Meie Elu = Our life, February 23, 1984

              mm
/
ieElu" nr. 8 (1773) 1984
reetlikkus, valekaebu"
|ide pime viha ja rumalus,
[e Muutus kohtuprotsess
'a ei soovinud pahandada
rahvast ja võimu Roo-,
ibvutas Jeesuse ristipuule
õigusetunde vastaselt,
le käte pesemine ei pu-teda
süütust verest. Ent
taandunud kunagi oma
sist ja jäi ustavaks risti-
ISeega pühitseti võllapuu
)ie usu võidumärgiks.
esitatust võime mõndagi
imala abiga pead sa en-ia
kõigepealt ise. Poliiti-idused
on tihtigi kellukes-ijne.
Ühendatud rahvas-liendi
kõnetool on saata-sli
propaganda platvor-le
ei ulata kaugemale koi­lt;
Tundub nagu oleks var
;al hädiselt suitsemas ja
loidev käsi väsimas. Kuid
|e veel lõpp ja me ei he-lakella.
Usus vabadusse
tugevad ideelised võitle-
|stu yoolu ujuda. Kristuse
paroolid ja kitsas võit-kuulutus
otse taeva va^
smest.
ihva esimene ja viimane
j president Konstantin
lutäs Eesti Vabariigi loo-idel
ja Vabadussõja ajal
list selgepäisust ja komp-
|eta võitlustahet ning ees-julgust
ka kriitilisimas
|s. Meenuvad lühidalt ta
Ised Moskva poolt kokku-
Itud jõukudele, kes lavas-
Imonstratsioonil metsiku
ihtsid summutada vana
lääle: ,,Ma ei karda teid,
[emgi viibinud vanglas ja
rmamõistetu.'VNii kõneles
liees, ustavusest lõpuni,
lahva võitluse eesmärgiks
id võõraste alade anasta-sie
uljad võitlejad pidasid
[kohustuseks kaitsta oma
lumaad, nii iidsetel äega-la
viimaseis lahinguis Tei-llmasõjas,
mitte loovutada
[vale töö ja võitlusega kal-
|nenud pinnast võitluseta,
ohvriterikast võitlust Va-
[eest ja see võitlus jätkub
J südameis. Jumal on vaba-
|and. Tema lipu all võitle-šiiiia
vaimsuse osalised, Te-iixä^
JäsedrkeiVe päraU^
käigus otsustav võit vaba-
ISammume usus Vabaduse
Bste,vastu paremale tulevi"
Ijastaja saatan aheldatakse.
sära on võimsam kui aato-
Btus. Tuleva rannas ma Xm-imiku
õhetust."
Praost cimeeritus
Y OSKAR PUHM
[teise Rahvusgrupiga. Puudu-idu
Kongressis, samuti maa-
; küsimust — kus tuli vahele
^lisministeeriumi kaudu, j.m.
30 ütles, et Aarne Vahtra kü-mida
finantseerisid meie
la^ üksikisikud, oli viljakas,
näitena ta esinemist ühes
pvania Ülikoolis, kus kuula­ta
sajad ameerika üliõpilased
neilt küsimusi kahe tunni
Piirisild teata?, et lääne-
(1 on eestlasil valimistest osa-
5vanud.4-kordseks. Balti Va­tt
koos teiste org. -dega asetab
rohu mitmepalgeliš^tele väi-
[istele Los Angelesis toimuva
lädi ajal, palus seda kaas-jl
karahaliselt toetada. A . Pal-
Ibrk J.t. märgivad, et Balti V L
pd head tööd ja seda tuleks ka
koostööga toetada. J. Simon-
|e,b, et on olnud dubleerivat
Pallop märkis veel, et on
jd eesti, rahvuslike suurmees-jelimärkpäevade
mittemärki-
)õvis, et ERKU omaltpoolt
Ivastavaid vajadusi. Ta ütles,
ka informatsiooni ja uute
juudumist. T. Parming juhib
(anu sellele, et ESTO rahvus-
^si korraldamise küsimuses
lemas rtittekonstruktiivseid
j/ikuidas cin sellega nüüdses —
jaa küsimusele selget vastust.
3sile ka vajaduse mitte eral-idid
oküpi kodumaa rahvus-tlaste
vaiaduspüüdlike aktsi-
I fcetamisest ja puudutas
Ka|R kohahku komitee.vahe-
|üslmüsi.| Arvukalt järgnenud
ttides leiti, et eestlased ei tohi
| a iR Nädala demonstratsioo-
|.|^ugus lisas, et ERKU juha-
Me ka niisugust otsuöt kunagi
e| tuleks eemale jääda; S.
^alpäs arvamist, et USA eest-jottetöö
on lätlaste omast päi-pemalt
maha jäänud. J. Kork,
mbaum j t. kõnelesid taas V i -
isüsteemi vajadusest ja või­st
emakeelseks programmiks
)ortele, F. Ise kiirema infor-
:ini vahendamise tarvidusest,
iüskogu töökoosolekut juha-
PMr.Y.AnsonjaV.Lugus.J.
lE. Reinpõldi ja U . Teemanti
Irideks olles. See lõpetati ühi-lidud
rahvushümniga.
aa
MLJAPÄEVÄt 23. VEEBRÜAaft " THMSDAY, FEBRUARY 2S
40 aastat tagasi ,
Paeulaste esimene Vaba
riigi aastapäeva aktus
E.V. 26. aastapäeva pühitsemisel, kes enne jõulu oli mootorpaadil Ees-
24.veebr. 1944Vikingshillipõgeni- tistpääsnudStokholmi.Rootsiriikli-kelaagris
oli osavõtjaid umbes 80 ku põgenikeameti esindajaina sõitsid
või kuni 100, sest kohale oli tulnud pealinnast kohale prl. Inga Bfifith ja
eestlasi ka lähedasest Kummelnäsi krahvinna Stenbock, samuti viibis
laagrist, üksikuid Stokholmist. aktusel kapten Ekendal. Aktuse pea-
Söögisaalis reastatud toolidel olid kõnelejaks oli palutud laagrisviibiv
istekohad täidetud, muist seisid prof. dr. Adolf Parts. Läti naaber-püsti
tagaseina ääres. Mõned emad rahva nimel ütles tervitusi eestlaste
väikelastega olid pidanud jääma keskel populaarseks saanud laagri
teise majja, aga tulid vahetevahel ainus lätlane Lapers. Aktuse laulu-saali
kõrvalruumi. Niipalju nagu koori juhatas laagrikooli noor laulu-oli
teada, Rootsis võis sel ajal olla õpetaja Harri Kiisk. Söögisaali oli
eesti rahvusest põgenikke umbes dekoreerinud kunstnik Pallas. Aktu-
150 (peale selle eestirootslased). se korraldajaks oli Vikingshilli laag-rivanem
Artur Grönberg, kellele see
Seal toimus kolm esmast sünd- maal kingiti,
must. Olemasolevail andmeil see oli • ,
' Eesti Vabaduspäeva esimene aktus
eesti põgenike endi algatusena, üht- Sündmust jäädvustanud pastell,
lasi pagulaste keskel Eesti lipu esi- mõõtudelt 50 x 35 sm, on postkaardi
mene pidulik esinemine Eesti riikli- suuruse pildina avaldatud dr, jur. Ar-ku
sidemega sündmusel. Eesti lipp tur T^ska äsjailmunud Eesti lipu aja-oli
paadiga kaasa toodud Eestist, nii- tööraamatus , „Sini-must^vaIge 100
moodi üle Läänemere olid ükshaaval aastat".
tulnud ka koosviibijad ise. Nendega Noor kunstnik R. Pallas jutustas
kaasas oli ka lapsi, sel põhjusel loodi, 1944, et võõrsile põgenenud pagula-ja
hakkas isegi laagris tegutsema esi- sena tuli tal silmade ette võrdlus eesti
mene eesti paguluskool. Vikingshilli ärkamisaegse meeleoluga, mida va-laager
ise asus Stokholmi lähistel nameisterA. Laipman (Laikmaa) oli
Saltsjö-Bo skäärides Kummelnäsi tabanud oma maalil ,lKaugelt näen
lähedase suvitusala pansionaadi kodu kasvavat". Selleaegsel maalil
hooneis. oli lauluisa Kreutzwald seisnud hä-
Aktuse korraldamine ei läinud märal esiplaanil ja vaadelnud koidu-raskusteta,
sest Rootsi sõjaaegse era- valgust kui koduvalgust.
pooletuse tõttu ei tahetud riiklikus Pallase maal on samuti patellis, sa-laagris
lubada E.V. Iseseisvuspäeva muti taga heledam, aga ilmakaared
pühitsemist. Vana hea Rootsi aja on vastandatud selle valuse realismi
meenutamise abil leiti ametlik nõus- mõjul, nagu olukord Eestis oli veeb-olek
kultuurilise kokkutuleku nime ruaris 1944. Idaka^r on jäetud tooli-
, , . 1. . 1 .11 . L . all, tegelikult aga eestlased pühitse- del istujate selja taha, pimeduse väed
Toronto Eesti Meeskoori Vabariigi aastapäeva tähistamise perekonnaõhtu laupäeval, 18. veebruaril EestlM sidomaVabaduspäeva, nagu ise soo- on haaramas Eesti eluruumi Narva
ke. Vaac^e tantsupclrandale. A l l - - Esines ^ . E . Meeskoor ja juhataja Ch. Kipper (viimane paremal). Peokõnelejaks oli E K N esimees Laas visid. Kohalviibivad rootslased said tagant ning tumendamas meeleolu
Foto— 0. Haamer aga varajase kogemuse, et eesti pagu- siinsamaski aktuseruumis. Seevastu
9 9 Eesti..
(Algus esiküljel)
: RELVAKS ON ÕIGUS
Kõneleja tsiteeris kroonik B.Rus-sovi
kirja s Tallinna raevanematele
16 -da sajandi lõpul: „Nii kaua kui
neeil kaks linna,Tallinna ja Riia,püsi-ma
jäävad, ei ole moskviit mitte kõi­kide
allaheidetud maade isand^^vaid
ainult külaline. Kui need linnacl aga
käest läheksid, mill0 eest Jumal hpid-
VaikePurga, Lehte Paara, Maret Lui­de,
Johanna Liivamägi, Kai Käärid ja
Erika Kääramees.
Kuigi laudadel oli igal laiTal ka
pudel „söögialust", oli baarist saada
jaulüvendade A . Kassi ja V. Hommi­ku
virgal teenindusel, igale maitsele
vastavat lisa.
Mõnusa tantsumuusika eest hpp-td^
Ä^^gu^m^^^ litsejaksoliV.Gustavšoriibrkesterja
'j^ädüniiä,^See ^ ^ ' õ f a k s 'kõikidele avar tantsupõrand püsis tihedalt tai­maadele
ja linnadele ümberringi suu­reks
mureks jä hädaohuks — see
tooks Läänemerel^ ^äärase segaduse
ja pöörase korrd, mille üle igavesti
nutta ja kaevate tuleks." •
,,See maa, mille eest eestlased on
aastasadu võidelnud,on meie qma ja
kuulunud ainult meilej. Meie võitlus
pole veel lõppenud ega lõpe enne,kui
vabadus on saavutatud. Meie relvaks
on meie õigus ja raugematu tahe ning
püüe vabadusele ja enesemääramise­le.
Meie rahvast ei saa Moskviidid
jäädayalt orjuses pidada", lõpetas kõ­neleja.
Kõnele järgnes meeskoorilt C.
Kipperi Juhatusel „Kauger' (H.
. Känd), Kodule" (Portugali rahva­viis),
ja K. Türnpu — „Mu armas
isamaa", saades müriseva aplausi.
detuna varase hommiktunnini.
O.H.
Moskva ründab .,»
(Algus esiküljel)
Baltic American Committee'd, nime­tatakse
Arvo Hormi CIA agendiks,
„yabadusraadiot" ja selle toimeta-
Hamiltonis mälestati
kindral Laidoneri
12.veebruaril möödus 100 aastat
kindral Juhan Laidoneri sünnist.
Hamiltonis peeti sel päeval jumala­teenistus
HEVÜ osavõtul. Ülemji-halajat
mälestas A. Jurs, pühakirjs
liiges H. Mölder, lipuvalves olid
VõiUbjaŠe. ühin^ lükmed.i Teei^|^
õp. T. Nõmmik, orelil E. Rammb.
jumalateenitusele järgnes kogu-duse
täiskogu koosolek,kus uuteks
nõukogu liikmeteks valiti F, Kase,
M. Kraav ja L Tamm. Nõukogu
valis uueks koguduse esimeheks V.
Gutman'i.
Esikülje kaunistus—
kunstnik JOANN SAARNIIT
- lased oskasid oma ühisalgatuse läbi läänepoolne osa maalil on valgusta-
B viia eeskujulikuh, kuna kõik aitasid tud ja pilgud on suunatud läände.
" selleks kaasa erakordse innuga. Maali kujunduse idee kerkinud sel-
E.V.'esindajana tüli aktusele Eesti lest, et aktuse kestel päikesevalgus
saatkonna atashee Aksel Linkhorst hakanud läbi paistma lippude õhu-
Stokholmist. Iseseisvuspäeva auku- kesest riidest, mis olid akendele ase-
^ l a l i s e n a oli aktusele kutsutud ja ilmu- tatud dekoratsiooniks,
nud Hilda Tõnisson, eesti rahvusliku
suurmehe Jaan Tõnissoni abikaasa, ARTUR GRÖNBERG
LILLED PERENAISTELE
Laudadel asuVad mitmekesised
külmtoidud valmistati Naissektsiooni
liikmete poolt nende energilise ja vä­simatu
esinaise Salme Vesi juhtimi­sel
ja organiseerimisel. Koori esi­mees
H. Paara palus neid, lisaks tä­nusõnadele,
vastu võtta lilled, mida
kümme„yabatahtlikku" lauluvenda
neile igale määratud daamile üle
andsid. Mõnelgi,, vabatahtlikul" oli
raskusi lillesaaja leidmisel kahesaja
peolise hulgast ja veelgi täbaramas
olukorras;öli fotograaf, kes sünd­must
pildistada püüdis. Lilledesaaja-teks
olid: Salme Vesi, Dajsy Tiken-berg,
Liis Tammeveski, Eva Püss,
Reedel, 24. veebruaril, kell 12:31!)
. . J , m ... A l J m p.l. toimub Toronto raekoja ees tra-jaid
Jan Trapans i ja Alexander Ter- ditsiooniline Eesti lipu heiskami-
^f^^^^f^or^^^^ ne. Kohale on oodata linnavalitsu-
; ? ^ v ^ ^ f ' ^ ^' kes olevat esindajaid kui ka Ontario-pro-koikyalgeMajakorraM^
vintsi valitsuse esindajaid. Eestlas-k
a ™ n t i d e ] u h t i d a . ^ ^ Kesknõukogu Kanadas palub
N. Lndu teadeteagentuur TA^^^ j^-.,^. ^kaasmaalasi,kellel võimalik,
vihased artiWid, mida evüaü 14 ja B\XBvmBsX osa võtta.
15. jaan. nadalalopuljjoudsid USA
pressiagentuuride ja ajalehtede kaas­tööliste
kaudu osalt USA raadiouu-distesse
Ja ajalehtedesse. Neis süü­distatakse
USA-d Balti riikide elani­ke
ässitamises Nõukogude vastaseks
rahvusluseks ja tehti CIA vastuta­vaks
„Eesti Vabastamise Organisat­siooni"
asutamises ja vastavate lend­lehtede
levitamises.
„ T h e Chicago Tribune'i" Moskva
korrespondent Howard Tyner neid
TASS'i ründavaid artikleid tsiteeri­des,
ütles, et Moskva on aastaid aval­danud
taolisi süüdistusi seoses pide­va
rahvusliku tegevusega Balti riiki­des,
kuid kahe pika artikli avaldami­ne
üksteise järele on ebatavaline ja
läänediplomaatide arvates tõenäoli­kult
seotud Ida—Lääne konverentsi
Ermi SOOMET
Rootsi saabunud eesti pagulaste esimene pidulik aktus 24. veebr. 1944 E.V. aastapäeva pühitsemisell
Vikingshilli põgenikelaagris. Sini-must-valge lipu ees kõnetoolis laagrivanem Artur Grönberg.
Pastellmaal: R. Pallas, 1944
täitmine
Kokkuleppeks helistada 247-3150
avaifiisega Stokholmis. Artiklite
ülespndeks võib olla püüe diskredi­teerida
USA-d. sel konverentsil, kuid
kummitab edasi
NEW YORK (ME) - Rahvusko-initee
esinduskogu koosolekul tõu-tundlikule
rahvuslikule -tegevusele setus juba pikemat aega Balti orga-osutatud
tähelepanu võib olla kapee- nisatsioonide ja üksikisikute mu-geldus
Kremli murest emigrantide reks olnud USA välisministeeriu-
"1_ 7->_1i. ..1 .1 milrn»-i!J-l -1 n - l i * - ü l . ! . ! ^ tegevuse üle Balti riikides.
Finnairi FINNLINK grupilenkud
Torontost Montreali kaudu Helsingi
koostöös Air Canadaga on kiireim ja
odavaim viis reisida grupilennuga Soome
sel aastal. Lende ja erihindu mujalt
Kanadasf Montreali võite küsida
on^a reisibüroolt.
V;alige oma mineku- ja tagasitulekuaeg.
Sealoleku aeg ei tohi olla üle 90 päeva
ega alla 7. päeva,
MINEKUD: nädalati märtsist oktoobrini
1984.
TAGASIJULEKyD: nädalati märtsist
oktoobrini 1984.
*Juuni, juuli ja augusti lennud Torontost
$995, lapsed alla 12 a.
sülelapsed $100, •
Hinnad Montrealist Helsingi
Täiskasvanud $799, lapsed aila 12 a
$400. sülelapsed $80.
Juuni, juuli ja august Montrealist:
$899, lapsed alla 12 a:j450, süle­lapsed
$90.
EttetelHmine vähemalt 30 päeva enne
minekut.
Grupilennud tühistatakse, kui on
vähem kui 20 reisijat
Võtke ühendus oma reisibürooga või
Finnair'i kontoriga.
Toronto (416) 927-7400
Hinnad vCTivad muutuda iirpa eelhoiatuseta.
Montreal (514) 282-1173 Vancouver (604) 687-7582
mi kaartidel okup. Balti riikide pii­ride
õigesti mittenäitamise küsi­mus.
•
Esimees J. Simonson,andes aruan­net
mainis, et Senatilt eelmisel aas­tal
vastuvõetud ja meile soodne vas­tav
parandus-ettepanek.— mille ko­haselt
Välisministeeriumil tulnuks
edasipidiselt kõigil ametlikult käibel-oJevail
kaartidel näidata Eestit, Lätit
ja'Leedut okupeerituna, mida USA
loeb illegaalseks, ja nende iseseis­vusaegsete
piiridega. See seaduse
' eelnõu aga tühistati Välišministee-mmi
(!) nõudel. Esinduskogu liik­l
e d jälgisid teadet hämmastusega,
ent otsekoheseid reageerivaid sõna­võtte
ei järgnenud.
Küll on Ühendatud Balti-Ameeri-
: ka Komitee Washingtonis, mille bü-
^oojuh. läti päritoluga Anita Bedelis-esines
ka esinduskogule lähema
aruandega, kutsunud kõiki USA
eestlasi, lätlasi, leedulasi ja nende
sõpru avaldama protesti välisminis­ter
G. Shultzile. Komitee esim. J.
Qenys rõhutas selpuhul, et Välismi­nisteeriumi
kaartidel ja publikatsioo­nidel
on tähendusrikas mõju USA
^alti poliitikast. Ministeerium soe­tab
tava kohaselt kaarte väljastpool-selt,
kus aga viimaste privaatne polii­tiline
vaade ei peegelda riigi amet­likku
välispoliitikat.
Välisministeerium on saanud
hüüdnimeks „Udune põhi", mis on
tulnud asutuse originaalsest asuko­hast.
Aga see nimi peegeldab kokku-sattuvalt
ka lühinägelike ja kujutlus-võimetute
bürokraatide mõtlemist,
kes tegutsevad selle asutuse käigus
hoidmisega, märgitakse pressis. See
on kohane meenutada, nüüd Balti
kaartide küsimusega, kus Välismi­nisteeriumi
nõudel Senati p.arandus-seaduseelnõu
— mis okup. Eesti, Läti
ja Leedu õigete piiride j m. sinna
juurdekuuluva trükkimise küsimuse
edaspidiseks soodsah lahendanuks,
tühistavalt peatati. Seletati, et „šee
võinuks administratsioonile tekitada
raskusi mappide ostudel ja koguni
lõigata ära valitsusele rolli diktee­rida
mitte tunnustamine poliitikat."
Esto-America — äsja ilmuma hak-kanud
ajakiri oma viimases numbris
nimetab pealkirja all ,,Udune mõtle­mine.
. . " seda seletust lausa tühiseks
silmakirjalikkuseks, kuna analoogi­line
seadusandlus on ometi juba eel­nevalt
asetleidnud ja nimeU 1982. a.
Kongressilt Kaitseministeeriumile
vastavaks autoriseerimisõiguseks
Pensionärid
tähistasid Vabariigi
aastapäeva
Toronto Eesti Pensionäride Klubi
Vabariigi aastapäeva tähistamise
koosviibimine neljapäeval, 16. veeb­ruaril
oli eriti rahvarohke. Soe ja päi­kesepaisteline
ilm muidugi aitas ka
oma-jagu osavõturohkusele kaasa.
Koosviibimise avas E. Kiimm ter-vitussõnadegä
koosviibijatele. Süti­tava
ja päevakohase kõne pidas õpe­taja
Edgar Heinsoo, lõpetades lühi­kese
palvusega. Enne kõnet ja pärast
palvust lauldi Aino Pähn'i poolt kla­veril
saadetuna kakS koraali.
Peale kohvijoomist ja perenaiste
poolt valmistatud võileibade ja teiste
suupärasuste söömist ja kiitmist,asu-sid
lavale Klubi Naiskoor ja Eesti
Rahvapillide orkestri ansambel.
Naiskoor esitas, Peeter Tammearu
juhatusel, P. Tammeveski „Minu ko­dumaa",
T..Vettiku „Su Põhjamaa
päikese kullast", K. A. Hermanni
„Munamäele" ning J. Aaviku „Püha,
põline ja üllas" ja koos orkestri saa­tega
F. Paciuse „Porilaste marss'^
E. Rahvapillide orkestri ansambel
0. Haameri juhatusel mängis „Ka-levite
kants" ja „l8amaa hiilgava pin-nala
paistab" ning ühislauluna
„ Kaunistagem Eesti kojad kolme ko-
{Publ. Law 97-252). Ja et rahva silmis duvärviga".
on Välisministeeriumi see seisukoht Päevakohase luuletuse deklamee-mõttetü-
alp bürokraatia, sest Sõja- ris Kübarsepp. Montreali Eesti Pen-ministeeriumil
ei näi olnud mitte sionäride klubi pooU tõi tervitusi H .
probleeme seeläbi, et nende kaartidel Höövel ja andis lühikese ülevaate ka
on näidetud ära USA tõeline polii- Montreali eesti pensionäride klubi
tika Balti riikide küsimuses. tegevusest,