.
Üleska 5van ud Buenos Aires'is Argentiinas,
kus lõpetas ülikooli bio.keemi-kuna.
Asus 1965 a. USA-sse, töötades
oma erialal New.Yorgis.. 1975 a. alates
• ela 3 Potsdam 'is, New Yorgi osariigis.
"Cajastab oma. loomingus tüüpilist
Ladina Ameerika miljööd, elustiili
j i filosoofiat; inimest primitiivses
harmoonias oma elukohaga,
tundeid ja emotsioone.
• Osav5tnud grupinäitustest: „Wo-man
Art Galleries" New".Yoraiš. 1977
Show"
Esto •=':
ja mu j
rst North Country Juried
Lake Placid, N,Y. 1978 a.„
6 Kunstinäitusel Baltimore's
ai, ja esinenud persöiiaalnäi-
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, October 12, 1978 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1978-10-12 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E781012 |
Description
| Title | 1978-10-12-05 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
nr. 41 (1496) 1978
REAL
|4jafahei
organisatsioonide
Ikul 25. sept. 1978
le saalis, koostati
Ista. ürituse - ajata*'
[üha jumalateehis-
>imine, Jaani kiri-lusika
õhtu, kell
|ptist Church, 6215
toad, Marymount
# . . .
finäitus, Jaani ko-jumalateenistus,
kell 11.00.
basaar, koguduse
teil 12.00.
kohus, Montreali
ludisõprade Seltsi
teil 7 õhtul, Jaani
is.
[s Montrealis refe?
alguse tähistami-mtreali
Võitlejate
[autlikkude noorte
diisel/ Jaani kogu-lell
7 õhtul. Aktuse
|ter Pent.
idu, Montreali Ees-
|raldusel, Montreal
jallis.
jumalateenistus,
kell 11.00.
|ja käsitöödenäitus,
se saalis, Montreali
[orraldusel.
I päeva aktus, Jaani
[iis, kell 18.00. Aka-organisatsioonide
iusel.
iii, kell 5 p.l., Jaani
jlis.
|säjõülüpuü Lätte-ell
12.00.
fse jõulupuu/ kogu-täienduskool
alus-
JLtgi 'aastapäeva tä-lindsor
Hotellis,
piigi aastapäeva ju-
|s ja koosviibimine,
laev Lättemäel.
ra Wiisön-Märtson
Märtson, WinJsor
itreali Eesti S sitsi
„Meie Elu" nr. NELJAPÄEVAL, -12.
i i i n i i i i i i i i r
— .THURSDAY, OCTOBER 12 5
Realköoli
[aste
itulek
realis
booli! '.kasvandikud
lesid 30. sept, kooli-
[s aare; juurde pere-
;daamidega i juba
p.ise aasia eskukii
uistapäeva.
Katusena d i d .valid
•'; ti.ŠÄ-St dr. A.
\-. A. Scheller ja V.
litost koonduse esi-ühes
R. Edarrga."
jSLimisi pidas .lüfrji- •
litosaar ja..yäüskii-tüsi..
Õhtu möödu ? ..
|oüIt t eht LI d >;'d\ g u i- •
^^Tallinnast mee-.
'nende kodu täna- .
KÜ. .Õhtu jooksul
Montreali koondu-r.
itamiseks, kus väis
rar Heinsoo. Õhtu
:1 A. Seheller esita-jaalt
saabunud :en-jimaivärsse.
. Püsti-
[iati manalasse Va-'
:tajaid ja kooüven-
•A. 'Paomehe väide,
:.m Realköoli määme
tiik nimi on
|oo.l, kuid õpilased.
?gugi realistideks,
•is elavalt ka uus
Liud'jhiljuti koduna
sarnane endise-oolivennalik
koos-hilise
õhtutunnini.•
Kisõnad külaliste
"ütles R. Edari.
E. H.
Iiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii!
»ital Kanadas
imendi-pärandused
iksuvabad.
iid täidetakse.
|8 Broadview Ave.
itM4K2R6
See noor talent, York ülikooli lõpetanu,
on pärit Vagerströml perekonnast
milline nimi muudeti Vägistaks.
|
Täi seisab ees suur kaheteemaline
kunst-fotp näitus, mis peaks ka meie
publikut huvitama. Külastanud eel
mist näitust imetlesin kui lähedane
maalile võib olla üks liikumisrühm
pildistatuna ja nägu hingas elusalt.
'..— Kus toimub teie järgmine töö-
•.' de näitus? . j,-'
— See tuleb Toronto Dominion
Centei;'is, Commercial Tower'is, mis
asub York jal Wellington nurgal, 10.
, okt.—27. okt.-Avapidu kell 4.30, kuhu.
tulen ise .kommenteerima. See kujuneb
ainulaadseks Torontos, sest esimeses
osas saavad fotod elavaks see-'
läbi, et kUinstiparases põimikus Kalev
Estienne esineb paralleelselt oma
elava graatsiaga, Näeb valguse vär-
; vide, varjude fantastilist kooskõla
ja fotosid vastavalt rühma liikumisele.
;'• '/>'.; ;" -
Kalev-Estienne fotod annavad tunnistuse
• kuidas on suguluses ja segi
:- sasitud valguse vibreerimine liikumisega.'
Karin näitab .oma töödega
. puhast skulptuurilist. kujundamist.
Need visuaalsed kogemused saavad
aluse valguse, varju, vormi ja värviga.
Teise osana on Toronto Water-scape..
On omamoodi : ime millist
kunstilist naudingut, saad Ontario
järve ääres talvel vanast puunotist,
jääst, paikesest ja tilkuvast veest
kui sa seda sealt oskad üldse avastada.
— Kas ülikoolist ellu astudes sukeldusite
kohe foto valda?
— E i . Ma valisin.alguses pedagoogilise
tee ja õlini Oakyilles Trafajgy
.Keskkoolis õpetaja paar aastat. Olen
iseloomult. ,old Tomantic" ja õpetaja
••. amet ei rahuldanud mind seesmiselt.
Siis lõi veel kõikuma noorte õpetajate;
jalgealune, meist on ju üleproduktsioon
nagu teate. Mind huvitas
• rohkem iseseisev tee kus saab midagi,
luua.; ;
Töötan praegu TV juures.: Lavastan
prantsuse hariduslikus seerias
. „Le Cine; Franeais". Televisioonis
seisab mu töö filmide koostamises
jutu järgi. Valin keda kõnelema panna
ja ka muusika [.sinna juurde.
i musi-
Neljapäevalr 5. oktoobril toimus
St. Lawrence Centris Ontario Mitme-kultuurilisuse
Teatri Ühingu (Ontario
Multicuitural Theater Associä-tion
r-~ O.M.T.Ä.) pressikonverents,
7. Teatrifestivali sissejuhatuseks
1978, kus õlid kohal etniliste teatrite
ja ajalehtede esindajad.
Ühingu president Guenter P.etricek
tervitas kõiki kohalolijaid, et avada
7-dat iga-aastalist Teatrifestivali St.
Lawrence Centre Town Hallis. 27.
oktoobrist 18, novembrini. Lavastatakse
ID näidendit seitsmes keeles.
Kõik lavastused .hinnatakse- paremuse
järjekorras ja kaheksale antakse
auhinnad.
•21. oktoobril kell 8:00 Ukraina
Draama grupp esitab ukraina keelas
Nikolai Gogon' „The Marriage Bro-ker".
• '. -';:
28.. okL Itaalia grupp „Maschere
Nuove" esitab itaalia, keeles Arthur
Miller/i „View- From the Bridge".
29. okt. Toronto Leedu Teater Ait
varas" esitab leedu keeles Juozas
Grusas'i „Father and son".
2. nov. Eesti Teater Kanadas Rein
Andre juhtimisel lavastab Aldo^ de
Benedetti komöödia ..Bumerang".v
5. . nov. Tshehhi Noorte Teater
tshehhi keeles lavastab „Two Men in
Check".'
10. nov; Soome näitlejad lavastavad
soome keeles RayCooney ja
John Chapman'i „Move. Over, Mrs,
Markharri". /
11. nov. Eesti Rahvusteater Kanadas
Riina Reinik'u juhtimisel lavastab
A. H. Tammsaare „Põrgupõhja
Uus Vanapagan" (The Heäthen of
Heilböttom") eesti keelest
12. nov. Toronto Ungari Teater lavastab
ungari keeles Luigi Pirandel-lo
,,Heniy TV".. ; . '
17. nov. HäMtöiii Leedu Teater
„Aukuras" lavastab leedu keeles Mo-liere
,;the Abashed Husbänd".
18. nov. „Toronto Tshehhi Uus Teater"
lavastab Karel Capek'i „From
the Life of Insects".
Eesti Rahvusteater Kanadas esin-
USA Balti pidustuste õhtuses valikkavas edukalt esinenud eesti naisvõimlejate rühm! Vasemalt alates Ann Ora,
Aiki Vinkman, Kristi Jaska, Ly Platö, Ingrid Pessa, Heidi Raudsepp, Lee McCarthy, Silvia Vaher, Liisa Kattai,
Virge Vinkman. Merike Käo, Susan Favorito ja rühmajuht ning esinemise koreograaf Anu Irja Parming. Pildilt
puudub Linda Pajusi. Võimlejad on esiniusgrupis New Yorgist ja selle ümbruskonnast, pildistanud New Jerseyosariigi
Arts Cehteri peaesineiBishoon§ <»§s,
Balti
1600 ©sa
New Jersey moodsas Arts Centeris
aset leidnud II Balti kultuüripidus-tus
tõi sinna kokku üle 2600 osavõt-dajatest
olid kohal Riina Reinik, Tii-j ja, ka palju ameeriklasi nende huina
Lipp-Leppik, Elsa Vellner ja Udo gas. Arvult oli see siiski pisut vähem
Leppik. Eesti Teater Kanadas esindajaks
oli Valve Andre.
''• elha ;•
Karikaturist Henn Arvo nagu ta näeb iseennast.
•— Sjiis peate ju olema' •.;]
kaalne? :' 1 • •
: ' — No jah näete kitarr ripub sei-
, nai, aga klaveri õppimine on katkeenud.
E i ; j õ u a kõike. Fotoärid on mind
osanikkudeks kutsunud; soovitatakse
• isegi oma stuudio avamist. Aga mul
on oma kompanii ,,'Solig Foto Co".
Olen |iscs'eise.v ja see annat) .mulle
soodijstusi raamide ostmisel, priipääsmeid,
üritustele jne. Ameerikast
oleme fotokunstiga'-väga kaugel taga.
Seal on 80—90 fotogaleriid' Ne\v Yor-eis
üksinda. Torontos vaid 3—4.
Sõbrad vahest küsivad - r kas Al-cän
peaks olema tänulik Henn Arvole,
või Henn Arvo tänama seda
suurfirmat, kelle „hõlma all" ta on
saanud rida aastaid viljeleda oma
lemmiktalenti — karikatuuri? Lehitsedes
äsja ihnunud 1000-liikmelise
teenistujateklubi väljaannet Henn
Arvo sharzhidega, võib ütelda, et Al-canil
oli õnne rakendades oma Montreali
peakontori graafikäosakonnas
andeka kunstniku, kes oma igapäevase
töö kõrval joonistanud umbes
450 karikatuuri sealsetest inimestest.
Ei ole vist teist ettevõtet kelle pere
kajastuks nii rohkesti sõbralikes
sharzhides kui seda leiame raamatus
„The Roie of the Alcan Club in the
Montreal Office", mille kaasautoriks
sõnalises osas on Thonias L. Brock.
225-leheküljeline trükis ori mõeldud
ühtlasi tunnustusena kunstnikule,
kelle karikatuure umbes 300 on ilmunud
suurettevõtte nädalalehes „A1-
can Journal".
Illustratsioonid ön enamikus ühenduses
Alcan Klubi üritustega, mida
Henn Arvo sageli ise bn aidanud läbi
viia. 1967 a. ta oli üks klubi direktoreid
ja aasta hiljem asepresident ja
peale selle klubi suusaosakonna president
kuus hooaega.
Prantsus- ja ingliskeelses raamatus
on toodud Henn Arvo elulugu —
tema tegevus karikaturistina enne
Teise Maailmasõja algust Eestis, näitusi
Soomes ja pärastsõjaaegses Taanis.
Kriitikud on teda nimetanud
psühholoogiliseks karikaturistiks,
kuna ta sarnasuse kõrval püüab tabada
iseloomu reflekse ilma näoku
ju silmatorkavate erinevuste liigse
esiletõstmiseta. Seega ta laheneb
heale portreemaalijale.
Henn Arvo heatahtliku pilguga
nähtuna mäletame tema karikatuure
meie tuntud inimestest — imehästi
tabatud Voldemar Mettus, Hanno
Kompus, Rahel Olbrei j.t. Tema lähtealused
pole muutunud, pintsiijoen
võibolla kohati veidi napimaks, kuid
Henn Arvo looming on jäänud põhiliselt
samaks, miSle kohta nii hästi
sobib iseloomustus —• heatahtlik
sharzh.
REB..:
: „The Roie öf the .'Alcan Club in the
; MontreatOffice", Henn Arvo,; Tho-mas
I. Brock. Published by The Alcan
Club,. December 1977 Alcan
Press, Montreal. v
kui eelmiseL korral, mida tingis
üheltpoolt ürituste ülekuhjatus ja
osalt mitmete eestlaste keskuste ignoreeriv
hoiak, misläbi samal nädalalõpul
korraldati muid ning üldsuse
seisukohalt vähem tähtsaid kogunemisi,
miülised pulveriseerisid ka
publikut. • u
Ilm oli haruldaselt ilus kui keskpäeval
heisati Balti riikide hümnide
saatel nende rahvuslipud. Kujutav-kunsti
ja- käsitöö väljapanekutega
esines 20 'eestlast, kunstnike .hulgas
kõik . põlvkonnad vanameistreist
nooremateni. Lakewoodi eesti rahvatantsijad
F. Rikka juhtimisel ja met-ro
(N.Y., N.J. ja Conn.) eesti nais-võimlejad
A. I. Parmingu juh. esinesid
tublilt jä 10 eestlast rivistusid ka
publiku., ees meie kaunite rahvariie-;
te demonstratsiooniks; ':
Õhtul oli hiigellavalt valikkava.
Lätlased täitsid oma osa 10-liikmeli-se.
läti rahvamuusika ansambliga.
Selles olid lauljad ja instrumentalistid,
osalt vanade rahvapillidega. Nende
muusikaline tase oli hea. Eestlased
pakkusid naudi ngurikkalt mi tr
mepalgelise kava. Tenor PI. Riivald
oli suurepärases vormis, samuti häs-=
titreenitud 14-liikmeline võimlejate
grupp. Viimane andis koos solistidega
umbes. 15-minutilise numbri shal-
Hde, rõngaste, pallide, hüppenööride
ja pikkade . lintide kasutamisega,
saades ka rohkelt vaheaplause. Koreograafia
oli rühma juhilt Anu-Irja
Parmingult. :• • \
Vahepeal austati N. Venest pääsenud
dissidente, eesotsas end. leedula-
Ins. J i r i Virkus —-eestipoolne peatoimkonna esimees USA Balti II kultuu-ripidustuste
avamisel kõnelemas. Ta rõhutas oma sõnavõtus balti rahvaste
koostöö süvendamise vajadust. Suurpidustušte peatoimkond, kuhu igast
rahvus grupist^kuulus kümme esindajat, töötas ürituse kordaminekuks aastapäevad.
Koosolekud peeti New Jersey osariigile kuuluvas ametihoone^.
J. Virkuse kõrval istuvad päevase kava teadustajad ja peatoimk. liikmed
Aina Ozols (läti) ja Anu I. Parming.
enam eksitusi ega . doppelt-standar-deid.
S. Kudirka, kes esines, julgelt
j a resoluutselt, sai kauakestva aplausi.
Õhtu finaal oli leedulaste käies,
kes oli toonud välja 60 rahvatantsijat
ja eriansambiid, andes kaasakis-'
kuva kava. H. Riivald -lõpetas pidustuse
bravuurselt lauluga „God bless
America", millele püsti seisev rahvas,
hakkas kaasa laulma. Üritus jättis
kogusummas 'sügava elamuse.
Hiljem oli lähedal Läti Majas ühine
suur rahvapidu. "...7. ". V '.'
sest meremehe Simas Kudirkaga.
Viima le kutsus balti rahvaid, kui paremaid
olude tundjaid lakkamatult
paljas .ama Nõuk. Vene• imperialismi.
Ta lisas, et on liikumata, kuidas'üle
30 a. juba surnud Hitleri-rezhiimi
hukkamõistu üle veheldakse ja samaaegselt
veel tänaseni välja kestnud
vene terrorist ja n.n. holocaust-
'ist-tap atalgutest ei taheta kõneleda.
On tehtud palju eksitusi kui mõelda
Jaltale, • Tehefanile,. Potsdamile või
muule Ameeriklased ön supernaii-vid.
Tehkem selgitustööd, et ei oleks
niiiiiiiiiiHiiiiiiii! iiiiiiiiiiiiiiüi
— Kas olete eesti seltskonnast eemaldunud
nagu paljud teieealised
ja unustanud oma päritolu maa?
— Ei ole; Käisin, eesti, lasteaias.
Lastevanemad toovad oma lapsi
mulle fotografeerimiseks Mulle
•. meeldivad väga vabalt .poseerivad
lapsed. 11 aastat tagasi ilmus teie
ajalehes: mu.joonistus, olin siis juba
Täienduskoolis. Eesti Kunstide Kes-kuses
olen liige ja sain sealt möödunud
aastal rahalise toetuse.' Eestlased
ei ole mind unustanud j ä kuidas
saan mina neid unustada.
- Mis suurtäs võtate oma elusihi,
kas alustate stuudioga või võlub
. teid TV?
— Tuleviku plaan läheb TV edasi
sest see mõjub väga arendavalt.
- Olen huvitatud sürrealismist. Mulle
: meeldib 'loomine sellel alal, äga et
seda nagu õieti ei hinnata, see teeb
...valu... - ' - i '..••'••.• •
: : E.T.T.":
STOKÄOLM - Omaaegne. laulja-
|
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-10-12-05
