Meie Elu = Our life, July 27, 1978

              NELJAPÄEVAL, 27.'-JUULIL THURSBAY, JULY 27- „Meie Elu" nr. 30 (1485) 197Ö eie Elu" nr. 30
Rl
KUiamängude „TaIgiid" laupäeval ,22. juulil, Moonstonel^ suusamäel.„ühendušes on jõud" — ütlesid võruke­sed
püstikdesväravapösti. Vasakult: Alfred Kelder, August Raag, August Tuvike, Rudof Lall, Tiiu Agur,
Robert Kreem, Salme Vesi, Richard Vesi; Leo Puurits ja ankrumeheks Arno Agur. Foto — 0. Haamer.
Laupäevaks, 22. juuliks olid kok­ku
kutsutud kõikide maakondalik-laide
koondiste liikmed, et teha va­jalikke
ehitusi ja! seadeldisi 29/3(1
juulil peetavate ,,KilIämarigude"
jaoks Moonštonel suusamäel. Juba
varahommikul käis kibe töö ja as­keldamine
maakondadele määratud
maaaladel, ühed varasemateks koha-lejõudnuist
olid Hiiumaa mehed.
Peatselt olid neil vajalikud tööd (teh­tud
ja võisid nii ka esimestena koju
minna. Läänemaalased., olid esinda­tud.,
kümnelise.. perega... .Virumaa
maaalal käis planeerimisetöö ja pi­dustustel
on võimalus näha 50 laul­jat
Vallimäe varemete jalal. Oru los­si
ja Narva kindlust. Ka ei puudu
Sinimägede metsades ja Narva all
langenute mälestusmärk.
Viljandimaa maaalal käis hoolas
tegevus kunstilise kujundaja E^Sil-
•m'a asjatundlikul juhtimisel ja eest­vedamisel.
Juba kaugelt' paistavad
lossivaremed, järv ja muidugi ka
„Viljandi Paadimees";. Ei puudu ka
,(Seasaare''. Talgutest osavõtjaid to­sina
ümb.T,
. Tallinna Harjumaa maaalal as­keldasid
peamiselt noored,, nii me­hed
kui naised ja oli rõõm näha kui
osavasti noored" näitsikud oskasid
kasutada h/amrit ja naelu. -|-
Võrumaal ehitati •,,Tiganikupuu-t'i"
ja .-.Munamäe vaatetorni". Moo-aagei
kohale, kusjuures ka. naised ei puu­dunud
abistajate hulgast. ;
Kohal • olid ka enamik „Killamäri-gude"
juhatuse liikmeist. Küsides
esimehelt R. Kreem'ilt, missugust
osavõttu loodab pidustustest, vastas
ta kõhklematult: ,,Rohkearvuliselt!"
Osavõtjaid tuleb Rootsist, lääneran­nikult,
' Montrealist, Thünder Ba;y'st,
Sudburyst, Kingstonist jne. Suvepäe­vad
on olnud peamiselt Toronto
ühiskonna ettevõte, kuid „Killamän-gud"
hõlmavad palju laialdasemat
maaala. Kava täidavad kolm maad:
Rootsi, USA ja Kanada. Maakondli­kud
kokkutulekud algasid juba 1956
a. kui Saarlased tegid esimese maa­kondliku
kokkutuleku. Sellest are­nes
ka teiste maakondade organi­seerimine,
Killamängude pidustuste
programm on uudne ja uue käsit­lusviisiga.;
Senistel pidustustel .vaba­õhu
ettekanded toimusid öösel,
nüüd äga sünnivad maakondlikud
ettekanded päeval ja kõik ettekan­ded
lõpevad juba kl. 9 õ. võimalda­des
neile, kes pole huvitatud tantsi­misest,
minna koju või puhkama.
,Killamängude" juhatusel on ka­vatsus
anda välja album, mis an­naks
läbilõikelise kokkuvõtte pidus­tustest.
Pidustuste fotograafid püüa­vad
muidugi jäädvustada : plaadile
niipalju sündmusi ja tegevust, kui
võimalik, kuid oleks soovitav ja ter
csügusfis
torsaed vingusid metsas, j a . köitega j vitatav, kui kõik fotomehed peaksid
veeti metsast tüsedaid palke ehitus--i seda sihti silmas.
Toronto baptisti koguduse poolt
korraldatav vaimulik telkläager toi
mub käesoleval suvel Kiviojal, 5.—7
aug. Eelseisva laagri motoks on Kir­jasõna
„Kes tahab, et kõik", mille
raamides tulevad vaatluse alla Ju­mala
tahe ja. selle leidmine rahva
ning indiviidi elus. Lektorite ning
kõnele j atena teenivad E. Mänd —; A.
Kalmus Amherstist, *L. Heinmets
ning I. Kaevats New Yorgist, K.
Vaikla Montreajist ja' E. Toompuu
Guelphist. Ettekanded ja vestlusec
toimuvad laup. ning esmasp. k l
9.15, 10.15 ja 14.00. Lõkkeõhtud alga
vad nii laup, kui ka pühap. kl. 20.15
Pühapäeval on kaks jumalateenis­tust,
kl. 11.00 ja 16.00. Teenistusi ja
lõkkeõhtuid kaunistavad ja sisusta­vad
laulu- ning müusikäettekanded
jä tunnistused. Lastele ja noortele
on korraldatud, vabaõhutegevus.
Toitlustamist organiseerib kogudu­se
naisring. Laagri. üritused on ava­tud
kõikidele asjasthuvitatutele.
Kaaseestlased on lahkelt, kutsutud!
Möödunud nädalal algasid Jõekää­ru
suvekodus sporditreeningud ja
võistlused kuna käesolev nädal on
spordinädal. Tennise ; paarismängu
võitsid V. Lomax jä T. Grol. Tenni­semängu
õpetajadeks olid hr. Ran-nala
ja hr. Leris. Laskmises omas
pronks märgi I. Ešken.
Tarede kaunistamisel olid silma­paistvamad
suured poisid kes meis-tertäsid
akende alla lille kastid mi­da
suured tüdrukud lilledega rikas­tasid.
Möödunud nädal oli ka- ^rän­damise"
nädalaks. Suured poisid ja
tüdrukud sooritasid jalamatka Sim-coe
järve äärde küna keskmised ja
väikesed, poisid ja tüdrukud tegid
reisi ka Simcöe järve ääres Sibbald
Põnni provintsi. .-,.,'/.';:•
Eelmise nädala laupäev : kujunes
suvekodule sõpruspäcvaks — neile
tulid külla Seedriom noored • oma
juhi ja kasvatajate saatel. Saabü-nuid
tervitasid Jõekääru noored
lauluga, kingiti teineteisele, mäles­tusesemeid.
Seedriom juhataja pr.
Rist tõi Jõekääru 25. a. juubeli pu­hul
suure laste poolt valmistatud
koogi. Peale koogi andis ta veel
Jõekääru juhatajale pr. Lomax'ile
üle suure laste poolt valmistatud
sünnipäeva kaardi millele olid alla
kirjutanud Seedriom pere. Jõekää­ru
juhataja omalt poolt kinkis Seed-rioruie
potti istutatud sõnajala, pa­ludes
selle, istutada Seedriom mul­da,
kinkis veel rippuva lillepoti
hoidja jne.
Päev möödus lõbusas, tegevuses,
mängides võistlustes ja lauldes. Õh­tusel
lõkketule ääres esineti laulu
ettekannetega mida G. Palu oma ki­tarri
mänguga täiendas. Hiljem hak-.
kas tants, mis kestis lahku mis tun­nini.
Möödunud nädala huvipakkuva­maks
juhuks oli ka suure kilpkonna
leidmine kellele ristiti nimeks
„Mirt". Ka taredele kingitud lohed
valmistasid lõbu ja nalja.
Pühapäev kell 3. p.l. toimus suve­kodu
välikirikus jumalateenistus
kus jutlustas õpetaja .11. Petersoõ
kes oli oma j ütluse aluseks valinud
Luuka ev. 15. p. 3—6 salmini mis
räägib karjasest kes pimeduse tul­les
oma lambakarjast kaotas ühe
lamba. Ta jätab oma lambakarja
valveta ja läheb kadunud lammast
otsima.
Jumalateenistusel .viibisid ka endi­ne
Georgina vallavanem G. Taies ja
koolibusside omanik R. Walker.
Nad liikusid suvekodus ringi) imet­lesid
puhtust ja korda. Erilist kii­tust
jagati suvekodu õele pr.. Roo­sile
eeskujuliku; ambulantsi eest.
Lahkudes kunstnik E. Ruberg kin­kis
neile mälestusesemeid.
>dltl Veteranide liit
Balti . Veteranide Liit Kanadas
asutati 1976. a. mõttega ühendada
kõiki Balti Veteranide ühinguid tu­gevaks
rühmituseks ning ergutada
tegevust. •;' ;. •
Viimasel juhatuse koosolekul To­rontos
arutati töö tulemusi ja sea­ti
ülesse uusi sihte. Koosoleku juha­tajaks
oli B.V.L. president St. Jöku-baitis
(Leedu),;.sekretäriks E. Ozols
(Läti), eestlaste esindajana; M..
Randla.Hamiltoni Balti Veteranide •
Korpuses t oi id kohal Ä., Jurs (Eesti),
O. Berztis (Läti), puudus leedu
esindaja.
S. Jokubaitis tänas ; liikmeid hea
koostöö ja abi eest. Soovis, et kõik
Balti Veteranide ühingud oleksid
ühe nime all, et koos võidelda ühise
eesmärgi —Balti rahvaste.; vabadu­se
eest. Liiduga ühinesid 5 uut ühin- .
gut — Leedu Kaitseliidu Ühingud —
Belhis; Sudbürys, St. Catharine's,
Montrealis ja Windsoris.
Balti Veteranide Liit Kanadas
põhikirjaarutati mõnede muuda-;
tustega valimise õiguses. Viimased
kinnitatakse järgmisel juhatuse
koosolekul. septembris. M. Randla
tegi ettepaneku, et järgmine B.V.L.
K. kongress peetakse 1979.- a. keva­del,
kus igal liikmel oleks sõnaõigus
ja võimalus kaasa aidata Liidu töö
tõhusamaks läbiviimiseks.
e suv
ieotsa!
Piiskoplikul jumalateenistusel Vana-Andrese kirikus pühapäeval, 23. juu­lil
teenisid 5 eesti vaimulikku. Vasakult A. Taul, mag. R. Kiviranna, piis­kop
Raudsepp, praost O, Puhm ja proff A. Võõbus. Foto: 0. Haamer
15. juulil korraldasid Vancouveri
pensionärid Mäeotsal „Lõbusa lau-'
päeva õhtu". Juba' keskpäe vai kogu-nesid
esimesed külalised,; suurem
hulk tuli selleks varutud autobussi­ga
ja üksikuid veel hilja õhtul.".
Ilmastik oli . süürepäraline,; tuju
j kõigil hea ja. pensionärid võivad jäl-legi
ühe kordaläinud ürituse oma
arvele, kirjutada.
Ühingu esimees hr. Raudsik ter­vitas
kokkutulnuid ja soovis lõbusat
laupäeva õhtut. Näistrio kooseisus
pr. Tutti, Valgre jä Suurkask laul­sid
„Mimu armas kodutalu" ja Rõõ­mulaulu";
Saatis pensionäride oma
orkester hr. Valdma juhtimisel. Hil­jem
esitasid pr. Valgre, Suurkask,
Rummay Nurmsoo, Kalam, Kalle jä
Kann n.n. „Moenäituse", kus ülalni­metatud
daamid mitmesuguseid
kleite ja moode demonstreerisid.
Ainsa meesolevusena daamide kes­kel:
oli hr. Raudsepp, kes esines
1900. a. supeltrikoos. Oli rikkalik ei­nelaud,
baar ja loterii hulga võitu­dega:
Kiitust vajab pensionäride
oma orkester hr. Valgma juhtimisel
esitades nooruseaegseid laule ja lu­gusid.
irikys
Pühapäeval, '23. juulil, kl. 4 p.l.
peeti; Vana-Andrese kirikus kogudu­se
jumalateenistus, kust. osa võtlsid
ka Usuteadusliku : Instituudi õppe­jõud
ja õpilased. Kaastegevad olid
piiskop Karl Raudsepp, praost Os­kar
Puhm, mag. Rudolf Kiviranna,
prof. dr. Artur Võõbus, Andres Taul,
dr. Roman Toi (orelil), bass-bariton
Avo Kittask, Usuteadusliku Insti­tuudi
kandidaadid:.: Kersti. Pinna^
Ülo Saar (Austraaliast);' ja Evald
Lilleste (Rootsist). .;';
Muusikalises osas bass-barifon
Avo Kittask laulis aaria Johannes
Hiiobi kantaadist „Jessäja" ja R.
Toi „Palve". Ülo Saar laulis kiriku­laulu
salm 23. „Jehoova on mu' kar-jane"
— Orelil saatis lauljaid dr. R.
Toi. Peale selle esitas ta prelipalasid
oma loomingust.
Jutlustas prof.. Artur Võõbus, võt-
' tes oma jutluse aluseks • Johannese
ev. 5-da peat. 24. salmi. ^ ,
Pärast jumalateenistust koguneti
ikirikuseltskondli-kku muini, kus oli
kaetud kohvilaud. Piiskop tutvustas
Usuteadusliku Instituudi õppejõude
ja õpilasi. Elust Austraalias kõneles
õp. Juhan Aarik/
4 O
doiavaeune rugN
pööreBoüivias/^.:^^^: -
Boliiviäs lakkas olemast demo­kraatlik
kord, kui lennuväekindral
Juan Pereda ähvardas pommitada
presidendi paleed ja. sundis äsja va­litud
presidendi Hugo Banzeri -ame­tist
loobuma. See on Boliivia aja­loos
juba • 183. revolutsioon selle
maa 153, aastase iseseisvuse jooksul.
Riigi valitsemine läheb kindralitest
hunta katte, mida juhib presidendi­na
kindral J. Pereda.
Hiina
Hiina ja Jaapani vahel algasid
läbirääkimised rahu ja sõprus le­pingu
tegemiseks. Läbirääkimised
rahulepingu ja sõpruslepingu sõlmi­miseks
kahe maa vahel algasid 6
aastat tagasi, kuid N. Liidu survel
ei jõutud läbirääkimistes edasi. Hii­na
nõuab,- et lepingus seisab pea­punktina,
et lepinguosalised on sel­le
vastttj et kolmas suurvõim laien­dab
oma mõju Aasias. See kolmas
suurvõim on Moskva ja Jaapan ei
taha Moskvat vihastada.
Erakordne
teenistus
Peetri kirikus •
Pärast kahenädalast hoolsat ja
tulemusrikast õppetööd Usuteadus­likus
Instituudis 5 õppejõu ja 20
õpilase osavõtul, toimub pühapäe­val
30. juulil kell-{-11 hommikul piis­koplik
lõpujumajateenistus armu­lauaga
Peetri kirikus. Jutlustab Ins?
tituudi juhataja assessor dr. A. Võõ­bus
ja teenivad piiskop K. Raud­sepp
ja koguduse õpetaja O. Puhm.
Esinevad sõnas ja muusikas Insti-
Elva Gelzins maalib „Jõekääru" nime päästerõngale. Foto — J. Säägi
im
Rootsi külaliste saabudes tulime
ideele, et uurime Järvemetsa skau­dilaagrisse
sõiduks minibussi. Mõel­dud
tehtud. Holidäy firma buss oli
12 inimesele, korras, puhas, õhu ja­hutuse,
raadio ja mugavate istetega.
Meid pii kokku 8, nii et teel olles
võis kordamööda pikutada ja luge­da.
Juhte kolme vahetusega. Hom­mikul
kell 7 oli Mississaugast heatu­juline
start ja õhtul kell 7 olime
New Jerseys, kaasa-arvatud söögi,
joogi ja bensiini võtmise pausid..
Hind $22 päev ja 22c klra. pealt.
Eelmiste aastate kogemustega võr­reldes
oli Thruwayl ja Gärden State
Parkwäyl liiklemine hõre.. • Lunchi
ruumid olid avatud, aga snaek-baa-
•rid miskipärast suletud. Mõnedes
pesuruumides isegi hall kätepühki-mispaber
ja üldises puhtuses tagasi-
Päike kuldas' metsa ja maad kui
hirvede rajoonis olime. Kaks kau­nist
looma .läbisid vilja põldu, mis
ei tõotanud kuigi head.saaki, sest
maa paistis läbi. Kurb, et kõikjal on
põud. Kolmas ilus loomake oli
maanteele kaotanud oma ülima —
elu. /;.';'•
Meie saabudes pii pererahva nä­gu
naeru täis kui vastu võeti-8 peen-leiba,
mida. reas ja üksikult bussist
suure tseremooniaga ulatasime. '
Esimene uudis skaudilaagrist oli
et Herbert Michelson on BSA.pea­korteri
poolt saanud skaudi vetera­ni
liikme 'kaardi 25 aastase tegevu­se
eest. Allakirjutatud skautide au-presidendi
Jimmy CarterT poolt.
mega silmanurgas jälgib ta ka oma
kala söömist, aea ise ei söö.'
Laupäeval 8 juulil oli Lakewoodis
suur päev.. Kell 4 p.l. oli Koguja II
laagri avapidu. Päike kõrvetab met-savahelisel
tolmusel teel. Taamal si­netab
ja kutsub järv. Kõik kohad,
kuhu pilk libiseb on autosid, täis.
Kohalik: politsei juhib meid ühele
platsile, mis vast 1 klm. kaugusel
Soome4Jgri õppe
kava Laurentiara
Ülikoolis
Soome-ugri programm Laurentian
ülikoolis on jõudnud kindla sammu
edasi.' Õppekava on nimek saavuta­nud
ülikooli senati hääletu sel „con-tinuation"
staatuse. See tähendab,
et Õpilased võivad valida sellesse
programmi kuuluvaid aineid kõrval­ainena
(„minor") B. A. kraadi saa­vutamiseks.
;
Järgmised kursused õpetatakse
aastal 1978—79: .1) Soome keel alga'
jatele; 2) Soome keel edasijõudnu­tele;
3). Soome kultuur.
üliõpilased mujal Kanadas, kes
soovivad võtta neid kursusi korres­pondentsi
teel, võiksid teatada sel­lest
ülikooli presidendile. : '\
Samuti, kui on õpilasi teistes Ka
nada ülikoolides, kes saavad kasuta­da;
oma õppekavas/ eesti keele, kir­janduse
või kultuuri krediite, või­vad
- nad pöörduda eksami sooril a-misc
küsimusega presidendi poole.
Eesti arst vaSvekerms
29. ja 30. juulil
dr. T. Sauks 461-0912
lehvinud 18 mail 1978 a. kinkis
James Howare eestlastele. Lipud
tõusevad vardasse meie hümni saa-laagrist.
Väravas müüakse laagri' tel.
ajalehte. Avatseremoonia eel bn õpetaja Valter Kopermän palub
paaril Rootsi poisil • kindlasti väga õnnistust; Ameerika presidendile,
'New Jersey raugeval, õhtul uinutab
meid ilus linnu laul. Mõtlen, et see
nüüd küll ei ole helilindilt nagu To­ronto
Science Centeris.-Hommiku
tuudi õpilased, ürelil ^koguduse or- : v a f e s e s tabab kõrv kalajärvede vee
ganist Inga Korjus ja külalisorga- D l ^ i n a t ; See on pump mis paiskab
nist Instituudi: õpilasperest Kalle : . e ^ õ h k U / e t saada trautidele õhust
Merilo Portlandist Ühendriikides.
Laulusolistiks on Ülo Saar Sidney'st
Austraalias. Laulab Instituudi õpi-laskoor.
Pidulik jumalateenistus al­gab
piiskopliku protsessiooniga õp­pejõudude
ja õpilaste osavõtul.
EKSITUS
lisa hapnikku. Pererahval; on kolm
kalajärve S4 maksab.;sisenemine ja
New York'i kalastajad .saayadki
seda lõbu ilusas looduses .nautida
Suurtelt kaladelt bn tasu vastavalt
kala sordile. .
Noorim meist, viie aastane Krist­jan
on kihku tais, kalale minekuga.
Ta tõmbabki esimesena ilusa naela-
, se traudi kaldale aga mehest ei ole
pn juhtunud „Meie Elu" eelmise' k a i a õnge - otsast. ära võtjat, vaid
numbri ešikülje| pildi allkirjas, Kalasaak jät-asetati
Eesti, mttte Leedu vabaduse ;tjs nööre 'mehehakatise hinge unüs-eest
langenute mälestussambale. tarnata mulje nii et ta jätkab .veel
oöselgi: „Kala! kalal'' Teatu4 säde-kuum
ja nad otsisid, järvest karas­tust..
Sekeldusega aga tuuakse noor­mehed
juhtide poolt ära," sest nad ei
viitsinud telki trikoode järgi minna.
Minu arvates oleks ; poisid .võinud
vaikselt oma suplemise ära teha.
Aga näe üks erinev mälestus koju
viia meheks saades meenutada.
Unustamata ilus noorte paraad
algas täpselt. Juht pii vist küll sõja­väelane
ja haruldaselt hea. Palju si-ni
must valgeid lippe lehvitas sü-dasuvine
tuulehiil. Sinna - sekka
Ameerika, Saksamaa, Rootsi, Aust­raalia
ja Kanada lippe.,Pilt pii või­mas
ilusas rrietsarphelises. Orkest­rite
trummid lõid südamesse. Noor­te
näod olid tähtsad, võiks isegi ar­vata,
et uhked ja samm mitte ligadi
-logadi vaid distsiplineeritud nagu
sõjaväes. See oli midagi uut ja suur
nauding oli seda kõigil vaadata.
New Jersey osariigi • kuberner B.
Byrne oli kuulutanud eri prokla­matsiooniga
Koguja II maailma
laagri Eesti noorte nädalaks, see tõi
Ameerika ajakirjanikud ja filmime­hed,
aegsasti kohale. .
• Veendusime, et skautlus elab kõik­jal
vabas maailmas edasi kus leidub
uljaid juhte. See on aga Eestis,
Nõukogude Venes 'keelatud. Jah val­gus
ja päike on nendes kodudes,
kust tulevad skaudid- gaidid ning
see j ääb. noorte teadvuses se j a ise­gi
alateadvusesse eluksajaks elama.
Liigun tasakesi ringi. Hoolega va­rustatakse
jahunevaid noori jää vee­ga.
,r?ipra poest" saab seda j a teist
mälestuseks hagu laagri märgiga
kruuse, särke, vimpleid jne.
Komando kõlab juhilt ,,Skaudid
valmis!" ja kaikuv kindel vastus on
„Älati valmis1." . Hellakesed ja hun-dud
vastavad, et nad saavad pare­maks.
.
USA kongressi lipu, mis on seal
eesti kodudele ja meie vabariigi,
esindusele lootuses et meie noori ei
lahuta ükski meri. ...
Laagri avas Vabariigi esindaja
Ernst Jaakson. Ta leidis, et nendest
noortest võrsuvad Eestile julged ja
kindlameelsed mehed ja naised, kes
pii head asukoha maadele ja uhked
oma rahvale,
Harry Verder — laagri vanem —
nimetas Järve-metsa imelikuks ko­haks,
kus elab kodumaa metsa vaim
ja muudab' su kohe eestlaseks.
Paunsaar, Ameerika abistamise
komiteest teatas $15,000 ^toetusest
Koguja;II laagrile, .;.
Rootsi Sven Hanson oli ühine
juht skautide ja gaididele. Tema
soovitas elus kõiki parajalt võtta,
siis saate rahvuslikke elamusi . ja
uusi sõpru." Linda Salumets oli Sak­samaalt
oma rühmaga tulnud teele
suure rõõmuga.
Kanada pii väga võimsalt ja hul­galiselt
esindatud, isegi meie tuntud
arstid marssisid rivis. Üldse- oli
laagris 9' arsti ja sama arv Õdesid.
Silver Kask tänas hea vastuvõtu
eest Kanada nimel, ta nagi ; juba;
uut skautide generatsiooni, sest Ko­guja
esimesest on möödunud kaks'
aastat. Kanada poiste poolt pan­nakse
mälestusplaat Järvemetsa ki­vile.
Mitmed. perekonnad Piid selle
suure vaeva ja kulu oma laste
pärast trotsinud ja tulnud. Au neile
isadele ja emadele.
Liigutav oli'too moment kui Ko­dumaad
taas sini. must valge õhu­palli
rühmadega tervitati; Need
saatsime teele ühise hüüdega ,,Põhi,
lõuna, lääs — Koguja II täis väes!" .-:
, ' E.T.T.
„MEIE ELU"
kaikus
, Selllest on enam
mil Portlandist alu]
sert-ringreisi noor tl
sikaline ansambell
mitmeid esinemisi
keskustes nii USAl
veris ja Torontos
soojade tunnustusi
saanud retk oma 1(
misse, Floridas.
Juba kaua aastal
t l Miami. Eesti Ml
kuumal ajal", sulgi
lased sama agaral
kosutama põhjapj
nides' kuumadel
põhjamaalased"
soojust endi mecj
dcl. Seda tuleb rcl
..' tänavuse,suve kohi
avaldatud pikema
.128 aasta ulatuses
tud vastavat statisl
nud juuni kuu
kuumuse mõttes
„Kaja" kontsert
suhtes vägagi eri
karta hõredat kuul
gi eelmistest esinj
reisil „Kaja" oli ei
aina parimast külj|
Õnneks siiski kc
kuulajaid üsna ai"|
nemise kvaliteet,
külg oleks kahl
„sadadesse" ulatal
da. Ilma superlatif
tu sisukuselt mitte
niliseks omas
vaid sealt irdus
tesse kummalist \|
soojust, ülimalt p|
Võrreldes eelmij
dega oli Miami k(
eriline võlu: osa d
varemini siin tegel
saanud, kuna ansaj
Kristi," Liina ja Kl
siinsesse rahvusgrl
esinenud — väga.[
emadepäeval, tõlgi
; mängides klaveril,
neid nüüd jälgid!
' muusikalistele rai
jäänuina: laulus,
ril ja gitarril,
Kokkuvõttes: Pl
tõid Miami kaasra
kauni, "kauaks 'aj;
õhtu. Viimane lõi
tänusõnadega Eest
tuuri Klubi juhu
kuulajaskonnalt
rupsidega.
Ettekannetele jäi|
viibimine kohvilaud
selt puistati teenitul
tes ansambli juhi
, simatust selle ka]
. kontsertgrupi org|
väljaõpetamisel,
ka mitte vanemaid!
Merilosid, kes trpl]
pika kontsert retke
eest hoolitsemisel i|
sel.
Korduvalt avalda!
ja", tuleks Miamis)
maalsel" ajal, s.o. )j
inimesed on taas
pluss arvukalt külal
•mujalt põhjapool s|
dest.
I, arge unustage oma
sõpradele soovitamast
Võidutuled!
Lõuna- Florida
se korraldusel peel
Jaaniõhtu 24. juunil
mugavates klubi rui
kaalumisel, kuidas!
kahte tähtpäeva. Tu]
jas on kõvasti keeli
tuli appi Eugeni;
muretses ruumid tel
Ic kuuluvas komplel
valmistus ja moods|
saalitäie pidulisi k(
sellele, et siin on-suj
Võidupüha avas
Harald Him.mo, kes|
boolsc võidutule,
valse küünla. Sellelt
võidululi laiali- pidj
Oli kohal ka tiks
juhte Alfred' Põklm)
bas Eestis viis! vi
Päevakohase kõne
Koppel, kes. ise võttl
sõjast soomusrongil
Vally Kerjan, New
ette kolm luuletust.
Orlandost, esitas hui
tulede kustudes sülti
Leetmaa Montreali#|
tuju, esines laulude
akordionil ja kitarr|
esitas „Kontvõõras
suks mansisid hr. U
mas Hinno. Hea ja li
hilisõhtuni. Söökide
hoolitsesid Irene, H i |
Linda Maldur,
Iga uus „ME!E ELU"
sa sisukamale ajalehl