Meie Elu = Our life, January 7, 1977

              REEDEL,?. -1 FRIDÄY, JÄNÜARY 7 eie Elu" BT. 1 (1404) 1977
nxm
PEETRI
Peetri koguduse esimees K. Kadak ja koguduse õpetaja 0. Futa and­sid
aastavahetusel jutuajamise, müleš nad ©sile tõid koguduse eto paeva-i
probleemid.-;4,1/: '..'.v V-.-:
— Osavõtt Peet^ kiriku jõuluju-malateenistusist
oh rohvarohke. Ai­nuüksi!
jõululaupäeva kolmest teenis­tusest
võttis] osa ül^ 2000 kirikulise,
ütleb õpetaja O. Puhm. Briti rahva­rohke
oli pühade laupäeva esimene
teenistus, mil me fcgi kirikuliste
ärapaigutamiseks pidime võtma
abiks vastavalt sisustatud koguduse
saali, kuhu teenistuse käik kanu iile
valjuhääldajate kauduj Kirik ise ,oli
täidetud viimse' v§in|alüseni, kuid
vaatamata lisaistmeile ning koori ja
treppide kasutamisele ei suutnud ki­rik
rahvahulka ara maliütada. Koos
esimese ja, teise püha teenistusist
osavõtjaiga tõusis jõuluaegne Idriku-liste
järv Peetri kirikus üle 2500. Li­saks
toimus jumalateenistus Taara
puhkekodus, kus lisaks õpetaja O.
Puhmi jõülujutlusele koguduse noo­red
esinesid organisti Inga-Piä Korju­se
juhatusel ilusa mmi^ikalise kava­ga.'
y:
, S i k võiks lisada, j et kuigi nii vo­kaal]
kui instrumentaalsolistide esi­nemine
ön saanud Peetri koguduse
jumalateenistuste juurde kuuluvaks
osaks ka muul ajal, olid jõululaupäe­va
kõik kolm teenistust põimitud
koorilaulu • ja rohke vaimuliku muu­sikaga
riiig sel puhul tuleb eriti rõ­hutada'
koguduse n^oorte jõudude
ihulgalisl esinemisi »silmapaistvas
küpsuses, mis kuula j aid, rikastasid
ning süvendasid jõuluõhtu pidulikku
; meeleolu, i r
Sellist ulatuslikku jõulukava ja
ka ebaharilikult suurt jooksva töö
hulka arvestades lubatagu küsida,
kuidas tule1> Õpetaja lp. Puhm sel­lega
üksi tpime? f
>- Nagu siin maal tavatsetakse öel­da,
on see üks heajküsimus, tähen­dab
esimees. Ma* ütlen kõigepealt, et
õpetaja O. Puhm saab aprillikuus
1977 kuuekümne viie aastaseks. Kui
ma ka otsiksin, ei leiaks ma pehme­mat
sõna, kui et õpetaja ja mitte ük­si
õpetaja, vaid ka ta abikaasa töö on
ränk. Normaalselt ei tuleks üks Õpe­taja
sellise suure tööga toime. Seal­juures
on õpetaja tasu võrreldes Ka­nada
j a kohalike ametivendadega ta­gasihoidlik.;
Aga õpetaja <X Puhm on
korduvalt tähendanud, et koguduse
majanduslik olukord ei 'ole võimal­danud
teise õpetaja ametisse raken­damist
meeles pidades, et kogudusel
on olnud jätkuvalt ja eriii kiriku ehi­tusega
^ seotud muid majanduslikke
•muresid. . :-U~.
•—Kuidas OH arenenud koguduse
elu ja kiriklik töö möödunud aas­tal?
-f
— Hästi ja korrapäraselt, vastab
õpetaja. Koguduses valitseb ühistun­deline
töömeeleolu ja kui midagi eri­ti
välja tõsta, siis tuleks tunnusta­valt;
mamida seda tegevust, mis toi­mub
koguduse ümber koondunud
organisatsioonides ja eriti muusika­lises
tegevuses. Ka Pühapäevkaooli
ja leerieelsetega seotud töö, samuti
pübliringi ja naisringi töö on olnud
edukas ning eriti tuleb imetleda
noort pealekašvu ja seda innukust,
millega nad oma ülesandeid täida­vad.
Koguduse elus ei ole märgata
senini mingit tagasiminekut ning
võime täie usaldusega minna tulevi­kule
vastu.
Ja' soovid uueks aastaks? /.
— Toronto eestlasile usulist kasvu
i ja süvenemist ning Peetri kogudus
võlavabaks.
ÜSe keskeao
]0
seen®
Toronto lesti Majas
^ ä i i i t Ka^ato, Toronto Eesti
Seltsi ja^A/S Eesti Mäfa ühisel koos­tööl
algavad 20. jaanuaril Toronto
Eesti Majas loengud üle keskealiste
inimeste probleemide ja võimaluste
kohta.
; Loengud, panelid ja sümpoosiumid
on kindlaks määratud järgmiselt:
• Neljap^\20. jaan. — Sissejuhatus.
Mida toob - vananemine meile isiklik
kult ja ühiskondlikult?Mag, Ro­bert
Kreem (sotsiaäl-ala nõunik);
Perekondlikud probleemid keskealise
te ja üle keskealiste keskel -— dr.
Priit Paas (psfflihiaater); Lapsed jä
perekonnaproMeemid — dr. Linda
Sääsk (psühpaater). ,
Kolmap., 26. jaan. — Tervishoiu
tähtsus. Mida peaks tegema? — dr.
Jaan Roos (arst ja sportlane). .
Neljap., 3. veebr. — Päranduse ja
TIIBKLAVERID — PIANIINOD
Petrof, Bluthner, Forster, j.t.
^ Uued Ja renoveerkuu.
Kitarrid, akordionid ja teised
lEinei
ihouse of music Ltel
QueenStW., Toronto 133, ®P*
Te!. 363-1966
testamendi küsimused — Ants Ker-son
(advokaat). •
Neljap., 10. veebr. — Mida teha
vaba ajaga? — dr. Jüri Daniel (pro­fessor
ja ülikooli kehalise kasvatuse
dekaan). Pariel.
'Neljap. 17. veebr. ~ Majanduslik
plaanitsemine isiklikuks eluks —
sümpoösiuiri Antoni Truuvert (end.
revidentraamatupidaja), Enn Alfred
(advokaat), mag. Ilmar Martens (in­vesteerimise
ekspert) j.t. .
- Neljap., 3. märts — Kodu või kor­teri
küsimused — Peeter Lepik (Ön-tario
senior nõuandja majade (kor­terite
poliitika kujundamiseks) ja
Raivo Abermann (Öshawa 450 .voodi­ga
vanadekodu juhataja) j.t. '
Kui rahva huvi on küllaldane toi­mub
neljap. 10. märtsil veel kokku­võtte
seminar, kus ka pensionärid
jutustavad oma elust.
Korraldajad loodavad loengute
seeriast rohkearvulist eestlaste osa­võttu.
ELK bülletään „Sillase" kau-du
tehakse loengud kättesaadavaks
liikmesorganisatsioonidele üle Ka­nada.
. '. •
Toronto Eesti Võitlejate Ühing
avaldab ' südamlikku tänu kõigile
kaasmaalasile, kes aitasid kaasa oma
abiga ja iköhlviibimisega Vabadussõ­ja
alguse tähistamiseks korraldatud
Referaat-peole 27. nov.
Eriti tunnustavat tänu palume aga
vastu võtta ksv... Aksel Salumets'al
sisuka ja päevakohase referaadi eest,,
•pr. Alaver'il, pr. Kirs/it ja pr. Külm­allikal
maitseka, ja. maitsva toidu­laua
eest ja pr. Tamm'el maitsvate
kohvisaiade eest.
Ksv..Georg Iltalile ja-'tema orkest­ri
liikmeile hr. Järvaltile, hr. Pallan-dile
ja hr. Simonlatse'ile suurim tä­nu
jalakeerutuseks vajaliku tantsu­muusika
eest.
T.E.V.Ü.' Juhatus
MAALID MÜRGIL suures valite.
Helistage ette 12^5595. '
390 Prmf:ess Ave, WJUowdale
—- Kuna loodab kogudus jõuda
majanduslikult vabamaisse vetesse
ehk teiste sõnadega, kuna loodab
kogudus oma võlgadest täiesti va
foaneda? ^
— Nadäl või paar: enne jõule, peetud
. koguduse nõukogu koosolekul võeti
vastu järgmine otsus' ja ma toon sel-le
kohta väljavõtte protokollist: „Ära
kuulanud nõukogu juhatuse poolt
esitatud aruanded koguduse majan­dusliku
olukorra; ja rahalise seisu
kohta 1976.. aasta lõpul, leiab nõuka
gu, et on olemas itegelikkusele vasta­vad
; väi j avaated \ kogu&use laenude
täielikuks tasumiseksi 1977. aasta lõ­puks,
kui iga kogudus^, liige selleks
annab'omapoolse toetuse ja panuse.
Olemasoleva i olukorraga ja kogu­duse
valmisolekuga arvestades kuu­lutab
nõukogu 1977. aasta Peetri ko­guduses
võlgadest vabanemise aas­taks.
;' . ':!,.• '":X
Sead. eesmärki kogudusele teata­vaks
r tehes "kutsub nõukogu kõiki ko­guduse
liikmeid koos ja igat eraldi
väljakuulutatud üritusjsesuhtuma
toetava'poolehoiuga ning aasta kes
tel abivalmilt tegema kõik 'võimali
ku, et seatud eesmärlj |l|977i pasta lõ­puks
saaks teoks ning .kogudus. täie­likult
ja'lõplikult välavabaks1."
Kogudusel on praegu võlakohustu­si
veel umbes 24000 dollari suuruses
ja ma o^en veendutud, e|-nende lik
videerirnine aasta kestel;on täiesti
võimalik, ütleb esimee^
— Kui nõnda, siis kas võib arvata,
et 1. jaanuarist 197$ oleks kogudus
majanduslikult olukorras, kus
võiks mõelda teise vafmuliku ame­tisse
võtu võimalusele?
— Seda küll. Koguduse nõukogu ori
• teise õpetaja ametisse .võtu küsimust
juba samast seisukoi-iast ja samast
ajast arvestades kaalunud ning on
muu hulgas jõudnud teise õpetaja
kohta teatavaile seisukohtadele, mil­ledel
on esialgu vai$ teoreetiline
tähtsus. Nii on nõukogu pidanud tar­vilikuks
rõhutada teatavaid omadu­si,
mis ametisse võetaval peaksid
olema. Ta peaks nõukogu arvates
. olema tõeline usumees ja rahvuslik
: ku meelsusega, aga samas ka võime­line
jutlustama, organiseerima ning
tegema hmgehoiulišt |tööd. Oleneb-jü
arusaadavalt; palju sellest, kes on
saadaval ja võimalikkä kandidaate ei
ole ju pägulasöludes. enam palju, kes
rahuldaksid sajaprotsendiliselt igas
suhtes. Loodame, et me aasta kestel
ses küsimuses saame suurema -^el-r
3
Mitmekultuurilisuse taga peituv idee
seisab selles, et aidata kanadalasi üksteisega
läbisaamisel ning üksteise tagapõhja ja ' -
erinevuste mõistmisel.
Ehkki mitmekültuurilisus bn valitsuse alaline
poliitika kõigile känadalastele, ori see -;
vabatahtlik. Meie ülesandeks on seda käiku
rakendada. • •
Meie föderaalvalitsus võimaldab järgmisi f"
programme ja võimalusi meie erilaütuuride
säilitamiseks: . ,
THE DEPARTMENT OF THE
SECRETARY OF STATE
RIIGISEKRETARIMDI OSÄKÖNP'
Mitmekultuurilisuse programm õn tujundatud
selleks, et abistada ja edutada nende Kanada
gruppide kultuurilist tegevust, kes tahavad
säilitada ja viljeleda kultuuripärandit Kanadas.
Allpool toodud aktsioonide rakendamine aitab
saavutada seda eesmärki:
Side etniliste gruppidega,
Ethnic Groüps Liaišon
Selle programmi alusel kasutatakse .
professionaalseid jõudusid üleriigilises ja
kohalikus ulatuses, et abistada gruppe
organisatsiooni'ja kommunikatsiooni alal.
.Kanada identsuse programm,
Canadian Identities Prögram
Taotleb vähemusgruppide kultuurilise identsuse
tugevdamist ning edutab suuremat arusaamist
Kanada kultuurilisest mitmepalgelisusest
käsitööde, teatri, rahvapidustuste ja kirjanduse
kaudu. ;V -:. '.•".-•/.
Kanada etnilised uurimused,
Canadian Ethnic Studies
Canadian Ethnic Adyisory Cömmittee juhtimisel
arendatakse programme etnilisteks uurimusteks
Kanadas. Advisory Cömmittee korraldab ka
programmi külalisprofessorite ja -lektorite
loenguteks Kanada ülikoolides.
•Abi.mitteametlike, keelte õpetamiseks^;
Mon-offician Languages Teaching Aids
Keelt^kursuste korraldamiseks ja õppe­materjalide
muretsemiseks antakse majandus-likku
toetust.
Mitmekultuurilisuse keskuste programm, •
Multicultüraism Centres Program
Ahistatakse seltskondlikul alusel tegutsevaid
gruppe mitmekultuurilisuse keskuste rajamiseks
kohtadel. . • .;.
Immigrantide integratsiöom programm,
Immigrant Integration JPrpgram '
Ahistatakse mitmesuguseid gruppe, et
võimaldada immigrantidel Mensiivsemalt osa
võtta Kanada ühiskondlikust tegevusest.
Kavandite toetuste programm,
Projects Grants Program
Seltskondlikul alusel tegutsevatele gruppidele
antakse majanduslikku toetust laialdaseks
mitmekultuuriliseks tegeyusekso .
NATIONAL FILM BOARP
Mitmekultuurilisuse programmile oma panuse
andmiseks on National Film Board ise
produtseerinud üle 400 filmi 19-nes eri
keeles. Neid on võimalik saada tasuta National
Film Board'i büroodest järgmistes linnades:
Vancouver, Winnipeg, Toronto, Montreal,
Ottawa ja Halifax. •
NATIONAL MUSEUM.OF- MAN VJV" :' ' : V ; •
National Museum of Man Ottawas
dokumenteerib Kanada, kõigi etno-kultuuriliste
traditsioonide ajaloo. Muuseum on kogunud
juba suurel arvul kunstiesemeid) helilinte ja
filme. Erilist tähelepanu omistatakse sellistele
elementidele nagu rahvapärane arhitektuur,
kodused mööblid, toitude ja käsitööde '
produtseerimine enne tööstusajastut, '
traditsioonilised muinasjutud, perekondlik ja
ühiskondlik eluj pidusöögid ja riitused. Samuti
organiseeritakse kultuurilisi väljapanekuid ja
rändnäitusi.
BLIC ARCHIVEŠ
National Ethnic Archives programm taotleb
etno-kultuuriliste. materjalide leidmist ning
nende kaitsmist kadumise, kahjustuste ja
hävimise vastu. Selle ala eksperdid on asunud
koguma selle rikka ja tähtsa pärandi materjale,
sõlmides kontakte etno-kultuuriliste
organisatsioonidega, ühingutega ja üksik-isikutega.
r
National' Library on organiseerinud mitmekeelse
raamatute teeninduse. Selle programmi
raamides hangitakse raamatuid Kanadas
räägitavates mitteametlikes keeltes ning
juhitakse need rahva hulka avalikkude
raamatukogude ;kaudu. Samuti suurendatakse
mitteametlikes keeltes ilmunud raamatute arvu
paljudes raamatukogudes. Esimene saadetis
raamatuid, mis olid trükitud kümnes.keeles,
saadeti Ottawast välja 1975. aasta märtsis. Igal
aastal kavatsetakse erikeeltes trükitu4räa^natute
arvu suurendada viie keele võrra ning viia see
70-nele keelele.
Ä Oma' seisukohtade esitamiseks või lähema,
informatsiooni saamiseks palutakse kirjutada:
Multicuituralism, 16th F"loor, 66 Slater Street,
Ottawa, Ontario:K1A 0M5
mm*
Siss
Minister Responsibte Minislre charg§
for Multicuituralism multicuituralism®