Meie Elu = Our life, July 1, 1977

              0 . - C i . , •
2 REEDEL, L JUULIL - .FRTOAY, JULY 1 „Meie Elu" nr. 26 (1429) 197T
"Et võidelda inim- ja rahvaste va- nende ridade kirjutajal põhjust kir-baduste
eest, tuleb mõnikord võidel- jutada Lastmanile ja nõuda maksu-da
ka otsesel ködufrondil, et suur osakonna sisekorra muutmist, mille
võitlus võiks üldse edasi minna. Sest kohaselt kinnisvara maksukviitungi
kui individuaalne kodu-elamu on hä- saamiseks tuli linnavalitsusele enne
daohus, siis puudub ka individuaal- kiri kirjutada."Mõne päeva pärast
ne võitlusbaas. Kõrie all on kinpisr tuli linnapealt vastus seletusega/et
varamaksiid, millest juba kirjutasi- kõneallolev sisekorra määrus on eha­me
mõni juhtkiri tagasi. Nüüd on terve ja tä on maksuošakonna trea-nagu
meie sõnu kordamas North sureri juures vastavad sammud as-
Yorkl linnapea Mel Lastman: „Mak- tunud. Hiljem teatas treasurer, et
sümaksjad on sunnitud tänavade- sisekorra määrus on tühistatud ja
monstratsioonidele, kui kogukonna- siit» peale võib kviitungit saada ka
valitsused ei peata enda metsikut ku- telefonilisel nõudmisel,
lutamist ja ei redutseeri oma maksu- Paar aastat tagasi oli Torontol kü-koormät".
simusi taksoauto juhtide problee-
Nii siis on linnapea isiklikult asu- mis. Mel Lastman ei võtnud küsimü-nud
kaitsma oma elanikkonna huvi- ses seisukohta enne, kui ta palkas
des ja tema avalik hääl kostab kau- end ise taksojuhiks ja sõitis linnas
gemale, kui üksikisikute hääl. ,Ajal, nädalapäevad selleks, et küsimuses
mil taotletakse kokkuhoidu ja mil täit selgut saada, Meie ei tea terves
ühiskond kannatab inflatsiooni all, Kanadas ühtegi poliitikut, kes oma
ainult rumal valitsus tõstab makse kabinetist tegelikku ellu väljuks en
ja sellesse kategooriasse kuuluvad ne kui ta oma kabinetliku otsuse
praegu igasugused valitsused", teeb. Ning föderaalvalitsusest kuni
North Yorki kinnisvara maksud viimase külavanemani ei ole meie
tõusid 1977. aastal umbes 20protsen-kuulnud poliitikut, kes iseenda eel
ü ja tulemuseks oli hulgaline protes- arvet Härpima asuks ja otsiks teed
tilaine linnavalitsusele. Lastman on ja ..võimalusi .kokkuhoiuks. North
ainuke, kes sellest prötestimeeleolust York'i linnapea tegi ometi just seda.
aru sai ja kohe õige seisukoha või- 0 I e m e k o r d u v a l t märkinud, ei in-
^1S* flatsiooni paisutamises .sammub
Ta seletas edasi: >Maksukooi^ elementide eesotsas
se tõusu põ|ijus peitub selles, et kin- a l a t i v a l i t s ü s k o o s r i i k l i k e k o r p o r a t .
nisavramakse ei (kasutata enam ai- s i o o n i ^ g a elektrist kuni veeni. Ajal,
nult teenusteks, mis seostuvad kin­nisvaradega,
väid neid kasutatakse
igasugusteks projektideks ja sot­siaalhoolekandeks,
milline ala kuu­lub
provintsivalitsuse kompetentsi".
Lisame sellele vaid niipalju, et pai-
Laenu vajaduse korral kasutage
TORONTO EESTI ÜHISPANGA
madalaid laeriuintressimäärasid.
Intressid arvestatakse veerandaasta viisi laenud on lahtised
Personaallaenud on laenuvõtja surma ja jäädava töövõimetuse
puhul kindlustatud •$10,000.00 ulatuses. :/' -/:V/.
1 "ii ^
AKTUAALSEL TEEMAI
IUS H!
mil keskvalitsus on kehtestanud hin­na-
ja palgakontrolli, tundub see eba­efektiivsena
valitsuse enda järjest
tõusva maksukoormuse juures. See
on loonud täiesti ebaõiglase olukor­ra,
kus maksumaksja on seatud
jud kinnisvaraomanikud on jõudnud m a k s u k a s s e e r i j a ülemvõimu ette ja
olukorda, kus nad on sunnitud oma k u s m a k s u m a k s j a e i tea, kust ta
kodud likvideerima ja omakorda n e e d summad peab võtma,
minema kogukonna hoolekande alla,
paisutades edasi hoolekandelisi kü- Mi on Mel Lastman oma sõnavõt-iutusi.
Nii lüüakse santide maad, kus tudega astunud selle ebaõigluse vas-suur
osa inimesi ori täielikult sõltu- tu võitlejate esiridädešse ja looda­vad
riigi poolt antavast almusest, me, et tema hääl kostab üle tema
kuigi nad on hoolitsenud enda eest oma linnavalitsuse piiride Ontario ja
selliselt, et nad võiksid iseseisvalt keskvalitsusteni Ottawas. Kuid sa-oma
elupäevad lõpetada. muti loodame, et asjaosased valitsu-
Mel Lastman on konservatiiv jä sed reageerivad olukorra paranda-sellega
otseselt koputanud oma par- miseks peagi ja ei jää ootama tuhan-teikaaslase
Wm. Davis'i südametun­nistusele,
mis on vaikinud tänaseni.
Anname Lastman'ile linnapeana tun­nustuse
ja ütleme, et ta näikse ole'
vat tegude imniene ja ärimehena vastuse
majanduslik mõtleja. Alles hiljuti oli
deid vihaseid inimesi valitsushoone­te
uste ees. Kui peaministrid õigeid
vahendeid ei tunne, siis küsigu nad
Mel Lastmäni käest ja nad saavad
.V.
Hispaanias on viimasel kahel aastal toimunud; suured sišepoliitilisedi
muudatused. Pärast 41 aastat kestnud F. Franco ühepartei valitsust taastati
Hispaanias kuningriik Juan Carlosega Hispaania troonil. Äsjalõppenud
parlamendivalimistega taastati Hispaanias demokraatia; Hispaania on üks
väheseid maid maailmas, milline ühepartei valitsuselt ja diktatuurilt suju
vait, ilma suuremate, raskusteta muutus jälle demokraatlikuks vabariigiks.
Valimiste tulemused tolid sellised, et jätsid üleminekuaja valitsuse eesotsas
Adolfo Sureziga peaiMnistri toolile. Kuid uuel Hispaanial seisab ees veel
rida majanduslisi raskusi. Uus Hispaania taotleb ühinemist teiste vaba
Euroopa riikidega. Ta taotleb lütumist Euroopa ühisturu riikidega ja ka
NATO liikmeks astumist. Nüüd ei ole selleks enam poliitilisi takistusi. "
Parast 4l-he aastast vaheaega ja
ühe partei valitsust muutus möödu­nud
valimistega Hispaania jälle de­mokraatlikuks
riigiks demokraatli­kul
viisil .vaHtud parlamendi ja va­litsusega.
Uue parlamendi valimis­test
võttis osa 80% hääleõiguslikest
kodanikest. 25 miljonit hispaanlast
andsid oma hääled' neil valimistel
187-le parteile, Uue parlamendi es­maseks
ülesandeks on Hispaania uue
põhiseaduse vastuvõtmine, millega
kindlustatakse Hispaania kodanikele
demokraatlikud õigused. Sellega on
Hispaania välmis ühinema, teiste Eu­roopa
"demokraatlike riikidega. Vii­mased
valimised olid eestkätt suu­reks
poliitiliseks, võiduks Hispaania
kuningas Juän Carlosele ja tema-poolt
määratud peaministrile 44-ja
aastasele Adolfo Suarezile ning tema
demokraatliku uniooni tsentre . par-.
teile. See keskerakondlik parteide
koalitsioon ei-saanud küll absoluut­set
enamust valitud parlamendis,
kuid tal. ei ole raskusi liita endaga
veel' teisi väiksemaid gruppe, et olla
majoriteedis.
]iiiiiiiii!iiiiii!in^
© o
(Algus esiküljel)
Meie väike, aga vapper, sõjavägi
puhastas meie maa kiirelt idast sis­setunginud
vaenlasest. /.
Siis ründas aga. meid lõunast meie
teine ajalooline vaenlafie — balti pa­run
saksa. mundris, nn, raud-diviis.
Kindral Põdra käsu kohaselt „mao
pea peab maharaiutud saama" tor­masid
võitlusse ka sõdalased haigla­vooditest
ja Landesvehri väed hävi­tati
täielikult.
": Selle hiilgava ja täieliku võidu tä­histamiseks
hakati pühitsema võidu­püha
riikliku pühana 23. juunil, ot­sustava
Võnnu lahingu tegelikul kuu­päeval.
Meie Vabariigi valitsus otsustas
seda päeva riigipühana tähistada,
et see päev jääks pühaks ka meie
tulevastele põlvedele.
Nii peame ka jneie'seda püha tradit­siooni
pidama siin paguluses nii­kaua,
kui meie peame pühaks:oma
Kodumaad.
Venelastele, kes on osavamad aja­loo
võltsijad ^kogu maailmas, see
Eesti vaprate sõdalaste võit muidugi
ei meeldi ja meie ei üllatuks põrmu­gi,
kui ühel päeval venelased tõesta-
: vad, et.Võnnu lahingus Landeswehri
hävitajateks olid nemad.
' Pettus ja vale on ikka olnud vene­laste,
poolt tegelikult leiutatud, aa­tompommiks.
Soovitan kõigile luge­da
kolonel Komrovski poolt kirjuta­tud
teost.„Night never ending", kus
tõetruult . kirjutatakse, kuis Vene
kommunistid meelitasid. Poola oh­vitserid
Katõni masshaudadesse.
Pettuste ja valemeelitustegä on
venelane alati oma sihte ajanud.
Venelased on murdnud suurima ala­tusega
kõiki meie lepinguid. Venelas­telt
pole me muud saanud, kui häda
ja viletsust. Venelasega ei saa kuna­gi
ausat* kompromissi J Helsingi le-
. pinguid murti juba konverentsi ajal,
Kui keegi eestlasist peaks veel helli­tama
lootusi ausaks kokkuleppeks,
siis on tema peaga midagi viltu. Kui
-keegi asub koostööle oma vennatap-jaga,
siis langeb ta ise samale tase­mele.
Nii nagu ei unusta meie qende
jõhkrusi, nii ei unusta nemad ka
meid. Kui kodumaal meie vennad
kannatavad toore surve all, siis pea­me
meie siin vätial maal ^hoolitsema
vastusurve eest. / ^
Meie EKN tegevus on olnud edu­kas
ja meie koos teiste kannatavate
rahvastega, loodame õiguse võitu.
Peame kinni oma rahvuslikest tra­ditsioonidest,
sest traditsioonidest
ja kindlast usust tulevikku koos­neb
ühe rahva ajalugu.
24. juunil aktsia hind $5.21
145 King Street West, Süite 1900,
Toronto M5H 3M1 — tel. .364-1131
õhtul tel. 925-6812
Iga uus tellija aitab kaasa sisuka
male ajalehele,
Mõtelgem vaid juutidele ja Iisraeli
riigile. Eesti rahva vabaduse sümbo­liks
on Võidupüha. Vähese osavõtu
neist rahvuslikest pidupäevadest
• põhjustab heale oksale' jõudnud
kaasmaalase mugavus. Kui aga jälle
king pigistab ja elu eest tuleb või­delda,
siis on Eesti mees see, kes
annab, jälle -oma elu selle eest, et
teised võiksid vabalt elada.
Seda kõike arvesse, võttes on meie
pühaks kohuseks süüdata see tuli ka
meie inimeste eest kodumaal, sest
see on meie rahva vabaduse Süm­boolne
Võidutuli — kõigile eestlasile.
Seda tuld peab süütama igal aas­tal
ning peame rõhutama selle
tähtsust sedavõrd, et see südames­se
põleb ka meie kasvavale nooru­sele.'.
.'
Selle tulega põletatakse välja meie
kodumaalt ka see teine Eesti rahva
vaenlane, punane venelane, kellele
saab osaks siis Landesvvehri saatus.
. See tuli peab põlema kõigi eestlas­te,
nii vanade 'kui noorte, lüdametes.
Selle tulega võitleme taas vabaduse
kodumaale, . :
Lõppsõnas Toronto Eesti Õngitse­jate
ja Jahimeeste Seltsi esimees
."Ülo Villmäe. =
tänas aupeakonsul Ilmar Heinsood,
kes oma kohalviibimisega ja tervitu­sega
vääristas Võidupüha tähista­mist.
Ta tänas ka pidukõnelejat Au­gust
Jurssi.päevakohase kõne eest.
Hiljem, pimeduse tulekul, kogunes
hulgaliselt pidukülalisi lõkketule
ümber, kus /Meinhard Miinvee oma
akkordeoni ja meeldiva tenoriga sü­titas
ühislaule, milledest paljud olid
otse haruldased. Meinhard Niinveed
võib tõega nimetada Eesti rahva lau-lusalveks
siin paguluses. Kui Niinv.ee
käed väsisid, võttis Georg lital pilli
oma hoolde ja laul käis ikka edasi..
Pidu jätkus hiljem siseruumides
jalakeerutusega Georg Iltali orkest­ri
saatel.
Einelaud oli jahimeeste hoolikate
perenaiste valduses ja leidis külalis
te poolt ainult kiitust.
Teisele kohale tuli sotsialistlik .töö­lispartei
ja ainult paarkümmend
häält saanud, kommunistid plateeru-
•sid lõppu. Hoopis vähe ''hääli said ka
äärmised parempoolsed. Kui A. Süa-rezi
ja. tema uue Hispaania raskused
ei ole cellega veel ületatud, kuna tal
tuleb kiiresti läheneda'muule Euroo­pale,
sest Hispaania majändus halve­neb
üha. Hispaanial on' tihedad side­med
sõjalise koostöö alal USA-gä.
Hispaanias on USA merebaasid, len­nuväljad
«ja maabaasid. Nende baa­side'
olemasolu oh aiuele Hispaaniale,
kasulik, sest tal on kerge pääseda
selle tõttu NATO liikmeskonda jä
NATO'saab. Hispaaniaga omale uue
tugeva liitlase. Kuid Hispaania taot­leb
' ka- liitumist Euroopa ühisturu
maadega. Nüüd ei tohiks olla selleks
enam takistusi, sest Hispaania on
mahaküstutatud poliitiliselt mustast
nimekirjast. Arvatakse, et tihedam
seos muu Euroopaga aitab arendada
ka Hispaania demokraatiat.
Hispaanias tõusnud 30% võrra ja on
sellega'kõrgem' kogu Euroopas.
Inflatsiooni põhjustajaks on mui­dugi
ametiühingud, mida kontrolli­vad
sotsialistid ja kommunistid.
Need ei ole nõus tegema järelandmi­si
ja nõuavad, et ka jõukam kiht
peab loovutama. Kuid parempoolsed
on harjunud F. Franco ajal ja nad
ei ole valmis midagi loovutama. His­paanias
on praegu selle tõttu 1 mil
jon töötud. ' .
Peale selle levib terrorism. Terro­rismi
arendavad kommunistid,' kuid
seda harrastavad ka parempoolsed
ja endised. F. Franco pooldajad: Mui
dugi terroriseerivad ka baskid ja ca
taloonlased. Pärast F. Franco surma
on saanud terroristide kuulidest ju
ba. üle 60-ne inimese surma. Terro­rismi
soodustavad ka valitsuse am­nestiad
kuritegijatele, eriti poliitilis­tele
•. .vangidele^-' Baskid ja Catalonia
taotlevad, autonoomiat. Kuid ,neis
piirkondades. on rohkesti töÖstusi ja
sellepärast/ollakse.autonoomiaga et­tevaatlik.
; '•; ..';•'••
' Hispaanias on suur mõju sõjaväel
j?. .Hispaania sõjavägi tahab säilita­da"
Hispaania riigi ühtlust ja tervik­lust.
Kui legaliseeriti kommunistlik
partei Hispaanias, • siis/lahkusid mit­med
kõrgemad sõjaväelased protes­tiks
; :., '•••.•'•"; ' ;.;-:".'•
Kui keegi hakkab ringi vaatama
riikide järgi; kus rikutakse inimõi­gusi,
siis paistab Venemaa oma hõl-maalustega
välja kui elevant kana-kuudis.
Sellepärast on muidugi vaid
väikeseks manöövriks, kui esialgu
silmad pööratakse riikidele nagu Fi­lipiinid,
Lõuna-Korea ja isegi Iisrael.
Et huvi selles suhtes koondub Ve-
-nemaale, oli selge' kohe, kui 35 riigi
esindajad tulid kokku Belgradis eel­töödeks
sügisel kokku astuvaks kon­verentsiks,
kus tuleks vaatluse alla
iga riik üksjkult oma pattudega. Ol­di
muidugi arvamisel, et Venemaa
sellise konverentsi kavaga ei nõustu,
vaid soovib kontsentreeruda näiteks,
Euroopa julgeolu- ja mitmesuguste
kopstööküsimustele.
Kui nüüd venelased ootamatult
nõustusid ameeriklaste poolt suge­reeritava
inimõiguste läbikatsumise
kavaga igas üksikus riigis, siis lõo-:
mulikult ei tule arvata, et. nad nõus­tusid
endid laskma revideerida,:
Kindlasti on nendel valmis* selleko­hased
sõnalis-loogilised trikid, mil­lega
teiste otsekohesed väited võib
uimaseks lüüa. Peaks olema selge ju­ba
aastakümneid, et venelane ei saa­gi
teha järelandmisi, kui ta ei taha
ohustada tervet oma .süsteemi.
Võib-olla on osalt sellestki tingitud
kähku uue põhiseaduse ilmumine
„päikeselise stalinliku" asemele, kui­gi
ka see sisaldab kõik samased lu
badused sõnavabaduseks, koondti-mis
vabaduseks, demonstreerimisva-baduseks
jne. nagu kõik varemad
'•konstitutsioonid. Venes. Neid , vaba­dusi
aga võib teostada vaid kooskõ­las
„töötava rahva huvidega" ja.^sot­sialistliku
süsteemi tugevdamise"
eesmärgil. Seda äga, mis on töötava
rahva huvi jne.r dikteerib' kommu­nistlik
partei". Nõukogude ühiskonna
valitsev ja juhtiv võim ning poliitili­se
süsteemi süda on kommunistlik,
partei,1 mis eksisteerib rahvale ja
teenib rahvast (artikkel 6 uues vor­mis).
•_'••'._"•",.',•. '
Kui senini oli parteiaparatuur nii-.
öelda eraettevõte ametlike riiklike
asutuste kõrval, siis on Brezlmevi
asumisega presidendi kohale partei
võim ka igapidi legaliseeritud, nagu.
— ütleme — Ameerikaski.
Juba kümme aastat tagasi UNO-s
heaks kiidetud rahvusvaheline pakt
kodaniku- ja poliitiliste õiguste koh­ta
lubas, kitsendusi riikliku julgeole­ku,
avaliku korra, elanikkonna ter­vise,
moraali jne. huvides. Arvatavas­ti
venelased hakkavad tugevalt toe­tuma
iga riigi õigusele, määrata, mis
on vajalik tema julgeolekuks. Kül­lap
nad on end varustanud näidete­ga
samasuguse praktika jälgimises t
teistegi juures, esimesena USA-s, kus
siinsed „liberaalsed dissidendid" nei­le
ori kätte mänginud küllalt mater­jali.
• E / N . ' •
TRÄÄLIA KROONE
Adelaidels elunev tuntud heli­kunstnik
August Pruul saab 15. ok­toobril
70-aastaseks. Tema juubeli
tähistamiseks korraldab AES Nais-koor^
mille juhiks on ta abikaasa he­likunstnik
Meta Pruul, 26. novemb­ril
kohalikus Eesti Majas kontserdi,
mille vokaalne osa eranditult koos­neb
abielupaar Pruulide omaloomin­gust.
.\
. Teatavasti on nii August kui ka
Meta Pruul pühendunud viimastel,
aastatel, heliloomingule, . sisustades
sellega oma pensionipõlve. Heliloo­minguga
tegelesid nad. juba aastaid
tagasi,, kuid nüüd on see muutunud
eriti intensiivseks. -Nende loomingu
hulka kuuluvad nais- ning segakoori­laulud,
soolod, duetid ja kantaadid,
nii hästi ilmaliku kui ka vaimuliku
iseloomuga./ •
Mõlemad abielupooled - on andnud
suure panuse. Adelaide'^ eestlaste
Kuid: vaatamata heile -raskustele] kultuurilise elu sisustamisel. A'.
vaatab Hispaania optimistlikult tule-' Pruul on juhtinud aastaid segakoori
vikku. Hispaania- on kuningriik ja
kuningas aitab säilitada ühtlust ja
on stabiliseerivaks elemendiks His­paania
poliitilises elus. Vabadus on
avanud hispaanlastele uued perspek­tiivid,
kuid hispaanlastel tuleb- veel
palju õppida, kuidas seda ^vabadust
kasutada. ; ;••,•'"• / .': ':.
: AJK
Hispaanial tuli. pärast F. Franco
surma teha läbi raske proov, kuidas
taastada demokraatiat. Sellele olid
vastu sõjaväelased ja ka äärmised
parempoolsed ringkonnad. Kuid
nüüd on see ometi ilma suuremate
raskusteta õnnestunud. .
Kuid demokraatiaga koos ön His­paaniasse
saabunud teistest Euroo­pa
riikidest pornograafia. Ööklubi­des
tantsivad alasti tantsijannad.
Noored poisid ja tüdrukud kanna­vad
moodsat riietust, siniseid isune­ja
suitsetamine on noorte hulgas le­vinud.
F. Franco rezhiimi.ajal kasva­tati
noorust rangelt ja karskelt. Po­liitilised
äärmused, kommunistid ja
parempoolsed ektremistid on aktiiv­sed,
kuid nende mõju on siiski prae­gu
väga piiratud. Hispaanlased õp­pivad
ruttu nii demokraatia voorusi
ja ka pahesid. F. Franco rahvusliku
liikumise partei on kaotanud oma
populaarsuse.
Enamik poliitilisi'parteisid on võt­nud
parajuslaste liini. Isegi katoliku
kirik ori- teinud järelandmisi ja toe­tab
moodsat ühiskonda. Valitsuse
raskused on praegu siiski suured/
Kõige enne on vaja luua korda His­paania
majanduses. Majanduse alla­käik
algas juba 1974-dal aastal ja jät­kus
pidevalt. Hispaania eksport on
poole vähem, kui import. Väliškau
banduse puudujääk on 4,25 miljardit
. dollarit. Välisvaluuta reservid, on lan­genud
4,8 miljardi dollari võrra. Rii­gi
välisvõlgade koorem on tõusnud
4-ja aasta jooksul 12-ne miljardi dol­larile.
Osa kapitalist lahkus Hispaa­niast.
Kõige viimane välisinvestee:'
ring oli Fordi autotehasesse, 500 mil­jonit
dollarit ja tehas töötab suure
^koormatusega. Kuid inflatsioon on
välisministrile jes
peasekretärile
Eesti Vabariigi esindaja ühendrii­kides
peakonsul E. laakson saatis
koos pikema noodiga välisminister
Gyirus Vancele edasi ühes fotokoo­piatega
ja tõlgetega president K.
Pätsi kirjad, mis ta kätte hiljuti saa^
busid.
Ühtlasi saatis peakonsul E. Jaak-son
president K. Pätsi kaks kirja,
UNile märäatud kirja ja ta kirja
enda üldisest olukorrast/ UN'i pea­sekretärile
K. Waldheimile.
Kanada võttis vcistu veel
1000 Tshiili kommunisti
Valitsusotsustas kutsuda Tshiilist
veel Kanadasse - lisaks mitmele tu­handele
varem saabunuile 1000 Tshii­li
kommunisti, kellele ei meeldi prae­gune
sõjaväe valitsus. Tshiililased
teevad, siin Kanada maksumaksja
kulul läbi sageli mitmeaastased kee­le
ja muud kursused ja pannakse
eesõigustatud korras ametisse eest­kätt
valitsusasutistesse, nagu posti-teenistusse
ja mujale.
lõppes ilma et oleks töötasu suuren­damise
alal midagi nimetamisväär­set
saavutatud. See toimus arvata­vasti
hädaohtliku pretsedendi kartu­sel,
sest sõdurite eduka kasutamise
tulemusena selle streigi murdmiseks
võiks/-- arvata, et, valitsus võib ka
edaspidi võtta sama: abinõu tarvitu­sele.
Pealegi võis karta, et see võima­lus
avaldab streigihimulistele ameti­ühingutele
kainestavat mõju.
• Teiseks streigiks, mis kokku vari­ses
liiduvalitsuse kindla hoiaku tõt-tu,
oli lennuväljade liikluskontrolö-ride
üleliiduline streik, mis kuuluta­ti
välja esialgu, 12 tunniks ja mida
ähvardati pikendada määramata
ajaks. Valitsus teatas/streigi eel, et
kui see, kestab kauem ettenähtud' 12'
tunnist, siis viiakse kiires korras par­lamendis
läbi seaduseelnõu, mis an­nab
valitsusele / õiguse vallandada
'streikivad teenistujad. See ähvardus
mõjus, ja streikijad pöördusid tagasi
(Estonia — selection 11) Eestit puu­dutavaist
raamatuist. Selles on 70
pealkirja. Torkab silma kui palju on
ilmunud kordustrükke saksakeelseist
vanematest raamatutest baltimaade
kohta.
Arvestamata varem Inglismaal il­munud
nimekirju ön alates 1972. a.
Kanadas paljundatud nimekirjades
tublisti üle 300 pealkirja. Nimekirju
levib umbes 500; eksemplaris- ja. on
saadaval tasuta aadressil Northern
Publications, 37 Groveland Crescent
Don Mills, Ontario,- CanadaM3Ä 3G.4.
ja teotsenud' EELK Adelaide'i kogu
duses organistina, M. Pruul on juh­tinud
naiskoori ja esinenud kontser­tidel,
aktustel ja kirikus solistina.
Kõigil neil puhkudel tuli korduvalt
esitamisele nende Omalooming. Nen­de
kooride esinemised kaunistasid
eesti aktuseid ja kontserte lugema­tuil
kordadel. '
Nad on andnud oma märkimis­väärse
panuse ka< osariigi .kultuur-,
ellu, esinedes austraalia avalikkuse
ees oma kooridega ja lavastades
gümnaasiumi muusikaõpetajaina
oopereid, kus eduga esinesid nende
õpilased.. A. Pruul on juhatanud
kauemat aega pealegi, veel austraalia
meeskoori „Örpheus". Meta Pruul on
esinenud arvukail kördil solistina
raadios, ja kuninganna eeiviimase
külaskäigu puhul korraldatud vaba­õhu
kontserdil juhatas mitmesse tu­handesse
ulatuvat, gümnaasiumi-naisõpilaste
koori.
STREIKIDE NUHTLUS
Austraalia läbib jällegi streikide
perioodi. Kõige halvemaks neist oli
äsjalõppenud bensiiniveo tankautode
juhtide streik Melbourne'is, mis kes­tis
13 päeva ja kutsus- esile kaootili­se
olukorra nii selles linnas kui ka
terves Viktooria osariigis. Arvuliselt
streikijaid ei olnud kuigi palju, kõi­gest
300 inimese ümber, kuid neist
ripub ära kõikide nende mitmekülg­sete
elualade funktsioneerimine, mis
olenevad bensiinist, eelkõige aga liik­lus.
Viimane igatahes jäi peaaegu
seisma. ;
Streigi põhjus näis olevat poliitili­ne,
kuigi selle ettekäändeks olid kõr-gemä
töötasu nõuded. See oli nähta­vasti
mõeldud ühelt poolt protestina'
liiduvalitsusQ poolt parlamendile
esitatava seaduseelnõu vastu, mille­ga
suurt karistuste ähvardustel püü­takse
panna piir vastutustundetu ise­loomuga
streikidele, teiselt poolt aga
selleks, et ruineerida valitsuse kava
külmutada kolmeks kuuks kõigi as­jaosaliste
kokkuleppel palgad ja hin­nad
praegusel tasemel,; millise kava­ga
nõustusid kõik väi j a arvatud vaid
pahempoolsed ametiühingud.
Talumatus olukorras, mida tekitas,
streik, .teatas liiduvalitsus, et ta on
valmis rakendama streikivate. auto­juhtide
asendamiseks sõdureid, kui
Viktooria • osariigi valitsus avaldab
selleks soovi. - .Nähtavasti ei \ oldud
kaugel selle kava. tegelikust ellura­kendamisest,
sest streik, jalamaid
Selgituseks olgu. siin öeldud; et
liikluskontrolörid' nõudsid 36% ker­gendust
oma töötasule, mis on eel­miste
streikide tulemusena juba nii­gi
; ebamõistlikult, kõrged. Taoliste
pälganõuetega aga soovitakse ruinee­rida
majandus ja. esile kutsuda ka­pitalistliku
korra kokkuvarisemist.
PÕLETAJA KOHTU ALL
Teatavasti leidis möödunud aasta
lõpul Austraalia mereväe õhubäasi
angaarides Nowras tulekahju, kus
hävines 12 Grumman Tracker tülil i
allveelaeva jälitüslennukit.
Kahtlusalusena arreteeriti 19-aas-tane
madrus, kes vastupuiklematult
võttis süüdistuse omaks.
Neil päevil toimus Sydneys sõja­laeva
„Penguin", pardal mereväe sõ­jakohus,
kus habemesse kasvanud
kaebealune oli'oma teo -eest vastust
andmas.
Eeluurimisel seletas süüalune, ei­ta
pääsis angaaridesse seeläbi, et
avas peasissekäigu ukse harjavarre
abil, milline avamise võimalus oli
baasis üldiselt teada. Tema esialg­seks'kavatsuseks
olevat olnud kinni­tada
lennukite külge paberilipakaid
hoiatava tekstiga, et kõigil olnuks
selge/kui kerge on angaari /pääseda
selleks mitteõigustatud isikutel.
Sees olles aga läks tal pea segi ja
tal .tekkis soov angaar maha põle--
tada. . ;:./:••"'.
Ta hoidis' end mõni aeg peidus lä-hedalolevas
võsas, hiljem tulles'-sealt
välja ning võttes osa kustutustöö­dest.
• /''"';••"•.•: -./:"
Kohtus võttis kaebealune küll
omaks, et ta pani angaari põlema ia
põhjustas 12 lennuki hävitamist,
kuid süüdi ennast ei tunnistanud
põhjusel, et oli oma teo kordasaat­misel
vaimusegaduse olukorras.
Kohus võttis ta väite omaks ja ot­sustas
panna ta luku taha „until the
pleasure of the Governor-General is
known", s.o. nii kauaks, kui kindral-küberner
peab seda vajalikuks, teis-,
te sõnadega määramata ajaks.
Õnnekombel Austraalia valitsus
sai osta mahapõlenud lennukite ase­mel
vastava arvu sama tüüpi pr lii­gitud-
lennukeid USA-st, nii et ranna­kaitse
alal- tekkinud lünk on nüüd
täidetud.
L. Trett
lugejad, ärge unustage oma
sör4-adeIe soovitamast
;/MMEIEELU"
•
Etno]
Ene
Kaur!
Pidevi
bade
Kreei
Et Talil
kaks bi
nesid bi
nima tel
A. Oilh
Talli
Võis koi
tütarlas
Sama v(
Etnogl
ruumis,
japanekj
muLiseui
meie kõi
võõrsil
pärast,
mingu lo'
Jä Ende!
Cömmorj
võidetu dl
t ee cl ega.
Teislci
jaiks
kes es,inj
Canadiail
Rossini
ias". Sai
vaid koi
ooperikofl
Kerson
ris kiilasi
Meksikl
Mexico
•instituudi
tüli jt.
das, andi
meid kau
des vaau
keelt, sek
• • ies. Üllali
"ülikoolis
keele pn
.nud appi
hispaania
hea. Leid
- Jälgides
seal mai
Paviljon
mait jaol
piinide, ii