1978-05-19-05 |
Previous | 5 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Meie Elu" nr.; 2Ö (1475). 1978 ; R E E D E L , 19. M A I L ^ FRIDÄY, M Ä Y iS»; , 1 Uue seaduse eesmärgiks on tugevdada ja julgustada perekonna osa ning viia aegunud i ja ebaõiglased seadused.kooskõlla moodsa perekonnaeluga. Koos muude probleemidega käsitatakse: ^ ' ® Abieluline varandus —•perekonna ^ hüviste jagamine, kaasaarvatud , perekonna kodu. ® Toetus r ~ abielupoolte vastastikune kohustus endi ja laste ülevalpidaniisekSe^ ® Kodused kokkulepped — mida need endist kujutavad ja kuidas neid sõlmida^ ® Illegitiimsete laste staatuse kaotamine — võrdsed õigused kõigile lasteleo ; . Nicholson kõnele Nõukogule Ministry of the Attorriey General on koostanud kergelt arusaadava bröshüüri uue seaduse kohta. Tasuta saamiseks kirjutage: • Family Law ^ M Ättorney General 18 King Street East Toronto, Ontario :® Abielud ^ sobiniuse vanus jä [ kodanlikud tseremooniad^ ® Pärimisõigused —^ eeskirjad testamendi tegemiseks ning elusolevate perekonnaliikmete õigused., Uus seadus muudab tunduvalt iga elaniku õigusi Ja^ kohustusi. Igal kevadel kogunevad kolme Balti Naiste Nõukogu liikmed oma traditsioonilisele keskpäeva-einele. Tänavu toimus see 6. mail „01d MillsT' mugavates ruumides. Osavõtjaid sellest einest oli umbes 50 koos külalistega.; : , :% Oma avasõnas Sälti Naiste Nõukogu Kanadas esinaine, Heriny Arüja tei^vitas kokku tuli jäid ja mainis, et see kokkiltulek on ilus traditsioon, kus .Balti rahvusest naised saavad oma mõtteid vahetada poliitiliste kui/ ka rahvuslikkude probleemide ül^'•::•;.^^.. Kõnelejaks seekordselt einel: oli Aideen Nicholson (MP Trinity — kes on ka ühtlaslParlamentäry Secretary to Ministei' of Supplieš and Services). Qnia kõnes kõneleja mainis, et ta on alati huvi tundnud Balti Rahvaste kultuuri saavutustest jä.oelle kõrgest tasemest, mida me siin saame vabalt arendada. Kõneleja scwbvi-tas ka Baiti naistele, kuna prae"usel ajal õn naistele suured võimalused avanenud, astuda vastavatesse demo-kraatiiistesse poliitilistesse parteidesse, igal pma südametunnistuse järele, et sellega paremini oma huvisid taotleda. Oma kõne .lõpus mainis kõneleja, et meie, olles oma vabaduse kaotanud omas riigis, tunneme ja oskame hinnata demokraatiat seda enam. Hubane koosviibimine lõppes omavaheliste probleemide arutledes. Heldta Naelapea Estam Jätkates : Los .Ängelese, ja šiimete Rahvatantsijate pere „Kivikasukas" Virve Lillipuu juhtimisel koosneb kogenud ja ülemaailmselt tuntud eestlaste tutvustamist,, on veelkord rahvatantsijaist, kes parajasti järje-põhjust meenutada, et .1.^7. juulini kordselt ka ameeriklaste ees esine- 1979 toimuvad Los Angeleses XIV Lääneranniku Eesti Päevad. Need pakuvad head võimalust, tutvuneda ka selle suurlinnaga* mille „õitseaeg seisab veel ees", nagu ütles hiljuti Martm Workman, üks linna nimekas kultuuritegelane Music Centerlst. Veel enam aga oleks põhjust seda sõitu ette võtta, et leida, mis imevor-mel on olnud suuteline ikka veel nii intensiivselt tegutsema panna seda niivõrd laiaHpillatud, tegelikult vaid mõnesajalist innustunud eestlaste gruppi, — nüüd juba ligi kolm ja pool aastakümmet ko^dumuUast lahti rebituna. Need read ei taha vähendada sama ime suurust teistes vabade eestlaste keskustes, kui pidagem silmas Los Angelese kaasmaalaste ülimalt hajutatud asendit ja sealseid veel alles soovida jätvaid kiirtrans-pordi- olusid (busside võrk on küllalt^ ki hästi arendatud, kuid kaugusi ar vesse võttes aegaviitev). Seda arvestades on erilist põhjust, LA eestlaste tegevust hinnata. Ühtlasi kinnitagem ka kohe, et k iV Lääneranniku Eesti Päevade külastajate transpordikiisi-musta eest hoolitsevad Päevade korraldajad koostöös kogu rahvusgrupiga, nü et igaühel „jalad all" olek sid. Lisaks toimuvad Päevade üritused võrdlemisi majutuskohtade lähedal. \ Uäneranniku Eesti Päevad, ase leides roteeriyas korras iga kahe aasta tagant Los Angelese — San Francisco — Portlandi — Seattle Vancouveri vahet; on järjekorldsel ,jnglite linna" eestlasperet õiuta-mas tavaliselt veel hoogsamale tege vusele, ent ka muidu on see intensiivne: reede õhtuti toimuvad Los Angelese Eesti Segakoori kui ka Los Angelese Eesti Seltsi' rahvatantsutru-pi „Kivikasukas" harjutused, laupäeviti on Eesti Maja noorte päral (täienduskool, skaud|d-gaidid, noorte rahvatantsu- ja laulugrupp, leerilap-sid — seekord aprilli lõpul sõjaveteranidele. Ka „Kivikasuka" rahvale toimus just mõne kuu eest juurde- . kasvu, nimelt Tiina Repnau juhatusel tegevust alustanud noorte„Maa-väristajate" näol. Kuivõrd dünaamiline see noorte rahvatantsijate rühm on, järeldub juba ainuüksi definitsioonist! Noored Los Angeleses moodustavad omaette peatüki, -väärides omaette artiklit, — ei, raamatut! Piirdugem siinkohal siiski kokkuvõtliku | Eesti 3õjaihvalildide Koondise juhatus. Istavad, vasakult ~ A. Kokk, A. esti- ISI JAANAliMER MTÜS^TÖÖD Teeme uusi Ja parandame varna, samuti suvilate katusdd. Helistada tel. 699-5295 ülevaatega. Los Angeleses tegutseb | Rõivas, seisavad K. Niit ja Y. Nassar. aastate jooksul juba kolmandat korda Noorteklubi, seekord 20-aastase L • löbert Ändersoni organiseerimisel. Robert on ka XIV Läänerannikul Eesti Päevade rioortetoimkomla juhataja, organiseerides noorte üritusi. Juba aastaid on Robert olnud ,,Ki-vikasukas" rahvatantsutrupi: liige,! GEK^^ (M.E.) — Saksa-samuti on - ta aga ka vastse „Maavä- niäal tegutsev Eesti Sõjainvaliidide ristajad'' vanem: hing organiseerija. Koondis, mis asutati^^l^^^^ Samad ülesanded on tal :ka värskelt pidas oma järjekordse peakoosoleku asutatud noorte laulugrupis. Lisaks Geislingenis.- Uude juhatusse valiti on Robert ka suusaklübi „Estonia^' Arnold-Kokk (esimees), Kari Nnt abiesimeheks (suusaklübi esimees on) (abiesimees, Johannes 'Nassar (sek- Boris Auksmann> sekretär on Helle 1 retär) ja Alfred Rõivas (laekur). Re- Kalm). Roberti kõrval on samuti visjonikomisjoni valiti Kaarel ^M^ üheks üliaktiivseks eesti nooreks 15- vaveski, Artur Ke^^^ aastane Olav Padjus, üks noori tege- .Eestr Sõjainvaliidide Koondis Sak lasi 1975. a. raamatuaasta puhul samaal on koostöös Eestlaste Kesk Eduard Kikase loodud programmis komiteegar Saksamaal püüdnud JQ^ „Elav laamat", kus ta ühe ,,eläva le-dümööda kaitsta iienäe eesti sõjävi-heküljena" luges ette Joosep Tootsi gastatute huvisid, kes pole mõnesu-lugusid. Olav on tubli kotka-skaut gustel põhjustel tahtnud astuda Vi- Los Angelese eesti skautideperesgastatud Eesti Sõjameeste Ühingu „Tülehoidjad", samuti on ta talguli- liikmeskonda, na Eesti Maja korrastus- ja ehitus- Kuna koondise kauaaegne esimees töödel koos teistegi noortega vane- Alfred Rõivas keeldus kandideerima generatsiooni talguliste seas. mast esimehe kohale, ori muutunud Olav on ka üks ,,Maaväristajaist", ka koondise postiaadress; See on samuti on ta- uue noorte laulugrupi nüüd järgmine: Eešti^^^S^^^^ liige... Selliseid noori on Los Änge- Koondis Saksamaal c/o Arnold lese eestlasperes veel pikk rida, na- Kokk, Šchlosshalde 55; D-7340 Geis- Foto —Ä.Kokk Washingtonis tegutsev . Ameerika Hääl annab oma eestikeelsetes saa detes korrapäraselt .sõnumeid ja vaatlusi sündmustest eesti- kultuuri-rindel. Nii näiteks retsenseeriti noore Urmas Kärneri Tammsaare ^Vargamäe" uuslavastust N; Y.' Eesti Teatrisy samuti pn esitatud Tammsaare, elu ja töö kohta materjale, mis N. Eestis ei ole kättesaadavad. Tammsaare-särjas on seni olnud panuste and jaiks prof. Vootele Vaska, mag. Mall Jürma, dotsent Herbert Salu, kirjanik Pedro Krusten ja toimetaja Harri Kiisk. Sari jätkub, kuna tänavu tähistanuks- suurkirjanik oma sajandat sünnipäeva. Muudes kultuuri-programmides on peatutud dr. Herbert Salu uuel, Underi-ainelišel ešseede-kogul „Por-kuni preili" ja usutletud Rootsi Ees-i Teadusliku Seltsi uut esmeest dr. rvin Pütseppa seltsi tegevuse koh-a. Tunnustatud soome-ugri keele- Moskvast lanseeriti süüdistused wlamendiiiikme Torn Cossitti, kes kuulub konservatiivide parteisse ja peatoimetaja, P. Worthingtoni vastu, et need moodustavad Kanada-Vene vahekordade mürgitamise grupi. „Li temaja Gazeta^' kirjutas, et sellesse gruppi kuulub ka veel Otto Jelinek, Torontost pärit parlamendiliige/ Nad süüdistavad, et nende si^üdis tuste põhjal saadeti 13 vene diplomaati Kanadast välja. Samal ajal taotlevad venelased, et Kanada Ät landi ranniku linnadesse St. Johni Halifaxi jt. Kanada yalitsus ehitaks suured laevade remonttehased, küs hakatakse parandama N, Ludu At landil asuvaid šüuri kalälaevi. Km see teostub, siis muutub Kanada Atlandi rannik N. Liidu sõjaliseks baa siks. v puhul kõneles tema elutööst eesti cuulajaile fndianä ülikooli õppejõud dr. Felix Oinas. Muide teatas Am. •lääl koheselt ka riigitegelase Johan iplbergi surmast sõnumiga, milles anti ülevaade J. Holbergi panusest riigimehena kuhi tema osani 0. Tie-fi vaHtšuses a. 1944. sed), aga laupäeva õhtuti ja püha- gu kolm noort Piibe perest, kolm lingen (Steige), W. Germany. päeviti on niikuinii midagi Eesti Majas lahti. Segakoori layljad on õnnelikus olukorras, sest' neil on kaks koorijuhti. Jaak Kukke ja Rein Neggo taktikepi all toimub kooril vilgas te- 'gevus. Parajasti on käsu ettevalmistused 20. mail toimuvpks igakevadiseks kontsertpeoks, samuti õpitakse juba Eesti Päevade laule. Koorivanemaks on Ülo Kaskla ja esimeheks Sally -Mets, energiline organiseerija ja koordinaator, kqlle vahendusel toimus^ ka parajasti Segakoori allorganisatsioonina Noorte^ Aasta raames -noorte laulugrupi elluastumine. Taageperat, kolm Taela, kaks Kask- Vastavalt põhikirjale on nim. lat, kaks Laant; kaks Lille, kaugelt koondis karitatiivne organisatsioon, Carlsbadist vennad Palm-Leisid ja | kes taotleb head koostööd kõigi Ees- ,v,e. .e1l palju .toejicsii . • ti Vabariigi põhiseadust tunnustava, „Vanemad noored" kahekümnen-dais ning kolmekümnendais aastais omavad kasvavat osatähtsust Los Angelese eesti organisatsioonide struktuuris (eespool oli juba juttu Los Angelese Eesti Seltsi esiniehešt, õieti küll esinaisest Ulme Mullast ja Los Angelese Eesti Naisklubi esinaisest Aita Sooverest). Selliste noöremapõlve eestlaste tegevus keskendub- põhiliselt kahele alale, esiteks, aktiivseina eesti rah- ,^EiE ELU" esindaja Kalifomias Heldia Nõelcipeci Esttim 10723 Sherman Way, Sun Walley 91352. Tel. (2B) 765-3228. te organisatsioonidega. Moskva šaqvütüs ko|m suurt võitu Kõige suuremaks Moskva poiiitüi-seks võiduks, peetakse Afganistani massmõrva, • kus rohkem kui 10.000 inimest mõrvati ja selle tulemusena tuli võimule kommunistlik valitsus. Kuid kõige imeslamisväärsemaks as-jaoluks on, • et selle kommunistliku-anncktsiooni juures ei ole üldse tõusnud üles küsimus, et siin oli tegemist puhtakujulise N. Liidu poolt kavandatud ja plaanitsetud võimuhaaramisega.;. ' : Moskva ja ka USA on juba uut kommunistlikku valitsust tunnustanud. Mõrvatud endine peaminister ja riigijuht M.Daoud oli kommunis-misõbralik, ja ta sai välisabi nü Moskvast, kui ka USÄ-st. Ta sõjavä-ijgi omas vene relvi ja' lennu ja tanki-väe ohvitserid viisidki • massmõrva läbi. Selle tulemuseks on kohutav surve Pärsiale, kuid eriti Pakistänile,- sest seal elab. „Pathan" suguharu, mille liikmeid asub ka Afganistani piirides. Teine Moskva suur võit on 25-e aastase majandusliku koostöölepingu sõlmimine Bonni Saksamaa sot-eädlase prof. Julius-Mägiste surma .sialistliku valitsuse ja N; Liidu vahel, milleks raskesti haige L. Brezh-iiev tuli Bonni. Selie lepinguga pn Bonni valitsus kohustatud • andma Moskvale tohutut majanduslikku abi. . Kolmas Moskva suur võit on Itaalia endise peaministri Aldo Moro mõrvamine. EESTLASTE LAULUPEO KftVA vusgrupis tegutsedes garanteerivad nad'sellega praegu veel jõuliselt eda-sipüsivat eestläspere organisatoor-set- kultuurset kontinuiteeti, teiseks, ameeriklaste ning välismaailma silmade avajaina poliitilistes küsimustes ja oma rahva eluvõitluse'jatkajai-na üha enam aktiivsust osutades, ei kõnele nad mitte ainult eneste, vaid oma kaugete rahvuskaaslaste iii-mel, nende eest, kes osana välismaailma noöremapõlve eestlaste eneste lihast ja verest) oma suletud suude ja seotud käte-jalgadega ei saa enes-tele nõuda ei vabadust, enesemäära-misevõimalust ega algelisigi inimõigusi, isegi mitte mingisuguse isikliku initsiatiivi või tõesti vaba eneseväljenduse näol. OEISLINGEN (M. E.) - Saksamaal Münsteris korraldatava Euroopa eestlaste II laulupeo on nüüd selgunud. Vahepeal on tehtud olude sunnil muudatus pidustuste kavas..,' Nimelt jääb ära 9. juuni õhtul ettenähtud solistide kontsert, kuna esialgselt kavas olnud solistid prof. N. Põld ja dots. Eva Wilson-Märtson ori samal päeval laulupedagoogidena seotud oma õiplaste eksamineerimisega. Solistide kontserdi asemel \oi mub samal ajal Halle Münsterlandis sõduriteõhtu, mille kontsertosas esinevad Taani Kuningliku Ooperi juures tegutsev metsosopran Eva Tamu-lenas, Linda Michel ja Edgar Pent. Sõduriteõhtust võivad osa võtta ka teised laulupeo külalised. Järgmisel päeval, 10. juunil toimub samas algusega kell 15.00 ühend-mees-, näis- ja noortekooride kontsert. Samas algab kell 20.00 rahvatantsijate esinemine ja kell 21.00 rahvapidu. ._ Pühapäeval algusega kell 12.00 on Münsteri. tJlikooli kirikus kontsert-jumalatecnistus. Jutlustab peapiiskop K. Veem, liturgias ja palvuses on kaastegevad kõik Saksamaal tegutsevad eesti vaimulikud. Jumalateenistuse kontsertosas on kaastegevateks prof. Naan Põld, tenor, prof. Carl-Otto Märtson, orel, laulukoor „Leelo" Saksamaalt ja segakoor „Vanemuine" Belgiast. Kõik teised laulukoorid kavatsevad asuda juba pühapäeva hommikul tagasiteele. Laulupeost võtavad osa 14 eestlaste laulukoori .— Rootsist, Inglismaalt, Belgiast, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Külaliskooridest on andnud nõusoleku esinemiseks lätlaste segakoor Kölnist ja saksa politsei meisterkoor Münsterist. Euroopa eestlaste laulupeo aupat-rooniks on Saksa liidupäeva liige Olaf von Wrangel, kes omas kirjas, Keskkomiteele lubas esineda lühike se sõnavõtuga. Olaf von Wrangel on pärit Eestist ning tuntud eestlaste sõbrana ja Eesti Vabariigi austajana, nagu ta seda kinnitas läinud aastal Vaba Pressiliidu 30. aastapäeva puhul peetud kõnes Münchenis. Pidustuste kavas on ka eesti kunsti- ja rakenduskunstinäitus,; mille peakorraldajaks Marika Blossfeldt Berliinist. Laulupeo majutustoimkond juhib eestlaste tähelepanu • hotellitubade õigeaegsele reserveerimisele. Reser-veerimisi palutakse teha aadressil: Estnisches Zentralkomitee, Hoff-schultestr. 21., 4400 Münster (West-falen), W. Germany. -
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, May 19, 1978 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1978-05-19 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E780519 |
Description
Title | 1978-05-19-05 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | Meie Elu" nr.; 2Ö (1475). 1978 ; R E E D E L , 19. M A I L ^ FRIDÄY, M Ä Y iS»; , 1 Uue seaduse eesmärgiks on tugevdada ja julgustada perekonna osa ning viia aegunud i ja ebaõiglased seadused.kooskõlla moodsa perekonnaeluga. Koos muude probleemidega käsitatakse: ^ ' ® Abieluline varandus —•perekonna ^ hüviste jagamine, kaasaarvatud , perekonna kodu. ® Toetus r ~ abielupoolte vastastikune kohustus endi ja laste ülevalpidaniisekSe^ ® Kodused kokkulepped — mida need endist kujutavad ja kuidas neid sõlmida^ ® Illegitiimsete laste staatuse kaotamine — võrdsed õigused kõigile lasteleo ; . Nicholson kõnele Nõukogule Ministry of the Attorriey General on koostanud kergelt arusaadava bröshüüri uue seaduse kohta. Tasuta saamiseks kirjutage: • Family Law ^ M Ättorney General 18 King Street East Toronto, Ontario :® Abielud ^ sobiniuse vanus jä [ kodanlikud tseremooniad^ ® Pärimisõigused —^ eeskirjad testamendi tegemiseks ning elusolevate perekonnaliikmete õigused., Uus seadus muudab tunduvalt iga elaniku õigusi Ja^ kohustusi. Igal kevadel kogunevad kolme Balti Naiste Nõukogu liikmed oma traditsioonilisele keskpäeva-einele. Tänavu toimus see 6. mail „01d MillsT' mugavates ruumides. Osavõtjaid sellest einest oli umbes 50 koos külalistega.; : , :% Oma avasõnas Sälti Naiste Nõukogu Kanadas esinaine, Heriny Arüja tei^vitas kokku tuli jäid ja mainis, et see kokkiltulek on ilus traditsioon, kus .Balti rahvusest naised saavad oma mõtteid vahetada poliitiliste kui/ ka rahvuslikkude probleemide ül^'•::•;.^^.. Kõnelejaks seekordselt einel: oli Aideen Nicholson (MP Trinity — kes on ka ühtlaslParlamentäry Secretary to Ministei' of Supplieš and Services). Qnia kõnes kõneleja mainis, et ta on alati huvi tundnud Balti Rahvaste kultuuri saavutustest jä.oelle kõrgest tasemest, mida me siin saame vabalt arendada. Kõneleja scwbvi-tas ka Baiti naistele, kuna prae"usel ajal õn naistele suured võimalused avanenud, astuda vastavatesse demo-kraatiiistesse poliitilistesse parteidesse, igal pma südametunnistuse järele, et sellega paremini oma huvisid taotleda. Oma kõne .lõpus mainis kõneleja, et meie, olles oma vabaduse kaotanud omas riigis, tunneme ja oskame hinnata demokraatiat seda enam. Hubane koosviibimine lõppes omavaheliste probleemide arutledes. Heldta Naelapea Estam Jätkates : Los .Ängelese, ja šiimete Rahvatantsijate pere „Kivikasukas" Virve Lillipuu juhtimisel koosneb kogenud ja ülemaailmselt tuntud eestlaste tutvustamist,, on veelkord rahvatantsijaist, kes parajasti järje-põhjust meenutada, et .1.^7. juulini kordselt ka ameeriklaste ees esine- 1979 toimuvad Los Angeleses XIV Lääneranniku Eesti Päevad. Need pakuvad head võimalust, tutvuneda ka selle suurlinnaga* mille „õitseaeg seisab veel ees", nagu ütles hiljuti Martm Workman, üks linna nimekas kultuuritegelane Music Centerlst. Veel enam aga oleks põhjust seda sõitu ette võtta, et leida, mis imevor-mel on olnud suuteline ikka veel nii intensiivselt tegutsema panna seda niivõrd laiaHpillatud, tegelikult vaid mõnesajalist innustunud eestlaste gruppi, — nüüd juba ligi kolm ja pool aastakümmet ko^dumuUast lahti rebituna. Need read ei taha vähendada sama ime suurust teistes vabade eestlaste keskustes, kui pidagem silmas Los Angelese kaasmaalaste ülimalt hajutatud asendit ja sealseid veel alles soovida jätvaid kiirtrans-pordi- olusid (busside võrk on küllalt^ ki hästi arendatud, kuid kaugusi ar vesse võttes aegaviitev). Seda arvestades on erilist põhjust, LA eestlaste tegevust hinnata. Ühtlasi kinnitagem ka kohe, et k iV Lääneranniku Eesti Päevade külastajate transpordikiisi-musta eest hoolitsevad Päevade korraldajad koostöös kogu rahvusgrupiga, nü et igaühel „jalad all" olek sid. Lisaks toimuvad Päevade üritused võrdlemisi majutuskohtade lähedal. \ Uäneranniku Eesti Päevad, ase leides roteeriyas korras iga kahe aasta tagant Los Angelese — San Francisco — Portlandi — Seattle Vancouveri vahet; on järjekorldsel ,jnglite linna" eestlasperet õiuta-mas tavaliselt veel hoogsamale tege vusele, ent ka muidu on see intensiivne: reede õhtuti toimuvad Los Angelese Eesti Segakoori kui ka Los Angelese Eesti Seltsi' rahvatantsutru-pi „Kivikasukas" harjutused, laupäeviti on Eesti Maja noorte päral (täienduskool, skaud|d-gaidid, noorte rahvatantsu- ja laulugrupp, leerilap-sid — seekord aprilli lõpul sõjaveteranidele. Ka „Kivikasuka" rahvale toimus just mõne kuu eest juurde- . kasvu, nimelt Tiina Repnau juhatusel tegevust alustanud noorte„Maa-väristajate" näol. Kuivõrd dünaamiline see noorte rahvatantsijate rühm on, järeldub juba ainuüksi definitsioonist! Noored Los Angeleses moodustavad omaette peatüki, -väärides omaette artiklit, — ei, raamatut! Piirdugem siinkohal siiski kokkuvõtliku | Eesti 3õjaihvalildide Koondise juhatus. Istavad, vasakult ~ A. Kokk, A. esti- ISI JAANAliMER MTÜS^TÖÖD Teeme uusi Ja parandame varna, samuti suvilate katusdd. Helistada tel. 699-5295 ülevaatega. Los Angeleses tegutseb | Rõivas, seisavad K. Niit ja Y. Nassar. aastate jooksul juba kolmandat korda Noorteklubi, seekord 20-aastase L • löbert Ändersoni organiseerimisel. Robert on ka XIV Läänerannikul Eesti Päevade rioortetoimkomla juhataja, organiseerides noorte üritusi. Juba aastaid on Robert olnud ,,Ki-vikasukas" rahvatantsutrupi: liige,! GEK^^ (M.E.) — Saksa-samuti on - ta aga ka vastse „Maavä- niäal tegutsev Eesti Sõjainvaliidide ristajad'' vanem: hing organiseerija. Koondis, mis asutati^^l^^^^ Samad ülesanded on tal :ka värskelt pidas oma järjekordse peakoosoleku asutatud noorte laulugrupis. Lisaks Geislingenis.- Uude juhatusse valiti on Robert ka suusaklübi „Estonia^' Arnold-Kokk (esimees), Kari Nnt abiesimeheks (suusaklübi esimees on) (abiesimees, Johannes 'Nassar (sek- Boris Auksmann> sekretär on Helle 1 retär) ja Alfred Rõivas (laekur). Re- Kalm). Roberti kõrval on samuti visjonikomisjoni valiti Kaarel ^M^ üheks üliaktiivseks eesti nooreks 15- vaveski, Artur Ke^^^ aastane Olav Padjus, üks noori tege- .Eestr Sõjainvaliidide Koondis Sak lasi 1975. a. raamatuaasta puhul samaal on koostöös Eestlaste Kesk Eduard Kikase loodud programmis komiteegar Saksamaal püüdnud JQ^ „Elav laamat", kus ta ühe ,,eläva le-dümööda kaitsta iienäe eesti sõjävi-heküljena" luges ette Joosep Tootsi gastatute huvisid, kes pole mõnesu-lugusid. Olav on tubli kotka-skaut gustel põhjustel tahtnud astuda Vi- Los Angelese eesti skautideperesgastatud Eesti Sõjameeste Ühingu „Tülehoidjad", samuti on ta talguli- liikmeskonda, na Eesti Maja korrastus- ja ehitus- Kuna koondise kauaaegne esimees töödel koos teistegi noortega vane- Alfred Rõivas keeldus kandideerima generatsiooni talguliste seas. mast esimehe kohale, ori muutunud Olav on ka üks ,,Maaväristajaist", ka koondise postiaadress; See on samuti on ta- uue noorte laulugrupi nüüd järgmine: Eešti^^^S^^^^ liige... Selliseid noori on Los Änge- Koondis Saksamaal c/o Arnold lese eestlasperes veel pikk rida, na- Kokk, Šchlosshalde 55; D-7340 Geis- Foto —Ä.Kokk Washingtonis tegutsev . Ameerika Hääl annab oma eestikeelsetes saa detes korrapäraselt .sõnumeid ja vaatlusi sündmustest eesti- kultuuri-rindel. Nii näiteks retsenseeriti noore Urmas Kärneri Tammsaare ^Vargamäe" uuslavastust N; Y.' Eesti Teatrisy samuti pn esitatud Tammsaare, elu ja töö kohta materjale, mis N. Eestis ei ole kättesaadavad. Tammsaare-särjas on seni olnud panuste and jaiks prof. Vootele Vaska, mag. Mall Jürma, dotsent Herbert Salu, kirjanik Pedro Krusten ja toimetaja Harri Kiisk. Sari jätkub, kuna tänavu tähistanuks- suurkirjanik oma sajandat sünnipäeva. Muudes kultuuri-programmides on peatutud dr. Herbert Salu uuel, Underi-ainelišel ešseede-kogul „Por-kuni preili" ja usutletud Rootsi Ees-i Teadusliku Seltsi uut esmeest dr. rvin Pütseppa seltsi tegevuse koh-a. Tunnustatud soome-ugri keele- Moskvast lanseeriti süüdistused wlamendiiiikme Torn Cossitti, kes kuulub konservatiivide parteisse ja peatoimetaja, P. Worthingtoni vastu, et need moodustavad Kanada-Vene vahekordade mürgitamise grupi. „Li temaja Gazeta^' kirjutas, et sellesse gruppi kuulub ka veel Otto Jelinek, Torontost pärit parlamendiliige/ Nad süüdistavad, et nende si^üdis tuste põhjal saadeti 13 vene diplomaati Kanadast välja. Samal ajal taotlevad venelased, et Kanada Ät landi ranniku linnadesse St. Johni Halifaxi jt. Kanada yalitsus ehitaks suured laevade remonttehased, küs hakatakse parandama N, Ludu At landil asuvaid šüuri kalälaevi. Km see teostub, siis muutub Kanada Atlandi rannik N. Liidu sõjaliseks baa siks. v puhul kõneles tema elutööst eesti cuulajaile fndianä ülikooli õppejõud dr. Felix Oinas. Muide teatas Am. •lääl koheselt ka riigitegelase Johan iplbergi surmast sõnumiga, milles anti ülevaade J. Holbergi panusest riigimehena kuhi tema osani 0. Tie-fi vaHtšuses a. 1944. sed), aga laupäeva õhtuti ja püha- gu kolm noort Piibe perest, kolm lingen (Steige), W. Germany. päeviti on niikuinii midagi Eesti Majas lahti. Segakoori layljad on õnnelikus olukorras, sest' neil on kaks koorijuhti. Jaak Kukke ja Rein Neggo taktikepi all toimub kooril vilgas te- 'gevus. Parajasti on käsu ettevalmistused 20. mail toimuvpks igakevadiseks kontsertpeoks, samuti õpitakse juba Eesti Päevade laule. Koorivanemaks on Ülo Kaskla ja esimeheks Sally -Mets, energiline organiseerija ja koordinaator, kqlle vahendusel toimus^ ka parajasti Segakoori allorganisatsioonina Noorte^ Aasta raames -noorte laulugrupi elluastumine. Taageperat, kolm Taela, kaks Kask- Vastavalt põhikirjale on nim. lat, kaks Laant; kaks Lille, kaugelt koondis karitatiivne organisatsioon, Carlsbadist vennad Palm-Leisid ja | kes taotleb head koostööd kõigi Ees- ,v,e. .e1l palju .toejicsii . • ti Vabariigi põhiseadust tunnustava, „Vanemad noored" kahekümnen-dais ning kolmekümnendais aastais omavad kasvavat osatähtsust Los Angelese eesti organisatsioonide struktuuris (eespool oli juba juttu Los Angelese Eesti Seltsi esiniehešt, õieti küll esinaisest Ulme Mullast ja Los Angelese Eesti Naisklubi esinaisest Aita Sooverest). Selliste noöremapõlve eestlaste tegevus keskendub- põhiliselt kahele alale, esiteks, aktiivseina eesti rah- ,^EiE ELU" esindaja Kalifomias Heldia Nõelcipeci Esttim 10723 Sherman Way, Sun Walley 91352. Tel. (2B) 765-3228. te organisatsioonidega. Moskva šaqvütüs ko|m suurt võitu Kõige suuremaks Moskva poiiitüi-seks võiduks, peetakse Afganistani massmõrva, • kus rohkem kui 10.000 inimest mõrvati ja selle tulemusena tuli võimule kommunistlik valitsus. Kuid kõige imeslamisväärsemaks as-jaoluks on, • et selle kommunistliku-anncktsiooni juures ei ole üldse tõusnud üles küsimus, et siin oli tegemist puhtakujulise N. Liidu poolt kavandatud ja plaanitsetud võimuhaaramisega.;. ' : Moskva ja ka USA on juba uut kommunistlikku valitsust tunnustanud. Mõrvatud endine peaminister ja riigijuht M.Daoud oli kommunis-misõbralik, ja ta sai välisabi nü Moskvast, kui ka USÄ-st. Ta sõjavä-ijgi omas vene relvi ja' lennu ja tanki-väe ohvitserid viisidki • massmõrva läbi. Selle tulemuseks on kohutav surve Pärsiale, kuid eriti Pakistänile,- sest seal elab. „Pathan" suguharu, mille liikmeid asub ka Afganistani piirides. Teine Moskva suur võit on 25-e aastase majandusliku koostöölepingu sõlmimine Bonni Saksamaa sot-eädlase prof. Julius-Mägiste surma .sialistliku valitsuse ja N; Liidu vahel, milleks raskesti haige L. Brezh-iiev tuli Bonni. Selie lepinguga pn Bonni valitsus kohustatud • andma Moskvale tohutut majanduslikku abi. . Kolmas Moskva suur võit on Itaalia endise peaministri Aldo Moro mõrvamine. EESTLASTE LAULUPEO KftVA vusgrupis tegutsedes garanteerivad nad'sellega praegu veel jõuliselt eda-sipüsivat eestläspere organisatoor-set- kultuurset kontinuiteeti, teiseks, ameeriklaste ning välismaailma silmade avajaina poliitilistes küsimustes ja oma rahva eluvõitluse'jatkajai-na üha enam aktiivsust osutades, ei kõnele nad mitte ainult eneste, vaid oma kaugete rahvuskaaslaste iii-mel, nende eest, kes osana välismaailma noöremapõlve eestlaste eneste lihast ja verest) oma suletud suude ja seotud käte-jalgadega ei saa enes-tele nõuda ei vabadust, enesemäära-misevõimalust ega algelisigi inimõigusi, isegi mitte mingisuguse isikliku initsiatiivi või tõesti vaba eneseväljenduse näol. OEISLINGEN (M. E.) - Saksamaal Münsteris korraldatava Euroopa eestlaste II laulupeo on nüüd selgunud. Vahepeal on tehtud olude sunnil muudatus pidustuste kavas..,' Nimelt jääb ära 9. juuni õhtul ettenähtud solistide kontsert, kuna esialgselt kavas olnud solistid prof. N. Põld ja dots. Eva Wilson-Märtson ori samal päeval laulupedagoogidena seotud oma õiplaste eksamineerimisega. Solistide kontserdi asemel \oi mub samal ajal Halle Münsterlandis sõduriteõhtu, mille kontsertosas esinevad Taani Kuningliku Ooperi juures tegutsev metsosopran Eva Tamu-lenas, Linda Michel ja Edgar Pent. Sõduriteõhtust võivad osa võtta ka teised laulupeo külalised. Järgmisel päeval, 10. juunil toimub samas algusega kell 15.00 ühend-mees-, näis- ja noortekooride kontsert. Samas algab kell 20.00 rahvatantsijate esinemine ja kell 21.00 rahvapidu. ._ Pühapäeval algusega kell 12.00 on Münsteri. tJlikooli kirikus kontsert-jumalatecnistus. Jutlustab peapiiskop K. Veem, liturgias ja palvuses on kaastegevad kõik Saksamaal tegutsevad eesti vaimulikud. Jumalateenistuse kontsertosas on kaastegevateks prof. Naan Põld, tenor, prof. Carl-Otto Märtson, orel, laulukoor „Leelo" Saksamaalt ja segakoor „Vanemuine" Belgiast. Kõik teised laulukoorid kavatsevad asuda juba pühapäeva hommikul tagasiteele. Laulupeost võtavad osa 14 eestlaste laulukoori .— Rootsist, Inglismaalt, Belgiast, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Külaliskooridest on andnud nõusoleku esinemiseks lätlaste segakoor Kölnist ja saksa politsei meisterkoor Münsterist. Euroopa eestlaste laulupeo aupat-rooniks on Saksa liidupäeva liige Olaf von Wrangel, kes omas kirjas, Keskkomiteele lubas esineda lühike se sõnavõtuga. Olaf von Wrangel on pärit Eestist ning tuntud eestlaste sõbrana ja Eesti Vabariigi austajana, nagu ta seda kinnitas läinud aastal Vaba Pressiliidu 30. aastapäeva puhul peetud kõnes Münchenis. Pidustuste kavas on ka eesti kunsti- ja rakenduskunstinäitus,; mille peakorraldajaks Marika Blossfeldt Berliinist. Laulupeo majutustoimkond juhib eestlaste tähelepanu • hotellitubade õigeaegsele reserveerimisele. Reser-veerimisi palutakse teha aadressil: Estnisches Zentralkomitee, Hoff-schultestr. 21., 4400 Münster (West-falen), W. Germany. - |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-05-19-05