Meie Elu = Our life, February 3, 1978

              ^•6 REEDEL, 3. VEEBRUARIL - W0ÄY,; ,,Meie EIu^'mS(l^^ im
ii
LAHKUMINE,, • ,.; / ' S A A B U M I N E : .
3 nn Tl Y n n pTrt
. ' . 20. JUUNI ' . . ' l 3 . JUULI :
TORONTOST • 21. JUUNI ^ 20. JUULI
11. J U U L F V : • 9. AUGUST
2. AUGUST,' . . 2 3 . A U G U S T -
•13. JUUNI • ' 3. AUGUST:
VANCOUVERIST 21. JUUNI : 18. JUULI
6. JUULI 27. JUULI
mm iiininnm
K E S T V U S
• : ^VIIMANE
RESERVATSIOONI
PÄEV;.;
.. HIND
23: PÄEVA . 5.,;MAI $474.00
29 PÄEVA: :.:5.':,MAr . : $474.00
.29..PÄEVA • ; : 26.,MAI • 1474.00
21 PÄEVA • ,v,, : 16. JUUNI; $474.00
51 PÄEVA:'
27.PÄEVA:^ .
•21 PÄEVA . . :
''r.;''28, ..APRILL •
. '^.S.-MAI : • •
. • . :-19..-MAI :
§488.00
$488.00
$502.00
Selle aasta 18. veebruaril toirsiüb
,,Kungla" rahvatantsu rühmal mit­mekesine
esinemine §ir John A. Mac-
Donald'i keskkooli aulas. Tänavune
üritus kujuneb eriti meeldejäävaks,
kuna külalismhmanä esineb rahva­tantsu
rühm „Saarevikat" New Yor­gist
Mart TeedJa juhtimisel. Lisaks
„Kungla" hoogsale ja paeluvale la­vastusele
I „Rabaküla poiste ehal­käik''
esitab Nevvj Yorgi rühm tore­da
ettekande „Vastlapäeva pidu".
Külalisesinejad.— New Yorgi Ees­li
Rahvatantsu Rühm '„Saarevikat —
on viimaste (aastate jooksul eriti
scure tähelepanu osaliseks saanud.
Sv*sii rahvatantsu on New Yorgis
Ir.irrastatud üle neljakümne aasta,
juures viimase kahekümne viie
ay.sia jooksul- on j New.'Yorgi Eesti
Haridusseltsi ,|uures tegutsenud pea­aegu
pidevcilt rahvatantsu ring. Prae­gune?
rühm .„Saarevikat'^;sai alguse:
Marga : Antö-Raitdsepa . juhtimisel
X^ig tegutseb juba mitu viimast aas-:
tr i; Alari Teedla juhtimisel. Saare-vikar'
on kujunenud üheks suure­maks
jav paremaks/rahvatantsu rülv
Jriife;?õhja4meer|ka mandril. ^Saa­re
v i l ^ a i r : esinemist! nautisid kõik
ne on ta selles.suhtesv et;tem%
dest on läbi käinud mitukümmend:
instruktorit ja sadu ning sadu noori
ning rühm on pidevalt kasvanud ja
arenenud. „Kunglä" on instruktorite
ning juhatuseliikmete pealekasvu pi-"
devalt arendanud igasügiseste tree­ninglaagritega
Kotkajärvel.
Trenti ülikoolis toimunud organi­satsioonide
seminaril: oli „Kungla"
kõikidest organisatsioonidest kõige
paremini esindatud,: saates sinna
kümmekond osavõtjat ja nüüd Noor­te
Aastal on „Küngla" jälle agaralt
tegevuses. : .
Selle aasta ürituse„Rabaküla pois-.'
te ehalkäik" käsikiri, koreograafia ja.
muusika on Toomas Metsala koosta-:'
tud ning lavapilt on Ain Allaselt.
Esinemist. saadab •jõuline rahvapil­lide
orkester ja kaunistab laüluan^
sambel, Ilo Maimetsa juhtimisel.
Etendus algab armulooga külatäna­val
sada aastat tagasi. Lokulöoja
kutsub rahvast -tööpäeva lõpul ko­ju;.
Hoolimata pikast tööpäevast on
heinalised veel särtsu.' ja ; elevust
täis, nii et. äasivad Kadrit, kelle sa-
• lajane armastus Ants on lubanud
talle: ehale . tulla.'Mürgel -suureneb,
TINGIMUSED:
® Torontost sõita soovijail tuleb lennupileti reserveeri­misel
maksta sisse 5^60.00,Vancoiiverist sõita soovijail
• $70.00. Sõidust loobumisel ei maksta seda' summat
® Koha reserveerimine teha vähemalt 45 päeva enne
sõitu ja lõpposa.hinnast maksta:yähemalt 45 päeva
.•enne sõitu. . . " . , ; '
® Sõidukayatsusest loobumisel vähem kui 45 päeya en­ne
ärasõitu reservatsiooni sissemsdcsu ei
Loobumisel 45--35 päeva: enne ärasõitu peetakse - sa-
^ • muti reservatsiooni sissemaks, juhul kui: asendatakse
teise reisijaga. Muul juhul, peetakse kinni kogu pileti
.••'^••hind. •
® Küsige täpsed reservatsiooni-ja loobumistingimused
. oma reisibüroolt. ; : / : -
ö Sülelaste .(alla 2 aasta) pileliliind ,on 10% vastavast
täiskasvanule hinnast. ^ :V
' ® Laste (2—11 a.) piletihind on S25,--odavam: täiskas-
/ vanu piletihinnast. . : • ' : •:
O Pileti :hind ei sisalda. Kanada õhusõiduitiaksu,: $8.00, •
mis tuleb maksta eraldi.. Sülelaste pileteilt ei.: tule
; seda maksu maksta;: •
: ®Kõik.lennud tehakse Finnair'i või Kaiv\ir'i .D08 -len-:
/ : ' nukeil.. • •::'',•
® Kõik lennud on Kanada õhuvalitsuse poolt heaks kii-
:.• detud.'^ •.-•:..' :
Eslo 'Tõvaiauspeost osavõtjad. New l^uni: peremees tuleb noori koju. aja-:
Yor^i rühmast oli Eesti Päevadel üle i ^ ^ ^ - ^ ^ ^ lõppemisel saadavad poisid
)iüoie>aja tantsi.j.a ningenämus:neist;^^^^^tü^^^^^^'^^ talu õu; jääb
esinesid pai junõudlikus valikrühmaj vaikseks. Kuid varsti on kohal. Raba-küla
poisid, kes on vihased: jä tige­dad,
et Kadri nende kamba niiiame-dü.
kavas. „^aarevikat" ^esines 'ka
Lääneranniku Eesti .ipäevadel .1977. a..
su^-e!:• Vancouveris,• võttes väga edu-
.. kait osa üldkavast nipg samuti esi­tades
piduliku erie.sinemise Mäeotsa
.Eelolevail' esinemisel New Yorgi
, rujima lavastus \ Vastliapäevä pidu"
kujutab tavakohast yastlaõhtu pühit­semist
Etenduses, ühinevad tantsi­jad-
suureks tantsurongkäiguks, mis
liigub muusika saatel ja tõrvikute
^^aigusel-läbi linna. Tantsitakse üm­ber
kaevu,! sellega saada õn-
.nisiust, sigivust ja kaitset kahjude
vastu. Komme pärineb kaugeist, ae­gadest,
nähtavasti usulisest alusest
(Põldmäe-fampere: Valimik Eesti
rahvatantse, £esti Rahvaluule ^Ar-hik,
1938). Esinemise käsikirja ja
, seade oh kujundanud rühmajuht
Mari Teedla, pillimehena esineb Kaie
.Põhi ning soliitina Kalju: Ets.'
Toronto ,.Kungla" tantsu- ja laulu-eeskava
kolme-vaatuseline „Rabakü-la
poiste ehalkäik" .kujuneb samuti
m/eeldejäävaks etenduseks. „Kungla"
on aa.state jooks\.il Toronto publiku­le
lavastanud mitmeid suuresinemi-siv
nji^de hulgas .Hõissa, pulmad",
..Laadapäev", ..Lcmbelugu","V,Urbe-
; paev" 'ia eelmisel aastal .Relieton-dki".:,.
Kungla" rühma aastane tege­vus
a!gab;sügiseliganädalaste harju-
. tusrv?ga:&$ti- Majas; Loomulikult
hOlmab tegevus' ettevalmistusi šuur-la\
a,š'.L',se jaoks,: kuid aasta jooksul
• o-ri; .Xunglai" tihe väljaõpe: ja Inleh-siiviio
Ireenihg, et täita mitmeid tei­si
kuhuštusi ja üritusi/ mis vaj^lvad:
.läbiviimist;'. Nende hulgas on olnud
. laslerühma esinemikd Noorte Talen­tide^
:ühtul; ja emadepäeva aktusel,
, iga-aastane: Balti Õhtu Seneca Gol-lege'!
š, Hiidlaste.Seltsi pidu, esinemi­ne
raekojas, iga-aastane Karavani
pidusLüs ning palju teisi kohalikke
esiiiemisi. Lisaks kohalikkudele esi­ne
mistele.viis. ..Kungla." edukalt läbi
suurepärase' esinemisreisu Euroopa,
eestlaskonnale 1977. a, suvel Tiit Va­na
sel j a ja Taimi Voksepa korraldu­sel,
.esinemiskava ja koreograafia
. Toomas Metsalalt. „Kungla"- rühma
aasiakävasse kuuliib ka 'populaarse
kevadise „Maiballi" korraldamine
Torönio eestlaskonnale tantsu ja
• .eeskavaga. • • / :
Toronto Eesti Rahvatantsu Rühm
.;,Kungla" on omapärane Organisat­sioon
teiste hulgas . Torontos, olles
mitte ainult üks vanematest eesti
rioorle organisatsioonidest Torontos,
' v a i d üks vanem eesti organisatsioon
Torontos üldse. Järgmisel tegevus-
V aastal pühitseb „K^ungla": oma koi-
.raekümnendat aastapäeva. OmapÄra-he
kosjakaupa vastu ei võtnud, Aru-:
šaamatuste, leppimiste ja tantsude;
tagajärjeks on, ikkagi armuloo õnne­lik-
ja rõõmus lõpp.
Kaheosaline etendus, eriti aga
„Saäreyikati" küUatulek on olnud
juba pikemat aega :„Kungla" kavas.
On ette näha, et lootused täituyäd
suurepäraselt.; Esinemiseks on kinni.
pandud päevakohane Sir John
MacDonald'i CoUegiate Instituudi
aula, mis asub 230Ö Pharmacy (Shep-pard
Ave. läheduses). Et kõikidele
Võimaldada osavõttu sellest üritu­sest,
on „Kungla" varunud üüribus^
sid, mis väljuvad Eesti Kodust ja
Victoria Fark'i allmaaraudteejaa­mast
koolimajja ning vnvad sõitjad
peale etendust tagasi algpunkti.
Etendus toimub ; laupäeval, 18.
veebruaril ka. kell 7:30 õhtul.
Talvised haigused ja hädad olid lahkamisel Peetri Rlnku ruumes piiha-
22. jaan. noorema põlvkowna arstide laxndkoniia poolt. Dr. Jaan
Roos, Reet,Vanaselja ja Jaanus Marley tutvustasid arvukale kuulajaskon­nale
talviseid haigusi -— Mllmetust ja influentsat.lCuuiajas:kpnd aitas sel­lele
omaltpoolt kaasa, sest paljudel on kiillalt kogemusi võillemisei nende
haigustega.' :\:-: • : ' ' •
Külmetus j:a influentsa on kaks po­pulaarset
haigust,, mida ei püüta var­jata
Ja seltskonnas ollakse alati vai:
mis teist oma nõmannelLega aitama.
Mõne teise haiguse korral kasutatak­se
vastupidist taktikat.
Vestluse esimeses osas. arstid mää-
.ritlesid nüng lafjkasid need tahre sa­gedasemad
haigused. SeigMS,, et kill-inetus.
|a infMentsa m kaks täiesti
erinevat haigust. Tavalist kümetust
põhjustab suur arv viiruseid ja s^e
teeb võitlemise nende vastu võima­tuks..
Haigel 'tiiüeb lihtsalt rahulikult
voodis lamada ja patiata,, tõtta sisse
palju joodavat ja - anda kehale või­malus;
võideMa haigust tekitavate
viiruste vastu.
Influentsata VÕI fänseklaste survates,
tähtede mõjutuse kaudu põhjusta-
Pärast eesti rahva raskeid kaotusi
II Maailmasõjas, massilist hävita­mist
okupantide poolt küüditamiste
kaudu 1944, 1949 ja hiljem on eest­lastele
peetud jahti kodumaal kui
sõjakurjategijatele ja riigi reeturi­tele.
Neid on vangistatud, mõistetud
surma, pandud vaimuhaiglatesse või
karistatud kuni 25 aasta sunnitööga.
EKN Väliskomisjoni koosolekul
valitud ning EKN juhatuse poolt kin­nitatud
Eestis Vangistatud Vabadus­võitlejate
Abistamise toimkond oma
koosolekul 24. jaan. selgitas kes on
vabadusvõitleja, millistel põhjustel
neid okupatsioonivõim vangistab
ning karistab ja kuidas iiende olu­korda
leevendada ning vabastamist
lasse määramata ajaks voi sunnitöö
kuni 25 aastat. :":
Vabade eestlaste seisukohalt kõik
need vangistatud on olnud ja on
Kogutud/andmetel selgus, et Ees­tis
on seni arreteeritud ning kohtuli­kult:
karistatud viimase okupatsiooni
ajal 127 isikut. Nendest viibib prae­gu
vanglates, vaimuhaiglates j.ä sun-,
nitöölaagrites 45, surma on mõiste­tud
16, peksmise ja metsiku kohtle-rfiise
tagajärjel on surnud varigistu-sdjs
2 ja ülejäänud 64 bn vabastatud
pärast karistuse kandmist. Mõnede­le.
nendest: on keelatud tagasitulek
kodumaale. . >
Vangistatuid on süüdistatud rel^
vastatud, võitluses N. Ludu vastu,
kehtiva korra kukutamises jä töö­tamises
-välisriikide kasuks. Karistu­seks
on riiääratud kas surm maha-kes
relvaga või relvata on. kaitsnud
Eesti, isešeisuvst,ja püüavad seda
taastada ning inimõiguste ja vaba­duste
keelustamise lõpetamist nõua­vad.
Nendele kuulugu vabade eest­laste
austus: ja igakülgne toetus.
E W Abistamise, Toimkonna koos­olekust
võtsid osa ka EKN esimees.
Udo Petersop, peasekretär: Enn' Salu-rand
ja Eesti Abistamiskomitee Ka­nadas
esimees Alfred Sepa. Toim­kond
võttis vastu ning esitas EKN
juhatusele kinnitamiseks oma kodu­korra,
avas Eesti Ühispangas erifondi
arve,: kinke^pakkide saatmiseks van-:
gistätüd vabadusvõitlejatele ja nen­de
perekonna liilcmetele, otsustas
hakata läiahsaatma • vabadusvõitle­jate
ja nende perekondade abistami­seks
koostatud üldjuhendit, soovitu^
sega moodustada igas suuremas Ka­nada
keskuses eestlaste poolt juhen­dis
ettenähtud hpoldusgrupid.'
Otsustati jätkata üksikasjalike
andmete kogumist vangistatud va­badusvõitlejate
ja nende perekon­dade
kohta
ja lootes seejuures igakülgset abi
ning toetust eesti ühiskonnalt. Ilma
lähemaid andmeid omamata pole
võimalik kedagi abistada või tema
tud haigusty toob esile väiksem arv
viiruseid. Meid on ainult 100 ja see­pärast
pn võimaUk gmppeev
rida ja süstimisega ära hoida.
Kuna nende arv on snski .küllalt
suur, siis; süstimine- veel täilt ^ran-tiid
ei anna;. Kai siin jääb- suur osa
võitlust inimese kehale. Andke tema­le
rahu ning puhkust.
Dr. J. Märley-selgitas läTiemalt mis
on viirus, kuidas^ t!ai palijuaueb ning
elab parasiidiha elavate rakkude ar­vel,
kuidas keha võiitfeb-'viiras.te
tu ja kuidas keha' vastupanuvõimet
suurendada..
: Dr.-R. Vanaselja selgitas viirushai­guste
nakatavüst jä kuidas sellest
hoiduda. Nakatavus on; kõige suurem
haiguse esimestel päevadel. Ta selgi­tas
millised on haiguse sümptomid
ja kuidas end' hoida, et külmetushai-gusele
ei järgneks komplikatsioonid
— bronhiitis, kopsu-, keskkõrva- ja
sinuste põletik.
Pärast vaheaega, mida kasutati
omavaheliseks vestluseks, kohvi joo­miseks
ja arstidele esitatavate küsi-m-
uste panemiseks paberile, algas
vestluse teine: osa — esitatud küsi­mustele
vastamine arstide poolt. Kü­simused
langesid kahte liiki. Esime­sed
olid seotud külmetushaigustega
ja teise liiki kuulusid, need;,;mis kü-.
sijat parajasti vaevasid.
.... Esimesse gruppi kuulusid küsimu-
... sed
nagu: Millised on viirushaiguse esi­mesed
tunnused? V. Nohu, pala-
Kolmapäevaks, 25. jaanuariks olid Ülo Villmäe poolt kokku kutsutud mõ­ned
järvamaalased, et algatada maakondlikku organiseerimist. Koosolijate
poolt funnistati maakondliku koondise loomine vajalikuks ja otsustati or-gani^
enmiskoosolek kutsuda kokku Eesti Majja 1. märtsiks, kl. 8.00 p.L
Pildil koc^olekust osavõtjad. Paremal ääres Ülo Villmäe. '
Eoto — 0. Haamer
ei, vastas dr. Roos. Ühes. vanemas
arstiteatliislikus raanratus on õpetus,
et külmetuse puhul tuleb heita voo­disse
ja juua nii kaua rummi kuni
haige hakkab nägema asju kahe­kordselt.
Siis on haigus kui pühitud
ära. Dr. Roos ei soovitanud sellega
katsetada võimalike komplikatsioo­nide
ärahoidmiseks. Kas nina lopu­tamine
veega aitab küln:ietust ära
hoida? — Seda küsimust ei ole seni
laviku käigu jälgimiseks. Nähtavasti
teil mingisuguseid haiguse sürtiptoo-,
me ei ole. Kui mingisugused haiguse
sümptoomid ilmenevad, helistage ot­sekohe
oma perekonnaärstile.. Miks
vaikselt istudes inimene köhib sage­damini
kui midagi tehes? Inimesel
ei ole aega midagi tehes oma haigus-
•'tele mõtelda ja seepärast ta köhib
ka vähem.' Mis põhjustab krampe?
— Veresoonte umlstus. Selle vastu
on • olemas mitmesuguseid tablette.
Millest tekib kehas kiilma tunnetus,
laboratoorselt uuritud ja arstidel sel­lega
ei ole tulnud tegelada. Millal on
õige aeg minna vanni pärast külme-i kui keha temperatuur on täiesti nor-tushaigust?
— Kindlat ajamäära ei \ maalnc? — See tekib peamiselt sise-ole.
Minge siis kui tunnete end kül- misest pingest või ärritusest, nagu
minul praegu siin istudes ja küsi­mustele
vastates, seletas dr. Marley.
Kas astma vastu on olemas mõni uus
On küll. Pöörduge oma pc-lalt
tusrevana. • '.
Teise gruppi kuulusid küsimused.
Kui jalg ön löödud millegi vastu
nii kõvast, et tekib muhk. Mida tu­leks
teha? Muhk tekib sisemisest
verejooksust. Siduge see koht tuge­vasti
kinni, et sisemist verejooksu
tõkestada ja andke jalale puhkust.
Kuidas hoida ära kõrget vererõhku?
vik, köha. Kas süstimine külmetuse — Sööge mõõdukalt, kontrollige ke-vastu
on kasulik ? — V. Ei ole. Süs­timine
aitab ära hoida influentsal ja
on vajalik isikutele, kes kannatavad
kopsu- ja südamehaiguste all. Kas
toore sibula söömine aitab ärahoida
külmetust? Aitab küll, sest sibula-sööjast
hoiavad kõik end eemale.
Kas viin on külmarohuks? — Ja ja
laskmise läbi, saatmine vaimuhaig- olukorda leevendada
Eesti Abistamiskomitee Kanadas
esimehena Ä. Sepa lubas Abistamise,
Toimkonna tegevust, kinkepakkide
saatmise suhtes toetada nende sum­made
arvel, mis omalajal koguti Si­beri
vangilaagrites viibivate eestlas­te
abistamiseks ja kasutamata jäid
venelaste vastuseisu tagajärjel.
Koosolek avaldas erilist tänu To­ronto
Eesti Majandusklubile, kes
oma 12. aastapäeva ballil kokku pa­ni
ning annetas EVV Abistamise
toimkonnale S310.00 kinkepakkide
saatmiseks vangistatud vabadus­võitlejatele.
•,
hakaalu ja võtke arsti poolt soovi­tatud
tablette. Kas bronhiitise vastu
on ravimeid olemas? — On küll. Jät­ke
maha suitsetamine, viibige sage­dasti
värskes õhus, kui töökoht on
tolmune, vahetage töökoht. Ka vas­tavad
tabletid on olemas-Küsige ars­tilt.
Kas vitamini tablettide võtmine-on
vajalik? Ei ole kui sööte tasakaa­lustatud
toitu, milles on vajalisel
määral juur ja aiavilja. .Vitamiini­de
kasutamisel tuleb Olla ettevaat­lik,
sest mõned nendest sadestuvad
kehas ja tekitavad siseorganite hai­gusi.
Mida teha kui rinna all on vae­vav
tunne ja ajab oksele? — Põhju­seks
võib olla seedimise rike, sise­kõrva
põletik või merehaigus. Pööra­ke
arsti poole. Kas kilpnäärme hai­gus
on nakatav? — Ei ole ja haigus
on kergesti ravitav. Minul on kerge
palavik. Arst ei ütelnud muud kui
tulge tagasi 4 nädala pärast. Kas
pean .minema teise arsti juurde? Ei
ole mõtet minna. Arst vajab aega pa- j
ravim?
rekonnaars.ti poole. Millest tekib ve­resoonte
l|ienemine ja lõhkemine
jalgades? — Väsitavast tööst, pide­vast
-jalgadel seismisest. Andke jal­gadele
puhkust. . '
Lõpuks tuli arstidelt ühine nõuan­ne
—• • :•••
mida vähem mõtlete haigustele, se­da
tervemad teie olete.
Arstiteaduslik vestlus ja sinna
juurde kuuluv: kohvilaud oli organi­seeritud
Peetri koguduse naisringi
poolt. Arstide laudkonda tutvustas
koguduse esimees Tiit Tralla ja vest­luse
lõpul tänas kõiki, arste, naisrin­gi
ja kuulajaskonda arvuka osavõtu
eest koguduse õpetaja praost Oskar
Puhm.
Jõudis müügile
A. Solzhenitsõn^Q
köites
myugol „
958 Broadvievy Ave., Toronto,
Ontario M4K 2R6 — Tel. 466-0951