Meie Elu = Our life, May 13, 1977

              REEDEL, 13. MAIL - FRŠDAY, MÄY 13 ,^eie ,Bu" oir. 19 (1422) 1977
Balti Uit eestlast®
iuhtimisele
M. Toomes emadepäeval aktusekõ-net
pidamas. Foto — 0. Haamer
Emadepäeval esitati Ilme Ivaridi lastenäidend» Ees — Maipornikas (Jan
Hopp) ja Lepalind (linda Silm). Taga — lilled. Foto — 0. Haamer
IENDÜSK00LIEMÄDIPÄI
Toröeto emadepäevade sarjas oli
E S . Täienduskooli poolt korralda­tud
emadepäev üks suuremaid ja sä­ravamaid,
õige, vara pühapäeva, 8.
mai hommikul oli Eesti Majas juba
koolijuhataja paari abilisega, kes
korraldasid kulisse, seadsid . lava,
asetasid toole ja tegid viimaseid har­jutusi
lastega. Kui eesriie külaliste­le
avanes, ilutses laval kütkestav ke-vadpilt,
milles keset rohelust õilmit-sesid
õunapuu õied.
Publikut tervitas koolijuhataja
juhtmõttega; „Lilled, mis kinnitati,
emadele rinda, sümboliseerivad las­te
armastust emale. Niikaua kui kes­tab
meie ühiskonnas lillekinnitamise
komme eesti emale, niikaua püsib ka
meie emakeel..." . .
. Lydia Aruvalla ja Leena Norheimi
juhatusel laulis õpilaskoor „Einale",
„Kevadel" jä „Isamaa hiilgava pin-nalta".
Laulud kõlasid kaunilt, sõnad
olid lastel peas ja diktsioon selge,
puhus. II klassi õpilased deklamee-risid
kooris „Ema, Emakene". Endla
Rüdmiku juhatusel. iNad tõendasid,
et kui mul on päris paha, mul on
sind siis nii väga1 vaja — lubadusega:
palju parem olla tahan.ma. Kindlalt
ja armsalt kandis ette oma laulu
„Kui mul oleks linnu^iib" I kl. õpi­lane
Rita Lees. ,>E-ma! sülle" dekla-meerisid
tarmukalt I kl. õpilased L i i
sa Kaid, Välja Reinsalu, Peeter Roo
se, Ingrid Kängsepp ja^ Särina Ves
terbloom. Kolme viiulisoologa esines
Särina Vesterblom. Loodame temast
tõusvat „tähte". , .) •
Aktusekõnes Merike Toomes ütles,
see au, et just teda kutsuti kõnelema
emadepäeva aktusele, osaliselt kuu­lub
tema emale, sest ema on talle
eesti keelt õpetanud, teed eesti ühis­konda
näidanud, eesti kooli saatnud
; ning hoole ja armastusega valvanud,
et noor "Merike ikka eesti elust, osa
võtaks. Analüüsides inimese eluraa-xnatut,
ütles Merike Toomes, selles
raamatus kirjutavad inimese vane-
;" mad koos sõpradega ja teistega, kel­lega
elus kokku puudutakse. Neid
lehekülgi sirvides selgub, et üheski
teises inimeses ei ole peidus meie
heaks nii palju kui emsis. Emas jät­kub
tuge, hoolt ja armastust seni
kuni ta elab. ; -
Eesti ema on eesti noorte eluraa-matusse
- kirjutanud- palju ilusaid
jutte. Ta räägib ühest maast seal­pool
Läänemerd; kus vanaisa meile
kätte aitas võita vabaduse. Seal näe­me
kodu, kus enne päikesetõusu isa
töötas . kuldkollasel rukkipõllulja
ema hoolel valmis õunaaed ja akna
.all lillepeenar. See maa on nii ilus,
et kõik, kes seal on elanud, sinna ta­gasi-
igatsevad.
Meie teame, et maailmas on vähe
rahvaid, kes võivad uhkustada selle-
.. ga, et nad on sõja võitnud Nõukogu­de
Liiduga ja sellega endale .ka ise­seisvuse.
Üks.neist on Eesti. Sellest
maast on üle käinud, mitmed võõrad
võimud/asa armastanud; on teda ai-mistletult
liblikana Anne Käärid,
laulis ja deklameeris meeldivalt lin-nuemana
õpilane Rutt Küng ning jul­gelt
lõõritavad linnupojad olid: Rii­na
Kindlam, Heikki Sillaste, Andres
Nurm ja Andrus Küng.
Shoti rahvatantsuks vahetas omad
eesti rahvariided shoti rähvariietega
II kl. õpilane Moira Kurm. Tema
shotlännast ema oli Moirale selle
tantsu hästi selgeks õpetanud.
III kl. õpilasele Peeter Sõrrale
juhtus emadepäeva eelõhtul õnne­tus.
i(Popsikali" pulk vigastas ham­baid
ja suulage nii, et ema pidi Peet­ri
arsti juurde viima. Sellest hooli­mata,
et suulagi valutas deklameeris
kohusetundlik poiss kenasti „Ema,
võta põlvele!"
. Virtuooslikult võimles lindiga õpi­lane
Liisa Vähi, pälvides publiku kii­tust,
tuntud tantsijad Anne Käärid,
Erika Niit j a meister Kai Käärid esi
tasid pantomiim* „Emale". Huumori
küllane pantomiin ütles liigutuste ja
muusikaga, et noorte mõjul tärkab
vanaemaski nooruslikkus ja: tantsu
tahe. Hästi, kõlavalt laulsid II, III jä
IV'klassi tütarlapsed viisikaid ke-vadlaule.'
" Rahvatantsud tubli Merike Toome-se
juhatusel olid nauditavad. Pilli­meheks
oli Peeter Jeeger ja tantsi­jateks
Mait Äinsaar, Pia Kori, Ur­mas
Kori, Karin Meipoom, Juta Met­sala,
Kristiina Neps, Linda Paju, Leo
Saagi ja Toomas Säägi.
'. Ilme - Ivandi näidendis „Kingitus
Baiti Liidu koosoleku avas möödu­nud
nädala kolmapäeval tervituste­ga
Leedu ühiskond Kanadas esi­mees
J . R. Simanavicius, kes märkis,
et liit avaldas möödunud aastal i n .
tensiivset tegevust. Viidi läbi tradit­siooniline
Balti küüditamisaasta^
päev 15. juunil 1976. a. Leedu majas.
Toimus kolme rahva ühine töökoos­olek
möödunud sügisel Leedu majas,
kus kõnelejaks olid Jüri Symko, Uk­raina
föderatsiooni esimees ja Vera
Yuzik. Sellele järgneval inimõiguse
päeval Toronto koolivalitsuse hoones
252 Bloor St. kõneles senaator Paul
Yuzik. Suremaks ja õnnestunumaks
ürituseks oli Balti õhtu korraldami­ne
Parlamendimäel märtsikuul. On­tario
Science . Centres toimus - veel:
Balti näitus. Balti Liidu algatusel toi­musid
mitmed nn. seitsme rahva
esindajate koosolekud Ida-Euroopa
ühiste probleemide lahendamiseks.
Koguti, materjale Helsingi järelkon-verentsi
jaoks Belgradis jne. Kuula­ti
ära liidu osakondade ülevaated Ot­tawa
osakonnast jne. Balti Naiste
nõukogu aruanne. Laekur V. Raiend
esitas rahalise aruande ja •esitati re­visjonikomisjon
protokoll.. Järgnes
elav sõnavõtmine. Selgus, et möödu­nud
sügisel kolme Balti rahva ühi­sel
töökosolekul valitud laimu vastu
võitlemise komitee (Antydefamation
League). ei ole veel tegevusse astu­nud.
Sinna pidi kuuluma üks jurist
igast kolmest Balti rahvast, kuid ju­ristide
kutsumiseks puudus raha.
Leiti, et Kirikute Maailmatut võitleb
küll vägivalja vastu Aafrikas, kuid ei
sekku kunagi N, Liidu impeeriumis
toimuva vägivalla ja terrori hukka
mõistmiseks.
Eelseisvaks kaheks aastaks jaks;
presideerimine Balti Liidus eestlaste
kätte. Uueks. Balti Liidu esimeheks
valiti L. Leivat,- abiesimeheks A, Ti-nits,.
sekretäriks E. Altösaar ja re­visjonikomisjoni
A. Kala. Lätipool-seks
abiesimeheks on L. Lukss jä Jee-dulastest
abiesimeheks J. R. Sima­navicius.
Balti naiste nõukogu esi­naiseks
valiti Henny Aru ja. L. Leivat
esitas uue töökava, kus esikohal
küüditamispäeva tähistamine, 'koos­töö
Balti Maailmaliiduga USA-s, kus
ka presideerimine eestlaste käes,
Belgradi konverentsiks materjalide
kogumine, Balti õhtu ettevalmistus-jne.
.,; .
«Meie Elu"
aiioiiiiiiiiiiiiiiiniil
1. rida vasakult: Anneli Järvel, Ena Meriörg, Tiina Tamm, Aimi Ilves, Ava Kiilaspea, Lea Vares. 2. rida: Eda
Ader, Leena Vaikla, Ingrid Birk, Ann Aug, Susan Silma, Ene Tombak. 3. rida: Epp Ots, Linda Kukk, Aili Kivi,
Tiina Toop, Ingrid Piil, Linda Turu. 4. rida: Ellen Heine, Ingrid Sepp, Kristiina Meipoom, triinalVIölder, Tiina
Pajos, Helle Ehvert. 5. rida: Tiiu Vaikla, Indrek Koop, Mihkel Tombak, Robert Kivi, Robert Wessmann, Mark
Saar. 6-rida: Tormi Jogeda, Toomas"Raja, Mark Kass, Ma>k Kann.
Rubergife kunsti
oli" palju sädelevust. Seal esinesid
läikivas sinisvariatsioonides kostüü­mides,
vihmapiisad, täpilised lepa^
triinud, lepalind, maipõrnikäs ja lil­led,
sinililled,ülased, kullerkupud ja
jaanililled. Tegelased olid:' Vivian
Oder, Ellen Valter, Tuula Hopp, Lin­da
Kolli, Karin Meipoom, Linda
nult omad.. Õpetuseks ütleb' eesti Makk, Linda Silma,; Jan Hopp; Kalli
-ma, et kulla ja ehete asemel on pah
ju tähtsam teadmine, et elus .saab
edasi ikkagi ainult enese löö ja vae-vagal
Meil ei ole praegu vaba Eestit,
aga kui selle tagasi saamiseks1 tuleb
veelkord-võidelda, siis on see maa
seda väärt, et tema eest võideldakse.
Iga töö, mille sihiks on meie maa va­baduse
taastamine, on auväärt.
Meie noored ei saa seda maad lu­geda
oma sünnimaaks, aga kui mee­nutame
ema poolt räägitud jutte te­kib.
ka meis. kodulunne. Me teame,
kus on meie esivanemate elujuufed
ja selle kaudu saame ka teada, kus
on meie endi elujuured. Eesti ema
on meile annud identsuse alates sün­dimisest.:
Mõttes ulatame eesti emale kõige
rõõmu, mure ja vaeva eest mida ta
on meie -kasvatades näinud, kimou-kesi
sinililli j-a ülaseid, mis köidetud
musta paelaga. Kiljutagu sinililled
jagatud, rõõmuhetki; must pael. mu­resid
ja Vaeva, ülased ilusaid helgeid
lootusi-ja soove!
Peale meeldivat( aktusekõnet kõ­las
traditsiooniline ühislaul „£ma-
:' SÜda".-' /j; .
Etteastes LKevade idüll" tantsis vii-
Hubel,. Tiina Hubel, Karin Jürman,
Ingrid Jünnah, Kristi Liidig, Seliiia
Reiman; Liisa Vähi, Cindy Härm,
Anita .Kivi, Ingi-Mai Loorand, Lisa
Lambur,. Moira Kurm, Linda Nor-heim.
Näidendit juhatas koolijuha­taja
E. Ründva, tantse, õpetas L. Lui­de
ja kaunid kostüümid valmistas
pr. Loorand. Näidendit) ; tais kevad-värskust
ja liiklust, oli mõnus vaa­data/.
Lõppsõna aktusele, mis oli pühen­datud
eesti emale, eesti kodule ja
isamaale ütles H. Lupp.
H. Lupp ütles, südamest tänu ema­dele
ja vanaemadele ning ühtlasi
tunnustati emadepäeva ettevalmista­jaid
'ja.aktusekõrielejat lillekimpude
ja.aplausiga. Kiitust, ja lil.lekimpe ja­gati
Merike Toomesele, Ilme Ivandi-le,
Enn Rünclvale. Lüdvig Luidele,
Lydia Aruvallale, Kai Kääridile, pr.
Loo ranna Ic j.a nr. Kurm iie. Hästi
tehtud! '
Hans. Lupp teatas koosolijatel.e ka
peaminister Davise teadet ja luba­dust
anda rahvusgruppide koolidele
moraalset j-a majanduslikku toetust,
mis kergendab tunduvalt meie kooli­tööd.
Ka mainis koolikomitee esi-
. 30. aprillist kuni 1. maini toimus
Montrealis Jaani, kirikui seltskondli­kus
saalis. Endel Rubergi kunstinäi­tus,
millest seekord oli kujunenud
perekondlik sündmus, kuna Endel
Rubergiga koos esinesid arhitektuuri
õppivad Ingrid ja Kalev Ruberg.
Ingrid ja Kalev Rubergitelt oli
kokku 10 akvarelli, tushi, pliiatsi ja
segatehnikat. Endel Rubergilt aga 31
akvarelli külmetus tehnikas ning 11
loomingut nahal; tema osakond oli.
näitusel teravmeelselt ära märgitud
Henn Arvo osava käega loodud kari­katuuriga
Endel Ruberg'ile iseloo­mustavas
poosis ning näoilmes.
Akvarellide külmutustehnikas, mil­le
loojaks Endel Ruberg ise, hakkas
eriti silma „Jaaniöö muinasjutt" kus
suveöö motivile oli külmutustehnika
juurde loonud harukordse peenfili-graanina
vimistletüd sõnajalgu, mee­nutades
midagi taolist mis meile kõi­gile
on hästi tuntud talvel jäälillede­na
külmunud aknail.
Nahaloomingute alal ei näi Ende]..
Rubergi l kunagi tulevat puudus nä­gemuslikkusest
ning sümboolsusest.
Tema loomingud on alati sügava­mõttelised,
millede lahendusist aru­saamiseks
Tähieb vaja kunstniku en­da
selgitamist; Näitusel oli seekord
mõjuvamaiks nahalbominguks „Kit-sad
ja laiad teed" — jalgradadest
kolme risti juure üles Kolgata mäe-le.
r .• "
_Saalitäiest kunstiloomingu viiiia-panekuist
kujunes Montreali selle­kevadine
nauditavaim ning elamus­rohkeim
kunstiline suursündmus.
: ; . . •'• • -S.
T©r®M@ Eesti! MdekJybi
Osavõtt esimesest 'turniirist oli
elav. Rõõmustav, oli näha Uno We-singi't
üle pika aja.
Tulemused: 1. Uno Wesingi .5 p_
2. Ingvar Liitoja. 3 p.. 3—4. Endel
"Talve, ja Boris Bockfeldt .3; p.,' 5-_6
Jaak Järve ja H. Loorits 2 p. 7. Hii-iar
Pintson 1 p.
Noorim • osavõtja oli 10 'a.Vvana
Andres'Loorits. :
mees, ?t praegu .on taotlemisel ,.q-e-!
diti" nõudmine eesti keelele meie 1
keskkooli lõpetajatele, mis soodus-'I C U ! ''
tab.eesti'keskööli lõpetajail astumist
ülikooli. ; • : ;
Toronto Eesti Keskkooli lõpuaktus peeti möödunud reede õhtul. Kella seitsmeks oli Eesti Maja suur saal
tulvil lastevanemaid ja õpilasi. Sissejuhatavas sõnavõtus kooli juhataja Edgar Marten juhtis tähelepanu kooli
omapärasusele — kool on vabatahtlik. Ta kriipsutas alla nii õpilaste, kui ka lastevanemate suurt enese •— sun­dimist
ja tahet (aplaus) ja tänas õpilasi ja õpetajaid tehtud töö ja hea koostöö eest, soovides jõudu ja jätkuvat
huvi edaspidiseks. /
Kooli naiskoor Lydia Afuvald'i ju­hatusel
esitas kolm laulu, v
Aktusekõnes Anne Tüll asetas kü­simuse:
kas kanda edasi oma kul­tuuri
või assimileeruda. Vastus mui­dugi
„ ja" esimese kasuks. Kui esi­vanemad
olid võimelised oma kul­tuuri
alalhoidma 700 aastat ja meie
isad ja vanaisad,kaitsesid meid idast
tulnud vaenlase vastu, siis peame
näitama, et ka meie oleme võimeli­sed
oma kultuuri säilitama. Muidugi
ei tohi kultuuri säilitamine muutu­da
ainult sõnakõlksuks. Tähtis on
generatsioonidevaheline koostöö, mis
nõuab taktitunnet ja õiget käsitle­mist.
Aktusekõneleja soovitas noor­tele
omavahel rääkida eesti keelt, ei
arendada keeleoskust', võtta osa. üli­kooli
juures eesti keele kursusest j.a
lõpuks soovitas kõigile külma pead
ja sooja südant, lõpetades sõnadega
„ head õnne õige tee leidmiseks eest­luse
.eluradadel".
. Kõnele järgnes kauakestev aplaus,
miile järele kooli juhataja, andis kõ­nelejale
üle tänutäheks' „Hanno
Kompusse — Ivustutamata nälg- küns-t'i
järeie.". • " .
.. Koolijuhataja kutsus välja tähestik
ku järjekorras käesoleva lennu lõpe­tajad,
andes üle keskkooli lõputun­nistuse
ja algkooli juhataja ja IILb
kl. juh. 'Henn Ründva pani igale lõ­petajale
• sõrme Eesti'.. -Ühispanga;
poolt' kingitud lõpusõrrnuse. Sama­suguse
sõrmuse on kinkinud pank
ka kõigile teistele lõpetajatele;,, ala­tes
esimesest lennust.
Toronto Eesti Keskkooli :XI,' len­nu
lõpetajad'1977. a.: •:- ;
• Eda. Ader, Ann Aug, Ingrid Birk,
Helle Ehvert, Ellen' Heine, Aimi Il­ves,
Annely Järvel (cum laude), Tor­mi
Jõgeva (cum laude), Mark Kann,
Mark Kass, Ava Kiilaspea (cum lau­de).
Aili Merike Kivi (cum iaude),
Robert : Kivi- (curn laude), - Indrek
•.Koon; Linda. Kukk; (Cum laude),;
Kristina Meipoom (cum laude), Ena
Meriorg. Triina. Mölder, Epp; Ots
(cumlaude). Tiina Pajast Ingrid Piil
.[aim.• laude), 'Toomas; Raia, Mark.
SnarfIngrid Sepp, Susah Siima (cum
iaude).' Tiina Tamm/ Ene Tombak
aude), -Mihkel Tombak (cum
Tiina Toop, Linda Turu, Lee­na
Vaikla, Tiiu Vaikla;.(cum laude),
Esimesena sai keskkooli lõputunnistuse ja koolijuhataja E. Marieni käe­pigistuse
Eda Ader. H. Ründva — algkooli ja III b kl. juhataja andis üle
Eesti Ühispanga poolt kingitud lõpusõrrnuse. Foto — 0. Haamer
tase Keskkooli- kursuse lõpetanud, lale (cum laude).;
laude
. Täienduskooli emadepäev - lõppe*
meie rahvushümniga. •• .
'Lea Vares ja Rpberi:Ves;smann.\ '/
1976; 77 .õppeaastal', oli õpilaste arv
;• Keskkoolis. 103. Kokku on koimeaas-
245 õpilast
- 1976/77 õppeaastal oli Keskkoolil
8 klassikomplekti 12 õpetajaga: Ed­gar
Marten — keskkooli ja H-b kl.
juhataja, Lydia Aruvald'— lauluõpe­taja.
Endla Komi — 11-a kl. juhata­ja,
Allan Liik — abiõppejõud rahva­tantsu,
alal, Ene Lüdig — I kl. juha­taja,
Leida Marley —; koolide sekre­tär,
Aino Müllerbeck — Il-b kl. ju­hata,
Henn Ründva — algkooli- ja
Ill-b kl. juhataja, Ants Saar — rah­vatantsu
õpetaja, Anne Tüll —• abi­õppejõud
'rahvatantsu alal, Ellen
Tüll — abiõppejõud rahvatantsu
alal, Hugo Valter — rahvatantsu
õpetaja. .
Toronto Eesti Keskkooli XI lennu
pfeemiafondi tegid annetusi: Eest­laste
Kesknõukogu Kanadas, Toron­to
Eesti Ühispank, Toronto Eesti
Selts, korp! Roialia, Eesti korporat­sioonide
Li i l . Eesti Üliõpi 1 as te Sel 1 s,
Eesti Rahvuslaste Kogu Kanadas,
Eesti Spordiselts „Kalev" ja Elsa
Veliner.' v.'.';
Preemiafondist• lõpetajatele anta­vate
; preemiate'suuruse jä jaotuse
määras kindlaks keskkoli õppenõu-kagu.
oma otsusega 29. aprillil. '
'Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
preemiaümbrikud andis esimehe, Ü.
Petersoo eest. üle Hans Lupp Annele
J arvel iie .(cum. laude) ja Tiiu Vaik-.
Toronto Eesti Ühispanga;preemia­ümbrikud
andis üle esimees V. Erne-;
saks. cum laude lõpetanud Ingrid
Piillle, Ava Kiilaspeale, Epp Otsale'
ja Kristina Meipoomlle. . y
Susan Silma, Tormi Jõgeva, Ro­bert'Kivi
ja Linda Kukk (kõik cum.
laude) said Toronto Eesti Seltsi pree­mia
esimehelt. Valdeko Poolsaarelt.
Korp! Rotalia esimees Alar Põld-ma
andis preemiaümbrikud Ene
Tombak'ile , (cum laude), ' Mihkel
Tombak^eKcum/laude),. Aili Merike
Kivi 'le (cum laude) ja Helle ••Ehvert-
'iie. ;
Eesti; Korporatsioonide Liidu esi­mehe
Rein Pajopest andis preemia­ümbrikud
üle Hans Lupp Linda Tu­rule,
Leena Vaikla'ie, Tiina Mulder­ule
ja Ena Meriorg'iie. './ .
Eesti 'Üliõpilaste Seltsi preemia
said Aimi Ilves; Tiina Toop, Ann Aug;
ja Ingrid Birk.; Üleandjaks Jaak fci--,
viku eest- Erik, Altõsaar. .'• .":";
•: Rahvuslaste Kogu; Kanadas pree­miaümbrikud
andis H. Lupp; Eda:
Ader'ile( Ellen Heine'le, Mark;Kann-;
'iie ja Mark Kass'ile.
Riki Rassi poolt anti üle preemia­ümbrikud
Eesti: Spordiselts .Kalev-
•ilt": Indrek;Koop'ile,'Tiina Pajos'ele:.
Toomas Rajale ja Mark Saarele.,
(Järg lk. 5)/
• a
AkUm
Mi
-li
I Spordis
ina on Mk
fsemaid
1 nud 195!
| vaatamata
I eesti keel
| kodus xi
l nud eesti I
lYork üUl
» • • - ' '
Salaks füü^
| SS . J fo
r. harrastusi
= ujumine
|na. „KaIei
fdude ja sl
1 võtnud sa
| ja Rootsi]
= tega rahvj
Iris. Selles
s leedu, un,
1 skaudid
I ühtekuuld
tm I
| pinnal S|
I elamuseks
| j a rahvas!
| eesti skaij
| suse kod«
= ilmsel Jan
? Küsinui
| rahva tuj
l maks jooi
i selleks on
fgev rahvü
i teistest n
| poolelt. T
I esimeses
| ka nad lase
" eestlaskon
1 ja arutlu
| üle. Tihti
^nisatsioon
• = vad eritei
§ haselt. Se
| Eelolev
| töörikas.
| ganisatsio
| Trent ülil
= korralda j;
imistataks
š kultuurial
1 Juhte väli
štavat ette
1 Kanadas.
| Martini
ilisvõitlusl
| rohkeni n
1 Rahvus
I Martin"'Jc
ca
a ja sellisel
| leemi Toi
m
lliiliiiitli:i;ni;i; ;i
EEST)
UN
Toronto I
Oleme koli
26/
Sisse
Ko
Sõbral i
Egiptla
Zaires ••
Sissetungi
•kasul avac
Lisaks mai
lenduriteJe
nud oma
Mobutüle
banud kc
diktaator
Mob.utu oi
Elsa Vcr;
Sepp.Tiii1:
bert \'e^-
Lõpn^Oi;
nemaid ;
suure pai;i
le^õp.etajir
Lõpuks 1
tasid kaasc
kule, eri
Anne Tü!:i