Meie Elu = Our life, August 12, 1977

              •2 REEDEL, 12.•AUGUSTIL 'FRIDAY,- AUGUST 12 .tv l i i •#'
>Meie Elu" nr. 32 (1435) 1977
mn .xm
0 • • • 0 » « ! 0 j Ö 0 0 0 • 0 a 0 0 0 0 0
Intressid arvestatakse veerandaasta viisi,
Personaallaenud on laenuvõtja surma ja jäädava töövõimetuse
puhul kindlustatud $10,000.00 ulatuses.
ENDUSES ÖM JÕUD
Mõttevahetuse korras KUNST
Laenu vajaduse korral kasutage
TORONTO EESTI ÜHISPANGA
Toronto Eesti lühispanga kuue;,:kuu intresside osas .laenudelt laekuvate g madalaid laenuintressimäarasid.
1977va. bilanss (näitab rõõmustaval protsentide abil Sest hoiustelt
kombel läbikäikude suurenemist era- makstavad protsendid moodustavad j
kordsel määral ja on tõendiks liik- pangale suure kuluposti ja saadud
meskonna kasvavas usalduses panga protsendid laenudelt seisavad panga
vastu. Ühelgi teisel vaatlusalusel pe^ tulude poolel,
noodil panga ajaloo kestel ei ole näi- Kui hüpoteeklaeaude uuendused
teks kuue kuu hoiuste tõus ulatanud püsisid 1976. a. võrldluses arvuliselt
ligemale kahele miljonile dollarile, umbes endisel tasomel, siis näitas
See on seda enam märkimisväärne, uute hüpoteeWaenujle seis tõusu eel-et
Kanada majanduslikku olukorda mise aasta 23 pealt s.a. 89 peale. Ra-koörmab
üheaegselt tööpuudus ja haliselt suurenesid 6 kuu hüpoteek-inflatsioon.
laenud eelmise aasta 638.700.— dölla-
Panga seisukohast vaadatuna Ii- riit s.a. 2.919.680.— dollarile ja on
sandüb eelnimetatud kahele nähtele veelgi märkimisväärseni, kui uute
veel kolmas, arvatav liikmeskonna laenude arvuline tõus.
vananemine ja jtööprotsessist loomu- Kokku oli juunikuu lõpuseisus
lik väljalangemine. Ka see arvatav hüpoteeklaene 3.170.956.— dollarit
komponent ei ole suutnud hoiusta- eelmise aasta 828.957.— dollari vastu
misi pidurdada, mis näitab, et liik- ehk süvenemine 2.341.999.— dolla
meskond on endiselt elujõuline ja rit. See hüpoteeMaenude suurenemi-1• jj^J'l^^ite^y p^^". J a
omab ressurse, kust säästud tulevad, ne rohkem kui kompenseerib hoius-1 -tüuxitäb Eesti Kunstimuuseum Ka-
Kui viimase lause lõpposa küsimu- te suurenemisega seostuva kuluposti. n a d a s S U U n a s . õieti küll muuseumile
sena esitada, siis on loomulik sellele Kui sellele lisada isikulaenude suu- m a . ^ m u r e t s e m i s e suurprojektiga
vastust keerukas leida: panga amet- renemine eelmise aastaga võrreldes E s e m e i a i s e e n e Sest on kasinasti.
kond ei saa hoiustajale küsimust esi- 288.254.- dollari suuruses, siis poo- n a . v a r e m a l t o l i h o o n e plaanitsetud
tada, kust ta oma raha saab ja see leaasta ennustuse kohaselt peaks B a r r i e _ 0 r i l l i a vahemaale/millest
ei olegi panga asi. Ühispank vaatama vastu operatsioo- n ä h t a v a s ü Q n l o o b u t ü d >
Kuna on tegemist individuaal hoi- nidelt heale aastale ja tulukusele, käesoleva aasta kevadest
. ustajatega, siis on loomulik, et suu- Kuna Ühispanga 1977. a. esimese v a r a s u v e s t m ä r gitakse juba sobiv ol>
rem osa säästsummasid tuleb palga- poole tendents kasvu suunas on sil- j e k t Torontos, hinnaga 595.000 dol
tšekist ja teine osa kandub üle inves- matorkav, siis ei tohiks ka aasta tei-l ^ t ^ £ n f j7y £ t . ^ s | m j j S s e i g
teeringuist säästudesse. Kuna; ühis- ne pool sellesse tuua erilisi üllatusi. n e b ü h e n d u s e ; k o g u eestlaskonnaga"
pank sammub kaasa või isegi ees Ometi jaab Kanada majandus1
makstavate intressimääradega, siis koos tööpuudusega ning inflatsiop
võib ainult oletada, et surnme kan- niga endiselt valulapseks ja selle
dub üle ka teistest rahaasutustest, arengusuunad ja kõikumised vaja­kus
on erikontosid peetud, vad hoolsat jälgimist. See kehtib ka
Ajal, mil ühispanga operatsiooni: meie pisiühiskonna liikmete kohta
de tõus on panga enda seisukohast täiel määral ning jääb üle ainult söö­vaid
arengu tunnus, näitab see asja- vida, et meie inimesed ka eelolevatel
olu ka seda, et meie ühiskond on ül- kuudel oma majanduslikku tarkust
diselt tervel alusel. Millist teist järel- kasutavad, et olukordade arenedes
dust sellest nähtest võikski teha, sest mitte kahjusid kannatada.
panga liikmeskond on sedavõrd Mitmesuguste investeeringumoo-suur,
et see annab tugeva läbilõike- d u š t e k õ r v a l j ä ä b säästsummade
pildi kogu ühiskondlikust olukor- h o i u s t a m i n e siiski üheks osaliseks
rast. Kui see järeldus on õige, siis a M v e n t ü l i k s , sest säästudelt saada-on
meie pisiühiskonna majanduslik v a d i n t r e s s i a . a i t a v a d siiski hoida
olukord ainult rõõmustav. dollari väärtust vaatamata suurene-
Kuid ka panga laenustamistegevus v a M e k u r s i v a h e d e l e j a inflatsioon*
on rõõmustaval kombel erakordselt I i s t e ie mõjudele.
% aastas
laenud on lahtised
10.2%
AKTUAALSEL TEEMAL
räägitakse president J. Carteri administratsiooni järjekordsest
kontroversiaalšest plaanist, mille kohaselt praegusi NATO piire ei kaitsta,
vaid Soveti rünnaku puhul lopvutatakse ilma vastupanuta nimetamisväär­ne
osa Laäne^aksamaast ja vastupealetungile asutakse alles siis, kui LRO
ja avalik arvamine ön N. Liidu agressiooni pärast muutunud USA-le sood­saks.."-
'
See järjekordne eriskummaline kava tundub uskumatuna, kuid võt­tes
arvesse kõiki neid järelandmisi ja senist lömitamist Moskva ees võib
sellel kõigel olla oma jume juures.
Ajalehtedes mitmel korral ilmunud EKK ja Kontsertbüroo kontserdid,
informatsioonist selgub, et EKK See on tõelisus, mitte üksi meie. vaid
ka suuremate rahvusgruppide osas.
tõusnud. See aitab tasakaalustada
panga kulutusi hoiustelt makstavate V.
5llllllllllllll!ll!ll!I!!!ini!lllllilllll!M
JOHN BEST
Canadian Seenel parlamendi
korrespondent
üheks suuremaks probleemiks
praegu Kanadas j - ja paljudes lää­nemaailma
demokraatlikkudes riiki­des—
on rahva õigused valitsuse do­kumentide
juurde pääsemiseks. Ku­na
valitsusele on avaldatud survet
selles küsimuses suurema vastutule­likkuse
osutamiseks, siis on valitsus
välja andnud Rohelise Raamatu in­formatsiooni
vabaduse kohta.
. Roheline Raamat ei ole poliitiline
dokument; See Sisaldab.rohkem va­litsuse
kavatsuste filosoofilist 'käsi-,
.tamist ning teeb ettepanekuid sea­dustele,
teatud suuna andmiseks. Rii­gisekretär
John Robert: mainis par­lamendis
Rohelist Raamatut esita­des,
et see käsitab '.laiematele hulka­dele
rii dike dokumentide juurde
pääsemist ning.: selle tulemusena
peaks avalikkuses tekkima laiaula­tuslikum
diskussioon selle küsimuse
kohta. .
Suurem surve informatsiooni va­baks
andmiseks on tekkinud osali­selt
vastavatest sammudest teistes
riikides, eriti Ühendriikides ja Root-
O 9 O :esfi-
. (Algus esiküljel)
paigutatud pensioniaja säästupiaa-nidesse
(^RSP) Co-Operätive Trust
Co-s $213,371.- 112 liikme poolt ja
$18,500.- 18 liikme poolt Koduela-mute
säästuplaanidesse , (RHOSP).
Reisitshekke on vahendatud 145 liik­mele
$70,320.— ulatuses. '
Käesolev aasta on Eesti ühispan-ganduse
75. juubeliaasta
sest aastal 1902' asutati Tartus Jaan
Tõnissoni algatusel Esimene Eesti
. Laenu-Hoiu Ühisus. Sellest nurgaki­vist
kasvas võimas. Eesti 'ühispan-ganduse
liikumine, mis jätkub ka
siin paguluses.
*. Uus ühispanganoMse, seadus, mis
Ontario parlamendi poolt 1976. aasta
detsembris vastu võeti ja osalt juba
kehtib, annab ka Toronto Eesti ühis­pangale,
võimalused oma tegevuse
laiendamiseks. Loodame, et järgmis­te
kuude jooksul,, kui uus seadus
• täielikult kehtima, hakkab, eestlas­kond
veel suuremal määral meie
oma rahaasutuse ümber koondub, et
võimaldada ühispangal veel- suurema
eduga meie ühiskonda teenida, sest
— ÜHENDUSES ON JÕUD.
šis. Tõenäoliselt on mõningal määral
selle põhjustajaks olnud Watergate'i.
skandaal Ühendriikides.
Kanada, valitsuse .Roheline Raamat
ei rahulda kindlasti, selliseid mehi
nagu seda on Alberta konservatiivne
parlamendiliige Gerald Baldwin,"kes
nõuab kaugeleulatuvaid samme vaba
informatsiooni kindlustamiseks. Te­ma
poolt esitatud printsiibid On
imetlusväärsed, kuid kui kõnelda
nende printsiipide rakendamisest,
siis muutub ta ettevaatlikuks.
Roheline Raamat võtab omaks, et
„avatud valitsus on ' demokraatia
aluseks." Raamat kinnitab, et valit­suse
hindamine oleneb sellest,' et
rahval oleks .täielik arusaamine nen­dest
asjaoludest,.millede alusel ot­sused
tehakse. Kuid raamat pakub
vähe rahuldust nendele, kes on veen­dunud,
et informatsiooni andmise
õigus inimestele on tähtsam kui bü­rokraatide
kalduvus sellist informat­siooni
varjata, mida peetakse sala­jaseks.
Dokument ei suuda selles kü­simuses
tuua loodetud selgust. .
Teisest küljest aga toob ta terve
rea ettepanekuid, et käsitada lähe­malt
kodanike kaebusi.
Ühe. võimalusena tehakse ettepa­nek
erilise informatšioonikomisjoni
loomiseks, kelle võimupiirides oleks
ka korralduse tegemine valitsuse do­kumendi
avaldamiseks. Teise ettepa­nekuna
esitatakse erilise informat-sioonirevidendi
koha loomise võima­lus.
Selle ametimehe nimetaks ame­tisse
parlament ning temale võiksid
oma kaebused esitada kõik need isi­kud,
kes asjatult on taotlenud m<me
dokumendi vabaks andmist. .
Üldiselt taotleb Roheline Raamat
oma ettepanekutega erandjuhtudel
teatud dokumentidele juurde pääse­mist.
Valitsusel jääyad-süski võima­lused
paljude dokumentide väljaand­mist
piirata. Nii näi teks võib vali tsus
väljaandmisest keelduda, et selline
teguviis kahjustab riiklikku julgeole­kut,
Kanada rahvusvahelisi suhteid,
riigi kaitsejõudüsid ning keskvälit-.
• suse ja provintsivalitsuste vahelisi
vahekordi. Valitsus võib oma veto
peale panna .ka' sellistele dokumenti-,
dele, mis paljastavad ,,isiklikku in­formatsiooni",
ähvardavad mõne isi-ku
julgeolekut või käsitavad parla­mendiliikme
ja mõne isiku vahelist
kirjavahetust.
Avalikuks ei tehta ka mõne minis­teeriumi
ametniku nõuandeid oma
ministrile. Arvatakse, et sellega on
:võimalik säilitada siiraid.ja vabalt
Kanadas, siis see pole ükjši inkorpo-reeritud
EKK paarikümne liikme
asi, vaid juhul selle fanaatilise suur­ettevõte
nurjumine võib 'puudutada
meie ühiskonna head nime. Sellepä­rast
vajab küsimus mõtteavaldusi ja
põhjalikku kaalumist.
EKK poolt lansseeritud kirjutises
(M. E. 17/77), koos hoone fotoga,
pealkirjaga „Kas • tulevane Eesti
Kunstimuuseum" on märgitud, et
EKK juhatuse1 liikmete poolt on hu­vi
tuntud teatud kinnisvara objekti­de
vastu. „Üks selliseid ' vaatlusalu-seid.
objekte Torontos esinduslikus
rajoonis on . näidatud juuresoieval
pildil jä pakub näiteks - ca.- 10.000
ruutjalga põrandapinda .18 eriruumi
ulatuses, hulgaliste . sisseehitatud
kappidega arhiivideks ja panipaika­de
ks ning omab.suure saali umbes 28
korda 35 .jalga, mis jätkub söögi­toaks
ja. annab võimaluse intiimse­mateks,'
. loenguteks, . kontsertideks;,
koosolekuteks ja väljapanekuteks.
Kinnisvaral on avar krunt kaunite
puudega, suure yalisterrassiga ja
avara ujumisbasseiniga. Küsitav
hind .595.000. dollarit", — \
Kas nimetatud objekt ostetakse
või mitte, kuigi öeldakse informatsi­oonis,
et „raha pole maailmast otsa
saanud", huvitav on selle juures, jäl­gida
EKK arusaama .kunstimuuseu­mi
]a kunsti alal üldse.; Ülaltähenda­tud
objekt näib olema. EKK Seisu­kohalt
sobiv, sest hiljem leitud teine
objekt (Bayviewl), mis oleks hin­nalt
veidi soodsam','moodustaks ju­ba
hoonena Kanada-.kultuurilise'-pä­randi...'.
ei-.'ole'aga kõrvutatav Sun-nydenel
asuva objektiga" (M. E. 21/
77). ^' ^
Miinused Vaadeldava
mõttekäigu juures. .
Esmalt ..esinduslik rajoon" elamute
piirkonnas^ Sunnybroök. hospitali
vastas,, pole mingiks rajooniks muu­seumile.
On väljaspool eestlaste kes­kusi
ja üldisest kunsti-ku 1 tuurilises.t
miljööst.
Vaevalt suudab väikene eestlaste
grupp' seal oma kunstimuuseumisa
luua mingit kunstide Mekkat
Igalühel on teada, et kunsti ja kul­tuuri
ettevõtted koonduvad keskuste
juurde- Nii näiteks. Toronto Art Col-lege
ja Art Callery lähedusse (Dun-das-
Beverley) on asunud suuremad
ja nimekamad galeriid, samuti York-ville-
Cumberland-Avenue Rd. piir­konda
ja mujale. Sel lihtsal põhju­sel,
et keegi ei võta ette käiku eraldi
paika, eriti ühe vaikese muuseumi
või väljapaneku tõttu, Eestlased ise
ka mitte.
Küsiksime, palju EKK direkto-reišt,
juhatusest ja trusteest on jäl­ginud
teiste kunsti ja väljapane­kuid?
Kuis võiksime teistelt seda
loota enestele!
Meie kogud ja väärtused on siiski es­majoones
meile enestele ja järglaste­le
ning loomulikult valitsusasutised
toetavad. Asjata on teha suuri illus-sioone
seal, kus meil omal praktili­sed
kogemused. Mõned näited sel­leks:
E K K on juba- kaks-kolm aastat
korraldanud eesti kunstinäitusi,
(kokku 11, nii seisab EKK presiden­di
aruandena, „Sillaseš") ja need on
viidud väljaspople — St. Lawreiice
Centre, Oht. Science Centre, Toron­to
ülikooli Ed. Johnson Bldg. ja mu­jale,
pole aga Kanada pressis üldse
mainimist leidnud/samuti- ka mitte
väljendatud nõuandeid otsuste tege­mise
protsessis.
Valitsuse ringkondadest väidstak
se, et see on kooskõlas Kanadas va­litseva
doktriiniga, et Kanada' süs­teemi
kohaselt vastutavad otsuste ie-gemise
eest ministrid ja mitte riisi:
ametnikud. '.'•';. ^
„Suur välisterrass ja avar ujumis-
: bassein"
on negatiivsed voorused meie ainelt
ja sisult tagasihoidliku muuseumile.
Nõuavad kulukat korrashoidu ja tõs­tavad
makse.
Omamoodi nähakse ette „suure
saah"- kasutamist. See kõigest 28x35
jalga põrandapinnaga saal (võrdne
E. Maja väikese saalile) „jätkuks
söögitoaks ja annab võimalus intiim­semat
eks loenguteks, kontsertideks,
koosolekuteks ja väljapanekuteks",
Kas see ruum küllaldane kontserti­deks?,
jäägu muusikute arutada
Näib aga, et ka selles osas EKK ja
Kontsertbüroo Vajab nõuannet. Ning
söögituba ja väljapanekud! Pole just
tark tegu viimaseid siis hiljem bas
seinis loputada. Ka „hulgalisetl sisse
ehitatud kapid'- peetakse vooruseks
Muuseumi . seisukohalt küll mitte
„Suure saalile" lisaks mainitakse 17
ruumi. Arvatavasti igal ruumil on
uks ja aken (või ka enam) ja siis ka­pid.
Kuhu. tulevad väljapanekud ...ja
nõuetekohased vitriinid? Need 17
ruumi asetsevad jaotatult hoone kol­mel
korrusel, mis raskendab lahti­oleku
ja külastamise puhul järelval­vet
teostada. Ka puutrepid .tuleksid
kõrvaldada ja asendada tulekindla­tega.
Küsiksime, milleks vajatakse
neid 17 ruumi? Meil.on küllaltki hea
ülevaade meie kunstist' jt. esemeist
ning arvatav iga-aastasest juurdekas­vus
i muuseumi jaoks. Neis piirides
peaksime .liikuma ja võimalusi otsi­ma,
kavu tegema.
la ja pole veel muuseum.
Alles väärtuslikud ja asjatundlikult
kogutud'esemed ja, sisustus, otstar­bekas
korraldamine,, kirjeldamine,
säilitamine ja käsutamine teevad al­les,
muuseumi! Nii siis maja hinnale,
lisanduvad veel väga aukartust ära­tavad
summad. Siis jooksev üleval­pidamine,
maksud, majand, kulud,
järelvalve ja valitsemine, kui maini­da
siin. vaid mõned kulüpostid. Kust
see kõik tuleb, ja kust tuleb kogude
täiendamine, restaureerimine, asja­tundlik
tööjõud? „Intiimsed' loen­gud")
kontserdid mõnekümne inime
sele, söögisaal, bassein.ja terrassid
annaksid parimal juhul vahest.mõni­sada
dollarit,; küll mitte- kümneid tu
handeid või sadatuhat.
Selle juures jääb selgusetuks, kus
toimuksid need mitteintiimsed loen­gud,
kontserdid.ja näitused? Või'ta­hab
. EKK jääda isoleerituna oma
paarikümne värvatud liikmega!?
Mööname, et ainult laia koostööna,
on saadud Eesti Maja Torontos ja
see maja koondab.ka kõiki eestlasi.
Eesti Maja on eestlaste pulbitseva
elur hariduse ja kultuuride keskus
ja siia kuulub ka kunsti- jt. muu­seumid.
See on meie ..esinduslik rajoon", kus
on vastu võetud, ja neil passinud
olla; ministreid, linnapeašid, meie
omi teadlasi jne. Eesti Maja on tu­handete
heade eestlaste majandusli­ku,
talgutööde ja kultuurikandjate,
õpetajate, õpilaste.jt. panusena see­sugusena
kogu eestlaskonna (ja ka
Törontole) au ja uhkus. Ja päris ku­rioosum:
Eesti 'Maja on kõigi oma
juurdeehituste, moderniseerimise ja
muuga läinud vähem maksma, kui
EKK. vaadatud objekt Bayview-Sun-nybrookil!
Eesti Majal on'kolm saali:(neljas
noorte oma), mis seisavad suurelt
osalt kasutamata.' või kasutamisel
mõned neist nädalalõppudel. Kesk­mine
saal sobiks küll päris pikaks
tulevikuks muuseumile. Kui aga ko­sud
peaksid kasvama ja raha palju,
võidakse E. Maja vahetus läheduses
või otse kõrvalt osta mõni maja, se-
•da siis lammutades jä asendada
moodsa, muuseumi nõuetele sobiva
hoonega, mis-nõuaks vaid poole sel­lest,
mida nõuaks Bayview-Sunny-brooki
objekt, mis pealegi veel alles
'muuseumi jaoks. kohandada tuleks.
(E. Maja viimane juurdeehitus, ca
7000 r. jalga, läks maksma kõigest
ca S200.00Ö.) : ' : r :
. Jälgides kõrvalolijana Eesti Kuns­timuuseumi
suunas astutavaid sam­me
ja suundi, muuseumi- inimesena
ja muuseumide administratsiooniga
teselenuna.näen ma muuseumi ikka­gi,
meie .oma elu ja kultuuri keskuse-
USA välissekretär Cyrus Vance te­gi
teatavaks pressi konverentsil; et
tema on leppinud juba kokku N. Lii­du
väiisministri. A. Gromõkoga, et
nad kohtuvad 7-dal septembril Vii­nis,
kus jätkatakse strateegiliste rel­vade,
SALT^kokkuleppe pikendamise
läbirääkimisi, mis katkesid mai kuul
Genfis. C. Vance tähendas, et vahe­peal
on tehnilistes küsimustes saa­vutatud
mõnesugust edu ja lõplikku
pööret läbirääkimiste käigus ori oo­data
Viinis, kui välisministrid koh­tuvad.
Viimasel korral tegi USA ette­paneku
strateegiliste relvade drasti­liseks
piiramiseks, mis aga N. Liidu
poolt külmalt tagasi lükati. Komis­tuskiviks
osutus, et. N. Liit ei olnud
nõus lubama, et USA valmistaks
„cruise" rakette. Kuigi USA loobus1
juba B-l pommitaja ehitamisest ja
pani seisma, minutemennide valmis­tamise.
USÄ-le jälle ei meeldinud, et
N. Liit valmistab nn. Backfire pom­mitajaid.
Cyrus Vance märkis.veel,
et USA loobub Aafrika rahvaste rel­vastamisest,
mis tähendab ""seda, ,et
USA loovutab Aafrika kontinendi N
Liidule ja F. Castrole; Teatavasti
loobus president J. Carter oma liit­laste
relavdega varustamisest. Ta
loobus üle 36 miljardi suurusest rel­vakaubandusest
oma liitlastele, eriti
Saudi Ar.aabiale, Pärsiale ja teistele
otimaadele. Selle tõttu oli USA välis­kaubandus
viimasel 6 kuul rohkem
kui 10-ne miljardiga •punases. Ligi
miljon USA relvatöölist jäävad ilma
tööta ja relvastuse tasakaal muutub
N.;Liidu kasuks..N, Liit võtab USA-lt
üle osa tema seniseid relvaostjaid.
Vahepeal tuuri tas Põh j a-Ameeri ka
mandril konlroversiaalne. sotsialis­tist
Lääne-Saksamaa kantsler H.
Schmidt ja ta leppis P. £. Trudeau-gä
kokku, et nad ei toeta enam J.
Carteri inimõiguste nõudmise kam­paaniat
N.- Liidu mõju piirkonnas
olevatele rahvastele, kuna see kah­justavat
deteritet.Nagü vastulöögiks"
sellele, kummalisele, ja veidrale dek­laratsioonile
sepitsetakse Washingto­nis
vastset plaani, et USA ei kavatse
N. Liidu rünnaku puhul Euroopas
sekle rünnakule vastüastuda NATO
praegusel kaitsejoonel. Venelastele
loovuta takse ilma vastupanuta vähe­malt
1/3 praegusest. Lääne-Sakša-määst.
Vasturünnakule asutakse al­les
siis, kui LRO ja-.avalik arvamine
Soveti-rünnaku. ja agressiooni huk­ka
mõistab. Märgitakse, et USÄsõ-janõukogu
kinnitas kaitsekulude
suurendaiiiise ainult 3?6 võrra, et
sellega täita J. Carteri äsjaseid luba­dusi
NATO konverentsile Euroopas. •
President J. Carteri julgeolekunõu­nik
Z. Brzezinski deklareeris, et
praegune maailmapoliitiline olukord
ei võimalda USA konventšiaalsete
sõjajõudude suurendamist niipalju,
et nendega oleks võimalik kaitsta
praegusi Euroopa piire. NATOl puu­duvad
vastavad jõud,, et kogu prae­gust
piirijoont kaitsta ja sellepärast
asutakse esialgsele loovutamissira-deegiale.
Kui Warssavi pakti riikide
rünnak tuleb, siis ei asuta mitte kait­sele,
vaid tõmbutakse ilma vastupa­nuta
tagasi. Vastupanule asutakse
alles siis, kui Liitunud rahvaste, or-'
ganisatsioon ja avalik arvamine on
Soveti agressiooni hukka mõistnud
ja USA-s on mobilisatsioon teosta­tud;-.'.
;- . ' ••
\. Kirj uta takse, et selle kon trove rs i-aalse
kava on senini juba kõik täht­samad
president J. Carteri poliitili­sed
ja sõjalised nõuandjad heaks
kiitnud. Nende hulgas olevat abipre-sident
V. Mondale, CIA juht admiral1
S. Türnef, venesõbralik venelastega
relvastuse läbirääkimiste pidaja P.
Warnke, sõjaministri abi C. Duncan
ja sõjaminister G. Brown. Z. Brze-,
zinski märkis veel ,et see uus sala­jane
plaan tähendab muidugi taga-,
nemist senistest seisukohtadest ja" ta
arvas, et kindlasti läheb põrgu lahti;
kui sakslased sellest teada saavad, et
USA ei kavatse Soveti rünnakule en­ne
vastu astuda, kui" alles Weseri ja
Lechi jõgede liinil; Sellega loovuta-takse
vaenlasele kogu Saksi; ja Baie­rimaa
. .Muidugi provotseerib see
plaan N. Liitu rünnakule, sest USA
on loobunud seniste NATO piiride
kaitsmisest. Sellel võivad olla mit­mesugused
poliitilised tagajärjed.
On võimalik, et Bonni Saksamaa
loobub praegusest NATO kaitseplaa­nist
ja töötab välja oma eraldi plaa­ni,
mille kohaselt Lääne-Saksamaa
kaitseb.oma maa piire tema praegu­sel
piirijoonel. Kuid on ka.võimalik/
et .üks osa praegusest Lääne-Saksa-maast
sattub .ilma vastupanuta N.
Liidu okupatsiooni alla, märgitakse;
selles plaanis. Viimaste teadete järgi
on USA välisminister märkinud,, et
venelastele siiski astutavat, vastu
NATO piiridel. \ .
•••V--,' • AJK.
STl A!
ialfi NõukogüÄustraäläasavaldas seletuse
seoses ^Meie Elüs'/\i1nniu1nüidl^ ärt.iklieici:--
Seoses „Meie Elu" kaastöölise L. TrettT artikliga ^Austraalia valitsus
ja Balti riigid" (M. E. nr. 27, 1977), mis ilmus ka Rootsis „Eesti Päevale­hes",^
Sydney's ilmuv ,,Meie Kodu" avaldanud Balti Nõukogu Austraalias
seletuse:
,;Meie .. j^odus" varem avaldatud
kirjutised^ Austraalia Balti Nõukogu
protestist, seoses vene eksponentide
poolt levitatud Balti riikide vastaste
bröshüüridega Adelaide! Rahvusva­helisel
Expo 77-dal, tõid ära ka Aust­raalia
välisministri asetäitjale saade­tud,
telegrammi. •
Senaator Gordon S. Davidson'i sa­masisulisele
telegrammile saabus
nüüd vastus välisminister Andrew
Peacock'ilt, millele võib omistada
tähtsust, kui' ajaloolisele dokumen­dile,
rajades faktidele, millised välis­minister
oma vastuse raamides jär­jekordselt-,
kinnitab. 'Välisministri
väited tõestavad kirjalikult, et 'Aust­raalia
valitsus tunnustab ajaloolisi
fakte, mille- alusel Eesti/Läti 'ja Lee­du
Vabariisid Nõukogude Vene ma a-
5. augustil aktsia hind $5.35
145 King Street West, Süite 1900,
Toronto M5K 3M1 — tel. 364-1131
õhtul tel. 925-6812
na meie ühiskonna tuiksoone — Ees­ti
Maja juures. Ka eestluse ühtluse
mõttes! :
':V'-.:':.R.:Anük. .
ga ühendati vägivaldselt. Samuti kin­nitavad
tema väited Austraalia valit­suse
otsust tühistada Whitlami valit­suse
sammu tunnustada Balti riiki­de
annektsiooni. ;
Need faktid'kirjalikult on meile
eriti olulise tähtsusega praegu, mil
üks eestlane Austraalias on enda pea­le
võtnud ülesande veenda meie va­ba
maailmal ajakirjanduse kaudu ko­gu
maailma eestlasi Austraalia •valit­suse
otsuse ebareaalsuses.
"Pikk kirjutis, mis' ilmus „Meie
Elus" ja „Eesti Päevalehes" ja mis
on tais oletusi, spekulatsioone ja jä­reldusi,
naeruvääristab . Austraalia
baltlaste saavutusi ,1973 aastal, mil-,
le tulemuseks oli annektsiooni tun­nustamise;
tühistamine. 'Kirj mise.
lõpplauset, milline;ütleb, et „..;oi
näe olevat pretsedenti illusioonile,
millele asuvad juba üle aasta Balti
rahvusgrupid Austraalias", võib lu­geda
auhaavamiseks., nii Austraalia
baltlastele kui ka Austraalia pea- ja
välišministreile, kelle otsuse autent­susesse
need inimesed usuvad.
Austraalia valitsuse heatahtliku
ning.'õiglase Balti riikidesse ning
rahvustesse suhtumise 'tõestamiseks
ning eelpoolnimetatud kirjutise süü-distuste
avalikuks annulleerimiseks
avaldab Balti Nõukogu Austraalias
alljärgneva kirja Aüstraalia-välišmi-
/• ' •")•'.•••....' •
• ,. '..'.:. ' (Järg lk. 3)
1
^1
I
f.