Meie Elu = Our life, February 3, 1978

              5 (1460) 1978 Elu" nr. S REEDEL, 3. FEBRUARY 3 S
iares esimees
- 0. Haamer
nna Paxiljon
'• on teatavas '
an, alusiadcs
Paviljün on
•tza kaasas oi- :
!^1972 ja 1976
na peaks vali-Äa
esimeseks
. Abilinnapea-jHfjm.
koos-
' i " \'aii.mine.
Lises üli mõt-
,Iiq'^müodLi>
is T.Mi.ss'!" T.
moodustalud
a ringi poolt,
viiss" \-aIida-
;^Ie kükkulu-i
annaks mõ-.
j i e l e ' o n mh-kavandami-ia
dekorccri-se
seletuge
>iiada legen-i
väiksemale,
iiüolt. Deko-
.e \astavad.
^ Broadview
hiiakse otse:
\ kus klassi­na]
i KUS; Tu 11-:
-ohviku ees-.
idagi- põrgu .
andeid. Eda-
•uurde: saali;,
eks 40-minii-rduks:
õhtu
" S.30 ia 10.
• • ^
>n ette näh-
Suures saa­mine.
Kesk-ia
einelaud
h l i i , et ccsli
rgil, on aü-apagan,
l^^s
Liusu põrgu-lubas
.selle
aa.
5 koostatud
dolL), nagu
Poole osa
siüon, esine-
•6.350 • cloU.
11 Maja üür
riavaraamat
:00;: Tulude-
1.200 (e.a.
> (ca. 2.446),.
.jogist 1.8I0'
raamatusse
. tuluna toe-ujaäk
1.290
\ orm i Ilseks
esindajana-
'anadas.
j:uigilc eest:
^iü eel muu­na
sse. See
paviljonile,
uudud pas-.
:;nna Pavi7-
etroiti
i;n)^.<orr.il-pidustuste
-,X1LI^ Det-s'^
J:i''.:a] il,
•v'sO kasuiLi--
.i.ises saalis.,
likci^ti Dalu-'
llesti Majja
• 60. aasta-uksikasjali-Ö.-
Haamer'
20.. veebruaris t—l. maini 1978 korraldab EKK suurejoonelise raama­tute
odavmüügi, kus rikkalik valik väärtkirjandust läheb müügile
hmnaalandusega. Müügile tulevad järgmised teosedt
ÜSA, Kan.
A-seeria raamatud:
K.. Ristikivi, Kahekordne mäog, r. ..V.............. '
K. Rumor, Kuldlind, n.
I. Jaks, Keldrist pööningule, n.
B. Kangb. Keeristuli, r:
A. Kork, Relyalood, n.
. H . Mäelo, Teised tuuled, r.
K. Jakobi/ Suvekddümaa, n.
P. Krusten, Hullumajast möödumisel, m: ............
P. Krusten, Laevasõit Leaga, n.
E. Lundbprg. Soomusautoga, m.
P. Krusten. Huuni valitud, n.
T. Saare, Müürilill, n.
R. Kolk, Väikemees, n.
A. Kivikas, Verimust, n.
H. Mäelo. Keerdsolmed, r.
I. Jciks,.Mapp, n.
W. Mettus. Mask ja n ä^ivoi.
R. Kolk, Et mitte kunivf^i, r.
• P. Krusten, Pikerpõld,r.
A. Kork, Neli musketäri, r.
A. . Valgma. Elu .üksiklinnud,r.
H. Mäelo, Võõras veri, r.
Mettus, Süda peo peal, m;
K, Rumor. Tuule viiul, n,'
R. Kölk, Küla põleb, r
P. Krusten. Kaugelviibija, m.
G. Helbeiiiäe, Sellest mustast II, r.................................
Ä. Mägi, Karneval/r.;.......:.....................;..^..
I. Jaks, Eikellegi maal, r.
S. Ekbaum, Vang, kes põgenes, r.
B. Kangro, Must raamat, r.
V. Uibopuu, Lademed r.
A. Wniraann,, Peotäis tuhka III; r.
H. Nõu, Tii^fer, tiiger, r.
Wv Mettus. Soovimata külalised m.
A. Mäsiy'Viimane paar, n
R. Kaljumägi. Tuuleveski, r.
V. Uitfopud, Keegi ei kuule meid I. r .
V.. Uibopuu, Keegi ei kuule meid II, r.
A. Gailit, Kas mäletad, mu arm? II. r. ......
. A. Gaiiit, Kas mäletad, mu arm? III, r . . . . U - — - . . ..
B. Kangro,;aö astmes;x.l^ .....;...:............:;..•.:.;..;,..,...::..>
D. Türner, Siinpool Eedeni, n.
A. Malk. Peale päevapööret,m.
H. Mäelo; Võõrsil^ m . . . . . . . . . . . . .
A. Mäsi. Linnude vahetus, r.
H, Mäelo. Homne päev, r,
A. Malk, Hommikust keškpäevam, m. ..........................
. H . Nõu, Paha poiss, r. ...^..^.v-^....,.
A. Kalmus, Kaduiiud saar, m.
I. Jaks, Aruanne,"n.
G. Helben-iäe, Pagejad, r . . ^
A- Mä?i.tJned isandad, r.
k.-Ristikivi. Lohe harnbad,r. ......y................;
B. Kanaro. Kivisild r.
• J / Kõnp; Mälestuste radadel OI, m.
:JJ.M:ielp,Sa^niu^l edasi, n.
V.;üibopuu|Mosaiik, n.
B. Kan&ro ioonatan. kadunud, veli, r.
A. Raag, Kõuepilvede šaateL m.
B. Kan5?ro, Puu .saarel on alles, r.
; A.Mäeii:Paradiisi-.väravad r;..
A. Raäff. Saatuslikus kolmnurgas; m . ..^.^^...^.^.^^^^^^^^^
A. AVarma.DioIoma?»di kroonika,- m......^.......
. R. Kanai^o, Sinine värav, r.
indsaar, /.i.|a sõdurid II, r.
P. Krusten, Laev-akna'taga, n.
A. Kask, Varfud udus, f.
.;K. Ristik'viV õilsad südamed, r.
A. Viirlaid, Ke.s tanpis Eerik Horm!', r. ..........................
^ A.. Viirlaid, Surnud ei Joe,.r.
P- Krusten. Laul kõrgel, r,
• H. Susi. Kojutulek; r.
A.. Kork, fTänavakuningad, r.
R. Rumor, Aep-ade sndestus II, m.
S. Fkbaum, Kärestik, r.
, H. Susi. Üle lahe. r. •• ..................
V. Tlibopuu.. Markuse- muutumised,
P. Krusten, Neiuke, r. .„.....,..;...::........... •
K. Rumor, D^ned ja mured, n.
A. Kalmuni Jumalad lahkuvad maalt, r,
A. Mälk. Tuli sinu käes, n.
P; Krusten, Torn üle metsa, r;
S. Fkbaum. Väriude maja, m......;....^..
K. Risljkivi, iPõIev lipp, r.
A. Kivikas. Kodukäija, r......../....;...^ 4 . ;
A. Thpen. Teisele rannale, r.
A. Mägi, Neli,emandat,;n,
' A. Kivikas, Tulililled, n. .........
B. Kangro. Taeva võtmed, n
M. Pihla, Teed la käijad r.
. A. Thoen, Igaviku veskid, r.
P. Lindsaar, Paelamehjed, r.
H. Kolk, Mõned' päevad septembris, r,.......................
A. Mägi, Taalrimäng r.
\V. Mettu's. Ainus paradiis, m.
H. Nõu, Kass sööb rohtu, n.
A Kalmus, Juudas, r.
Ä. Kork, Armud läinud, r.
,A. Mägi, EiUašta elada, n.
V. Kudres, .Koidust keskpäevani, r. ...v........
. B.seeriaTaaniatudv.
Universitas Tartuensis. t ..,...
Mäsi-Ristik vi-Kan_gro, E.. kirj,
\ Meie. Maa IV; pjlditeoš
Estländš ansJkte
B. Kangro. Minu nägu, 1. ;
VA. Gailit 1891—1960, mälestusteos
T. Künnapas, Suured mõtlejad, t. .s...,.
• j . W: Goelfc, Faust II, nd.
•: Ä. Rannit, Kaljud,. 1. :
Oras—Kansro. Estonian Litt. I E x i i . . . . . . . . . . . . . . . ..
G. Suits, Eesti .kirjanduslugu I, t.
. V. Uibopuu;, Fyra e l d a r , ; r . . .
• Tont teab, noorte autorite, kt:
K. Rumor, Liivakella all, miniatuurid
• B. Kangro,: Merre vajunud: saar, ,nd.
B. Kangro. Earthbound, .1;
A. Mägi, Vastuhelgid, luuletuskogu
B. Kangro, Suvihari,-luuletuskogu
L Laaman, Süda vaatab Wikriga, 1.
I. Ivask Päev astub kukesammul, 1. .........
A: Rannit, Kuiv hiilgus, l./...;...;.:...V.
• B. Kangro. Puud kõnnivad kaugemale, 1........v;||.......... : r.Ivas1<, Oktoober Oklahomas,!. 1.;.........
T/ Jvask, Ajaloo aiad, 1.:
B.'Kangro. Varjumaa, luuletuskogu ..............................
: K. Lepik, Marmorbaplaiie, luuletuskogu
B. Kangro. September, luuletuskogu
L.Tuulse.^ Liiv ja lumi,jl. ....^^
H. . Nõu. Oi. oi. oi, mis juhtus, laster. :
K. Ristikivi, Semud, iaster. ......:......:.....:.....v.....v-..---^--
K- Ristikivi. Sellid, laster. .....,.......:........^,.:
Meie kirjanikke, lühimonograafiad järgmistest kn^-
ianikest: Ristikivi, Rum.or, Krusten, Mälk,. Kangro,
Helbemäe Rannit .Kivikas ja .Lühike'e. kirjandus-iugu
L j a II (A. Mä^i).... iga mönögr.
Tillimuld 1.950 ak. (nr, ^3)..:..............^...,..••.•."•••••.v^
Tulimuld 1951 ak. (1-2, 4-6) ^...-v
. Tulimuld 1954 ak. (2^6)
T u l i t a l d 1952-53. 55-60,.67, 69, 70-72 aastakäik a.....,;.
Tulimuld 1950,58 üksllsnr.
Tuliitiuld 1959, 60.:67,-70-7o:üksiknr.: •
1.50
1.50
1.20
br.
LOO
1.90 1.50
2.7Ö 2.30
3.6Ö 2.20
4:10 • 3.70:
4.50' 4:10-
7:00/^
3.50
5.0Ö
0.60
1.20,
1.60
1.00
>}
1.20
1.50
1.00
0.60
1.25
'2.00
0:50
0.50
<aiiaiiDiiinBiiii!iiiiiii!iiiiinii<i!iiiitiiK!iiniiiiii|rg!:>'^«-'i <|i,i(p
RITA SUI
EKK kontsertbüroo. seeriakontser- .nist.GyorgySanderi õpilasena töö-tide;
sarjas, esineb Toronto ülikooli j,tab ta Uiiiversity; of Michiganis: ja
muusikafakülteedis, Walter Hallis, taotleb doktorikraadi.; . •
-eestLuoorerna: generatsiooni esinda- Selle pingerohkelegevuse pinnalt
jäid, pianist Tiiu Haamer.;Köntsert tuleb Tiiu Haam.er nüüd Torontosse
toimub .pühapäeval, '12: veebruaril' ja; meie publikul omWalter Hallis
algusega kell 7 õhtul.: • ^ soodne: juhus jälleköi-dselt nautida
: Tiiu Haamer on varasest elueast
saadik olniid õmä klaverimänguga
sagedane eesti ühiskondlike sünd--
muste kaunistaja ' ning ulatatiud
muidugi kä tõsiste kunstiliste; üles­anneteni
Eesti. Majas, Töwn Hällis
ning Walter Hallis. ; :.
Lõpetanud Toronto: ülikooli muu-sikafakulteedi,
jätkas ta õpinguid
I Eastman S:Ghool"of Music juuTes. Lõ­petanud
seal oma stuudiumi mägist-,
ri kraadiga tegutses ta juba, Hamil­tonis
õppejõuna 'Hamilton Royal
•College's.
: Praegu on Tiiu Haamer taas aka­deemilises
töös. Maäilma-nimega pia-kunštitäiüse-
poole pürgivat noort
eesti muusikut. " : : -.
Tiiu Haameri kontserdi kava on
mitmekülgne, ja Tahyusvaheline. Ed-vard
Grieg, Cesar Franck, Frederic
Chöpin, Claude Debüssy, Sergey Pro-kofieff
ja: Sergei Rachmaninoff on
tähed klaA^eriliteratuuri taevas, mis
iga kava teevad sisukaks, huvitavaks
j a isegi põnevaks.
Pühapäeval, 12. veebruaril on nõn­da
võimalik kohata noort doktori­kraadi
poole töötavat eesti kunstnik­ku
kõige sellega, mis teda selle hin­natava
akadeemÜise: kraadi poole
edasi viib. • • •
0
Rita Sui ei loe end aktiivseks i
i nooreks Kanadas, tema aktiivsus ^
1 olla alganud ja lõppenud Dhenci!- ^
I riiges/ kust ta asus Torojitosse i
1 1973. a. jü^endrüges ta oli gai(!;^
i õppis eesti täienduskoolis j a i
I tantsis kohalikus rahvatant.<a |
I rühmas. Ta oli tulihingeline võit- ^
I leja poliitilisel alal, kuulus B.i^. |
I TUN-i aktiivsete noorte gruppii.i
| k ä i s selle koosseisus eestlaste ^
I probleeme selgitamas UN dele-^
1 gaatidele ning vastavat kirjandui^t -
I levitamas. Kuulus eestlaste gnip* ^
I pi, kes käis Washingtonis protes"
1 teerimas inimõiguste keelustami- ^
I se vastu Venemaal, kui Brezhnev w
|seal viibis ja võttis pidevalt asa|
1 noorte omavahelistest diskussioo-l
1 uidest rahvus-^ ja YäliSpoliitilfsiel
I küsimuste äial. i
I Torontosse talles katkes Rital |
I side eesti noortega, sest siin puu-|?
I duvad poliitiliselt aktiivsed noo-1
|red. Teda oli pannud hämmasfa-^
|ma ühe skaudijuhi kurtmine aja-?
flehe veergudel, et eesti noortel I
Ipüudub huvi poliitika vastu. Ke-^
? da ta süüdistab? Ise on üks noor-1
I te juhtidest. -
5 Kanadasse tulles Rita hakkaš l
i õppima bioloogiat York ülikoolis °
I ja õpib nüüd rakenduskunsti On- li
|"tario College of Arts'is. ^
1 Rita on teoinimene, hoidub kõir-.^
i vale asjatujst targutustest ja ai^^,
? tab'kaasa seal kus midagi teliak-^
^ se. Ta on aidanud korraldada Tal-
1 linna paviljoni programme Rah-"
I vusvahelise Karavani ajal ja m»
^valmis sellele kaasa aitama ka tu-<
- ~ OI
m levikus. I
I Samal põhimõttel Rita on töö-1
f tanud kaasa Kanada Eesti teat-l
^ris, on mitmel korral esinenud la-?'
I vai ja võtab praegu osa A. H . ^
= Tammsaare ,,Juuditi" toomisest i
aa „ - ,
I lavale, kulutades harjutusteks ku-?
| n i 12 tundi nädalas. ?^
= Eestis vangistatud vabadusvõi t- E
I lejate ja nende perekondade abis-1
I tamine võib kujuneda siinsele i
= eestlaste iibeks positiivseks akt- L
i siooniks ja Rita tahab sellele kaR-ä
saaidata kogu oma noorusliku en--^
I tusiasmi ja energiaga. |
I Suhtlemise kohta kodumaaga^
^ Rita on arvamisel, et eesti noorte- -
i le on vajalik hingeline side kodu- °;
l maal elava rahvaga ja hea ette-1
1 kujutus sellest millises olukorras^
I rahvas seal elab. Nad peavad ole-1
l ma teadlikud kommunistljkusi ^
? propagandast ja oskama seda^
ä eraldada ning väljalülitada igasu- "
^ gaše kirjanduse ja kultuuri vor-"-
I mist, tulgu see korfumaalt või ol-Z
I gu see sepitsetud siin kohapeal, l
I Siinsete noorte kohta arvab Ri-
I ta, et nemad vajavad uut renes-1
I sanši või ärkamisaega. Kui uut ei ^
1 kujundata, siis tuleks elustada •»
? See, mis 100 aastat tagasi ühen- -
I das ja vaimustas eesti rahvast. |^
, STOKHOLM - Eesti Keele j ä Kir- | Kirjanduse ja kunsti õhtutel tu-^
jandusc Instituudi üldkoosolekul va- J ^^ks elustada tolleaegsete kirjani-»
liti juhatus uueks tegevusaastaks ^ ^ " " « ^ " ^ ^ ^ vaimne pärand.
Sel pühapäeval, 5.: veebr, kell SiOO
p.l. lavastub Monarch Park Secon-dary
kooli aulas meie suurkirjaniku
100: sürmipäevaks tema näidend
;,Juudit". /
Kanada Eesti Teatri näitejuht ja
näitleja.d on töötanud selle lavastu-sega
juba pikemat aega.. Lavastuses
näeme ka- Kai Kääridi tantsutruppi
esinemas ehtsa araabia muusika saa­t
e l . • : ' • • ^ - : : : V.-• • •••:;;'-^^^^
Äsja valmisid huvitavad ajalool!
sed ja värviküllased kostüümid Mar-
^a Tiido moesalongis. Kunstnik Art­hur
Mihkelsoo pintsli,, äU kujunevad
Petuulia linnus; Ässuri telklaager,
Juuditi kamber ning Olovernese pi­dulaud.
: : ; • . " •
Nebukatnetsari võitmatud, väed lä-
.henevad, Olovernese juhtimisel mä-
-^Üinnadele. Võimuahned paganad 011
valmis: hävitamä/^usklikku väikerah­vast.
Siis tuleb aga läkitus kõrgemalt
w l t — naise kaudu! :;
Tegevus hargneb ping.sält ning
tammsaarelik mõttetihedus ja rikka­lik
sõnavaru ori kaasahaaravad.
„Juuditi", lavastusega tähistab ka
Kanada Eesti Teatri kunstiline juht
Rein' Andre juubeiit — 40 aastat 1 a-vategevust
eesti teatris. Noorpõlves
isetegevuslikus teatris innuka- osa­võtjana,
sai Eein Andre oma- kutse­alalise
hariduse Eesti kõrgemas
teatri .õppeasutises — 4-aastaše kur­susega
Riiklikus Lavakunsti Koolis;
.Seile lõpetanud, valiti ta >,Estonia"
koosseisu,"kus esitas rea edukaid;
osakujundusi ning, alustas näitejuhti­misega.
Pagulaspõlves on ta tööpõld
^haaranud tegeyuse Pagulasteatris
Rootsis, eesti teatri Kanadas, stuu­diotöö
loendamatu arvu õpilastega
nii eesti kui inglise keeles, raadio-,
televisiooni ja filmiosad.: Kuid süda-,
meie lähim on Rein Andrele alati ol­nud
kutsumus tööks ja loominguks
oma emakeeles — eesti teatris ja eri­ti
eesti noortega nende kunstilise ja
rahvuskultuurilise arengu, hüvan­guks.
" ; • . ::
. : N i i tervitame. siis laval ^„Juuditi"
lavastuse näol kahte juubilari: Suur­vaim
Tammsaaret tejna 100. sünni­päeva
puhul üle manala, kauguste ja
aegade ning „Juuditi" lavastajat ning
Olovernese osakujundajät -Rein And­ret
tema 40. aastase lavategevuse tä-hispostil.
; '. . •
Piduliku juubelietenduse avab au-peakonsul
Ilmar Heinsoo. : '
iuvi Eesti
Fühap^äeval, 22. jaanuaril Itorral- meeles Helmi Betlema iseseisev lau­das
korp! Fidentia Tartu Collegeis lude õhtu mõni aeg tagasi Eatoni
' oma traditsioonilise kontserdi. | auditooriumis. Hingestatud sisseela-
Kontserdi kava oli kujundatud mine poeetilistesse võimalustesse
tava-kohaselt ^leni eesti helitöödest.
; Maa j a Duesberg-Roosi ootamatu
haigestumine peagu kontserdi lävel
I tekitas kontserdi korraldajatele mui-
I dugi omajagu peavalu, mille ihne-
; kait ja ladusalt lahendas korpi Fi-
; dentsiasse kuuluv Toronto ülikooli
muusikafakülteedis õppiv pianist
Tiina-.Mtt."V • - ; - ' -v' /'^
„Lendsalga" õhkkonnas esiiienutl
Tiina Mitt sooritas oma ülesande ees­kujulikult
Samal ajal tutvustas la
kaskava, mis momendil näib olevat
tema stuudiumi sisuks. Kindlakäeli-kroonis
tookordset laulude õhtut.,
Eatoni auditoorium on vahepeal
lammutatud — aga Helmi Betlema
hingestatus on alles. Võibolla veelgi j
rõhutatumalt, ulatuslikumalt, selgi-'
nenumalt.
Kõigesse sellesse olid mähntatiid
korp! Fidentia äsjase kontserdi kau­neimad
muusikalised momendid.
endises koosseisus: dotsent Valter
Tauli (esimees), pröL Evald Blum-feldt;
fil.mag. Helmi Eller (sekretär),
arhitekt Mart Jänes, prof. Teodor
Künnapas, mag.phi.l. Herman Raja­maa
(abiesimees), fil. dr. Johan Un-gerson
ja ex öfficio—- fil.lie. Paul
Laan (teaduslik sekretär). .
instituudi, 'peaülesandeks: on kol­mel
viimasel aastal olnud kaasaaita­mine
eesti keele õpetuse korralda­misele
ja teostamisele ülikooli tase­mel.
Koostöös Üpsala ülikooli Spo-me-
tigri instituudiga; pn organiseeri­tud
eesti keele kursusi Stokholmis
Ja E K K I teadusliku :sekretäri poolt
i teostatud õ p e t u s t Ä-, B- ja 0-nivool
Helmi Betlem eesti ühiskonnas j^^^j^^^.^
pole ainult tuntud vpkaalkunstnik ja
oma õpilaste poolt hinnatud peda^
goog. Ta on läbi oma laul j a-kär jääri
olnud ka väsimatu värskema eesti
sena ja läbituntuna viis Tiina Mitt heliloomingu propageerija> tutvusta-arVuka
kuulajaskonna Bachi Partita
ja Chopini Prelüüdide kaudu oma
ülesande täitmise haripunkti: Cho­pini/
Scherzo op. 31-ni.
• Kompliment tuleb Tiina Mitüle
ütelda ka Juhan Aaviku „Sõnadeta
laulu" eest, kasvõi seepärast, gCt la
tihedat, aavikulikku kromaatikat
tui vii pala peagu üleöö oli ära õppi­nud
ning mõnusa sisse-elamiseganü
vastutusrikkas õhkkonnas lahedalt
ja maitsekalt esitas.
Korp!; Fidentia teiseks solistiks
ja. Helmi Betlem näib hästi teadvat,
et helilooja õpib oma loomis-kunsti
kõige paremini siis, kui ta kuuleb
seda ette kantavat. Helmi Betlema
laulja-teekonnast kaib heleda joone­na
läbi alatine valmisolek uute,
Värskete helitööde esitamiseks.
Truuduses oma missioonile, esitas
lauljatar äsjasel korp! Fidentia kont­serdil
seitsmelt eesti heliloojaltiih-tekokku
12 laulu, kolmandik neist
olid esiettekanded.
Lembit Ävesson, Charles Kipper ja
sopran Helmi Betlem. Mul on veel Helen Tobias olid seekord helilooja-
Maksmise moodused: Paiigasthekiga/rahakaardiga •
Kasutage seda soodsat võimalust oma raamatukogu täiendamiseks
kinkide tegemiseks tähtpäevadel või tervituste saatmiseks! :Mitmed
Hindadele lisaridub saatekulu ySA-sse ja^Km^
Seeria raamatud ja luuletuskogud — a S0.80. M . Maa,.Umv. Tartuen­sis
Eesti Rootsis!" $1.-70. Faust, Merre v. s.,. Suured m.; Gailit 1891—
•1960 Tbnt teab'a Sl.00 lühimonograafiad ja Tulimulla numbrid —
a. sojo!- : -^^'.v...:.::•:•.;.: '
Lühend'te seletus: r. —romaan, n.:.— novellikogu, m. — mälestus­teos,
t. — teaduslik uurimus, 1. — luuletuskogu- nd. — näidend, kt.
koguteos.
odavmüügile lastud teostest: on:lõpukorral, seega .on käesoley _pak-kumine
viimne võimalus vastavat teost hankida. Tellimised täida­me
nende sissetuleku järjekorras alates 20.. veebruarist, tellimisi
võib ka varemini sisse saata. Sam'a raamatut on võimalik tellida ka
mitu eksemplari. Kui köidetud :raamatud lõpevad, täidetakse telli­mine
brosh.. raamatutega või vastupidi. -• : A,
hoi mis kui; Upsa 1 as. Aruandes t sel­gub,
et huvi. eesti keele'vastu:.on ol­nud
elav. Alates. sügissemestrist ku­ni
tänaseni' võib algkursusele regist-reeruniite
ärvü arvestada kokku ligi­kaudu
sajale.
Teistes sektorites on: muu hulgas
suurema tööna jätkuvalt käsil küns-
I I
958 Broadview Ave./ Toronto, Oht. M4K 2R6
teks, kellede laule esiettekande kor­ras
esitati, Uudseleivana olid nad kitab
kõik maitsvad. Vokaalselt ladusate
soolopartiide kõrval tuleks kõigi kol­me
juures rõhutada veel ilmekaid,
läulupartiiga teinekord lausa konku­reerivaid
klaverisaateid. Aga see on
positiivne pbservatsioon.
Erilist kiitust tuleb avaldada Hel­mi
Betlema saatjale Charles Kippe-rile,
kes kõigele ahvatlusele vaata­mata
suutis säilitada muusikaliselt
ilmeka tasakaalu, andes Jumalale
mis Jumala ja keisrile mis keisri ko-hus...--.
Kõige muusikaliselt hinnatava kõr­val
on Charles Kipper momendil va­hest
meie kõige toekam ja maitse-kindlam
klaverisaatja. Ta oli sobiv
ja soodne partner korp! Fidentia ja
Helmi Betlema missioonile — eesti
helikunstile.
^ V \ ROMAN TOL -
š ning lavale tuua Lydia Koidula ^
I näidendid. Need olid teednäita- -
1 väiks 'tunglaiks ja sobivad selleks I
I ka tänapäeval. Ärkamisaja .elusta- ^
I mine on vajalik et siinsetel noor-»
|tel tekkiks hingeline side eesli -
V rahvaga. "
I Käesoleva Noorteaasla kohta -
I arvab Rita, et rahvuslikes üritus-1
|tes, nii, kultuurilisel kui ka polii-"
ftilisel alal peaks domineerima-isellel
aastal noored. Ilma selleta»
I Noorteaastal pole mingit mõteL 1
I Rita on abielus Urmas Suiga
|kes pn üks Kanada aktiivseid-f
noori. ' I
xa
iDiiDiiiiiiiiili{|Mgiiiii)iiiguiii!giiiii[i;ioiir:ianD!ir!iii;gi:iii;iiiii'v
ti oskiissõnaraaniatu käsikirja redi-,
geerirnine ja:;täiendamine.: Õppeva­hendina
kasutamiseks on lindistatud
H. Rajamaa „Eestialglugemik" I.
Qn koostatud õpperaamatute ja j i i i;
kirjandu.se nime'stik Rootsi Koolide
Ülem vali tsupfele;
Arutati pikema t eesti kooli lõpeta­nute
puudulikku eesti keele oskut-"t,
eriti -lugemises, ja kirjutamises, mis
hoolimata õppetöö sihiasetusest', i^^ '
järjest suuremat- murel.: Pai
ti Instituudi kaasabi selleks, et prob­leemile
osutataks vastaval pool ei:i-list
tähelepanu. ' • ;
Uueks kir j avahe t a j a! i ikmek s : \ a 1 i t. i
.prof. SakariiVapaasalö..
UUDIS-HELIP.LAAT-
.es
dir
Hind $7.00 lisandub,Ont. müüp.imal-;,s:
7°o j a pö|l|ga tellides saatekulu.:.
Müügi! ^Meie ilu'^ta!iiase3
958 Broadview Ave. Toronto, Ont.
r'M4K 2R6 -