Meie Elu = Our life, July 27, 1978

              GAL LIBRARY 0/ CAITAJA .
395. Wellington S t r ö Order sect
Ottawa» Ont
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti
'Majas^-958 Broadview Ave., Toronto,
Ont. M4K 2R6, Canada Tel. 466-0951
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmi­ne
igal toop., kl. 9 h.-5 p l , esmasp. ja
neljap, kl. 9 h.-8 õ. Laup. kl. 9 h.-l p l .
Tellimishinnad: Kanadas: l a . $24.00,
6 k. $13.00, 3 k. $8.50. USA-sse: 1 a.
$26.00, 6 k, 14.00, ,3 k. 9.00. Ülemere-maadesse:
l a . $30.00, 6 k. $16.00,
3. k. $10.00. Kiripostilisa Kanadas:
1 ä. $13.50, 6 k. $6.75. Kiri ja lennu-postilisa
USA-sse: 1 a.( $14.50, 6 k;
$7,25. Lennupostilisa.. Ülemeremaa-desse:
1. a. $23. 50, 6 k. $11.75.
Üksiknumber —.50c.
Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul:
esiküljel $3.75, tekstis .$3.50, kuulu­tuste
küljel $3.25.
.Secohd;CIass-.MaiI Registratioii No. 1354.
„OUR LIFE" „MEIE ELU"
— Estonian Weekly. Published by
Estonian Publishing Co. Toronto
Ltd., Estonian House, 958 Broad­view
Ave., Toronto, Ont. Canada.
M4K 2R6 © Tel. 466^0951
Toimetajad: H. Rebane ja S.
Veidenbaum.
Toimetaja/New Yorgis B. Par*
ming, 473iLuhmann Dr., New Mil-ford,
NJ., USA, Tel. (201) 262-0773
„MEIE ELU" väljaandjaks on
Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut. A. Weileri algatusel 1950.
Nr. 30 (1485) 1978
•UBtHiCIgt
NELJAPÄEVAL, 27. JUULIL — THURSDAY, JULY .27
M I W H I M H I T f l l iN I ii 11 | |
XXIX aastakäik
Leedysasfa profesfidemönstratsioon lorasite raetega ees aissi-denfsd
© karistamise pärast r
Möödunud neljapäeva õhtul kogunes Toronto raekoja ette tuhandepealine leedulaste pere, kellede hulgas
oli lätlasi ja ka mõned eestlased. Nõuti Victoras Petkusele ja teistele dissidentidele raskete karistuste määra­mise
puhul vabadust Leedule, Lätile ja Eestile ning rangete abinõude ^asutusele võtmist, et avaldada survet
Moskvale. Selleks loeti linnanõunik Tony OT)onohüe poolt ette Toronto linnanõukogu resolutsoon,: milles
mõisteti hukka Victoras Petkusele ja teistele määratud karmid ja ebaõiglased karistused. Balti Liidu esimees
Laas Leivat oma kõnes nõudis 1980. aasta Moskva olümpiamängude boikoteerimist, kultuuri ja teadlaste va­hetamise
programmide lõpetamist. Juudi Kongressi esindaja ütles, et Kanada parlament ja valitsus eesotsas
Po E. Tradeauga peavad asuma üksmeelselt kaitsma V, Fetkust, Ä. Scharanskit, A. Ginzburgi j b. Sündmust
kommenteerisid Toronto lehed ja.oli näha TV-is„ ,
Toronto Raekoja ees poodiumil; me sel vabal maal ainult oma koda-
• oli Ontario ^ombudsman1' A. Malo-ney/
Ontario parlamendiliikmed Las­si
Grossman, Margaret Gampell,, lin­nanõunik
Tony 0'Donohue ja teisi.
Seal oli ka Balti Liidu, esimees , L -
Leiyat, Läti' Föderatsiooni esimees
T. Kronbergs ja rohkesti, leedu ühis­konnas
:juhtivaid tegelasi, j
Teadustaja prl. Kuraite i märkis,.
• oi leedulased on kojs -oma sõprade-
• gä; kogunenud selleks, ei. protestee­rida
leedu vabadusvõitleja Victoras
Petkusele ebainimliku ja ebaõiglase
karistuse^, määramise'' vastu. Samuti
protesteerida ka teistele dissidenti­dele
A. Scharanskile, A. Ginzburgi-le
ebaõiglase karistuse määramise
. vastu. Meie ei tee sellega [ venevas
niku seisukohti.. " ••
. Linnanõunik: T. 0'Donohueluges
ette resolutsioom,
milles . rõhutati, et; Toronto. linna­nõukogu
tunneb sügavalt kaasa lee­dulastele/
kes'protesteerivad leedu­lasele
Victoras Petkusele. ja festele
dissidentidele raske ja ebaõiglase
karistuse määramise pärast tegude
cesi,..mis Kanadas ega ühelgi vabal
maal ei.' ole karistatav, kuritegu.
Avaldavad ka protesti Ä. Scharans-kile,
A. Ginzbürgile ja teistele raske
karistuse määramise' pärast. Reso-
1 utsioonis nimetati veel Leedu / .Läti
ja Eesti ebaõiglast okupatsiooni ja
Helsingi leppe rikkumisi,.T.- 0'Dono-liue
lõpetas: Leedu, Läti ja Eesti
Usuteadusliku Instituudi õppejõud ja õpilased: Istuvad, vasakult: Juta Nõmmik, Aino Männistu, dr. Roman
toi,>prao-st.Q/;^to> v praost;'Kar!./Raudsepp;^ OM Pint Kersti.
Pmna, Seisavad:: Ülo'Saar, Edgar;-.Pihu>: Elmar. Jarvet^ Hsirio Ältosaar,Hans^Kivi/.Marthi .'Jõgi, "-. Albert Roosi,
Kalle.. Merilo, Walter. Taal,; Arnold: Talistu, Evald Lilles-te, Väino Kaldma,Tärvo' Kasi,. Tiit Tralla, Elmar Ku­ningas,
William. Ilves.: ;: ',•.'•. \ ; ... Foto — Ö. Haamer
tast propagandat, sest meie avalda-' peavad saama vabaks!
STOCKHOLM ,,Meie ^
teti kohut Vilniuses ja tunnistajateks olid ka kaks eestlast — Mart Niklus
ja Enn Tarto, mõlemad Tartust./Eestlaste valvajatena olid kohal KGB!
Tartu osakonna töötajad Kalev Vahe ja Hilda Lillemaa,
Enn Tarto deklareeris, et. ta keel-Lnist osavõtust ja „noorsoo kõlbeli-dub
tunnistamast ja vastamast küsi- sest rikkumisest"^ mis tähendab ho-mustele.
Mart Niklus aga andis üle- moseksua.alsust. Viimane süüdistus
vaate oma tutvusest kaebealuse Pet- ja on 'ilmselt juurde poogitud, et
kusega, rõhutades, et selles ei olnud kaebealust rahva hulgas teha ebapo-midagi
seadusevastast. Talle küsi- puiaarseks; Eesti Vangistatud Vaba-'
musi leedulasest kohtunik Ignatas
ei esitanud. Nikluse nõudmine, et
tema sõnavõtt tõlgitakse ka leedu
keelde (kaasasolev tõlk tõlkis vaid
: vene keelde),: lükati tagasi; V
Enn Tartot ja Mart Niklust ei las­tud
enam kolmapäevasele! kinnisele
kohtuistungile motivatsiooniga, et
nad on juba tunnistanud ja neid po­le
vaja, : . : ;
Kolmapäeval kogunes 30 inimest
kohtumaja ette palvuse pidamiseks;
Petkuse eest, kes on katoliiklane.
Petkust süüdistati ; Leedu Nõuko­gude
krimmaalkoodeksi paragrahvi­de
68, 70 ja 112 järgi, mis kõnelevad
nõukogudevastasest propagandast,
nõukogudevastasest organisatsioo-
Järgmine. kõneleja oli •
Ontario „ombudsman" Arthur Ma-,
loney..1''''•'•
: Ta märkis, et viibis Kanada ad­vokatuuri
.esindajana . N. Liidus, et
uurida.: dissidentide .õiguste küsimu­si.
Paar nädalat;tagasi, ta oli: Lenin­gradis
ja sai seal kokku paljude
juudi jt. dissidentidega ning . ta
kuulas nende kaebusi. '^.seletusi.
Esitasvonia nõudmised N i i d i l "või­mudele.
Nad riõudsid N. Liidu .võimudelt
dissidentide olukorra parandamist.
Lõpuks juhtis, tähelepanu, et ka Ka­nadas
õn olukorrad muutumas. „Su-ni".
peatoimetaja P Worthingtoni.ja
väljaandja D. Creightoni vastu ala­tud;
süüdistuskampaania näitab, et P^dis ^ u on püüdnud sõuda kas • tema. alalisest asukohast,'Lääne-Ka
ajakirjanduse vabadus on sellel va­bal
maal kadunud.. Meil .tuleb.või­delda
'üheskoos ebaõigluse vastu"N.
Liidus ja ka Kanadas.. .
Pikema kõne pidas •
Balti Liidu esimees Laas Leivat.
märkides muuseas, et Balti, rahvad
võitlevad oma riikide iseseisvuse
eest.
\ Küsime, et miks veel paljud lää­nest
teevad kõik, et vabandada
Moskva kommunistlikku terrorit,
tsensuuri ja väikerahvaste eksplua­teerimist?
Victoras Petkuse asi de-monsteerib
J. Stalini. ajastut, mis
pidi olema kadunud.
Sovetid teavad, et Victoras Petkus
on sümbol,:mis valmistab N. Liidu-
II! äi
STOCKHOtM — Turu ' skäärides
femmisaarele uhuti randa kummi- Kanada libeäralide valitsuse sõja- Pa'gu^takse : rpgemendi ülem üm,
paat, tugevasti lagunemisseisudis minister Barney Dansonile ei meel- '• ~ \ ' .. ' w „
oleva laibaga/teatab ajaleht ,,Turm, di Kanada nn. ,^
Sanomat", kes peab ^võimalikuks, et | a e n lent, railine toodi aasta' ? tagasi " 6 * '
r • ' ,. v ; T ... ^ ' kes; saatsid peaminister P..E. Tru-tema
alalisest asukohast...Laane-Ka- . n f , , m i + x/ , ...
Soome või RootsL : • j padast bhtariosseia: asetati Quebe^ d ' ^ d t e m a V e n e 5 n a a k u l a s"
^ V r' V I - • 1
u n i a u o s s e Ja asetati uueo^ ,tusel.B,Danson'viibis ka N; Liidu
,. Kahemeetriline .kummipaat sisal-; c;piinle Petawasse,.kus; puudub „i measufefo" iiimc:tatud Norilskis.
näib viitavat äsjaoMe,. et; tegemist|ie'lehele, kus märkis, ;et temale; ei;: s i d : B. Dänsoir, dr. S. Haidasz ia W
oli ettevalmistusega pikemaks me­rereisiks.
meel di •• seillšed; eliityäeüigici, nagu on
Tõenäoliselt algas reis kusagilt
Deakon „Toronto Staris" õienduse,
j kus. seletasid, et Kanadal tuleb õp-
Esmaspäeval 17. juulil kell 8.00
suri Blackebergi haiglas seltskonna­tegelane
ja kirjanik Helmi Mäelo.
Leinama jäid abikaasa ja lapsed pe­rekondadega.
Helmi Mäelo (neiuna Peft) sündis
13. aprillil .1898 Elva vallas talupida­ja
tütrena. Tä võttis kogu oma pika
elu jooksul aktiivselt osa eesti po­liitilisest
ja seltskondlikust tegevu­sest;
oli Tartu Linnavolikogu liige ja
ajakirja „Eesti fNaine" toimetaja.
Helmi Mäelo pühendas eriti ener­giat
nais- ja karskusliikumisele, soo­ritas
kõnepidajana arvukaid reise
kodumaal ja välismaadel.
Seltskonnategevuse kõrval jõudis
Helmi Mäelo kirjutada arvukaid
teoseid, nii ilukirjanduslikke'k^ipo-dusvõitlejate
Abistamiskeskusele
saabunud informatsiooni kohaselt
toimus Petkuse . protsess kinniste
uste taga. protsessi esimesel päeval
10. juulil viibis kohturuumis 42 isi-küt.
Viktoras Petkus toodi süüdis­tusakti
ettelugemise ajaks kohtu-ruumi
vangivalvurite vahel seljata­ha
aheldatud kätega. Ta eitas esita­tud
süüdistust ja nimetas protsessi,
komöödiaks.
Lätlastest esines tunnistajana Ints
Calitis Riiast. Eesti tunnistajaid ta­heti
teistest eraldada. Nikluse ja
Tarto protesti tulemusena paigutati
nad lõpuks teistega samasse tunnis­tajate
ruumi.
Protsessi alguses tekkis, millegi
pärast segadus ja viivitus. Seda se­letati
sellega, et kõik. tunnistajad
polevat kohale ilmunud. -
Viktoras Petkus, 49 aasta vanune
filoloog, usklik inimõiguste 'aktivist,
on varem kahel korral viibinud van­gistuses
16 aastat. Ta bn alla kirju
tanud reale avaldustele-ja protesti­dele.
Viimastel aastatel on teda
KGB poolt tagakiusatuna mitmel
korral vahistatud. Kui novembris
1976 viie isiku poolt loodi Leedu Hel­singi
grupp, valiti Petkus selle esi­meheks.
Grupi poolt on koostatud
kümmekond läände jõudnuil doku­menti
inimõiguste rikkumise kohta.
Kolm neist puudutavad eestlasi —
Mart- Niklust, Enn Tartot:'ja Erik
Üdamit. Petkus arreteeriti augustis
1977. ':; . v , ; ; , : ' / : ; . ^ - - ':
Mart Niklus; 43 aasta vanune or­nitoloog,
inimõiguste aktivist, mõis­teti
195? viieteistkümne:foto läände
(Järg lk, 2)
politseikomissar Erkki Katila soo­me
Iteskkriminaalpolitseist; kes Ti-
. ... . . sab, et mehel oli taskus miilgi Eesti
le tõsiseid .raskusi. Balti rahvad R a ä d i o j a televisiooni identifitšee
seisavad, eesliinil, et - nõuda orjasta- r i m i s k a a r t ( m m d a g a k a u a S e vees li-tud
maadele iseseisvust ja vabadust, gunemise tõttu nimi oli ära uhutud.
Victoras Petkus oli üks eesrindlik Lahkamisel on kindlaks tehtud, et
nende ideede; eestvõitleja. Meil tu- m e e s o n s u m u d j ü b a möödunud sü
leb mõjutada Kanada valitsust, et Igisel,
ta tuletab Moskvale meelde, et tu­leb
täita oma rahvusvahelisi, kohus-
; seda2 langevarjurite rügement. Ta
•viiras; et :see rügement; tuleb:.,lä^
Eesti rannast, sest leidude" järele on saata. Rügemendi üleni Jäcqües Norilski, väljaehitamisest ja ajaleh-soome
võimud .kindlaks teinud, et Painchaud omakorda kritiseeris s.õ- tede jutt, et õhk Norilskis oli välja-mees,
umbes 301 aasta vanuses oli jaministri väljendusi • ja leidis, et kannatamatu,!' sest iga labidatäis
eestlane. / : .- •. ^ ; kui sõjaministrile ei meeldi, sõjaväe i mulda sisaldab seal hävitatud poiii-
~ Isikut ei ole olnud võimalik eliitüksused, siis. see tuleb; •Tumalu-.tiliste vangide ; laipu, o
identifitseerida on ajalehele ütelnud sest, sest iga; väeüksuse, eesmargiks.' praeguste elanike V solvamine kes
on mbodu.stada. ;,epidašt'.esmaklassi-j:Kän^da• külälisi-hasii..köstitasid'.: •
list eliiitüksust. , / 1; ;B. D^nsoni peeti, üheks P . E . Tru-
Selle. tulemuseks oli, et rügemen- deau nõuandjaks, et Sõlmiti vastas-di
ülem J. Painchaud kutsuti Otta- tikune sõprusDrotokoll N. Liiduga,
wasse, kus sõjavägede staabiülemal Arvatakse, et! Petawawas asuva rü-
. oli temaga kahetunnine jutuajami- gemendi .laialisaatmise peapõhjü
ne selle tulemusena admiral R. Falls
tagastas J. Painchaudi omalt kohalt
ja tema asemele määrati uus rüge-
Identifitseerimiskaardi järele' võib:;mendi;.:ülem,;'-M sai kolonel
ysi.
1. Tuleb sekkuda Victoras Petku­se
ja teiste asjasse ning astuda väl­ja
nende kaitseks.
2. V. Petkusele ja teistele tuleb
pakkuda, immigratsiooni võimalusi
Kanadas. ' . :
'3; Kui: need abinõud ei anna taga­järgi,
siis tuleb kaaluda raskemate
surveabinõude tarvitusele võtmist
Siia kuuluvad 1980; aasta olüm­piamängude
boikoteerimine, seniste
kultuuri •- vahenduse programmide
lõpetamine ja teadlaste vahetuse
kaotamine. Praeguse detente polii
tika lõpetamine.
.Selle järele võttis sõna
. Ontario parfaniendiliige M. Cam^
pell,'-/
kes ütles, et ta toetab kõike seda.
Ta avaldas imestust, et Helsingi le­pe
üldse ailakirjutati, kuna N. Liit j i
ei pea ühtegi lepet. Oleks vajalik, et | i
(Järg lk. 2)
arvata, et põgenikul on midagi tege­mist
olnud Tallinna raadioga. Seal
muidugi teatakse, kes teenistujaišt
on kaduma läinud .. (EPL/MT).
Kent Forster.
B. Danson seletas: ajalehtedele» et
Kanada ühiskonnas alluvad sõjaväe­lased
tsiviilvõimudele ja sellepärast
seks on, liberaalide valitsuse meel­dida
tahtmine Quebeci separatisti­dele,
kes leiavad, et rügement toodi'
Ontariosse selleks, et rakendada se­paratistide
vastu.
e • • o
Esmaspäeval, 31. juuli toimub Eesti Majas kell 8 p.l.
et veel kord kokku saada meie sõpradega Rootsist' ja Saksamaalt.
Kavas ettekandeid ja valguspilte .„Koguja II" maailma laagrist.
Tantsuks mängib„Kaja" orkester, Sissepääs;väliskülalistele tasuta;,
ja „omadele" väike tasu kulude katteks.
EGMK JA ESMK.
aitai ii-iFt iiBUDiiaVi •HDriBiiaiiniiniianouauaupiiaiiH
estssse
„MEIE ELU"- TALITUSES
TORONTO EESTI MAJAS MÜÜGIL H
WINtMlO:(|1.00)
THE PROVINCIAL (5;
LOTO CANADA
LOTERIIPILETID.
Preester Vello Salole on üks Ees­tisse
suletud; nagu ta mõne päeva
eest Helsingis koges. Kuigi ta möö­dunud
aasta oktoobris sisse lasti ja
pääses juurde kirjanikele ja võttis
osa peapiiskop Alfred Toominga
matustest> ei lastud teda Helsingi
sadamas Tallinna laevale — nagu
selgus Moskva otsesel korraldusel.
Vello Salo oli taotlenud soome
reisibüroo kaudu tavalist lühikülas^
tust Tallinna koos soomlastega. Na­gu
nende reiside kord on, võttis rei­sibüroo
passid viseerimiseks oma
kätte esmaspäeval ja reedel sai ta
selle tagasi koos sissesõiduloaga. Sa­damas
aga laeva passikontroll lei­dis,
et tema viisaga ei olevat kõik
korras ja teda laeva pardale ei las­tud.
Nõukogude saatkond andis se­letuse:
„Kahjuks saabus välisminis­teeriumilt
korraldus Teid mitte sis­se
lasta". See tähendas lõplikku
keeldu Eestisse pääsemiseks.
Dr. Salol suri hiljuti ema ja ta
taotles siis Nõukogude saatkonnast
I Ottawast luba matusele sõiduks, mi-
*•\ aBiii5UBiiiiiiiiiDiiniiaiiDii.oiiaiiiiiiflnaiiaiiniiaii^ aga ei antud. -
Teema-: Kalev-Estienne^võimlejad ja Toronto „waterscaps".
Fotograaf - KARIN VAGISTE „Gallery One" - asub Forest Hiilis
Learning Resources Centre, 666 Eglintoh Ave. W.-
• Fotograafiga kohtumine 31. juulil ja 2.*augustil-õhtul
kl. ^
Fotonäitus kestab 26. juulist — 4. augustini.