Meie Elu = Our life, July 1, 1977

              ÄTT1'
mi
nr. 26 (1429).-lOTT
-*<5
• dusekš, • koond u-
Icmons i ree ri mis va­l
u kõik varemad
fc.nes. Neid vaba-,
lada vaid kooskc-
Iliuvidega" ja „soi-ni
•tugevdamise''
•., mis on töötava
Lkteerib kõmmu-
I ogude üliiškonna
[oim ning poliitili-
|on komimmistlik
:erib rahvale ja
.ei 6 uues .vor-leiaparaiuur
nii- •.
Iametlike: riiklike
li/s on Brezhnevi
|di kohale partei
|aliseeritud, nagu
:i kaski. •
lat tagasi UNO-s
.usvaheline.pakt.
[iste õiguste kõiv-
|: ii kuku juigeole-lanikkonna
ter-
Ivides. •Arvatavas-.,
[ad tugevalt toe-ie,
määrata, mi:»
jgeolekuks. Küjk
•sl anud näidete-
^tika jälgimisest
>sena USA-s, kus
tlissidendid" nei-id
küllalt -mater-
E.X:
hoolasu suureii-nimetamisvä;
toimus - arvata-lisedendi
kartu-ika
kasutamise
Igi murdmiseks,
litsus võib . ka .
labinõu tarvitu­ti,
et see võima-.
bluistele ameii- •
[t mõju.
lis kokku vari- •
kila hoiaku t Ji-liikluskorrtrciö-mis
...kuuluta-'
liiniks ja mida-määramata
.
streigi eel, et;
ettenähtud 12 :
Ires korras par-'
Ic 1 nõu. mis a:i-se
vallandada .
See ähvardus
lördusid tagasi
l i öeldud, et;
bsid 36° o k.3r-mis
on eel- .
Isena juba nii-
Iged... .Taoliste
/itakse ruinee-kutsuda
ka-
;uyarisemisr.
L
klunud aasia.
väevõhubaa$i
ilekahju. kus
icker tüüli
kii. ".
?eriti. 19-aas-ipuiklemaiuir.
tydneys sõja-mereväe
So­ise
kasvanud,
eest vastust
unune, et
seeläbi, et
ic. harjavarre. .
õ imalus oli ,
fema esialg- '
)lnud kihni-liberilipakaid
tiigil olnuks •
ari -pääseda
šikutel.
i . pea segi ja. .
maha põle­ng
peidus; lä>
tulles s'eak ..
.kustutustöö­ni
une küli
i põlema ja
/hävitamist,
unnis tanud
.kördasaat- .
h korras.
>maks ja ot-
|a.„until t h c •
-General is
lk ui kindral-;
Lii kiiks, teis-k
jaks. ^ .:•
|ia- valitsus
mukite ase-iüüpi;
pruu-i
et ranna-
; on nüüd
1. Trett
\
stage oma
mast
E ELU"
1
m
jn*
iy
I
-II
Mr-w
W
i:A
l i
1
m
%
%
•m.
|<3
ii
1
I
1
,-Meie Elu" nr. 26 (1429) 1977 REEDEL, 1. JUULIL - FRIDAY, JULY 1
" " • • • • i m
Valminud nelja koo
näidendi käsikirj
Etnograafilised väljapanekud Tallinna paviljonis. Esireas: Valli Rägo ja
Ene Runge. Tagareas: Naima Aer, postkontori, juhataja. H. Mäeste, Anni
Kaur, Virve Parry, V. Jaanimägi ja Friida Terts«
Pidevas .tegevuses olid Tallinna paviljonis nii einelaua personal, kui. võileib
bade valmistajad. Pildistamiseks kogunesid (vasakult): E. Kannel/^
Kreem, J Kristal, H. Jõgi, H. Laarne, A. Kaur,X. Aruvald ja E. Tikerpuu.
Foto E. Liigand
STOKHOLM — Hiljuti toimus
Eesti Õpetajate Keskühingu (EõK-u)
nõukogu koosolek. Sel puhul nõuko­gule
esitatud juhatuse tegevuse ja
kassaaruandest selgus, et läinud aas­ta
oli EÕK-le tegevusrikas nii sise-kui
välistegevuse alal: korraldati an­keet
eesti koolide (täienduskoolide),
ja lasteaedade (mänguringide) raa­matukogude
kohta ülemaailma; võe­ti
osa eesti õpetajate 2. ülemaailm­sest
konverentsist Eesti Päevade ajal
Baltimore'is, — kus 'Rootsist viibis
kuus õpetajat, nendest esinesid seal
ka ettekannetega H. Rajamaa ja Joh.
Ungerson; jätkati oma- häälekandja
„Bülletään" väljaandmist. Erilist ele-vust
tekitas EÕK 25-aastase tegevuse
juubeli tähistamine.
Välistegevusest väärib märkimist
osavõtt Õpetajate • Maailmaliidu
Foto — E. Liigand | kongressist Washingtonis ;.oma kahe
esindaja kaudu.
EõK-u käesoleva aasta tegevuska­vas
on oma häälekandja väljaandmi­se
jätkamine ja selles ms.; kooliraa­matukogude
kohta korraldatud an­keedi:
esialgsete tulemuste avaldami­ne.
;:'
EÕK-u poolt-juba varem avalda tud-vastavale
üleskutsele ön nüüd valmi­nud
nelja koolinäidendi käsikirjad.
Käesoleval,aastal tuleb leida võima­lusi
nende kättesaadavaks tegemi­seks
eesti koolidele üle maailma.
1978. a. möödub 150 aastat Tartu
Õpetajate Seminari asutamisest Sel­le
märkimisväärse tähtpäeva vääri­kaks
tähistamiseks otsustas EÕK ju­hatus
välja anda oma häälekandja
suurendatud erinumbrina ja sellesse
peale Tartu Õpetajate Seminari ma­hutada
kirjutisi jä mälestuskilde sõ:
nas ja pildis ka kõigi meie iseseisvu;
se ajal töötanud seminaride ja teiste
pedagoogiliste õppeasutuste kohta
Baltlaste demonstratsioon Stokholmis 14. juunil, millest osavõtjaid oli umbes'800. Pildil rongkäik jõudmas Jaa-kobi
kirikusse, kus peeti okumeeniline jumalateenistus küüditatute mälestuseks. Teenisid õpetajad M. Juhkam^
A. Raidur, 0. Sakämis ja N. Suursoöt.
Vastavate materjalide kogumine ja
muude eeltööde tegemine on juba
alanud ja see moodustab suure osa
EÕK-u käesoleva aasta töökavast.
EõK k.a. juhatusse valiti: Herman
Rajamaa (esimees), Henno Kirikmäe
ja Johan Ungerson- (abiesimehed),
Paul Laan (sekretär), Hilda Marand
(abisekretär), Enn Saluveer (välis­sekretär),
Meemo Mäelo (välissekre­täri
abi), Leida Rosenthal (laekur ja
arhivaar), Udo Juuna (abilaekur) ja
Hilda Güstavson (ametita liige). Ju-hatusliikme
asemikeks valiti' Eugen
Kiiman, William Muld, Tiiu Nurk ja
Marje Tui, revisjonikomisjoni Wil­liam
Grossthal ja Anne-Mari Asker.
AAFRIKA MUUTUB KÕRBEK!
aakrit uuHühimaad lisandub aasles»
Pinnamuld lendab India suunas
Kiri Saksamaalt
IHRISniÜRVALEHOiDM^
UE0ALISEE1
.. CEISLINGEN.. (,^Seie Elu" kaastööliselt) — Pärast pikemat aega kest­nud
vaidlusi ja arutlusi otsustas Liidupäeva koalitsioon opositsiooni vastu­seisul
kaotada küsitlusmenetluse neile kutsealustele, kes süüme ettekääii
del keelduvad teenimast Bundewehris. Uue seaduse kohaselt piisab kirjal!
kust teatest kohaliku kaitseringkonna ersatšametile ning kutsealune ei ole
sunMtod teenima Bundeswehris.
Nagu Keeniast teatatakse, marsib
„viljatu kõrb nagu hävitav armee"
läbi Aafrika, lisades viletsust ja sun­dides
inimesi otsima uusi elukohti,
üldiselt võtab kõrb maakera pinnast
oma alla umbes 12 protsenti. Nüüd
on uurimused näidanud, et Põhja-
Aafrikas, mis oli kord Rooma impee­riumile
viljaaidaks, laieneb Sahaara
iga aastaga vähemalt 250.000 aakri
võrra. Peagu kõikjal Aafrika kohal
avastasid satelliidid pidevalt India
poole liikuvaid punakaid pilvi. Lä­hemal
uurimisel selgus, et tegemist
on imepeene tolmuna õhku tõusnud
viljaka mullaga pinna, miile viljaku­seks
vajaliku hulga moodustumine
nõuab tavasti aega kuni 1.000 aastat.
Kuid tõsine oht ei asu mitte ainult
Sahaara piirkonnas Põhja-Aafrikas.
Kagu-Keenias on pikaajalised põuad
ja hoolimatus löönud olukorra/ et
kord viljakas maa ei suuda enam
toita elanikke, nende lehmi ja kitsi.
Et Tallinna paviljoni külaliste kurgud ei läheks kuivaks oli üles seatud)
kaks baari kohviku ruumi* ja suures saalis. ,^vleie Elu" kaamera ette kogu­nesid
baarimehed pildistamiseks, jättes Vaid ühe mehe, Arnold Pflug'i tee­nima
teist baari. Vasakult: T. Salumets, Ä. Kangur, J. Kirsipuu, W. Mandra,
A. Oiling, R. Saak, Foto — E. Liigand
(Algus esiküljel) i
Võis kogeda, et nii paljuid on meie
te jt. suuremate rahvusgruppide juu­res.
Seatakse üles paremus järjekor­ras
parimaid programme, toite, joo
ke, parimad tantsijad, parimaid
omakultuuri näitusi,: parimaid esine
tütarlastest ja poistest kitarriste.! jäid ja gruppe. Nii on parimate hui
Sama võiks eeldada, ka kandlel. ka viidud T. Oopera Compani, kes
Etnograafiline osa näitusena kahes tõeliselt esitas vaid oma kutseala
ruumis pälvis suurt tähelepanu. Väi- korduvalt nähtud ühe lavastuse kat-japanekud
hästi, grupeeritud, otse kendiga. Muide parimaks show'iks
•muuseumlikult, andsid ettekujutuse loeb - „Sun" Pariisi (tõeliselt halb
•meie kõrgest rahvakunstist, mida ka seal, esitati kabareelikku revüüd.)
võõrsil nii hoolega viljeldakse ilu | parim toit hiinlastel jne.' Ometi ei
pärast, armastusest esivanemate loo­mingule
ja austus: omakultuurist
Ja Endel Ruberg tut.vutas eesti noori
Commonwelthi ulatuses laskuritena
võidetud kõrgete medalitega ja tro­feedega.
Kiitus Endel Rubergile!
Teistes paviljonides olid kaasaita-jaiks
Avo Kittask, •
kes esines korduvalt kandvas osas
Canadian Opera Cömpany paviljonis
Rossini ooperis „Sevilla habemeaja­jas".
Sama paviljoni õüeaias esine­vaid
/konservatooriumi õpilasi ja
ooperikoori lauljaid saatis Stelia
Keršon ja Norä-Mall Kerson servee­ris
külastajaile.
Meksiklane eesti keelega.
saa salata ega tähelepanu omistama
ta Tallinna Paviljonis ühe rahvus
grupi kultuuri esitamist. Laiemalt ja
mitmekesisemalt kui üheski teises
paviljonis, teenides ja täites vast
kõige otsemalt Karavani sihte ja
ülesandeid — tutvustada oma. rah­vuslikku
kultuuri etnilistele ja Ka­nada
ühiskonnas, Muuhulgas toob
„Sun" (25. juunil)
terve lehekülje ulatuses jutuaja­mise
abielupaari Ferd. ja Asta Kal­justega
pealkirjaga „Caravan
brings back memöries" ning nende
pildiga.
Heatahtlik kirjeldus Eesti- oludest ja
eestlastest põgenikena, laagritest,
Mexico ^ity paviljonis Ryerssoni vabaduse mõistest, kohanemisest ja
instituudi suures hallis Mexico teks- tööst Kanadas,
tiili jt. väljapanekute juures askel- Tallinnat külastas kuus Kanada
das, andis seletusi ja müütas ese-. parlamendi liiget j a senaatorit ning
meid kaunis ja särtsakas neiu. Kuul- Hamiltoni ja East York'i linnapead,
des vaatajäid-ostjaid rääkimas eesti kes viibisid kohal mitmeid, tunde,
keelt, sekkus neiu soravas eesti kee- tutvunedes kava ja näitustega ning
les. Üllatus! Selgus aga, et Tiiu õpib esinesid sõnavõttudega. Ei olnud nä-
.ülikoolis keeli, ka hispaania keelt ja
keele praktiseerimise otstarbel tul­nud
appi nende paviljonis. Tulemus
hispaania keele praktiseerimisel olla
hea. Leidlik neiu. • ;
Jälgides Toronto suurajalehti. on
seal mainiiriist leidnud ka. Tallinn
Paviljon. Muidugi peatutakse ena­malt,
jaolt Pariisi, Jaapani, Hiina, fili-piinide,
iirlaste, shotlaste, ukrainlas-ha
multikultuuri juhtivaid isikuid,
kellele just multirahvüste kultuurid
olnuks parimaks ülevaateks. .
Laupäeva õhtul enne keskööd lõ­petas
hoogne Tallinna Paviljon tõ­husa
tegevuse üldkörraldajä Kalju
Jõgi tänuga tegijaile, kaasaitajaile ja
külastajaile ning ütles jällenägemi­seni
järgneval juubeli-karavanil; Tu­leme
ja1 teeme veelgi paremini. A.
Igal juhul jääb aga püsima kohus­tus
tsiviil teenistuse sooritamiseks
kas haiglas, vanadekodus, või tehnili­ses
abiteenistuses. Viimane ei allu
Bundeswehrile. Tsiviilteenistuse
kestvus on 18,Bundesvvehris 15
kuud. Selle seaduse jõustumisega on
Bundeswehr faktiliselt vabatahtlike
armee ning riigikaitse ohustatud,
väitis opositsiooni • ekspert riigikait:
se küsimustes dr. Wörner. Ta heitis
kaitseministerLeberile ette, et ta on
selle küsimuse otsustamisel rooma­nud
ja pugenud pahempoolsete ees.
Leber kinnitas omalt poolt, et küsit-lusmenetlust
võib igal ajal uuesti ra­kendada
' kui seda peaks nõudma rii­gikaitse
vajadus. Kus aga rakendada
kõik tulevased viilijad, selle kohta
pole selgust. Valitseva tööpuuduse
tõttu pole küllaldasel määral töökoh­ti
väeteenistusest kõrvalehoidjatele.
Uus seadus pole kehtiv praegu aega
teenivate sõdurite kui ka reservistide
kohta. See seadus taheti kehtestada
juba eelmise legislatuürperioodi ajal.
Kuna see oleks vajanud esitatud vor­mis
Liidu Nõukogu kinnitust, kus
seadus oleks läbi kukutatud, keeldus
liidupresident Scheel seadusele alla
kirjutamast. Nüüd kehtestatud sea­dus
ei vaja Liidu Nõukogu kinnita­mist.
Opositsioon kavatseb selle rii­gikaitset
'halvava seaduse vastu' esi­tada
kaebuse. Liiduvabariigi kõrgei­mas
kohtus.
Sadamalinnade tänavapildist kaob
tuleval aastal nägus ja 100-aastase
traditsiooniga sõjalaevastiku mad
ruste univorm. Vastavalt käitsemi
nisteeriumi kkavale saavad saksa „me-relordid"
sinise, maaväe lõikega uni­vormi.
Praegune univorm olevat eba­praktiline
ja 20 marka kallim, väide
takse. kaitseministeeriumi1 ringkon­dadest.
On arvata, et merevägi kao
tab sellega oma tõmbejõu. Paijuc
noormehed eelistasid teenida mere­väes
eestkätt ilusa mundri tõttu. Ka­vatsetavat
mereväelase mundrit võr­reldakse
lugejakirjades postiljoni,
ha isiklik kingitus ühele nõukogude
kodanikule. Aktsioon toimub motto
all: „Minu parimale sõbrale." Orjad
pannakse peremehe nuuti lakkuma.
gaasilugeja või päästearmeelase
E. SOOSAAR
Chartered Äccöuhtaiit
Süite 402
725 Don Mills Rd.
Don Mills, Ontario
483-6308
4294944
omaga. Erand on lubatud teha Bun­deswehr
i kaardiväes — Bonni, vahi­pataljoni
mereväekompaniis. Viima­ne
tohib säilitada senise univormi
ning koguni ise esitada ettepanekuid
mundri nägusamaks muutmiseks.
Oktoobrirevolutsioonii 60. aasta­päeva
puhul kavatsevad idatsooni
marionetid ujutada üle N. Liidu kin­gitustega
sakslaste poolt. SED juht­kond
avaldas juba.'mõnda aega taga­si
üleskutse. Vastavalt sellele soovi-takse
kodupereriaistel ja rakendus­kunstiga
tegelevatel idasakslastel te-
Umbes 877.000 tudengit õpib prae­gu
lääne-saksä. ülikoolides» Aastas
jääb numerus elaususe tõttu ülikoo:
Iide uste taha umbes 40.000 abiturien­ti.
Kui kuuekümnendatel aastatel
kurdeti veel haritlaste puuduse üle,
siis nüüd kollitab akadeemiline pro
letariaat. Vastavalt Nürnbergis asu
va tööametite tsentraali andmeile re-gistreeriti
läinud aastal 36.870 töötut
akadeemikut, eestkätt juriste, peda
googe, sotsiolooge, politolooge ja ar­hitekte.
See arv on- kahtlematult
kõrgem, sest rikka rahva akadeemi­lised
võsukesed ei pea tööametis re
gistreerimist seisusekohaseks. Arves­se
võttes üliõpilaste arvu ja tegelik­ku
vajadust akadeemikute, järele, ar­vestavad
statistikud, et juba kahe
aasta parast võib töötute akadeemi­kute
arv tõusta veerandmiljonile.
Töötud ja rahulolematud akadeemi­aid,
kes saanud• ülitihti'.'politruki et-evalmistuse
ülikoolides, võivad ku-üneda
revolutsiooniliseks pärmiks
töötutele noortele ja tööd põlgava­tele
noortele hulgustele.
Kinnisvara- ja majaomanike liit
nõuab 1975. a. jaanuaris jõustunud
uue üüriseaduse kohest revideeri­mist.
Selle seadusega on antud üür­nikule
kõik õigused ja majaomani­kule
peagu kõik kohustused. Lisaks
sellele on uue seadusega tehtud eba­tasuvaks
üürimajade ehitamine: kü­na
lubatud üürid ei tasu. ehitus- ja
korrashoiukulusid. Sama hästi kui
surnud ori tänavu üürikorterite ehi­tamine
eraisikute, poolt, kinnitas ma­jaomanike
keskliidu esindaja. Veel
neli aastat tagasi ehitati kõigist- uu­test
korteritest. 62,2. protsenti eraisi­kute
poolt. Tänavu aasta esimesel
kvartalil on see langenud 25-le prot­sendile.
' Eestkätt ehitatakse i
üheperekonnaelamuid. Üürnike
keskliit .omakorda; kardab, et loiu
ehitustegevuse tõttu tekib juba. lähe
matel aastatel korteripuudus,
EESTI KINNISVARADE
V
UNO AÄANKI^
Toronto Real Esta te Boardl liige
Oleme kolinud UUS AADRESS ON:
2670 A. YONGE ST.
SissekäikLytton Blvd-ilt,
Tel. 4874477.
Kodus Tel. HI 7-2017
Sõbralik ja õiglane teenimine.
Nüüd ori inimesed külades asunud
raiuma metsi ja põletama sütt, müü­es
seda 50-naelastes kottides Saudi-
Araabiasse. Sellise tegevusega on
aga laiadel Ida-Aafrika aladel inime­ne
ise asunud maad kõrvestama.
Metsade vähenemine vähendab sa­dusid
ja viljastavat niiskust, juures­tiku
vähenemine pinnases lahustab
mulla või põletab selle kõrvetava
päikese käes viljatuks ja valmistab
teed kõrvele.
Nagu teatatakse UNEP (U. N. EtV
vironment Program) peakorterist
Nairobis, laieneb kõrb mitte ainult
Aafrikas, vaid kõikidel kontinenti­del.
Umbes kolmandik maakera
maismaapinnast on viljatu ja kasvab
pidevalt; kuna mõned kõrvealad
laienevad aastas kuni 10 miili ulatu­ses.
Kui kõneldakse inimkonda' äh­vardavast
näljahädast, siis olgu ni­metatud,
et kultiveerimiskõlbülikku.
pinda on maakeral üldse ainult 30%,
sellest kultiveeritakse aga ainult
2,9%. Kuna just seda ala ohustab
ükskõik millisel põhjusel, igal juhu,l
suuresti just inimese tegevusest- tu­lenev
kõrvestumise oht, siis moodus­tab
see praegu väga tõsise poliitili­se,
sotsiaalse ja majandusliku prob­leemi.
Vaatlused näitavad ühtlasi,
et kannatavad kõige enam vaesemad
ja vähemarenenud alad ja rahvad.
Ennustatakse, et see võib põhjusta­da
suurte hulkade rändamisi üle
maailma, tõsiseid rahutusi ja koguni
sõdasid.
tänava. Autoliiklus Ulmi suunas ka­vatsetakse
juhtida paraleelselt raud­teega
ehitatavat tänavat pidi.
Olgugi, et Idä-Saksamaal ja kogu
idablokis esineb'pidevalt inimõigus­te
rikkumisi kõigis võimalikes vor­mides,
ei -kavatse Liiduvabariigi esin­dajad
Belgradi järelkonverentsil tõs­ta
üles inimõiguste küsimust orjas­tatud
idablokis. „Belgradi konverents
ei tohi kujuneda mingiks tribunaa-Üks,"
kinnitas liidukantsler Schmidt.
Samaaegselt ori ta kritiseerinud ras-sipoliitikat
Lõunä-Aafrikas ja Rodee-sias.
Lõpuks paar tabavat definitsiooni
kommunismi kohta, loetud saksa
lehtedest. „Kujutlüs mittetotalitaar-sest
kommunismist on sama absurd­ne
kui praetud lumepall," — T ^Kom­munism
on ainuke vaimuhaigus, mis
on nakkav.-'
-kk
KIRSK INSURANCE
ÄGENCY
23 WESTMORE DR. .
SÜITE 404/ REXDALE,
. M9V 3Y7 — Tel. 7454622
EI ;
MINGIT '
KOMPROMISS!
KOMMUNISTIDEGA
K. Päts - 1918.
Eestlaste ajaleht ,,MEIE ELU" levib üle kogu maailma, kus asub
eestlasi. - Tellige ja lugege ,-,MEIE E L U " .— Nõudke. „MEIE ELU"
proovinumbreid. —- „MEIE ELU" tellimishinnad: .
Kanadas: 1 a. $22.00, 6 k. $12.00, 3 k. S8.00. USA-sse: 1 a. 23.00/% k.
112.50, 3 k. $8.50i Ülerrieremaadesse: 1 a. J26.00, 6-k. $14.50, 3 k. $9,00.
Kiri- ja lennuposti lisa: -Kanadas ja USA-s: 1 a. $11.50, 6 k. $5.75.
Ülemeremaadesse: 1 a. 23.50, 6 k. $11.75.
„MEIE ELU" TALITUS '
' 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6, Canada
Geislingeni eestlastele tuntud, ho­tell
„Sonne',' mis lammutati vanalin­na
saneerimise .raames juba mõni
aasta tagasi maha, platsil avati hil­juti
linna suurim äritsentrum 12 eri-ari,;,'-;:
kÕrt$L" kohviku ja apteegiga.
Kõik uued ärid kuuluvad jaekauban­duse
suuräride filiaalide hulka, müü­vad
seetõttu mitmeid kaupu odava- j
nialt ning valmistavad tõsist .muret I
•vanadele Geislingeni äridele. Osa
aritsentrumist kulgeb, põiki üle pea-
Tellimiskupöng:
Palun saatke minule „Meie Elu" kuuks.
TelMmisraha siinjuures
(Tshekiga, panga rahakaardiga, posti rahakaardiga).
Nimi:
Postiaadress: , ;
Kuupäev . . . . . . . . . . ; ; . . . . . . M . . . . .^
(Allkiri) ':•';/'
33XZCD