Meie Elu = Our life, May 5, 1978

              REEDEL, 5. MAIL-- %• MAY B
wainnmm
Nagu Juba eespool nimetatud, on
põhjust, valla, et Los Ängeles jä üld-
. se Lõuna-Kalifornia linnad .^n kuju­nemas
tõusvateks, dünaamilisteks
Ühendriikide keskusteks. Seda toeta­vad
ka statistilised andmed, mille
kohaselt 1977. aastal elanike juurde­vool
..Lõuna-KaMfomiasse saavutas
1965-ndast a,astast saadik uue kõrg­punkti.
Ehkki uustulnukaist suure
osa moodustab illegaalsete meksik-iaste
sissevool, on htivitav märkida
ka ühte tiist esiletõstetud tendentsi,
nimelt, et tunduv osa uutest elani­kest
^aabub Äiia eriti idapoois.eist
USA osariikidest (Mew Yorgist 1977.
a. näiteks 25.000), aga ka Kanadast
Ja mujalt, -nirig et rõhuv enamus
neist on noored (20—25 aastaste
grupp domineerib) ja et nad on hea
haridusliku tagapõhjaga. Ka eestlas­te
juures on mõnel määral ka just
noorte uustulnukate juurdevoolu
.märgata, ' • ' :
'Kui käesoleva artikli esimeses
osas on eestlastest seni nimetatud ri­da
üksikisikuid, pealegi loetelus, mis
kaugeltki^ ei saa pretendeerida taieli­kule,
siis veelgi raskem on anda üle­vaadet
organiseeritud- eestlastest,
sest kohaliku suhteliselt väikese eesr
ti rahvusgrupi tegevus on olnud üs­nagi
laialdane. Siit pn alguse saanud
' ka nii mõnigi teedrajav suund, näi­teks
koos teiste balti rahvusgruppi-
; dega Americans for Congressional
Action to Free the Baltic States, kus
eestlastest oli erilisi teeneid Bernard
Nurmsenü, hiljem ka Arne Kahnil,
Avo Piirisillal, j.t. Eestlasi onka. juh-livalt-
aktiivselt tegevuses 'Kaljfomia
. osariigi republikaänide peres (B.
Nurmsen, A. Kalm) kui ka eesti re­publikaänide
klubis (B. Nurmsen, A.
Kalm, Uno Kaskla, ,j\t.). Kälifornia
republikaänide partei rahvusgruppi-de
esimeheks on i Bernard Nurmsen.
Los Angelesest sai üldse ömäl ajal
alguse 'kogu üle USA-line eestlaste
poliitiline tegevus.
Eesti Maja talgütööd), vaid kes abi­kaasa'
Astaga kä sellepoolest head
eeskuju annab, et mõlemad vaid har­va
mõnelt eestlaste ürituselt puudu-
Hämmastav oma tubli töö poolest
— toetudes peamiselt noorema gene­ratsiooni
eesti naistest koosnevale
juhatusele — on umbes sajaliikmeli-ne
Los Ängelese Eesti 'Naisklubi. Sel­le
asutaja, 1961. a. ja kauaaegne esi­naine
Irene Soodla võib küll rõõmu-gk
jälgida tema loodud organisatsi­ooni
kujunemist üheks, teovõimsaks
eesti naispere organiks, eriti paaril
viimasel aastal klubi noore ning pü­hendunud
esinaise Aita Soovere ju­hatuse
all.
iesfi Liit Kanadas i ameti
„ME!E ELU"
lugejad, ärge unustage oma
sõpradele soovitamast
' ,.ME1E ELU"
Eestlaste lomavaheline organisa­toorne
töö Los Ängeleses on tihe
(ling aktiivne. Kuigi ,,tegijad'V sageli
l-üuluvad samaaegselt mitme organi­satsiooni
liikrneskonda või koguni
tnitme organisatsiooni juhatusse, ori
^TÜJI koguduste kõrval keskseks orga-
• nisatsiooniks . Los Angelese Besti
•Selts oma allorganisatšiQonid.ega!
IEELK; Los .Ängelese' kogudus .(õp.
Hein Neggo); Los Ängelese Johanne-
;^e. Apos'tliku-Õigeusu kogudus
<preester- J. Relnhold), Nelipüha Ko-
.;>^udus (evangelist E. Siitam)., Los
Ajigelese Eesti Seltsi, allorganisatsi-
3pnideks on Välisvõitluse Toimkond
(esimees B, Äuksmann), rähvatänt-sutrupp
,,Kiyikäsukas'', (Virve Lilli-t,
uiu), näitering. (Kadi Karist Tint),'
Qöprteklubi . (Robert , Änderson),
JTidzhiklubi (Tiina Repnau).
Seltsi eesotsas seisab Ulme Muld,
aoor aktiivne eestlanna, kes on võrd­eelt
vqimeline korraldama aktusi ja
Eestile vabadust nõudvaid demonr
rstratsibone kui ka eesti lippe otse
:,en gros" õmblema, ;• nimelt kui äsja-sel
Eesti Vabariigi 60-nda aastapäeva
-iktusel poolt tosinat uut lippu vaja
••• läks. •
• Rida teisi omaette-seisvaid organi-
. matsioone öh .koos Eesti Seltsiga
Lisaks- oma mitmesuunalisele te­gevusele
ja arvukatele üritustele, on
Los Angelese Eesti Naisklubi ka veel
ülemaailmset tähelepanu äratanud
klubi poolt välja antud eesti-inglise
kokaraamatuga, mida seni on trüki­tud
jä müüdud juba üle- kaheksa tu­hande
eksemplari. (Bestselleriteks
peetakse üldiselt teoseid, milliste ti-raazh
ületab 5000 eksemplari). 'Koka­raamatule
sellist edu taganud kahe­keelsuse
mõte pärineb naisklubi
ideedest tulvil nooltelt abiesinaiselt
Aili Rebaselt, kes on muide juba tu­handeid
väiksemaid tellimisi vastu
võtnud, välja • saatnud, neist aruan­ded
valmistanud, tshekid kokaraa-ma;
u kassapidajale iile andnud, jne.,
— seda kõike isegi juba tööga seotud
väikeste laste emana. Kokaraamatu
suuremad saadetised lähevad teele
Aita Soovere kaudu, kes tihti peab
raamatute transpordiks katma iile
160 miili oma elukoha ja eesti trüki­koja
,,Copy Boy" (Heino ning Maie
Nurmberg) vahel. Nii Äität kui Äilit
abistavad '.tõhusalt nende abikaasad.
Milline tohutusuur töökoorem on
naisklubi olule langenud^ nähtub ka
sellest, et •Aili Rebase seletuse koha­selt
möödWat vaevalt päeva ilma
uute tellimisteta: ning tema eesti ko­du
oma ši.ssetul e va te kir j adega n m g
väljasaadetavate pakkidega olevat
ameerika postiametnike suureks kõ­neaineks.
Kokaraamatu teokssaami­sele
aitas tõhusalt kaasa retseptide
kogumine-:Viivi: Piirisilla poolt, keda
toitude ; läbipröövimisel ja . inglise
keelde tõlkimisel aitas ta tütar Rita
Ly.. Naisklubi kassa ja kok.avaaniatu
kassa on erinevate laekurite käes,
kelledest juba kaks aastat kokäräa-piatu
kassat pidanud Tiiiia Repnau,
kassa üleandmisel tema järgjasc Hel­ge
Hogri kätte,, sai revisjoni komisjo­nilt
eeskujuliku hinnangu osaliseks.
Samuti kiita :sai naisklubi kassapida­j
a Beidy Pruuel. ; v • .
1977. a. käis kokaraamatu kassast
läbi üle 25.000 dollari, millest trüki-,
posti- ja/muud kulud moodustasid
ca 13.000 dollarit;. Puhaskasust on
niitme tuhande, dollari ulatuses toe­tatud
Eesti Maja ümberehitus- ja
korrastustöid, eriti ühenduses lähe­nevate
XIV-Lääneranniku Eesti Päe­vadega,
lisaks on toetatud teisi eesti
Los Ängelese'! Täienduskool. Esireas, vasakult ~ Heidi Marendi,Ingri4
Sökolowski, Ämy Powell, Lüa Rebane, Kaia Rebane, Mike Leetma. 2. rida
Elmar Kurgpõld, Linda Kurgpõld, Linda Vitsut, Mardi Nuklc, Milvi
Nukk, Heidi Eibach. 3. rida Jaan taagepera, Hmair Vitsut (pildil puüdu^
vad. Maricus, iMy; ja'^^^
Aastaid tagasi kutsuti XJŠÄ idatšod- Lakewoodi linna ja lähema ümbruse
Iii eestlaste keskel takewoodi„eesti eestlaste üldarv ületab 600, nendest
pealinnaks", mis ka praegu kehtib, on ühingu liikmeid 300 ümber. Hoo-
Seda oti pohjustariud eestlaste suur
ettevõtlikkus ehitustöö ja teistelgi
aladel Sellele lisandub ühtlasi
lakewpodi linna ja iimbruskonna
eestlaste kestev j sageli otse ennast­ohverdav
abivalmiduse ja teovaim.
Sest teisiti poleks kä mitte suudetud
rajada noorte (skaudi/gaidi) suurt
püsivat metsäläagrit, eesti kirikut ja
teisigi püstitusi, näiteks lasketiir,
saun jne. «Pealinna" tiitli saan^isele
mõjus ka eriti kaasa eestlaste kesk­organisatsioonide
(ERKU, Kesknõu­kogu,
Abistamiskomitee jt.) esimees­te
ja teiste kandejõudude asumine
takewoodis ja ümbruses.
„Šurmavikat" on küll ka vahepeal
oma laastamistööd teinud ja mitmed
on lahkunud (J. Kangur, 0. Piirsalu,
P. Valgemäe j.L). Kuid ,;pealinna''
progress töös ja saavutisis on jätku­nud,
saades juurde ka uut jõudu. Äs­jased
ERKU esinduskogu valimised
andsid uue esimehe J.: Simonson'i
näol Lakewoodist; ka märkimisväär­sel
arvul-ERKO esinduskogu liik­meid,
nendest 4 kuulub .juhatusse.
Lakewoodi; . eestlaste osatähtsus
kolmel 'viimasel aastakümnel oma-töö.
ja arengu edukäigus rahvuslikel
radadel on järjekindlalt •tõusnud.
Eelmise aasta lõpupoolel 'teostus
siin taaskordselt Eesti OrganisaJ,si-öon
ide-.'Kon2resSv Ka ERKÜ esindus-
Eestl Liit Kanadas juhatuse koos-, uudse teemaga ,3estlus ^
olekul, 19. aprillil, jaotati ainetid
järgmiselt: esimees — Antoni Truu-yert^
abiesimehed — V. Hubel ja He­li
Kopti Torohtos> Leida Helde Mont­realis
ja N. Nellis Vancouveris, lae­kur
Helge Kunn, sekretär — Ene
Rimge, noortetöö L. Ristsoo, ma­jandusjuht
— E, Soomet ja infor­matsioon
ning ELK buUetäan „Sii^
lase" toimetamine Vally Johän-
Lähemas tulevikus seisab Xiidul
ees Trent 78 ühiskondiiku Seminari
läbiviimine. See toimub trenti. üli­koolis
19—22. niaini. Programm,
koostatud ; Eesti Kunstide Keskuse
poolt,; koosneb loengutest, eri- ja
arutlusgruppidest, demonstratsioo-
.nidestjä väljapanekutest. Seminari
pearõhk lasub kultuuriliste organi­satsioonide
ja ürituste organiseeri­mise
ja juhtimise oskuste areildami:
sel, sihiga anda teadnlisi ja äratada
huvi meie" noorte hulgas rahvusliku
kultuuri edasikandmise vastu võõ­rastes
oludes kohalike võimaluste
piires. MitmekultuurUisüse tõusuga
võib kujuneda olukord, kus iga rah­vus
on sunnitud koonduma kuituuri-liseks
• ühikuks onia rahva -piires.
Koos sellega avarfeb.ka eestlastel ha­ruldane
võimalus oma rahvuskultuu­ris
loovalt tegutseda ja elada teisti
rahvaste kõrval. Selleks oh vaja tree-limatä
äärmisest halvast taliilmast,
kogunes peakoosolekule siiski üle
poolesaja Kikme. Erakorralisel pea-j nihgüt ja tegutsemisindü> et meie
koosolekul paar nädalat hiljem olij kultuuriloomingut arendada üha
osavõtjate arv peagu kahekördistu-koondunud
Eesti Maja ühise katuse organisatsioone, muu hulgas ka Vä-lUa.
O/Ü Eesti. Maja esimeheks on lisvõitluse-Toimkonda Eestit tutvus-dr.
Boris Äuksmann, energiline; kaas- :tavate voldikute trükkimiseks jne.
maalane, kes mitte ainult kõikjal jne. ,
käsi külge ei löö (kaasa -arvatud ka . (Järgneb) ; •
kaau valimiste^ läbiviimine esma-kordselt
New Yorgist väljas teostus
siin. Kongressi eesotsas korraldaj a-tena
H.. Must. j a J. Simohson ja va­limist
e alak Ä,. Prima koos paljude
bilistegä, teostusid nqed kesksed
üritused omalt korraMüselt siin ees-kujüliküsr
koostöösid
• Nõnda ka mil^meid teisi suuriiniu-si.
Ka Raamatuaasta rakenduslik
peaosa, kavade väljatöötamine ja
selle globaalses ulatuses organiseeri-misiöö
edenes Läkewoo.dis elunevate
RÄ' peakomitee 'liikmete innukal
koostöpL ': ; : •• • •
^^Näitekunsti ja. kontsertide alal pn
Lakewoodi Eesti Maja - lava olnud
väärikaks pinnaks . ka kooridele,
gruppidele, ja solistidele teistelt maa-delt.
V -
Käesoleva aasta algupoolel leidsid
aset Lakevvoodi Eesti Ühingu kaks
aasta-peakoosolekut.
Aasta kestel ön peetud 24 jiihatuse
koosolekut. Rahaline aruanne |22,0ÖO
(üma-rguiMt)' Msni^^^^^ luliisid ol­nud
baarist, einela^ast, pidudest
kokku |10;OÖO, liikmemaksudest
12000 jne. Majandamiseks . kulus l i ­gemale:
f lejääk p » kanti
ehitusfondi. Olgu viidatud, et pal­gaks
asjaajajale-(laekiinrile) s^^^^^
arves neli dollarit.. A. Kuubas tegut­ses
sel kohal ennast ohverdavalt
aastat; nüüd' Ibobus. .Ja ometigi ori
•meie kesksete orgamsatsioonide as­jaajajate
:palga(J feDO-alifed
Tõenda et üksnes raha ei pane veel
rattaid vkäima;.
Aruannete osas väärib" tähelepanu,
millest peakoosolekuil tavaliselt ei'
kuule, et peale üldäruannete esinesid
tegevusaruannetega ühiiTgu: ošakonr
nad või harud: — segakoor; teater,
Vesti kool, rahvatantsu rühm, nais-käsitÖöring
(58' liiget); ^laskurring/
spordi-,' bridzhi-, male ringid, filate­listide
klubi, skaudid/gaidid, raama­tukogu,
saun. j.t. Väärib märkimist,
et naisring, samuti teater ori andnud'
oma ürituste tulüsumraad" üle' ühin­gule.
Sauna oii käsutanud 773' isikut
• aastas; ytulu^üle |1000. Eesti koolis,
mis on vahemaid ÜSÄ^s, ;oir 20 õpi­last
laupäeyiti^/Kültüurilisi 'üritusi
on olnud rohkesti, eriti kontserdi'; jä
teatri alal. ..Teostunud suuremaist
üritusist märkigem veel:- — Võidu
uuemate abinõudega. ^
Trent 78 on selHst eesmärki taot
lev. Tuntud ja hinnatud lektorite
kõrval qn rohkelt isetegevust,- arutlu
Sl ja ka küllaldaselt õhtuseid meele
lahutusi. Uudne on dr. Ilse Lehiste
keelekliinik, sihiga äratada huvi
meie kõlava keele teadliku kasutami­se
vastu. Dr. Rand tuleb välja väga
ming'-, mis tahab tõsta noortes ene­sekindlust
jä väärikust, et elada\eest-ust
väljaspool kodumaad, kus pea­me
alati arvestama teiste mõjude ja
olukordadega.. Dr. Sermat esineb ka'
he teemaga — „Juhtimise efektiiv­sus"
j ä„KoöstÖö psühholoogia", mil- .
le järgi on kindlasti alati olnud suur
vajadus. Ja paljud teised tuntud ni­med,
nagu dr. Virkhaus, Armas Mais-,
te, dr. T^i, J ü r i Kork, Stella
Siegfrid Veideijibaurii, ja dr. Roos.
Kuna Trent 78 on kuludega seo­tud,
mis võib olla noortele ülejõu
käiv, eriti kaugematest keskustest
noortele, pöördub E.L.K. kõikide;
eesti organisatsioonide, ettevõtete ja
eraisikute pooie anda noxartele tohus
majandtjsljk toetus; Ilma nendeta ei
ole" meie kultuuri edasine käekäik
mitte kindlustatud.. ;
: Šemihm*! kestvuse ajal leikb aset
ka ELK büiTetääh „S"iTlase^' esindaja­te
koosolek, et ergutada noori ajakir-jandüse
aial tegutsema, milles on jä­relkasvu
probleem' kõige karjuvam.
Palume organisatsioone toetada kau^
gemätiSL keskuste^ esindajaid, kes on
senini" näidanud' suurt huvi ajäkir-jandushku
tegevusev vastu. Keskus­tes,
kus nad puuduvad; palume orga­nisatsioonidel
otsida esindajaid, et
Liidu tögevust' paremim teordinee-rida,
eriti' väikestes keskustes, kuhu
on vaja suunatav jõüdb- suuremailest
keskustest,, et meie rahvuskultuuri
edukarnält'viijeledävjä tutvustada.
Voldikud' kops eelr^egistreeriraisega
Trent 78' kohta saade^takse välja
käesoleval nädalal" organiisatsiöörii-dele.
Palume need' oma noortelie ko­heselt
edasi toimetada.. Trent 78- on
ukse ees. Vptke sellest osa arvukalt
ja innukalt!'
, EEKT iiliformatsiboiii
¥lfs skäort- |ä gafdüksüst rivistus 23. aprillil Torontos tiraditsiöonilii
sefe jüripäeva paraadiks 0ennison Ärmoury's.KiE;vadišei,,ülevaatusel"
marssis ligi kolmesajaline noortekolonn gaidlipkondadest „Põhjala tüt«
red"; ,^ajyfefdiad'*skautüksustest,,Kalev", Viking" jä ,Xembitti Malev".
ja Jaanip^iev, akadeemilised suvipäe--
vad, sõjameeste üritusi, spordiball,.
idaranniku Eesti Mängud' jne-..
. Uus eelän^e, tasakaalus l'8'.OOO'
(üramarguselt) kinnitati. Aasta tege­vuskava
koosneb 12^ punktist.. OMi^
semaid sellest: — Võidüpüfoa-Jaani-päev.
Idaranniku Eesti Mängud. La-bour-
Day pidustused. Maja ümber­ehitamine,
ümbruse kaunistamine jä
'ümberkujundamine., Kä LakewoMis
petleidvale. Koguja rn skautliku
raaäilnialaägrile eeiseisvai' suvel on
ka Lakewoodi Eesti Ühingul, eriti
ka Eesti Majal j'a^ kogu eestlaskonnal
suur kaasosa täita. ; : ;
Teise (erakorralise)'.peakoosoleku
va j adust põhjustas valimiste osas
esimehe ja laekuri (asjaajaja) kriis.
H; Verder ja ,Ä.Ruubas keeldusid
edasi kandideerimast. Esimeheks va^
liti Laine Lya Pais ja laekuriks Ivar
Kesse.- Ühtekokku on juhatuses 12
liige.t Ka varemalt ori naistest olnud
esimeesteks Vaike Kiin ja Virve Pu-
/ström- ' ,: -v,;- •
; Eesti Maja 1946. a. ehitus ei vasta
enam olukorra nõuetele, hoone va­jab
suurt kapitaal-remonti. Hoone
peaosa väjat? suuremat ümberehi­tust,
sellega laieneb ka pearuumi
Paraadi suur-epärase korralduse
viis läbi' pre^sidemv lipkond >,Põhja-
;ia tütred" :gdr; Margot Nortma juh-i
timisel',; kes raporteeris' juhtidele:
peagaid Hilja 'Kuutma, peaskaut
jaan Lepp,, skautide maleva juht Sil­ver
Kask ja gaidide maleva juht Tna
^ Kütt.; Pärast vastastikuseid tervitusi
rivistatud üksustega lauldi Kanada
hümni, gaid"" Kristina Valter dekla­meeris
„Elutülf" ja abipraost Tõnis
Mpmiirik pidas päivuse. Mõttesillana ]
Koduihaale deklameeris Ingrid Pill.
Tiina Kaigase loodud luuletuse ja
lauldi Eesti hümni; ' Tervituskõne,
noortele pidas Skaudisõprade. Seltsi
esirneesrE. RuBge. - ; ,
Järgnes ringkirjade ettelugemine
ja teenetemärkide üleandmine skaü-itde
maleva vanema Ermi Soometi
ja malevate: juhtide poolt.. Hundude
võistluse tulemused tegi teatavaks
jiundutöö juhataja Lia Plkkov. Skaii-:
tide võistluste tulemused' luges ette
skauttöö juhataja Ervin- Äleve ja an­dis
üle auhinnad. Õilnetaalrite levita-
.mise tulemused tegid:teatavakS' ma-jaiidusjuhid
Mart Pedel ja Elsa Lind-re.
Parim levitaja oli .Margus Ped-riks
Montrealist.. Jätgnes paraacl-marss.
• '' '.'v; ^:'
Hiljem' oli' Eesti' Majas tants noor-"
tele ja" kopsviibimihe gaideritele ja
skautmasteritete, kus Toronto Eesti
Seltsi ji^hatusliige Jaan Terts andis
üle toetustshekid, jä kuulati peagaid
Hilja Kuutmay, skäutmasterite Välter
Pngli ja .Karl. Sütise ^isimüljeid.
Austraaliast. •
.„Baltic Heritage Radio" ingliskeelseid eesti raadiosaateid korraldanud eestlasi balti rahvusgruppide ballil 1977.
a. jaanuaris. L rida, vasakult - - Tiina Repnau, Mati Riivald, Unda Lipp, Mta Soovere. 2/rida Kadi Karist-
Tmt, Hedia Estam, Asta Änderson, EetlaEinSoraceo (esü saadete juhataja), Sally Mets,^^^H^
bane, Lilian Treiberg. 3. Helga Padjus, Ella Kurruk, Asta Äuksmann, Vh-vetillipuü, Ulme Muld, Helge Högl,
.Jüri H.--Estam, Bruno':.Laän..-4. Jaak.Šoovere, Boris..Auksmainiri,.Robert Anderson, Liisa: Ann Kaid,' Tõnis Rebane,
saali ja ka lava pindala. Asja eesot­sas
seisab ehitustöimkonna juhata­ja
Ilmar Kuusalu. Ümberehitus loo­detakse
teostada lähema aasta jook­sul.
^ • V
Eestlastest ettevõtjaid, nendest
mitmed suurettevõtjad,: tööstuse,
eriti müüri- ja puutöö, tseinent-ploki
tööstuse j ^ teistel aladel on neü ae-,
gadel olnud rohkesti, kelle loetelu
viiks pikale. Härkigeiii. vaid Anton.
Männiku, Harri Musta, Leo Hausi,
Ferd. Rikka, A. Ruubase, .Wold.
Kriimmi, L. Krooni, J; Piiroja ja pal­jude
teiste suurt ettevõtlust ja tööd.
Ka Lakewoodi linna arendamisel
on paljudki .eestlasi kaastegevad,
ka vastavates komisjonides. Aleks.
Prima -— ümbruse -säilitamise jä
arendamise ning: kaunistamise äial,
Uige 7 aastat; Ä. Männik —.ehitus­alal
3-dat aastat,- V/ Krifhm;— puu-
, deVJa parkide istutamise äial; J. Si-monsön
—. Hnna ajaloo äial. H. Must
Möödunud nädalal toimus Sudbu-ry^
s järjekordne Kanada Prapstkon-na
Sinod leus peale jooksvate asjade
ja aruannete läbiarutamist kanti ette
kaks referaati, üks neist oli piiskopi
Raudsepa poolt jä selle teemaks oli
„Kiriku juriidiline olukord; kodu^
maaF-. • , '..,
Selles referaadis ta esitas faktilisi
andrneid praegusest, kiriku olukor^
rast Eestis ühe temani jõudnud seal­se
kiriku' põhikirja alusel #äljudel
Eestit külastajail ja. kä ühest juma­lateenistusest
osavõtjail võib jääda
rriulje, et kiriku olukord polegi seal
kuigi paha. Esitaksin sellest referaa­dist
mõned üksikud punktid — fak­tid
nende sealse praeguse põhikirja
alusel.
Koguduse asutamise kohta ütleb
seat põhikirjas, või nagu neid nime­tatakse
—r- Üsuköondiste , põhimää­rustes—
et neid :saab asutada mini­maalselt
20 liiget, kes on üle 18 a. va­nad,
esitades sooviavalduse usuasja­de
nõukogusse; esiteks Eestis ja siis
Moskvas.-
Kui see avaldus peaks saama vas­tu
võetud, siis tuleb>esitada täitevko­miteele
avaldus selle üsugrupi (nagu
nad seda seal nimetavad) poolt kiri-kuhopne
kasutamiseks. \
Liikmete ko()solekud võivad toi­muda
seal ainult täi te vkomitee loal
ja nad .tohivad endile valida ainult
kolmeliikmelise esinduse ja selle
koosseis peab saama • kinnitatud täi­tevkomitee
.poolt. Nii;.et k\ü keegi
oli Rotary klubi esimees. Kunstnik
E. Kõksi seina-pannoo Rotary klubi
tellimiserkingiti "linnale, asub: rae­koja
seinal; ka eesti kiriku suur al-tarhmaal
pnE.'Koksilt.:
.• :. ;H. Mn..
neist kolmest liikmeilt neile ei'meel^
di, siis nad võivad selle nimekirja ta- '
gasi saata ja nõuda uue. nimekirja::
esitamist.; ,
Koguduse, vaimulikkudel on luba
liikuda ainult oma liikmeskonna pii­rides
ja kiriklikkekongresse võidak­se
koixaldada ainult Usuasjade NõU';
kogu igakordisel löak :
• Äiniike, kes võib muretseda endale
mootorsõiduki, ön piiskop, õpetajail
sedaJ luba: ei ole. •
Kõik koguduse varad, nagu lauad,
toolid,: kohvitassid, taldrikud jne.
kuuluvad riigile, ehkki kogudus: on
need .oma korjandusest kolvkupan-nud
raha eest ostnud. Sama kehtib
ka kirikuhoone kohta, mille eest pea­le
selle tuleb renti maksta.
Nende kindlustus on sundushk,
aga preemiad lähevad .täitevkomitee­le
ja: neid võidakse käsutada mitme­suguste
muude kultuurhöonete ehi­tamiseks
ja sisustamiseks. Tule kor­ral
aga tuleb kogudusel hoone väär­tus
hüvitada valitsusele.
• Kiriku sulgemisel, mida võidakse
igal ajal; teha, kui tahetakse^ seda
hoonet kasutada mingiks muuks ots­tarbeks,
sns kiriku varad jagatakse
nii, et väärisn^etall (kuldristid, küün­lajalad,
armulaua asjad; ristimistald-rikud
jne. lähevad ministeeriumile;
toolid, lauad, pingid jäävad täitevko­miteele
ja ainult pisiasjad f'nagu
küünlad, laualinikud jne; jäävad ko­gudusele.
:
Need obksid mõned üksikud
punktid kiriku praqgusešt plukorrast
Eestis ja nagu näeme, on see kaunis
raske..:'; ' •
.Nii et meie siin, kes saanle oma
kiriklikku elu kõigiti vabalt korral­dada,
peame seda rohkem hindama
ja sellest aktiivselt osa võtma.
•
I
i l .
9
16
se
\ i n |
mi tl
194
asu
t ä;
ses
sel
ees
kiki
hoi(
omt
kõr
Lmi
onii
Ml
ke„
mail
de li
Pi
läbiil
kiri
kogi:
rõhi
Illist
rab
üks
L
ni li
Iej£
onic
sul
Js
Lõi
Nöoil
lyiil
pes
saal(
S(
kogul
valgt
des,
hulk.l
H(
neval
. on äd
ma 1^1
eianc^
da jõ(|
ja õhi
Kal^
üürltLij
tuleval
ÜheksI
Parry
kest ai
Kalal n|
' gi kevl
seal m
jalt k(
Smel
kest LU
rohkei
hai üHI
..koha lil
Juha]
lameesi
. tes tui
Pühja-l
ni, oli
. smeltsi!
SouixÜJ
Mööcll
et smc-
; vatavasI
tulek hl
August
sele kai
rem kai
japäevaI
na ajal [
tel, et „i|
kapsaaei
Arvesti
koha va!
lema vi.
Kell ,9.L
bes 70-v(
tis smeitl
Juhan,
kas „kün
gust nei(
oli nn ril
neid" kali
juure vüj
tis. Kellal
kala aui(
kaliku kai
Kalasaj
isegi Juhi
list kalclsl
võis olla
õhtu, mis]
mu oli lail
del, kellel
kalasaaki
. Nädalale
coe järve
sed olid.üi
L..R,