Meie Elu = Our life, February 3, 1983

              mKt [Siaaiamtac
,,MeleEhi" nr. 3 (1718) 1983
.,ME8g E L P " „ O y R LIFr-
Publishedby Estonian Piiblišhing Go. Toronto Lid., Esto­nian
House, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. Canada.
YM4K2R6 Tel. 4664)951
Toimetajad; Ilebane j a S . Veidmba.um. ToiWtaja New
Yorgis B. Panning;473 Lutoann Dir., New Milford, N J . ,
USA. Tel. (201) 262-0773.
„MEIE E L U " väijaandjaks on Eesti Kirjastus
ÄsutÄ. Weileri algatusel 1950.
„Meie E l u " toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Caifada — Tel. 4664)951.
tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp. k l . 9
—5 p i . , e^masp. ja neljap. k l . 9
- " l p l . : - •
„MEIE ELU" tellimishinnad : Kanadas 1 a. |37.00, 6 k.
120.00, 3 k: $15.00; USA-sse - 1 a. |4L0Ö, 6 k. |23.00,3 k.
$17.00; Üleiiieremaadesse; 1 ä. $46.00, 6 k. 25.00, 3 k,
$19.00; Kiripostilisa Kanadas: 1 a. $28.50, 6 k.'$ 14.25. K i ­ri-
ja õhupostilisa USA-sse: 1 a. $30.80, 6 k. $15.40. Õhu-postilisa
ülemeremaadesse: 1 a. $58.00, 6 k. $29.00.
Üksiknumber—.650.
Kuulutushinnad:[l toll ühel veerul: esiküljel $5.00, tekstis
$4.50, kuulutuste küljd $4.25. \
iÕDA TUliMRELVADEGA
UUDE AIASTUSSI
esmus-tuste
kohaselt tulevane sõda tuum-relvadega
võtab teise kuju, fcul seni
on aidatud. Seaiiste ssuure lõhke- ja
purustusvõfanega {Kmnmide asemele,
m&5 on suutelised hävitama suui^
Mmiu, tulevaid kasutamisele vähe­mad,
kergemad ja suute täi>susega
leivad, mida võivad armeed kasuta­da
strateegiliste ja taktikaliste ees­märkide
saavutamiseks. Nedd relvi
on võhnalik produtseerda suuremal
arvul ja n d d on kergem paigutada
ühest kohast teise Sdlega on ras-Ühendatud
nende asukoha kindlaks­tegemine
ja hävitamine vaenlase
poolt.
Küm
SOOM^^VENE
•te J Kokkuvõte Stol^holmls peeJuci ©ttekandest
•iiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiw^^^^^^^
POLITSEIKORD LIIDUS K A M ^
Magu politseikord Brezhnevi ajal dldel oma sisseoste, peamiselt toit-
Nõukogude tiidus polnuks küllalt aineid ja seda ka ainult sellepärast,
Ikarm, on uus riigipea Andropov seda et pärast töötundide lõppu pole äri-tegemas
veelgi karmhnaks. Ändropo- dest enam midagi saada. Alkoholi
vi äsjasele kõnele järgnevalt on Nõu- tarvitamine N. Liidus on juba aas-kogude
Uldus alanud poUtsel akt- taid levinud. Esitdts seepärast, et
sloonid, mis tohiksid häirida rahulik- vUna müüakse igas ajalehe kioskis ja
ku rahvast üle maa. „Sovietskaja teiseks sellepärast, et raha eest ei ole
Rossla" kirjeldab poHtseihaarangute midagi mõistlikumat osta. Andropov
eesmärki: ,,Uus ^ t s i o o n püüdleb oma kõnes jättis muidugi ütlemata,
haardesse võtta alkohooUkuld, hui- kuldas kavatseb tema vaUtsus muret-küreid,
uimastušainete tarvitajaid seda rohkem ostukaupu ja kuidas ka­ja
ühiskondliltke parasiite ja nel<| vatseb valitsus neid nii levitada, et
paigutada erilaagritesse ja edasi inhnesed neid kaupu õigel ajal osta
saavad.
Hagu üksikisikud, nii ka rahva«f
püüavad thsthiktiivselt tasakaalusta-dada
oma jõuetuse oma ijoiakuga.
Teisalt kompenseeritakse vL aktiiv­se
kompensatsiooniga. See on
laadi liialdatud eneserõhut^hie
„mitte tolligi järele" hoiak,Inagu
on Soomes olnud ja on võibolla mõ>
ningal määral praegugi kusagil hin­gepõhjas
Suiu>Šooine unistusena. Ta
on kõnekäänd, et küll üks soomlane
Ikka kümnele tiblale vastu saab. tea­tud
juhtudel — näiteks 1939 — see
tähendab tohutut jõulisa. Meie, ak­tiivsed
kompenseerijad, saime hak-
„parandustöödele". Teine leht „Trud"
ütleb^ et alkohoolikute teatamine te­hakse
tööstuste juhtide ülesandeks.
Aga kui tdkib teistsugune olukord
ja tulevad teised juSiid, muutub püt
vastupidiseiks. Arvi Korhcsien oma
raamatus ^Väikerahvad maailma aja-kuid
ka ajaloolane Roy Medvedev loos" räägib reaktiilvsest kompeosat-
Ise on kutsutud politseiülema ette. sioonist. Ja see kompesatsiioom liik
Teda on hoiatatud, et kui ta ei lõpeta hakkas Soome rahva — w i valemalt
See on küshnuse ametlik N, l i i t u halvustavaid teoseid kirjU- Soome poliitiliste juhtide hinges
Fraktiliset ei ole politseihaarangulst
kindlustatud keegi ja igaüks on kaht-lane.
Haarangute teostamise suure­maks
ülemuseks on siseminister
Andrei Fedorchuk; kelle nimi on ku­rikuulus
oma karmuse poolest pu­hastustöödelt
Ukrainas.
Nõukogude ajaloolane Medvedev
mär^h, et haarangul^ tohnuvad äri*
t|f(le?jM!iTej?toranides, khiodes ja^^^^i^
avalikes saunades. Esialgseks ülesan­deks
oh tabada neid, kellel pole ette
näidata dokumente ja elamislubasid
Moskvas või teistes linnades. Või, kes
on töökohast eemal oma isiklikel as­jaajamistel
jne. Suuräris „Univer. taotlejaid ja võhnalikult ka juute. tegelikkuses? Siirdugem käsitlema kõneni aeg.
mag*Mhnus kohale kaks bussitäit po- Nõukogude võfan püsib sõjaväel ja sõprus-, koostöö- ja abistamis-eelle-litseinikke
ja viis kaasa kõik, kellel politseil, KGB-1. Seepärast pole rah- P^^S"*» ?"i^^^ ™ös ImsiiNõuko^
tamast, siis paigutatakse ka tema
vangimajja. Medvedev olevat vasta­nud,
et ajaloolase ülesandeks on kir­jutada
tõde Isegi siis, kui see tõde
valitsusele ei meeldi. Medvedevl su­lest
Stalinl ajastu ja M. L i i du kohta
cn ilmunud 19 köidet, kõik välismaal.
MähtavasÜ on Andropov endise
KOp kõrgema ülemusena võtnud
omale sihiks teostada -Nõukogude
Liidus uus ja põhjalikum puhastus­töö,
mis tema arvates Brezhnevl ajal
ei olnud küllalt põhjalik. Arvatavas
tl haarab see pidiastustöö ka telsltt-tekkima
pära&t aastate 1941—1944
Jätkusõda. Meie oleme aja jooksul li^
bisenud sellesse, mida Arvi Körho-nen
ja teised kutsuvad talJailakikunii-selks,
mõningad teised pugemiseks,
lömitamiselks, roomamiseks. On
võibolla liig jäme ütelda, et too en­dine
kõnekäänd on saanud uue kuju
- küll üks tibla ikika kümnele sooiji;
lasele vastu s a ^ . , ^
Praktilises mõttes tähendab,
öt N. Liidu relvatööstus tuumrelva-de
alal kujuneb ajast mahajäänuks
ja tuleb asendada uutega või põhjalr-ikuU
moderniseerida, mis nõuab ae­ga,
raha ja suurt eriteadlaste raken­damist
uute relvade konstrueerimi-seks
ja nende valmistamiseks vajali-sel
määral.
USA UUS ESINDAJA
Eelseisval relvastuse vähendamise
konverentsil Genfis asendab USA
endist, komisjoni esimeest Eugene
Rostovi uus ja kindlama seisukohaga
mees Kenneth Adelman. TuumrelVa-de
kasi^tamise alal Adelman oli ju­ba
1981. a. arvamisel, et USA ei
peaks kasutama ja hoidma oma
luumrelvi «vastulöökideks pärast
nõukogude rünnakut. USA stratee­gilised
kaitserelvad ja kaügluure
peavad olema niivõrd effektsed, et
N. 'Liidu rünnak tuumrdvadega
oleks aeiiasti avastatud ja siis on
õige aeg esimesena rünnata. Tema
arvates uued USA tuumrelvad on nii­võrd
täpsed, et nendega võib hävita­da
ka nõukogude valitsxise j a ülem-jühatuse
komandopurikreid luure-sa-telliitiddl
'saadud informatsiooni
abil. Need võimalused tuumrelvade
kasutamise alal kindlasti mõjustavad
läbirääkimisi relvastuse vähendami­seks
Genfis. .
MOSKVA KAMPAANIA
President Reagani üheki nõudeks
on relvastuse vähendamise alal null-nuli
tasakaal Euroopas. Selle koha­selt
N. Liit peaks välja viima Euroo­pa
Venemaalt kõik keskmise ulatu­sega
rakettide väljalaske alused käes­oleval
aastal. Vastasd korral USA
loob ja paigutab Lääne-Euroopa
mandrile uued USA keskmise Icnnu-kiigusega
raketid, mis suunatakse
välja N. Liidu sõjalistele märkitleie
IdanEuroopas. Selle võimaluse välti-miseJcs
N. L i i du valitsus on alusta­nud
eriliist 'kam|>aaniat Euroopa rii­kides
USA raikettrde paigutamise vas­tu,
kaasaarvatud Inglismaa ja Lää-ne-
iSaksamaa, kus valitsused on nen-'
•de rakettide Euroopasse' toomise
poolt. LäänejSaksamaa valitsuse mõ­jutamiseks
käis K. Liidu' välisnjinis-ter
Gromyko Lääne-Saksamaal ja
püüdis veenda kantsler Kohli selles,
et tema võtab enesele liiga suure
riski rahu säilitamiseks Euroopas,
kui ta laseb tuua Euroopa pinnale
uute USA rakettide väljalaske alused
ja suunata välja N. Liidu keskuste
vastu. N. Liit ei saa ega või seda ra­hulikult
taluda. Välisminister Gro-mykot
selle juures toetas Ida-Saksa-maa
juht Erik Honecker, kes soovi­tas
kantsler (Kohlite oma seisukohta
muuta. LääneJSaksamaa parlamendis
kantsler Kohi jäi ema seisukcha juur­de.
Teda toetas selle juures Prant­suse
president Mitterranii, kes prant-.
suse sõjalisi jõude ei Ibe NATO sõ­jaliste
jõudude osa'ks: Suurte lahk-arvaniiste
tagajärjel on karta, et rel­vastuse
vähendamisel konverentsil
niipea mingit kokkulejpet ei saavuta­da.
. •.
A.N.
URHO K E K K O N EN
SÕPRUSLEPING JA
KOMPENSATSIOONm
Kuidas siiis selle väikese r ^ va
Molotov konstateeris
hapult, et leping oli ^Paasikivi trak-taat".
Nii osaliselt oligi. Temal ja
riigipäeval oli veel tollal aktiivne
kompensatsiiooni psühholoogia.
Möödus künune aastat. Leping jäi
õieti ainult paberiks ^ välisministee-
Pakid Balti riikidesse ja Venemaale
M i i t seadamt rndorjci lolanõupakke kuni 19V4
me\e MHP. K8ik on Wiolikulf kindlustafud.
Sttiir v d ik kaypu m^k firis. .
Äri lahtioleku ajad: esmasi^evast — laupäevani kl. 9 hom. — k l . 5 pl.
KESKNÄDALATEL suletud. Pärast kella 5 kokkuleppel telefoni teel.
BALTIC IXPORTINGCO.
411 RGOCCSVSOIM kn,, Toronto, Ontulo MIR 2N9 — Tel. SSi-50$3
mõtlejaid dissidente, hiimõiguste kompensatsiöonipsühholoogia ^töötab riumi laualaekas. Kuid siis tuli Kek-puudusid
ametlikud dokumendid või
kes politsei arvates pidanuks oma
ttöökohal olema. ' , \
See on eht nõukogudelik viis töö-dlstslplUnl
suurendamiseks ja pro-duktiivsuse
tõstmiseks.
Võil) ahiult arvata, et paljud hiime-sed
puuduvad töölt teostades töötun-vai
teist valikut, kui selles ebameel­divas
olukorras ainult vaikida. See
on ülimalt kuri) olukord suure rah­va
kohta, kellel ei puudu ahiult iga­päevane
(IMI II I lüli! linmnti
pingut, mille Soome sõlmis Nõuko­gude
L i i d i g a 1948. a.
Oleks huvitav ' ">rrelda omavahel
seda lepingut, miile Lenin märtsis
'1918f siõhnis 'Soome ,4'ahvaddegat-;
siooniga", seda lepingut, mille Teri-joki
valitsus „tegi" Soomega 1939 ja
praegust sõpruse, koostöö j a abista­mise
lepingut. Nendes on paliju ühist.
Ja päris põhjendamata ei oleks võr­relda
Peeter Suure testamenti aasta-
Saatuslik ja alatu oli, nagu konsta­teerib
suur patrioot ja ajaloolane Ei-rik
Homborg, et seda lepingut ha­kati
esiti ettevaatlikumalt ja siis pea­gu
üksteise võidu rakendama Soo­mes
Soome sise- ja eriti võimupolii-tikas.
Kõige osavam ja alatum ra­kendaja
oli muidugi härra Presidtent
ise, kuid tema kõrvaile ilmus mitmeid
abiandmislepiiigü kääbuskasutajat,
nagu Ahti Karjalainen, Aarre Simo-
LÜGEJÄ KIRJUTAB ROOTSI ARMEEL
ON VAJA NAIS
&ma lugejate mõtteavaldusi — ka
mii mis «tiMtt fljalehi «cisukoh- STOKHOLM (EPL) - Sündimus
gödcgo. Polumfe kirjüMa kokku- Rootsis väheneb jätkuvalt. See ta-
^ötlifcult. jo I W o oma nimi js hendab muuseas seda, et a. 1990
J mi L j^t^ AH enam ei suudeta meestega taita ette-guse
lugejote fcirju r«digefrido ja ^^^^ armeestaabis antud
lühtndäda ning .mittösobwwöfl pressikonverentsil armee ülemjuha-kcrral
jätta avaldam^t^.
te 1940 ja 1944 rahutepingutega. Nagu J^^"» Matti Kekkonen kes tegi mus-on
varemalt öeldud: surnud valitse- töö pagulaseestlaste sõbra V. J .
vad Venemaa välispoliitikat. Sukselaineni kõrvaldamiseks maalii-
' Kuid jäägu need' näited' ajaloost, du esimehe kohalt ~ Kalle Kaihari,
Peab ju ometi tunnustama, et Paa- "Maaliidu parteifeekretär Arvo Kor-sikivi
poolt tehtud ja teatavasti juba Soome Rin^ääligu kommü-Mannerheimi
poolt kaalutud sõprus-; nistlikust .peadireiktorist E. S. Re-koostöö
ja abisitami5,e lepingul on
teine reaalne sisu. Se ei olnud ai­nult
diktaat. . |
Lühidalt öeldes: ..Kui Soome S^i
Nõukogude Liit Soome kaudu satub
Saksamaa või sellega liidus oleva rii-post
ja kirjanik Matti Kurjensaarist et Soome on kaitstud, tänu sellele le-rääkimata.
Au Paasikivi teisele sotsiaaldemo­kraatlikule
välisministrile Reinhold
Sventote, kes oma väikeses mõttete­rade
kogus ,iKas aligab kolmas maail­masõda"
konstateeris, et on mõistu-gevndanud
Soome ja Nõukogude L i i - Jcitaiks Soome välispoliitilisele juht-du
vahelisi suhteid. Kekikoneni järgi konnal kõva peavaM. Umbusk, vastu­ta
on Soome erapooletuse poliitika meelsus, parimal juhul passiivsus ja
„põhidokument"v On ka kombeks halvimal juhul otsene vastupanu —
kinnitada, et leping ei tähenda sõja- need on hoiakud Soome pinnal kalla-list
liitu. Lõpuks on 'kombeks öelda, letungija vastu võitlevatesse nõuko-et
leping toetab rahu ja stabiilsust gude vägedesse. On kaunis raske ,us-
Põhja€uroopas — et lepingul on hiir- kuda, et ^iiiisugune ohikord oleks pa-muäratav
mõju võimalikule kallale- . rim võimalik tagatis ka Nõukogude
tungijale lääne suunast ja et ta selle- Liidu kavadde ja huvidele,
pärast, hirmu äratadfes, tõrjub sõja Soome julgeolekupoliitika kohta
liädaohu kaugemale. See punkt on võib esitada kaiks küsimust. Esiti:
tõenäoliselt julgeolekupoliitika seisu- kui leping ei ole sõjaliselt vanane­nud,
kui kompetentsed on eelnevad
' mõtisklused? Teiseks: ikui lepin^-on
sõjaliselt vananenud, mis peab p i ­dama
ta asemele?
Esimesele küsimusele on ametllik
Soome vastanud suunates minu vas­tu
häbematusi j a vaigistamise kat­seid.
Teisele küsimusele H ole ül<fcse
vastatud.
kohalt keskne ja moodustab argu­menteerimise
seligroo.
Just seda selgroog-väidet võib ar­vustada.
IDA SUUNAS
Lepmgu ametlikust tõligendamisest
Soomes peab ilmselt nii aru saama,
ILUS ÖLS
p h ^ e , et Soomel ei ole midagi kar­ta
Nõukogude Liidu poolt, kuna rii­gid
on j u sõllminud abiandmise leipin-gu.
Kuid on võitmalik vaadelda ka
medali teist poolt ja konstateerida
see endastmõistetavus, et Nõukogude
Liidu suunas j ^ m e on täiesti kaitse­tu.
Abiandmise lepingul Soome jul-sõjaväeteenistuseks.
Praegu õpetätaikseV välja
Ei saa mitte vaiki o l l a . . . kui näed
Ilu ja kuuled südantsoojendavaid
esinemisi, eriti, kui seda pakuvad
eesti neiud ja naised'.
gi relvastaltud ikallaletungi objek
taja, kindralleitnant Niis Sköld. Ta «iks, Soome, ustavana ema kohustus- sega y a ^ ^ ja j u r i i d i l M t meele-toonitas,
et seetõttu on jõudnud kä^ ^ustele iseseisva riigina, võitleb kai- '^Jf^ Soome .erapooletusest ,
te aeg uurida võhnalusi ka naiste '«^^tungi tõrjumiseks kas a) üksi, b) k u i ^ Soomel on soja.me lepmg Nou- geolekupohitika põhidokumendil ei
e\s, : - ' Nõukogude Liidu toetusel või c) *fOgude Luduga. ole mingit kaalu sel julgeolekuväljal,
y ^ j j ^ koos Nõukogude Liidiiga". Kõige jõhkram näidte oli võibdlä mis avaneb ida suunas — suimas, kus
50 000 sõjaväekQhustuslikku meest ^n teada,;et leping oma algupü a. ^^Äojioü müiistri Eino^ Uusitalp Soome ajaloos cn eelkõle pidanud
aastas ja arvestuste kohaselt pealks ^"1"^ ^ ^ ^ ^ PalJu siduvam ^^vamine, et ^erapooletu Soome ootama, todas julgeolek lahenda-ka
tulevikus oleriia vajadus ^ m a Ja^b^^^^ • . , ,
- - - 1^:— . , . . ehk 1944. aasta vaherahu voi 'Kuid kui võtaks lähtepunktiks sel-ainult
. suur. Kmd sel aastd'siimnib Röotsfe "^^^ Pff^^ . . . . . . . .. , , ^ ,..
kõigest 45 000 poissi' gatsiõoni kompetentne asjatuga abiandmise lepingu solminuse päeva, le, et Nõukogude Lut tShab
Kindralteitnant Sköld juhtis tähe- ^auno Suontausta teoses Ta kiiU naerdi vä|a, kuid mees jäi julgeolekut siltaas pidades hoolitse-lepanu
smirele huvile naisohvitseride Paasikivi" konstateeris, võitles Paa- ^^^^.TJ^^^^^e^ """^''^^^^^^^^^ ^ Põhjust
äi- väliaõppeosas mis aleab iäramisel ^^^^^^ järehmdmata, Adsalt parema tunda kaitsetust. Lepmg annab Nõu-aasital.
Juba nüüd saalks tegelikult
korraldada nü, et iga neljas või viies
ohvitser oleks naine — eeldusel et
statistika registreerumise osas on õi^
ge.; • . V ;
Küsimusele, mis juhtub siis kui
naisohviitser abiellub j a saab lapse,
viitas Sköld' Taanile, kus on tavali­ne,
et nais- ja meesohvitserid omava-
Vaati^^ata selllele, milline i lm väi
jas on, tänavu siadas vihma, korral­davad
eesti gaiderid ikka oma tradit­sioonilise
Taliharja viiniasel püha­päeval
jaanuaris.
Talvel ei vaija inimene mitte ainult
kehale soojust, vaid ka hingele! Hin­gele
saime soojust „Taliharjalt".
Maitsekalt kaetud lauad, hull keni
rahvarõivaid, kodune muusika jä et­tekanded
esitatud Perekonnaaasta
puhul perekondade poolt. See kõik
Sindis südamete soojust ja tegi sil-manurga
niiskeks, j
.Tavaliselt annab pidu lõbusa õhtu düsed ka sõjaväepersonali osas, mis-äraveetmise,
J a l i h a r i " on aga kor- tõttu ei tohiks esineda probtone ka
raldatud sellteiks^ et sisseitulek suu- siin.
nata heategevaks otstarbeks — see­kord
K<Jtflcajä|pvele, Mäaihnalaager 84
ülesehituseks.
Nü on korraldajad gaiderid, kui
esinejad, gaidid, slcaudid ja nende
head sõbrad annud tänuväärse panu­se
eesti nooruse toeti^söks, samal ajal
KULTUURILINE
TASAKAALUSTAMINE
Minu arvates on lootusi äratav
'konstateerida, et pärast viletsat rej^k-tiivset
kompesatsiooni ehk enese-alahindamist,*
ajaloovõltsimist, meie
kaitsesõdädte mustamist paistab jälle
olevat äianud vähehaaval terve, ak­tiivse
ikompensatsiooni ajajärk. Kuid"
aktiivne tasakaalustamine ei ole
nüüd enam sõjaline, suursoomeline,
mõõgaga piire joonistav. Ta on kul­tuuriline,
intellektuaalne, omab tsi-viiljulgust
osutavat enesetekdliik-kust
— kuid ometi mitte relVadest
keelduvat. Ta on Snell-mani õpetus.
Nii hoolimata sellest, et Damokle-se
mõõk ripub üha meie pea peal.,
Sõnastuse eest ja see õnnestus. Te- lepingu aktuaalseks? Milis kogude Liidule võimaluse hoolitseda Selle suhtes võib viidata kasvõi näi­ma
teeneiks on muuseas lepingu sisse-juhatuses
sõnastatud ah ,4>üsida igas
olukorras välijaspool suurriikide va­helisi
vastuolusid ja tegutseda is<£=
seisva riigi viisil". Ja enne kui le­ping
alla kirjutati, jälgisid tookord­sed
parlamendigrupid hooltega ja i&go
——läbirääkimiste arenemist.
la on nii kasulik Soomele?
On kombsks öelda, et liqping on tur
oma julgeölekupolutiliste huvide eest
ka siis kui Soome ei sooviks seda.
Aasta 1%1 noodilkriis on näide sel­lest.
Nõukogudle Liit pani tookoid
ette läbirääkimisi sellest hoolimata
teks ameerilca riiigiteadlase Robert
Germani hiljuti avaldatud' arvamise­le,
et Nõulcogude Liit on kasutanud
ja "kasutab pidevalt sõprus-, koostöö-ia
abistamiselepingii-Soomet oma
seisvalt
hei abielluvad. Probleemiks seäl pofe Tolleaegses olukorras oWi sunnitud
„mammainihkusi" vaid hoopis k u i - ^^õustuma lepinguga, ent koondus-das
saada lapsehoikJjat ikui vanemad erakonna gru(pis hääletasid mitmed
on ühistel manöövritel. Rootsis aga lepingu vastu. Ja k a need ohud, mi-
'kehtivad praegu olemasolevad sea- ^ sisaldas, tehti teatavaks selge.
sõnaliselt.
Tõsiasjaks muidiugi jääb, et 200-
mrljonilisei jä vähem kui Similjonili.
rahva vaheline sõjaline või vähe^
mait poolsõjaline leping ei saa kuna-gi
olla koosikõlas väiksema poole hu-videga.
Ja seda teadis hästi ka Paa"
sikivi. Kuid sellest möödapääsmatu!
sest saadi aiu. Ta laskis selle vastu*
.meelselt küta " "
esile toonud perekonna tähtsust meie
ühisikonna elujõu alusena.
Vfthn v^Hoõrd: armas o l i —
lihari""! '
©t kes tahes võis konstateerida, et le- vahendiks, et avaMäda survet Nor-pingus
nõutavat kallaletungi hädaoh- raie ja hirmutada tedä. Aga õnneks
tu ei olnud olemas. Norfa vanad vaprad merekarud ei
Teisalt peab panema tähele, et ole hr. Kekkoneni ja sõprus-, koos-
\ Nõukogude Liit ei või kuidagi ooda- töö- ja abistami^lepitigu järgi suusa­ta,
et Soome -võtaks ta väed vastu tajad.
daguhüüdega relvavendluse vaimus. On ometi Soomes veelgi selliseid,
Vastupidi. Tõsil küll, Gallup-uurimu- iutumärkides öeMtid, suurpartei
sed näitavad, et suur osa soomlastest juhte, kes hellitavad mõtet, et Soo-peab
lepingut Soomele kasulikuks, me peaks võimalikult kiiresti paluma
ikuid need hoiakud on selgesti mani- Nõukogudes Liitu, et sõprus-, koos^
puleeritud, küsimused sõnastatud töö- ja abistamiselepingut jatkataks
ebamääraselt, mitte mingile kohus- 'T.-uni aastani kakstuhat. Nende palu-tustele
vütamata. Kui Gallup^iuri- jäte hulgas on isesgi — või kas peaks
mu&tes küsitaks, feuidas soomlased ütlema muidugi — ka koohdusera-suhjtidcsid
nõukogude okupatsiooni- konna juhtkond. Välispaliitika abis-väg^
esse nende omail maal, on kerge tamisparagraihviü teevad mõningad
mõistatada, et -vastuste tulemus te- soome „riigim€hed*' v % a m>bedAs.
,^eteEIu"nr.5(1718) 1983
aa.
SKAUTIDE ESINI
ALUSTAS im
\$700 toetuseks
Eesti Skautide Maleva Kanadas
esindusüPMis, kes sõidab ceolcval
suvel Kanadas, Alberta provintsis
toimuvale skautide 15-daIe maailma-jnmboreele,
alustab treeninguga, mis
kestab talvel ja suvel kuiü pika sõidu
alguseni Juulikuus. Teatavasti male-va
eslndusüksus on kahesalgallnc,
kummaski salgas kaheksa poissi. Ju-hlks
on. Ants Evard, abljuhtidcks
laichard Laanvcrc Ja MUck Jõgi.
Esindusiiksusse kuuluvad skaudid:
Mikk Allosaar, Mark Evaixi, Andres
I^asekamp, Kalju Kask, Andres Loo-nts,
"Rein Lomax, Peeter Lõugas,
Chrlstofer Medri, Aldrok, Meipoom, Edu]
Andres Musta. Andres Nurm, Tanno Edul
Soots, Chrlstofer Timusk, Erik Türk, rahJ
Eerik Valter ja All-an Vessmaiin. rimi
Sihiks on saadu sikaudilarkuselt, ja i
distsipliinilt ja rahvuslikult uhkuselt toetJ
parim ix)iste gmpp, mida üks eesti ja c l
skautide malev vabas maailmas on »e i]
praegu võimeline saatma raihvusva- Edu
heliseJe suufkogunemisclk.\ nagu on Möcj
seda 15-nes maaihnajamborce, kuhu ' vc il
tuleb kokku 15.000 iwissi 117-diest rii- jJ
gist. ei t
Poiste maailmajamboreele saal- kuill
mise fondi on laekunud ka juba esi- on
mesed sissemaksud. Huvi eesti ühis- Koil
Iconnas on suur. Suurim tsekk tuli kori
jamborec maijandustoimkonna liik- isik
meie Heino Jõe ikoas kaasikirjaga kulJ
Sudbuii7 eestlaselt ja noortesõbraPt sedi
Rootsis loodi J<
isto 84 icomitee eil
STOKHOLM (EPL) - Vastavalt Aj
E8to-84 peakomitee ettepanekule, tll\|
moodustas Sihtasutus Eesti KuUuu- pni|
rlpäevad Rootsis 29. detsembril tol- Ja
munud koosolekul Stokholml Eesti pod
Majas vajalike 6ttevalmistu8tööde edij
tegemiseks Esto-84 Rootsi Komitee ja
koosseisus: esünces Sven Hanson, tel
abiesimees Leo KarupäU, peasekretär
Silm Sääre Ja laekur Eldur Velllstc.
Valiti ka erialatolmkondadc Juhatu­sed.
Esbnehe Sven (TlUu) Hansonl k l ^
jaga 4. Jaan. 1983. a. Esto-84 Rootsi
Komitee liikmetele astus komitee tc^
gevusse, millega kõik ülesanded seo-i
ses Esto-84-ga op ülelHhiud. Sihtasu­tus
Eesti Kultuuripäevadelt E8to-84
IRootsI Komitee pädevusse.
Esto-84 Rootsi Komiteel on õigus
vajaduse korral tegevusse rakendada jy
uusi toimkond!. Loodavate: AJakl^ git
Janduse-, laske-, muusika-, rongkäi­gu-,
teatri- Jne. toimkondade osas on
esialgseks kirjavahetuse aadressiks
Esto-84 Rootsi Komitee csünchc Sven
MansonI aadress.
pai
bn(
ajnj
võil
Jud
pn{
k)iH
HU
(cil
liml
vn(
koi
ERKU konflikt
I kestatud Rahvaste
liikumisega...
(Algus esiküljel)
koo'soli:kul otsustati nuiida RRKÜ-H
selgust, mida nad mõtlevad „äärmuS-like
elementklo aü? Et kas IR ci ole
küllalt pehme kommuiiisilide sL!;hi.':s?
Kui vastust ei saabu, siis Ikcslatud
Rahvas'(i2 Orgaiiisr.lsioüM iiiicb Eesli
Rahvuskomiteed Ühendriikides kui
vasakpoolset orgiinisalsiooni.
tel
ba
„ME|E ELU" MUtii Etitl Qhlikond
j« ttitab Mttl Qhlikonna iMntttii-
OM.
USA seisukoht e 0 0
(Algus esiküljel)
poliitilise tuleviku üle ise otsusta­da.
Kuid Balti rahvaste koloniaal-staatuse
tõstatamine Liitunud Rah­vaste
Organisalfjoonis kriipsutab al­la
seda tõika, et aeg ei ole legitimee­rinud
Nõukogude Liidu taotlusi
Eesti, Läti ja Lc^du suhtes.
Sellega meenutatakse ka Kremli
juhtidele, et maailm väljaspool Nõu-kjogude
Liitu on teadlik nende käitu­misest
Balti rahvastega ja oesti, läti
ja leedu rahvusksle tagakiusamisest
ja vangistamisest, kes hoolimata kdi-gest
ikkagi trotsivad impcrialistUkku
Nõukogude riiki.