Meie Elu = Our life, April 7, 1977

              APRILLIL — TJJURSDAY, APRIL 7
" " •*~niiiiiininniniii m u i i im»'."..
„Meie Elu" nr. W (1417) 197?
KÜSIMUS
VÄIKESTE! KESKUSTE!
Valdek Lenkyi ettekanne ELKesindyskogy
Meie kõikide suurimaks sooviks
ja ülesandeks on, et meie järeltulev
põlv kasvaks ülesse eestluse vaimus
ja kõneleks vabalt eesti keelt. On ju
keel see, mis meid kõiki seob ühi­seks
pereks, siin Kanadas teiste eest­laste
keskustega ja ka üle maailma,
ükskõik kus eestlasi ei asuks. Selle­pärast
on eesti koolil, noorteorgani­satsioonidel
ja eesti kodul tihedas
koostöös meie rahvuslike organisat­sioonidega
täita määratu ülesanne,
säilitada ja juhtida noori eesti elu­võitlusse.
Torontos, mis on väljaspool Eestit
suurimaks eestlaste asukohaks kuju­nenud,
ei ole noorte kasvatamise ja
õpetamisega raskusi, sest siin saab
laps juba 3—4 aastaselt lasteaeda as­tudes
kuni täienduskeskkooli lõpeta­miseni
viibida omavanuste eesti
noortega kõik oma noorusaastad. Li­saks
täienduskoolile on lapsel siin
võimalik osa võtta pühapäevakooli
tööst, astuda skautliku organisatsi-ooniridadesse,
kuuluda võimlejate
hulka või harrastada rahvatantsu.
Kõik see on võimahk, sest siin lei­dub
inimesi, kes on võimelised ja ta­havad
meie noori Õpetada ja kasva­tada
vastavalt .oma: erialale'. Ka on
see siin võimalik selletõttu, et. jät­kub
lapsi igast ettevõttest osavõtmi­seks.
Eelkõige aga leidub lapsevane­maid,
ke/s tunnevad huvi oma lapse
kasvatamise vastu eestluse vaimus,
ega väsi neid viimast eesti kooli või
skaudikoondustele. '
Kuidas on lugu väiksemates eest­laste
keskustes?.
Et sellele küsimusele vastust saada,
saatsin välja küsimuslehed kõigile
väiksemates kesisustes asuvatele
täienduskoolidele, või siis eesti selt­sidele,
kui oli teada, et seal täiendus­kool
ja noorteorganisatsioonid puu­duvad.
Osa vastustest on veel^saabu-mata,-
aga üldiselt võib öelda, et pea-gu
igas. keskuses, kus leidub kooliea­lisi
eesti lapsi, on püütud noorte
rahvusliku kasvatuse eest hoolitseda.
Edmontonist, Cälgary'st ja Win-
. nipeg'ist saabusid vastused kõige
kiiremini ja nendest kohtadest tea­tati,
et seal puuduvad kooliealised
lapsed täielikult. Sama võis.kinnita­da
ka esimehe Robert Kreem'i hilju­tine
külaskäik Winnipeg'i ja Thun-der
Bay'sse, Inimesed; on vananenud
ja nooremad perekonnad koos laste­ga
on siirdunud kas Torontosse või
Vancouveri. Ka Thünder Bay's puu­dub
eesti kool, sest ei ole lapsi.
Montrealist saabunud vastusest
võib järeldada, et.sealne eesti noo­rus
on suuremalt osalt juba täien­duskooli
lõpetanud. Koolijuhataja
Hilja Teose teatab, et Montreali
täienduskool, mis varematel aasta­tel
oli õpilaste arvu poolest suuruselt
teine ,Kanadas, töötab nüüd ainult
kaheksa õpilasega. Kooliealiste laste
arvu vähenemine on-muidugi tinsi-tüd
üldisest poliitilisest olukorrast
Quebec'is, mis on sundinud paljusid
perekondi ümber asuma Ontariosse,
peamiselt Torontosse. Koolitööst on
eemale jäänud peamiselt lapsed se­gaabieludest,
kuna vanematel ei ole
huvi eesti kooli vastu. Siin töötavad
aga endiselt skaudi- ja gaidi-üksused,,
rahvatantsurühm jä noorte ..laulu­koor,
"Noorterühm- • '^Vikerlased'- on
oma tegevuse lõpetanud.
Koolijuhataja , Elmo Piil teatab
Öttawast, et täienduskoolis õpib
seitse õpilast" Jvölme õpetaja juhatu-
... sel. Kooliealisi lapsi on Ottawas kok­ku
kümme ja härra Piil arvab, et
kolme lapse, eemalejäämine eesti
koolist on tingitud vanemate üks­kõiksusest.
.Londoni küsimuslehele vastas
täienduskooli õpetaja Helle Reik-män
ja tema andmete kohaselt õpib
Londonis elavast üheteistkümnest,
kooliealisest eesti lapsest täiendus­koolis
kaheksa "õpilast, kellest üks
on pärit segaabielust ja oskab.eesti
keelt puudulikult. Kahe lap.se eema-
. lejäämise põhjuseks arvatakse ole­vat
kodused olud, kuna kasuisa on
kanadlane. Kolmanda lapse eemale­jäämist
on põhjustanud vanemate
ükskõiksus eestluse vastu. Lapsega
räägitakse kodus inglise keelt, sest
vanemate arvates segavat eesti kee­le
rääkimine lapse inglise keele õp­pimist.
Täienduskool töötab kolme õpeta­jaga
igal laupäeval.
Aastate jooksul on koolis õpetajaks
olnud neli endist täienduskooli kas­vandikku.
Peale tavaliste õppeainete
eesti keele, kodumaatundmise ja
laulmise õpetatakse koolis ka käsi­tööd
tüdrukutele ja poistele samal
ajal vilepilli puhumist. Täienduskoo­li
.kõrval tegutseb Londonis ka gai-di-
üksus kahe gaidi osavõtul.
Hamiltoni Eesti. Täienduskooli ja
Pühapäevakooli juhataja Ingrid
Tamm teatab, et sealsest kahekümne
viiest eesti lapsest õpib täienduskoo­lis
seitseteist õpilast. Teised on koo-iiiiiiiiiiiiiuimiiiiiiiiuuiiuiiiiumiiHfmiuiiiiiiiiiuniinuiHi
RAOUL L A E VA
list eemale jäänud, küna nad ei os­ka
enam eesti keelt. Koolis töötab
neli õpetajat, nendest kaks x>n endi­sed
täienduskooli .lõpetajad. Hamil­tonis
tegutsevad skaudi- ja gaidi-ük-sused,
rahvatantsurühm ja •: noorte
laulukoor „Helietajad". Täiendus­kooli
lõpetanud noored on kogune­nud
noorte-rühma, kus vastavalt
nende huvialale kuulatakse loenguid
kaks korda kuus.
Kitcheneri kohta on niipalju tea-1
da, et seal töötab gaidi-üksus ja neli
kooliealist iäst sõidutatakse kooli­päevadel
Hamiltoni eesti kooli. Üks
noor võtab; osa isegi Toronto •täien­duskeskkooli
õppetöpst. suurele kau­gusele
vaatamata. f
Täienduskool töötab veel Vancou-veris,
kuid lähemad andmed sealse
tegevuse kohta ei ole saabunud. Ka
ei ole ülevaadet St. Catharines'i,
Südbury, Kirkland Lake'i, Sault Ste.
Marie ja Medicyri Oru eesti keskus­te
tegevusest, L
Küsimuslehtedelt saadud Andme­test
kokkuvõtet tehes selgub, et um­bes
70% eesti lastest võtab osa õppe­tööst
eesti täienduskoolides. Eemale
on jäänud peamiselt need lapsed,
kus kodus ollakse ükskõiksed, ei tun­ta
huvi rahvusliku kasvatuse vastu
ja lapsed ei räägi enam eesti keelt,
õnneks ei ole see protsent kuigi
suur. Ön loomulik, et igas väikeses
keskuses ei saa töötada kõik meie
rahvuskultuuriliste harrastuste eri­harud,
sest - selleks ei ole keskuses
küllaldaselt noori ja neil puudub'ka
aeg oma igapäevase koolitöö kõrval
kõikidest üritustest osavõtmiseks.
Kuid kui keskuses leidub inimene,,
kes on hüvitatud skautlikust tegevu­sest
või oskab rahvatantsu õpetada,
siis võib kindel olla, et ka noored
on sellesse tegevusse rakendatud.
Missugune on laste keeleoskus? ...
Täienduskooli astudes on lapsed
nüüd palju nooremad, kui meie võõr­sile
asumise algaastail ja. seega on
nende keeleoskus ka väiksem; Palju
oleneb kodust. Kui kodus valitseb
rahvuslik meel ja. lastega kõneldakse
eesti keelt, siis ön neil koolitöö ker­gem,
ja lapsed jõuavad kiiremini
edasi. Tihti tuuakse kooli ka lapsi,
kellede eesti keele oskus on vaevali­ne
või see täiesti puudub. Need tu­levad
enamasti .perekondadest, kus.
üks - abielüpool on eestlane. Ka neid
lapsi- ei saa hüljata; sest koolil on
hea meel, et nende vanemad toovad
keeleõppimise eesmargiga oma lap­sed
teiste eesti laste hulka, õpetaja­tele
teeb äga nende laste õpetamine
erilisi raskusi. Puuduvad kogemu­sed
ja ka vastavad õpikud. Mõnes
koolis töötavad nende laste õpetami­seks
eri õpperühmad. Paheks on siin­juures
see, et eesti keelt mitteoska­jad
lapsed võivad koolis mõjutada
ka teisi lapsi, sest vahetundidel toi­mub
omavaheline kõnelus inglise
keeles, ja eesti keelt kõneldakse ai­nult
siis kui õpetaja juhtub pealt
kuulama. Soovitav oleks, et kodus
iga eestipoolne vanem kõneleks lap­sega
püsivalt eesti keelt.
Täienduskoolist lahkudes, kui ei
leidu keskuses mõnda teist rahvus­kultuuri
taotlevat tegevusala, mil­lesse
noor saaks ennast rakendada,
algab noore eesti keele oskuse taga­siminek.
Sellest on kahju, sest just
sellel ajal on lapse keeleõppimise
aeg kõige -viljakam. Ideaalne oleks,
ja seda tuleks kõigile soovitada, et
kõik need noored, kes. elavad Toron-tole
lähemal, astuksid Toronto
täienduskeskkooli oma õppetööd
jätkama.: •
Mida teha nende eesti lastega, kes
elavad kaugel eestlaste keskusest?
Peaülesanne lapse õpetamisel on
muidugi lapsevanema õlgadel, kuid
temal puuduvad leogemused ja ma­terjal
õppetöö läbiviimiseks. Rootsis
ja Saksamaal on kasutatud selliste
üksikute laste õpetamisel rändõpeta-ja
meetodit Nendes maades on see
võimalik, kuna vahemaad ei ole suu­red
ja õpetajad saavad riigi poolt
toetust. Kanadas ei ole see mõeldav
suurte vahemaade ja sõidukulude,
tõttu. Siin võiks aga õpetamist teos­tada
kirja teel n.n. „Kiri-kooli" näol,
mida omal ajal koolidirektor Ants
Roos soovitas ja andis selleks ka
vastavaid õppevihikuid välja. Üles­annete
andjaks ja juhtnööride saat­jaks
oleks mõni kogemustega õpeta­ja,
kellele ka lapse tööd. saadetakse
kontrollimiseks. See õpetamismee­tod
on väga aeglane, kuid parima
tahtmise juures on kõik võimalik.
On väga tähtis, et laps puutuks
kokku ja arendaks sõprussidemeid
teiste omavanuste eesti lastega. Laps
peab leidma omale kuuluvuse, et ta
ei ole mitte ainus eesti;laps maail­mas,
vaid neid on palju. Selleks an­navad
suurepärase võimaluse eesti
laste suvekodud Jõekäärul ja Seed-riorus,
koondades hajutatult elavaid
lapsi ühiseks pereks ja luues õhk-
Proovid ja tellimiste vastuvõt­mine
„MEIE ELU" . talituses
Eesti Majas, 958 Broadview
'•' Ave., teisel korral,
i M n i L : i n i M n M i n 11 n i n K n u i u ii i n; i! i n i n n i! i! 11 n i n n i n i n n n
konna, mis neid alatiseks ühendab.
Kasvatajad suvekodudes on tihti,
õpeta j ad või noorte juhid skautlikes
organisatsioonides ja nende juhatu­sel
võtab, ka üksik laps osa rahvus­likust
kasvatusest. Siin saaks ka lap­se
õpetaja, kes talle kirja teel õpe­tust
andis, oma õpilasega isiklikult
tuttavaks saada.
Lõpuks jõuame küsimuse juurde:
missugune on õpetaja ja noorte juhi
osa eestluse säilitamisel? Vastuseks
võib ütelda, et eesti õpetaja ja noor­te
juhi idealism ' koos. lapsevanema
panusega on meie rahvusgrupi säili­tajaks
siin maapaos. See oh suur
ülesanne,, mida need. inimesed on
oma õlgadele võtnud, ootamata eri­list
tasu või. kiitust. Meie tuntud ha­ridustegelane,
koolinõunik Märt
Raud ütleb ühes oma teoses: a r ­mastus
oma töö, õpilaste ja oma
rahva vastu on ime j õuks, mis toob
inimesi koolipõllule. Kui sa ei suuda
lapsi armastada ja süveneda nende
hingesse, siis jäta õpetajaamet. Eba-muusikaalne
inimene ei sobi muusi­kajuhiks."
Kuid armastusest ei õle
alati küllalt. Vaja on ka teadmisi ja
oskust, et- lapsele õppimist kergeks
j a huvitavaks teha. Küsimuslehelt\
saadud andmete kohaselt.on.vaikes-j
tes keskustes töötamas peamiselt
kutseta õpetajad ja nende hulgas
seitse õpetajat on olnud endised
täienduskooli lõpetajad. Need kutse­ta
õpetajad on peamiselt lastevane­mad,
kellel omal on lapsi koolis, või
siis noortejuhid, kes töötavad ka
skautlikes organisatsioonides. Need
on sügava kutsumusega inimesed,
keda on vaja eestluse huvides. Kuid
kindlasti on kõik- näinud raskusi .õp­petöö
edukal korraldamisel. On va-,
ja teha ainevalikut — mida ja kui
palju õpetada, on vaja-osata erilisi
metoodilisi võtteid, et teha õppimist
lastele, meeldivaks ja kaasakisku­vaks,
on vaja.leida ettekandeid, luu­letusi
ja näidendeid koolipidudel,
jõulupuul ja emadepäeval esinemi­seks
— kõik see asetab õpetajale
suuri nõudeid. Elades väikestes kes­kustes
nagu oaasides1 võõra rahva
keskel, on kokkupuutumine teiste
koolide õppejõududega juhuslik, tih­ti
puudub täielikult. Sellepärast
leian, et ' .
õpetajate töö kergendamiseks ja
koolide õppetöö ühtlustamiseks
on vajalik õppepäevade korralda-
• mine.
Seda vajadust on kinnitanud ka
kõik küsimuslehele vastanud täien­duskoolide
õpetajad. Normaalseiski
oludes vajavad õpetajad ja noorte-juhid
nõuandeid ja impulsse, vaja­vad
kontakti kolleegidega, et vaheta­da
kogemusi ja teadmisi. Sama te­hakse
ka kanada koolides mitmel
korral aas'tas „Profesšional dev^lop-ment-
days" nimetuse all.
Õppepäevade ettevalmistamine ja
läbiviimine nõuab suurt eeltööd ja
head, koostööd kõikide organisatsi­oonide
ja üksikute õpetajate vahel.
Selle korraldamist ei saa panna ai­nult
mõne üksiku isiku õlgadele, vaid
leian, et korraldajaks oleks kõige so­bivam
Eesti Õpetajate' Ühing Kana­das
koos Toronto Eesti Täiendus­kooliga.
Õpetajate ühingu juurde on
kogunenud kõik meie täienduskooli­de
õpetajad ja ka endised õpetajad,
kes töötasid Eesti koolipõllul. Siin
asub rikkalik varäsalv, kust saame
ammutada teadmisi ja rikastada en­did
nende kogemuste varal. Ka on
Toronto täienduskooli töötavatel õp­pejõududel
mitmeaastasi kogemusi
oma eriainete õpetamisel ja nemad
on võimelised andma edasi ka vaja­likke
metoodilisi võtteid ja praktili­si
näpunäiteid/Eriti suuri kogemusi
on Toronto koolil eesti keelt mitte­valdavate
õpilaste õpetamisel, mis
oli paljudele küsimuslehele vasta­nud
õpetajaile peamiseks problee­miks.
õppepäevad võiksid toimuda Jõe-käära-
Kivioja maa-alal
ja selleks on juba läbirääkimisi ol­nud
Toronto Eesti Naisseltsi juhatu­sega,
k<üš hoolitseks majutamise ja
toitlustamise eest. Sobivamaks ajaks
peetakse pikka nädalalõppu augus­tikuu
alguses. Õppepäevade . teine
osa võiks toimuda eeloleval sügisel
kus saaks jälgida tegelikku õppetööd
kas Toronto lasteaias või täiendus­koolis,
millele hiljem järgneks aru­telu
ja loengud.
Lõpetan oma sõnavõtu veendumu­sega,
et eesti keel ja eesti meel säi­litatakse
ka väikestes eestlaste kes­kustes,
kuni leidub seal kooliealisi
eesti lapsi. Selleks suur au eesti ko­dule,
kus valitseb rahvuslik vaim ja
tänu õpetajaile ning noortejuhtidele
kes on meie rahvusliku vaimu kand­jaiks.
••-
1 . Valdek Lenk
Stseen tantslävastusešt „Rehetondid". Tegevus toimus vinas rehetares tantsivate noorte, tondipoiste
tegevusel. ' • ' Foto — 0
j.t. kaas-
, Haamer
Q «
Möödunud pühapäeval andis To­ronto
Rahvatantsijate Rühm „Kung-la"
Monarch Park koolimajas õnnes­tunud
rahvatantsude õhtu vähe müs­tilise
nime „Rehetondid" all. Lavale
oli selleks puhuks antud rehetare il­me
ja osa esinejaid olid riietatud
vastavalt musta, meenutades vana
Eesti mustalaelises rehetares parte
taga pesitsevaid rehetonte või vai­me.
. • ;
Pooleteisetunnine kava esitati su^
juvalt. Selleks puhuks oli loodud ka­vale
vastav muusika. Kavas - esines
lauluansambel: Ilo Maimets, Kaarin
Maimets, Leena Norheim, Tiina JRehetondid" lavapildi kujundaja Linda Valter, muusikajuht Heikki Kuld,
rühmajuht Taimi Voksepp, tantslavastuse looja ja lavastaja Toomas Met­sala.
. : Foto — 0. Haamer
Norheim ja Syivia Siitan. Idee ja
tantsud olid: Toomas Metsala. Vahe-muusika:
Heikki Kuld. Lavapilt:
Linda Valter. Pillimeesteks olid: Ain
Allas, Hillar Amolin, Hanno Böhl,
Voldemar Gustavson, Peeter Jeeger,
Allan Kopamees, Heikki Kuld, Alf­red
Kuus, Guido Laikve, Allan Liik,
Leena Liivet, Paul Lindau, Harri
Sildva ja Elmar Tani.
Toomas Metsala märkis „Meie Elu­le",
et noored on väga innukad. Rüh-õpilased
ja neilon vähe aega. Kuid P. Einola teki teatavaks kahe liik-neil
on eriti tublid juhid, nagu Linda meie — Jaanus ja Toomas MarleyTe
Poldma, Toomas Kütti, Rita Valter, on otsustatud anda kuld teenetemär-
Merike Toomes. Rahvatantsude ka- gid.
va on rikastamisel kasutades Heish>
gi muuseumi andmeid ja soome ja
rootsi samalaadseid motiive. Rahva-
Esimees Toomas Marley tõstis esi­le
suureyaeva nägijaid nii juhtide,
laulansambli, pillimeeste ja teiste
tantsude viljelemine on üheks vii-; hulgast, keda dekoreeriti lilledega,
siks, kus eesti noored saavad ükstei-1 Ettekanne oli toonud kokku peagu
ma kuulub kokku 165 noort. Raskusi sega tuttavaks jä arendavad eesti saalitäie rahvast, kes kestva aplausi-on
sellega, et enamik neist on üli- vaimu. ! Iga jagas esinejaile oma kiitust.
iseis
x Toronto Eesti Ühispanga aastakoosolek teisipäeval, 29. märtsil Eesti
Maja suures saalis oli kokku toonud koosoleku alguseks 98 registreeritud
liiget, kellede arv suurenes koosoleku arenedes. Koosolijaid tervitas juha-'
tüse esimees V. Ernesaks, märkides, et panga aruande aasta tegevus on.
kulgenud rahuldavalt ja lõppes ülejäägiga olenemata aruande aasta kõrge­test
intressimääradest. Surma läbi lahkus aruandeaastal 47 liiget, nende
seas ka kauaaegne juhatuse liige Artur Ekbaum. Lahkunuid mälestati
vaikse püstiseismisega.
Torontost
Häältel.ugejaiks valiti R. Varmas,
J. Terts ja A. Peel, mille järele võeti
teatavaks eelmise peakoosoleku pro­tokolli
kinnitamine häälte-lugejate
poolt. Esimees tervitas kohalviibivat
ja alalist külalist GUNA esindajat
Tom Sextoni. Viimane tervitas ka
omaltpoolt, rõhutades eestlaste va-baduspüüdlusi
nende kokkuhoiu
jõuna. Ta andis iile raamatu kadu­nud
esimehe A. Ekbaumi mälestu­seks
koos vastava sissekirjutusega.
1976. a. tegevuse aruande koos ra­haliste
märkustega kandis ette abi­esimees
J. Künnapuu.
Ta peatus möödunud intressimäära­de
liikumise juures, märkides,; et
T.E.Ü. on pidanud jälgima intressi­määra
üldist liikumist rahaturul.
Liikmete netö-juurdetulek aasta
jooksul; oli 46, tõstes liikmeskonna
4685 peale. Ta märkis, et selles arvus
on üle 70 a, v, seniore 604 hoiustega
2.246.000.— dollarit. Edasi peatus
abiesimees koos seletustega hoiu-summade
paigutuste juures nii väärt­paberite
kui ka hoiuste näol teistes
Kanada pankades. Põhimõtteks on
olnud hoida väärtpaberite portfelli
võimalikult likviidsena.
Ruumide laienduse arvel on Eesti
Majale makstud 48.190 —. Koos sise:
dekoratsiooniga tüli ruumide laien­damine
maksma 61.952,— dollarit, .
31. detsembriks 1976. a. ... "\
tõusis ühispanga äriseis 14.578.000
dollarile ehk 1.847.000 dollari võr-
• rä. •••
Summade sissevool oli aasta jooksul
ülielav, 13,6 miljonit.dollarit. Iseloo­mustav
on tähtajaliste hoiuste osa­tähtsuse
tõus 14,6 protsendile tingi­tuna
liikmeskonna püüdlusest saa­vutada
kõrgemat intressi. Ettekand­ja
märkis edasi, et-ühispank maksab
jooksvatelt arvetelt 34% suurpan­kade
3% vastu-, koos vaba tshekikäi-be^
a. Tshekikäibeta ; arved maksid
aasta algul 1YI% tõusid vahepeal 8%
peale ja langesid 1>; detsembrist
uuesti 1M% peale. Tähtajalised hoiu­sed
maksid aasta algul 9%, alates
1. aprillist 9;25%, alates: 1. detsemb­rist
jälle 9% ja alates 3. veebruarist
7,75%. . .
Panga äriseis oli 31. detsembril
1976., a. 14.576.543— dollari^ Sellest
sularahas 4.386.947,—, - väärtpabereis
3:999.332— ja laenudes 5.834.129,-
dollarit. Aasta tulu oli 31.877,— dolla­rit.
Sellest maksti $21.116,— Osakasu
liikmetele ja kanti reservi 1.793,—
dollarit.. ' jättes puhaskasu 8.968,—
dollarit. Koos eelmiste aastate üle­jääkidega
moodustab see 85.533.—
dollari suuruse jaotamata tulude re­servi.
. Krediidikomitee tegevuse aruande
kandis ette esimees H, Urm,
tähendades, et laenutuslegevus on
saavutanud'teatud taseme, midäkii-relt
paisutada on raske, kui ühispank
ei hakka teostama ka ärilisi laene.
Ta märkis, et hilisem teeevus näitab
laenustamise aktiivsust eriti noore­ma
generatsiooni poolt, kes haridu­se
saavutades on jõudnud positsioo­nidele,
mis võimaldavad neile inves­teeringuid
teha. Ühtegi laenu soovi­avaldust
ei ole tagasi lükatud. Sa­muti
ei ole laene tulnud maha kir-iutada.,
Uusi laenusid on otsustatud
98 2,186.392,— dollari suuruses, mis
näitab suurenemist võrreldes eelmi­se
aastaga 547.648,— dollari võrra.
Revisjonikomisjoni aruande kan­dis
ette A. Kütt ning eelarve esitas
Ed. Kuutmaa. Eejarye on koostatud
tasakaalus 1.278.000,— dollarit üle­jäägiga
10.800— dollarit. Aruanded
ia eelarve kinnitati üksmeelselt; Ju­hatuse
ettepanekul suurendas pea­koosolek
isikliku allkirjaga Taenumäärä
3.000,— dollarile ja käendajate
kindlustusel laenu ülemmäära
10.000.— dollarile.
Viimane otsus kehtestub pärast kin­nitamist
riikliku .järelvalve asutuse
pooit. '.•'•\v"
Juhatusse valiti tagasi: K. Rand­laid,
Ed. Kuutmaa. ja V. Noolandi.
Krediidi komiteesse: H. Urm ja- K.
Meipoom. Revisjonikomisjoni: E.
Pamge, Ed. Riisna. Välisrevidendiks
valiti tagasi G. Mitt. Pärast koosole­kut
;viibiti veel ühiselt ühispanga
poolt serveeritud kohvi juures.
Yancouveri 8;'-:iüuli
Toronto eestlased otsustasid möö­dunud
nädalal Eesti Liit Kanadas
poolt kokkukutsutud koosolekul len­nata
Lääneranniku Eesti Päevadele
Vancouveris reedel, 8. juulil. Air Ca-nada
lend #2.149, mis lahkub Toron­tost
kell 10 õhtul ja jõuab Vancou-veri
pärast. ligi kuue tunnilist lendu
kell 11.45 samal õhtul. See lend
maksab 222 dollarit pluss lennuvälja
taks $8. Reservatsioonid teha Law-son
McKay' Tour Ltd., 11 Adelaide
Street West, Süite 903, Toronto
M5H 1L9, tel. (416) 364-0622. Maju­tamise
osas võtta ^kontakti Harry
Muld, 7362 Sussex Ave., Burnaby,
B.C. V5J 3V5. Üliõpilastoad Eesti
Päevade asukohas maksavad $11.03
päevas/ Tube saadaval veel piiratud
arvul. • !;
-. Need. kes soovivad kasutada oda­vat
,>charter class" reisuvõimalust
peavad olema ära vähemalt 10 päe­va.
Minna ja tulla võib.ka individu­aalselt
teistel aegadel vastava reser-vatsiopni
tegemisega, On inimesi,
kes soovivad Vancouverist külaskäi­gu
ka Los Angelesisse teha. Selline
ringsõit maksab $261. Enamus, aga
tuleb Torontosse tagasi Vancouverist
laupäeval, 23; juulil, mis sealt lahkub
kell 11.55 õ. ja oleks Torontos pü-hap.,
kell 7.05 hommikul.
Ida-Kanada eestlaste keskustes on
suur huvi Lääneranniku Eesti Päe­vade
vastu.- ELK juhatus soovitab
sõitjail. Ifohe reservatsioonid teha,
majutusküsimused lahendada ja
muud ettevalmistused teha. Suvisel
ajal on palju sõitjaid. Varajane te­gutsemine
hoiab ära ebameeldivad
üllatused.
II
13
Eesti Majas . oli pisut rahvavaene.
Georg Iltal'i kapell hoolitses hoogsa
tantsumuusika, eest ja tantsupõran­da
avarus meelitas enamiku peolisi
„seda kasutama:
Eeskavalises. osas tutvustas E.
Purje esinejaid Leena Norheim'!,
Karin Mäimets'a, Silvia Siitam'it ja
Ilo Maimets'a, kes esitasid kuus lau­lu.
Kitarril saatis; Ilo .Maimets. Ette­kanded
võeti vastu elava aplausiga.
..SÄDE" ansambel, koosseisus: Kris-tiina
Meipoom, Merike Toomes ja
Andres Tamm esitasid mitu laulu,
millest paar olid ansambli omaloo-,
mingust. Kauakestev aplaus nõudis
lisapala.