Meie Elu = Our life, July 1, 1977

              REEDEL, 1. JUULIL - FRIDAY, JULY 1 „Meie Elu" nr. 26 (1429) 1977
w H i i i j i t i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i D i w w ^
: ¥ § f=
1. juunil sai 21. a. vanaks Sud- va kuulajaskonna leidnud väi-buryst
pärit Toronto Ülikoolis jaspool eesti ringides,
kompositsiooni ja instrumendi- Nii esines ta 30. apr.-8. maini
na flööti õppiv Roy Madalvee. toimunud Sudbury Kivanis Mu-
Ta isa — Haapsalust pärit, on sic FestivaFil W. Mozarfi „Con-
INCO teenistuses; Kuressaare certo, K. 313" ja P. Hindemith'i
mailt pärit ema asus varakult „Sonata (1936) for flute -f pia-
Royle,,kutsariks'' — osa võtma np", ning ka oma „Cadenza'gaM
Sudbury Eesti Täienduskoolist (!-$t movt.) muude lugude hui-ja
Karl Pukkara era muusika- gas, auhinnatuna ja saades sti-m
. ' l l l l l l i r r i l l l l l l M I I I I I I I H I i r^
SMCÖE JÄRVE, Pefferlavv R.R2, Royal Beach Rdv No. 157
ilusas ümbruses, koheselt odavasti müüa. Krunt 58' x 130 v
Hind133.000,-. Tel. 416-722-8983
O Alumiinium uste ja akende, ja välisseina katete tööd (siding).
© 5-tollised alumiiniumist veerennid ilma jätkudeta (ühes pikku­ses),
neljas värvis. Võtan tellimisi vastu nii linna kui suvema­jade
osas. Tasuta hindamine.
HelisfödQ H. OSS©, tel t84-4558,832-2238
Eesti Alumiinium Kompanii. Met.lic.B888
IIIII1IIIIIIHIIM
(lllHiilllllilllillliM
Küsimus: Mis põhjustab pragunevaid ja kergesti kooruvaid küüsi ja
kuidas neid ravida?
Pikkade ilusate küünte saladus seisneb peamiselt balanseeritud dieedis,
korralikus küünteravis ja heas ning korrapärases maniküüris.
Nõrgad, kergesti pragunevad ja murduvad küüned on vigased ja hai­ged
küüned, ja et neid korralikult ravida peaksime laskma nad algul täie­likult
välja kasvada, mis kestab umbes 3^4 kuud. Samaaegselt nende eest
teadlikult hoolitsedes ja neid hästi kaitstes.
Küünte probleeme ja haiguseid on mitmesuguseid ja samuti ka .vasta­vat
ravi. Tooksin allpool'ära 3 kõige sagedamini esinevaist:.
RAHVAS RÄÄGIB
koolist, kus poiss õppis akkor-deooni
mängu. Hiljem, õppides
Lockerby Composite keskkoolis,
võttis ta osa kooli orkestrist ja
lõpuks 1 aasta Sudbury Philhar-pendiumigi.
Mai 18-ndal esines Roy Madal­vee
Sudbury Young Ladies Choir
Spring Contsertll St. Andrew
Palace — Sudbury — soloistina,
1 monia orkestri tööst, Kuni asus kusjuures klaverisaade oli To- §
| Toronto Ülikooli, kus möödu- rontost väljasõitnud Nora-Mall §
I nud aastal oli John Hawkins'i Kersonllt.- Ü
| õpilane (heliloomingu alal). Väi- Muuhulgas esitas ta F. Jacobi: §
| jaaryatud üks suvi, kus Roy »Night Piece and Dance" jä veel §
l . kaasa lõi. „Tallinna paviljonis", ka enda loomingust: „Contempo- |
I on ta viimased aastad suveti 'rary Sketches for Flute & Pianö ^ 1
I töötanud Copper Cliffi INCÖ (1974)". • • ' |
| lihttöölisena. Saadud teenistus Tänu Laurentiäni ülikoolile š
| võimaldab vanematelt saadud Sudbury eestlaskonnalt anneta^ |
» toetusega talveti õppida, ehkki tud raamatuist, on Roy võima- |
i Roy on saanud mitmeid stipen- Hk olnud tutvuda eesti rähvapil- I
| diume oma muusika alalise esi- Ude kirjelduse ja eesti rahva- |
f nemise eest, kuid tavaliselt need muusika (rahvalaulude)0 alaste |
1 kauninime ised stipendiumis on raamatutega, mis ei jäta oma J
| siiski üsna tagasihoidlikud. .... .. mõju avaldamata ta ülikoolis j
I Roy kodukeeleks on eestikeer õpitavale moodsale materjalile, i
I ja ta ei eputa oma kanada kak- Eestlusele iseloomustavaks peab |
| sikkeelsusega. Samuti ön Roy ta visadust. Kui kord on mille- |
I alati valmis kaasa lööma eest- giga ala tud,siis viiakse see ka lõ- §
1 laste üritustele ja on ka poolda- pule", nii arvab ta. |
' •.. '5
j)j ' g : ! g i i i M i H i i { i H 0 i i i i i i u i i i i i i i i i i i i i i!a: i i u i i i O ' ! ! i u a i i B i i i i i i i i i i i i i i i i i i ! i i u^
0 I] /w ©peta
PILVI, ELIZABETH VOOG JÄRV
sünd. |955, a. Mount Foresfis, ÖnjL
Lõpetas sel kevadel Guelph'i ülikooli
lionours bachelor of arts kraadiga
5otsioloogia-antropo1oogia ja psüh­holoogia
alal. Kavatseb jätkata õpin­guid
magistrikraadi saamiseks sa-mas
ülikoolis.
TOOMAS PILISTE
lõpetas 29. mail Windsori (Ontarios)
ülikooli õigusteaduskonna LL.B.
kraadiga. Värske õigusteadlane on
sündinud Saksamaal Tailfingenis
(Wttbg) II. juulil 1945. a. Alg- ja
keskhariduse omas Sudbury's, lõpe
tadeš 1963. a. Sudbury Highschooli.
Alustas õpinguid Toronto ülikoolis
ja lõpetas 1973. a. Sudbury's (Ont.)
Laurentian Ülikooli Poliitilise teadu
se alal (Political Science) B.A. kraa
diga. Asus praktika-aastale advokaa­difirma
Douglas Muir'i juurde Bur-lingtoni,
Ontario, et ettevalmistuda
vandeadvokaadi kutseeksameile To­rontos
1978. a. Akadeemiliselt kuulub
T. Piliste Korp. Frat! Tartuensis'©
perre."
27. mail lõpetas Buffalo. ülikooli
masistrikraadisa cum. laude Kären
Ari-aš-Ällen pedagoogika 'alal. Oma
magistri tööks, ta analüüsis eel-koo
Iide mõju lastele enne algkooli astu
mist. (Lasteaed, laste paevakodud
Montessori süsteem j.t.)
Noor magistrikraadi omanik toö-täb
Buffalo ligidal Starpoint Central
koolis algkooli õpetajana. Ta jätkab
õpinguid koöli-administratiivi alal,
Karen Arras-Allen oli varemalt Jõe­kääru
laste suvekodu kasvataja ja
Buffalo Eesti kooli õpetaja.. Ta on
Heino ja Laine Äfrase tütar Roches-terist,.
N.Y.
1. Nõrgad küüned, mis painduvad
kergesti ja kooruvad kihtide kaupa
on sageli päritavad. Sellisel juhul
oleme sundinud halbade küüntegee-nidega.
Küüned nagu juuksedki eri-ne.
vad omalt kasvult ja tugevuselt
inimeselt, inimesele ja kahjuks pea­me
arvestama, et oleme pärinud kau­nis
õrnad ja nõrgad küüned. Sellis­tele
juhtudele lisandub ka sageli eba­ühtlane
küüntekihtide kasv nii nagu
ei oleks ühest nõrkusest veel küllalt.
Nimetatud probleemide leevenda­miseks
peame 1 kõigepealt hoidma
üünte ümbruses kasvava naha ehk
,cuticle" terve, eemaldades surnud
akukesed ja koed 1 kord nädalas
enne maniküüri „cuticle removeri-ga".
N.ö. parandav maniküür on väga
oluline. Küüned peaks hoidma lühi­kese
olekuga ja viilitud ovaalseks,
cusjuures külgedepealseid mitte vä­ga
sisse viilida vaid jätta need veidi
(andi Usteks. Kandilisus nurkades
loiab et küüntekihid ei kooruks,
ning üldiselt soodustab küünte tuge­vust.'
Oleks soovitav kanda küünte-viil
endaga alati kaasas, et igasugus­te
- väikeste pragude ja murdumiste
puhul saaks -neid kohe kõrvaldada,
sest vastasel juhul areneb see edasi
üle kogu küüne.
Ka peaksime harjutama üles võt­ma
esemeid sõrmepadjakestega ja
mitte kunagi avama sõlmi või parid-laid
küüntega. Nõrgad küüned nõua­vad
erilist hoolitsust ja ettevaatlik­kust
ning korralikku balanseeritud
dieeti. Viimane peaks sisaldama rik­kalikult
liha, kala, mune ja piima
(kaltsium ja proteiin On mõlemad
väga vitaalsed heaks küünte kas­vuks).
küüned ei murdu nii tihti. Samuti
seisab kä küüntelakk kauem korra­lik.
Hea maniküüri juurde kuulub
korralik puhastamine, hoolitsus ja
ravi, ning küünte kaitsmine.;
Puhastamine.
Kõigepealt kõrvaldame laki õli si­saldava
laki äravõtjaga. Tingimata
õli sisaldavusega, sest õli. annab niis­kust
ja konditsioneerib küüsi kuna
tavaline- atsetooniline vedelik mõjub
küüsi rabedaks tegevalt. Õli aitab
hoiduda ka n.ö. kõrvalküüntest jä
eemaldab kuivad nahatükid küünte
ümbrusest.
Järgmisena leotame küüsi umbes
5 min. seebises (mitte pesupulbrili-ses)
vees, mis aitab pehmendada
küünte ümber olevat nahka ja peseb
ära viimase laki ja mustuse, jättes
küüned värskelt puhtaks maniküü­riks.
• '
.. 2. Hoolitsus,
Küünte ümber kasvava naha
(cuticle) eest korralik hoolitsemine
on üks . olulisemaid küünteravis.
„Cuticle" on elav .alus.küünte ümb­ruses
ning väga vitaalne korralikuks
küünte kasvuks. Tuleb hoolitseda, et
„cuticie" ei kataks ega suruks liiga
poolkuu või „rrratrix'i" lähedale, sest
vastasel korral see takistab head
küünte kasvu. Nende eemaldamiseks
kasutame „eutide remoyerit", mida
kreemitame küünte ümber.. Nüüd
lükkame nahakesed ettevaattikult
tagasi samaaegselt pehmendades ja
kõrvaldades surnud naharakukesi.
Lõpuks loputame sooja veega ja ole­megi
valmis küünte kaitsmiseks. .
1 Dipiilaagrite ajajärgul tegutses.
| laagrite haldustes mõnikord oma-
I arust tähtsaid tegelasi. Nii mõnigi
| . eesti mees ajas ennast oma ;,kun-
I turis" kaharaks just nagu oleks
I • segastel aegadel saanud amet elu-
.| aegseks saiakannikaks ja vägevad
| Ühendriigid seljataga. ]
J Üheks taoliseks tähtsaks asja-
I meheks oli omaaegne sõjaväearst,
| ' keda siinkohal nimetame : doktor
| Tillermann. Ta kandis U^RRA
1 y,ohvitseri" univormi, jagas allu-
1 vatele hirmu pröökamisega ning
| määras armu lisatoidu näol tõbis-
| tele ja muidu kiduratele dipiidele.
| Iseennast ta enam dipiiks ei pida-l
nud, sest tal oli peagu sarnasugu-
I ne munder seljas kui maa valit-
| sejatel — amidel Pahatihti ta va-
I hetas oma kabineti sõjaväeambu-
I lantsiga ning dipiid sõjaväe jaa-
| nide, joonapite või kirgiisidega.
| Samas laagris veetis lustakat lo-
| gelemispõlve härra Joosep Laba­lt
ne, hüüdnimega röövel Randu. Oli
Ii ka röögatu kasvu ja hirmsa näo-l
ga röövel vend. Vana salapiiritu-
1 sevedaja, kivilaeva kapten, kuid
z muidu läbi ja läbi raha- ja rahva-
| mees. Üks viga oli täi siiski .juu-
1 res: ta ei sallinud niinimetatud
oma kottade, kannadpilkava lärt-1
satusesa kokku. I
w 19
,,Teie spekuleerite. Ei mingit li- J
satoitu," vastas arst lühidalt. §
•„'Kes.;šed'a •.räägib/ -; et spekulee-§
rin?" 1
...Rahvas räägib." i
Joosep Labane oli mees, kes ei f
vandunud nii kergesti alla. Kui l i - l
satoitu ei saa, siis saab sellele ül-,|
bele joodijürile vähemalt paras |
obadus pandud. Ta küsis ülima |
viisakusega: |
„Härra doktor. Teie olete kõr-1
ged koolid lõpetanud. Kas teab |
site mulle öelda, mitu sorti arste J
oli: Eestis? I
„Pole mina neid sorteerinud?" §
„Aga mina olen," irvitas Laba-1
ne. „Tarkadest poistest said ini-1
mesearstid. Kes sugupärast lolli-1
mad olid, hakkasid ravitsema nekl
jäjalgseid. Ja kes päris tubakas J
oli, see hakkas sõjaväearstiks." |
Doktor Tillermann kargas too-1
13
liit püsti just nagu oleks ta istu- »
nud kogemata kuumale pliidi- §
rauale.; I
„Välja, teie häbematu inimene!" f
müristas ta. ; I
„Lähen küll, aga mitte teie kii-1
I härrasid. Talle pakkus otse saa- jsaud paejaaldea. ,"M vula sttäahst sLaadb aänreil ijsae dp anais -?1
I tanlikku lõbu proovida hamba te-
| ravust nende suuruste kallal, kel
| polnud enam -Vabariiki seljataga.
| Joosep Labane tegeles laagris hee-
| ringakaubanduse ja puskaripruu-
§ limisega. Tema keldripoest rändas
I nii mõnigi kilo tulikalleid mere-
I hulguseid ka doktor Tillermanni
| söögilauale. -
1 Kuigi Labane oli rahadega
| mees, otsustas ta taotleda oma
I võsukestele Iisatoitu. Ehkki kogu
J ta pere näod Iõkendasid ees nagu
| viheldud venelase selja kaks lõu-
I napoolkera, ': .
| Ühel hilisel hommikutunnil il-i
mus Labane doktor Tillermanni
| kabinetti.
| „Mis teil oli?4 mühatas arst eba-f
sõbralikult,
I „Härra doktor. Üks kõrgema
| UNRRA sõjakooli lõpetanud öh-
| vitser küsib, et mida võiksin teie
1 heaks teha?' alustas Labane tüli-
5 norimist.
| „Midä teie soovite, härra Laba
J ne?"' küsis arst paari pügala võr­ra
viisakamalt. -\.'
„iSee.on juba teine jutt," kiit^
Labane. ,,Härra doktor. Dipü Joo­sep
Labane esineb lastele lisatoi­du
saamiseks." Ta lõi seejuures
m
inimene I"
ukse toonitatud aeglusega väljas- §
poolt kinni. |
Nädalat paar hiljem oli; Labane |
jällegi Tillermanni kabinetis. |
Arst seiras Labase kurjakuuluta-1
vat nägu ilmse vaenuga.
„Mida teie häbematu
jälle tahate?" küsis ta.
„Härra doktor. Juhin teie tähe- J
Iepanu sellele, et räägite härra La- f
basega. Nõuan lastele-Iisatoitu" |
„Ei saa, Rahvas räägib, et aja-1
te heeringatega äri." |
Labane istus luba küsimata too-1
Iile, läitis sigareti ja küsis: 1
„Kas härra doktor teab ka mis |
jutud teie kohta laaeri Deal liigu-1
vad?" s
„Mis jutud? Mis.jutud?" uudis-1
himutses Tillermann. ' 1
..Räägitakse, et olete sooja Iei-1
vaga koputatud." 2
„Kes seda räägib? Annan asja |
kohtusse." |
„Rahvas räägib," ahvis Labane |
Tillermanni aeglast tooni iärcle. |
ütles ja lahkus aega küll tempos 1
kabinetist'. Mingi raske ese mürt-1
satas uksele. Labane pistis pea |
ukse vahelt sisse ja ütles: 1
„Kü\l on kurat kui lammas lõ-1
hubl" -•' 1
: 2. Rabedad küüned murduvad ja
murenevad kergesti moodustades
jällegi erineva probleemi..Peamiseks
põhjuseks on kokkupuutumine pesu­pulbritega
ja külma voi sooja tem­peratuuriga,
mis kuivatab küüned.
Kä sellistel juhtudel on parandav
maniküür oluline,, kuid samaaegselt,
peaksime kasutama vastavat õli
„Cuticle lubricator", mis hoiab ära
küünte kuivamise.. Viimast massee­rida
ööseks küüntele ja nende ümb­rusesse
kasvavatele naha ribake.s te­le.
Massaazh stimuleerib poolkuu
ehk „matrix'i" ümbrust ja see oma­korda
mõjutab tervet küünte kasvu.
Ka on masseerimine kasulik tervele
küünte kasvule otse küüntele tehes.
Selleks kasutame vastavat padjakest
voi selle puudumisel villast pehmet
riiet'. Vanaaegne küünte poleerimine
vastava polsterdatud padjaga oli
küüsi vägagi tervendav. '
gi
KanadcB ©rjcBlcaagrid 90
> MIHKEL ÜLO WAHER
lõpetas Toronto ülikooli keemiainse-ieri-|
teaduskönna cum laude. -Šüridi-
:iud 22. märtsil 1953 Worksop'is,Tng-hsiiiaal.
1972. a. lõpetas kiitusega
Vincent Massey Gollegiate Institute'i
ja 1975.. a. Jorönto ülikooli Bachelor
of Science kraadiga keemia ja bio­keemia
alal. Akadeemiliselt kuulub
Eesti Üliõpilaste Seltsi. Töötab Nia-jrara
Fallsls firmas B. F. Goodrich
Chemicals Canada Ltd.
..Toronto Star" kirjutas hiljuti
oma. lehes, et Kanada kommunistlik
partei on absoluutselt vastu, õlitorus-tiku
ehitamisele Kanada artikasse,
sest õli torus tiku ehitamine takistab
simia Kanada kommuništliküi par­teil
.tulevikus võiniule tulles ehitada
X. Liidu Siberi vangilaagrite eesku­jul
orjalaagreid, millised seisavad
kommunistliku partei programmis
Valirnistepäeval ilmuvas ,„Star'is"
märgiti, et leht vabandab, kuna Ka
na-da kommunistlik partei, ei ka vat
'sevat N. Liidu eeskujul, mille poliiti
kat nad täielikult ajavad^ ehitada
Kanada artikasse orjalaagreid.
KUHU NA
Laup., 2. juulil „Suvehari 1977
Seedrioral".
11 DI i a^t i mim i m i D - i i n 11 in i ITJ i irn ci I ?! i vi t aru irn vitsi t nii ai i oit iru on pi i oi;oi t o>t i DI: DI : DI I OH on DMOM DU OH DM DH piiorioi IOII O: ; DI I ai ca!: itn ai I onan DI toi ISI
3. Valged laigud küüntel on eba­meeldivad
ja on tekkinud põrutusest
või löögist küüntele. Neist täielikult
vabanemiseks peame laskma-küüned
välja, kasvada, kasutades sellel ajal
küüsi kaitsvat „base coafi". „Nail-strong
protective nailbase'i" kasuta­des
koos küünelakiga moodustab
kaitsva korra, mis absorbeerib väik­semaid,
põrutusi ja seega kaitseb
küüsi vigastuste eest. Kasutades vär­vilist
lakki küünte välja kasvamise
ajal ei ole need ebameeldiva cl. laigud
nähtavad. ':
Lisaks ülal toodud ravi mci Ic an­nab
väga häid tulemusi kui leotame
küüsi kaks korda nädalas soojas õlis.
ja masseerime kergelt. See on nagu
mask näonahalegi, ning .samaaegselt,
kui edutab küünte kasvu ja tugevust
on kä. heaks naharaviks s.t. pehmen­dajaks
kätele. .•
: Nagu juba varem 'mainitud aitab
korralik iga nädalane maniküür kaa­sa
ilusate pikkade küünte kasvatami­seks.
Nõrgad pehmed küüned võivad
muutuda tugevamaks ja rabedad
. 3. Kaitse. '.
Selleks kasutame algul puhaste
küünte peale kaitsvat „base eoat'i",
m is teeb nõrgad murduvad küüned
tugevamaks, täidab väikeseid prao-kesi
ja ühendab pudenev-aid ääri ja
tükikesi .^küünte..' ümbruses, aidates
neid' seega kasvada pikemaks. Kasu­tades
„base coafi" üksinda jätab ta
küüntele ilusa läikiva ja sileda ilme,
kuna lakiga koos näib. lakk säravam
ja püsib kauem peaL Viimasel juhul
kasutame teda, laki peale :' ja siis
moodustab ta kaitsva katte, mis ai­tab
ara hoida kiiret pragunemist ja
koorimist.
Nii siis ilusate käte ja küünte sala­dus
seisab korralikus ja pidevas hoo­litsemises.
Heaks abiks on ka kum­mikindad,
sest nägu teame pulbrid
kuivatavad vajalikke õlisid käenahas
ja leotavad ära küüntes leiduvaid
loomulikke kaitsevahendeid. Hästi
hoolitsetud küüned on lõppefektiks
ilusatele kätele ja nii ei tohiks me
ka käsi unustada. Peale igat pese
mist peaksime kasutama head käte­kreemi
või vedelikku, mis pehmen­dab
ja moodustab kaitse mustuse ja
külma või sooja vastu. Ka ei tohiks
me unustada päikese ja tuule mõju
nii kätele kui ka küüntele ja kasuta­ma
ilmastiku vastu kaitsvaid käte
kreeme.
Häid tulemusi annab kä öösine ka-teravi.
Nim.! masseerime rikkalikult
head pehmendavat kätekreemi käte­le
ja paneme.ööseks puuvilla kindad
kätte. Hommikul on käed palju sile­damad
ja valgemad. •;:
.Kasutades ülalmainitud näpunäi­teid
võime balansseeritud dieedi, hea
hoolitsuse. ja •ettevaatlikkusega kas­vatada
enam-vähem .- korraliku • pik- j
kuse ja tugevusega küüsi. Head käte-ravi!
' '•• ''• "••
FLOWERS & Ü I F TS
(416) 466-1951
466-1502
362 Danforth Ave.,
Toronto, Ont. M4K 1N8
MEIE ÄRIS ON SAADAVAL RIKKALIKUS VALIKUS VALIK LILLI
erisündmusteks ja tähtpäevadeks. © Samuti käsitöö Jtinkeese-meid
— KULLASEPA, MEREVAIGU-, KERAAMIKA-, NAHA ja PUU-NIKERDUSE
alal. Kõneldakse eesti, läti ja inglise keelt.
Äri on avatud kl. 8.30—-6 õ. Neljapäeviti ja reedeti kl. 9-ni õ.
VaK^>«M4mii<»iiiaMi<mi)<mcM<i]MOM«DH)<ii^^
Meetke om® suvepuhkus päikesepaistelises
ffor/dös, Ff. Laüderda/eVs
II APARTMENTS MOTELLI
Ä k f e s 1. mcaist soodsad suvehinnad.
Lastega perekonnad teretulemast. © Mõneminutiline jalutuskäik
ookeani randa, äridesse ja ööklubidesse. ® Motellis õhujahutus
ja ujumisbassein.
Saltaire Apartments, 2831 Wistamar Street, Ft. Liuderdale,
Florida, 33304. Tel. 565-7073 või 566-9397.
Omanik O. RIISMA
Küsimused vastamiseks saata
„Meie Elu" toimetusse või otseselt:
Elli Kalvik, 166 Shei-wood Ave. Apt.
2. Toronto, M4P 2A8, tel. 483-1545. ;r'
HOUSE OF DENMARK
Äri lõpetamise väljamüük Metro utsents A 2163
Väga soodsad hinnad.
Lõpli k Skarfic! i nqavi ä mööbl i väljamüük
Söögi-, magamis- ja elutoa mööbel. Lambid, „Wall Units", riiulid,
lauad, vaibad, küünlad, klaasid, seina ilustused, lambivarjud, aja­kirjade
hoidjad. Voodi tekid, katted jne.
Sularaha— kinnitatud tshekid — master. charge — visa/chargex
KÕIK MÜÜGID LÕPLIKUD.
Äri avatud — esmaspäevast kuni reedeni kl. 10-
9 õ. ja laupäeval kl. 10 kuni 6 õ. •:
houseof
daimark
(HWY 401 2 bl. lõunasse) .
Teid teenib eestlastele tuntud sisedekoraator
JAGQUES OPPERS