Meie Elu = Our life, June 3, 1977

              REEDEL, 3. JUUNIL FRIDÄY/JUNE 3 ,^Ieie Elu" nr. 22 (1425) 1977 v
,,Ajuraju" lühidiskussioonid eesti ühiskondlike küsimuste kohta toimu­sid
Trenti seminaris laudkondades, millede kohta andsid aruandeid üld-,
istungeil Oskar Müllerbek, Peeter Einola, Silvi Terts, Heli Kopti, Toomasj
Kütti, Andres Raudsepp, Hille Sütt, Valter Rand, Anton Truuvert, Helge;
Kurm, dr. Jaan Roos, Vello Hubel/ dr. Reet Marley, Enn Glaaser, Katrin
Kannel ja dr. Jaanus Marley.
Kuidas korraldada Eesti Vabariigi
aastapäeva aktusi ja selle tähtpäeva
ühendusesolevaid teisi üritusi^
•'— Kõned! Kõned! Kõned! .-— Pikad,
kuivad ja tagasivaatavad. Oled nagu
Teinateenistusel. Kõnede kvaliteet
peab paranema. Kõned peavad meie
rahvuslikke tulevikuprobleeme käsh>
; lema. Kõneldakse poliitikast. Rõhk
peaks olema kultuurilisel osal. Miks
mitte lasta noori kõneleda? , , '//"•'
— Tervitused igavad ja korduvad;
Tervitusi üldse mitte lubada'. Tervi­tuste
nimistut ja kohalolevaid aukü­lalisi
peaks lihtsalt aktusel nimeta­ma.
Isegi ministrite sekretäride
poolt kirjutatud tervituste etteluge­mine
pole oluline. y
— Vabadusristi kavalerid kõnelevad
enestest ja mälestavad, langenuid.
See lihtsalt ei sobi. Seda peaksid tei­sed
tegema. Aega saaks välditud, kui
. aktusekõnele ja inkörppreeriks oma
kõne sisse ka mälestamise osa.
Rootsis on kasutatud kaht lühe­mat
kõnet. Eestlane räägib eesti as­jadest
ja rootslane sealse ühiskonna
nimel. See on hea ka siin läbi viia.
Stokholmis on E. Vi aktustest osa­võtt
kasvanud, Torontos langenud.
Ka New Yorgis on aktused lühemad.
Peaksime ka teistelt rahvastelt nen­de
suuraktuste korraldamisel mida­gi
õppima.
— Aktust tuleb kaua aega ette plaa­nitseda
kõikide ringkondade kaasa
: tõmbamisega. Aktuse kavandamine
peaks algama sügisel, või isagi kohe
peale äsja peetud aktust.
— Aktuste tehnilist külge tuleb .••pa­randada."
Tuleb ajalist kontrolli pi­dada.
Aktused on liiga pikad!
• — Pärast aktust võiks olla Eesti Ma­jas
koosviibimine tassi kohviga.
— Aktused on igavad,; negatiivsed ja
• liiga traditsioonilised. Sissepääs kal­lis.
Rohkem värskust ja uudsust on
vaja. •• i; •;
~- Aktustel kasutatakse noori vaid
dekoratsiooniks. Noorte 'osa peab
olema suurem ka plaanitsemise prot­sessis.
; . • .. V
-^-Noored ja paljud vanemad ei lähe
•aktusele et näha seal jälle ja jälle sa­mu
inimesi korraldajate- ja tervita­jatena..
Aktus peab olema elavam,
, rõõmsam ning näitama elujõudu.
Aktusel tuleb kasutada moodsamat
esitamise tehnikat.
-—Kontsertosa peab olema kõrge
kvaliteediga.
.-— Aktusi olgu ainult üks! Miks täien-.
duskooli ja kirikute katused eraldi?
See killustab. Teha asi, võimsalt ja
koostöös. "' /
Suvepidustused — kuidas neid pa­remini
korraldada?
— Jaanipäev on meie vana ja tähtis
tähtpäev. Eesti Vabariigi ajal lisan­das
sellele Võidupüha. Selleparast
juba üksinda peaksime jaanipäeva
pühitsema võimalikult õigel ajal ja
sellekohase kavaga. Kas on meil To­ronto
piirkonnas,vaja kahtesid suve­päevi,
Seedriorul ja mujal? Sejgutb,
et Seedrioru suvehari plaanitsetakse
selle ümber _ oleva ringkonna poolt;
sellepärast on vaja teist üritust roh­kemate
gruppide poolt. Seedriorult
tuleks küsida,' kuidas nad oma ilusa
ilma on tellinud! |
— Noorem põlvkond ootab suvepäe­vadelt
puhkuslikku miljööd. Kokku­tulekul
peab hoog sees olema. Sõna
^suvepäevad" kõlab igavana. „Killa-mängud"
ön kohe. tõmbav nimi ja
uus,- värske mõte. Noored tahavad
kiilamänge ja tahavad omapoolselt
selle- .õnnestumisele kaasa aidata,
sest killamängude plaanitsemine on.
• uus otsing ja looming meie rahvakul
tuuri väljendamiseks. 1 v
— Killamängudeks tuleb välja otsi
da meie vanad rahvapillimehe.d, rah-nestušmeeskönda,
ning Montrealis
on üks hea mees sellele kohale ju­hiks.
Joomist tuleks tõsiselt pidur­dada.
-
—. Killamängudeks peab hakkama
vajalikke treeninguid tegema.
— Üks osavõtjatest soovitas killa-mängusid
olümpiastaadionil-korral­dada.
See oleks võimalus meid ka
väljaspool tutvustada. ' v
— Üldse — laskem inimesi mitmel
viisil ise kaasa teha. Las olla need
pidustused väliselt «-kujunenud",
kuid seesmiselt oleks see meile suur
ühendaja. Nähkem sisu ja mõtet!
Ideid ülemaailmsetele Eesti Päe­vadele
vastu minnes Stokholmis
1980.,..;. ;•:
—. Lähme kõik Stokholmi!!j Eesti
Päevadel on maagiline jõud. See ön'
rahva jõud. • \
— Kas ei saaks ka kiilamänge Üle­maailmsete
Eesti Päevade kavasse
panna? /•'•'.'.:
Peakomitee Stokholmis peaks
hakkama "juba selgitust andma oma
kavatsuste kohta.
— Tahame teada selgitust turistide
seisukohalt. Mis on kindlustused,
arstiabi, reisuvõimalused? /
— Majutus peaks olema ürituste lä?
hedal. Maksame rohkem, kuid. taha­me
olla, kus elu on.
— Kavaliselt ootame ootamatut kui­gi
põhikava peab jääma samaks kui
varajasematel pidustustel.
-— Kunstinäitus peaks olema mood­samas
miljöös. 1
— Manifestatsioonil võiks kasutada
suuri videotape'i, et inimesed saak­sid
ennast ja massi näha suurtel ek­raanidel.;
' , v ; SP
--Tuttavad tuleb Rootsis välja otsi­da
juba nüüd ja ÜEP Kanada Komi­tee
peaks hakkama tegutsema.
— Rootsis kavatsetakse laevasõitu
tuhandetele*. Kuidas oleks sõit lae-;
vastikuga? - "./•" j
— Kõik Kanada eestlased peaksid
kandma Kanada eestlasi ühendavat
märki/mis Eesti Liit Kanadas val­mistanud.
Seda .peaksid eestlased
kandma igal pool. Seminarist; osa­võtjad
ostsid märgi, ostku ka teised
eestlased see omale.
•-— Rahvakongressil räägitakse poliK
tikast. Vajame ka sügavamat kultuu­rikongressi.
"
Miks osa inimesi hoiab eemale ees­ti
tegevusest? (Juh. Heli Kopti ja
Oskar Müllerbek).
— Probleemiks on- sageli geograafi­lised
kaugused.
— Noortel ei ole vaja eesti üritustest
sellel määral osa võtta kui vanadel.
— Sageli jäävad noored organisatsi­oonide
töö; juurest ära õpingute pä­rast.
Hiljem tullakse tagasi,
— Oleme liiga kinnine ring. Ühiskon­nas
palju negatiivseid jõude, mis
ajab rahvast laiali. Poliitilised, nääk­lemised.
— Näeme, et sama kamp inimesi on
siin ja seal, inimesed on koondunud
klikkidesse. Ühekülgsus ei meeicli
kellelegi.
— Meie ühiskonnas on palju tasku-
Napoleone, käskijaid ja keelajaid.
— Noortel on vaja julgust, et ise ol­la,
kuid seda sageli ei ole.
— Noored : reageerivad käskimite
vastus Ei saa ja tohi teisi käsutada.
Tehku ise! Käskigü iseennast!
— Huvidühendavad. —
— Mõnedel juhtudel peaks ka ingli­se
keelt kasutama, et vähese eesti
keeleoskusega noori kaasa tõmmata.
Kui on huvi; eestlane olla, ehk tuleb
siis ka huvi eestikeele õppimiseks.
Kuidas tugevdada meie organlsat
sioone. (Juh. Kadri Roman)
— Kõigepealt jälle eesti keel. Vane­mad
— õpetage lastele eesti keelt!
— Me vajame permanentset eestlas
0 N D 0 N
„Meie Elu" nr. 22
OTTAWA
Eesti Liit Kanadas Trenü tööseminaristosavõ Foto — „Meie Elu"
Andres Aadoson (Montreal), ' Ä.
Äntoniades (Min. Culture & Recrea-tiön),
Karl Aun (Kitchener), Jüri Da-niel,
Mia Dariiel, Peeter Einola, Enn
Glaaser (Kitchener), Monicä Haar-männ,
Toomas Heinar, Ilmar Hein­soo,
Vello Hubel, Martin Ilmar Jõgi,
Katrin Kannel, Stella Kerson, Ha­rald
Kivi/ Heli Kopti, Robert Kreem,
Helge Kurm, Linda Kägu (Kitchener),
Tiia Kütt, Toomas Kütti, Heino Laa­neots
(Montreal), Laas Leivat, Jaan
Lepp, Siiri Lepp, Allan Liik,, Katrin
Lindre, Ene Ludig, Ilo-Katryn Mai­mets,.
Jaanus Marley, Reet Marley,
Toomas Marley, Toomas Metsala,
OscarMüllerbeck, Linda Niitenberg,
Leena Marita Norheim, Leida Nor-met
(Hamilton), Erika Potisepp,
Waiter Rand (New York), Andres
Raudsepp, Jaan Raudsepp (Mont­real),
Udo Rauk (Alberta — Secre-tary,
of State), Kaclri Roman, Jaan
Roos, Reet Roos, Egbert Runge, Ene
Runge, Sylvia Sü tarn, Heidi Simon-latser,
Hille Sutt, Harald Teder, Sil­vi
Terts, Antoni Truuvert, Liis Truu­vert,
Olev Trass, Ignas Tõrmaküla,
Anne Liis Tüll, Rita Valter, Susan
Valvur, Tiit Vanaselja, Ain Vaus
(Montreal), Helle Vaus (Montreal),
S, Veidenbaum.
RENT! SEMINARI
valaulikud, rahvamängud. Neid tu- te kooskäimise kohta kõikidele va­leks'
juba gruppides hakata mõtlema I nusegruppidele. Seal *peaks olema
jä sõeluma. Ene Runge, Toomas
Metsala ja Andres Raudsepp andsid
selleks Trent'is uusi mõtteid.
Noored loodavad, et nad saavad
ise mitmesugustes gruppides: rahul­davas
tegevuses olla. Üks ala peaks
olema ka ujumine.
— Kas Devil's Elbow on sobiv koht?
Saarlased ja hiidlased jä muud rand­lased
ei saa oma laevastikuga sinna
minna. Peaksid laevu ratastel kohale
vedama. Kuid Lake Ontario ääres ei
näi sobivat kohta olevat.
Devil's Elbow's on mäed ja võru­lastel
jääb mäeehitamise mure ära.
Randlaste jaoks on sinna aga kunst­lik
järv tehtud. ..Peremees ön/luba­nud
maha võtta oma metsa ning an­nab
selleks ka mootorsaed. 15Ö0 ini­mest
saab ka ülualla tantsima pan­na,
kui vihm segab.
-— ' Suvepidustuste kavandamine
peab .ajgama küllalt varakult ning
kaasa tõmbama kaasplaani.tsejatenä
laiu ühiskondlikke gruppe. •
— Reklaami tuleb, ohtrasti teha-. .
Suvepäevadel on meil. vaja kai-söök,
muusikat ja eesti kirjandust.
Vahel .tahaks kusagile minna ilma
pikema ettemõtlemiseta. Seal oleks
siis koht, kus jälle kellegiga kokku
saaks. °
-—Rohkem asju tuleks plaanitseda
perekondadele kui" tervikutele.
—- Lehed peaksid olema rohkem dü­naamilised.
-—Organisatsioonide tegevuses tu­leks
rohkem positiivset rõhutada.
—•; Noori tuleb rohkem julgustada.
Siis tuleb neid rohkem ka ühiskond­liku
töö juurde.
— Juhid peavad inspireerima.
— Rohkem tuleb tähelepanu omista­da
noorte saavutustele. .
i-r Mitte ainult kõnelda eesti kultuu­ri
viljelemisest. Eesmark on inimesi
kaasa tõmmata huvitavate ja uudse­te,
ideedega.
— Taevas pole huvitav, liiga ühe­külgne.
-Põrgus on rohkem erinevat
ja selletõttu huvitavam.
Eesti ja eestlaste tutvustamine
väljasppole.
—Meil peaks olema .'kogu maailma
eestlaste ühine, ingliskeelne ajakiri,
et selle kaudu meid tutvustada teis­tele
ja ka neile meie eneste' keskelt,
kes eestikeelt küllalt ei kõnele. See
oleks vastukaaluks Nõukogude Liidu'
valedele. See ajakiri peaks olema
kõiki, meie küsimusi haarav.
Eesti ja Kanada ühiskonnad.
— Eestlased • peaksid Kanada .ühis­konnale
midagi head pakkuma, nagu
näiteks abistamise alal, siis tunneb
Kanada ühiskond ka meie vastu hu:
vi ja meist kirjutatakse positiivselt,
meid hinnatakse.
— Kuidas oleks, kui; korraldaksime
eestlaste „vereandmise" päeva Ka­nada
tunasele'Ristile?
— Peaksime otsima teatud erialasid
Kanada ühiskonnas, kus me saaksi­me
anda panuse.
— Peaksime Kanada poliitilisest
elust osa võtma, kuid mitte mune
ainult ühe partei mütsi viskama.
— Meie ühiskonnas peaks tekkima
rohkem Andres Küng'e. .
Eesti ajalehed paguluses.:
— Eesti ajalehtedes on liiga palju
poliitikat ja väliseid uudiseid.
— Noored loevad lehti piltide alt.
Sellepärast — rohkem pilte! Pilt - üt­leb
rohkem, kui tuhat sõna.
— Sageli, on lehtedes vigu informat­sioonis
ja korrektuur on puudulik.
Samal ajal antakse noortele pihta, et
nad õieti ei räägi eesti keelt.
— Meie lehed peaksid oma tähele
panu pöörama eesti elu kirjeldami
sele. Seda ei saa me Kanada lehte­dest
lugeda.
— Ajalehearvustused võiksid olla
rohkem nõuandlikumad, mitte sel­lest,
kuidas plaksutati,
Lehtedes olgu rohkem nalja ja
huumorit, poliitikameeste rünnakud
tuleks elimineerida. Sisepoliitika te­gijad
ajavad meid laiali.
— Lehtedes peaks olema rohkem
elulisi ja praktilisi näpunäiteid.
— Lehtedes peaks olema keelenurk
et noored ja ka vanad saaksid õppi­da
— keel ununeb.
— Meie lehed peaksid rohkem rõhku
panema globaalsele eesti elu kirjel
damisele. Sageli kirjutavad väliskir-jasaatjad
poliitikat. Ka muud, mida
tehakse mujal, tahetakse lugeda.
— Lehed peaksid kirjutama ka, mis
Eestis tehakse.
— Lehes peaks olema noorte nurk
ning seda võiksid noored ise toime
tadä, nagu teeb seda õpetajate ühing
„Meie Elu" laste leheküljega.
—• Lehed peaksid ise huvi tundma
eestlaste tegevuse vastu' ja mitte ai­nult
siis tulema kui kutsutakse. Le­hed
peaksid, ise ütlema mis neile va^
jalik. •
Edasiviivaid jä pidurdavaid tegu­reid
meie organisatsioonide töös.
(juhatas Kati Lindre).
^ Eestlased on üldse tagasihoidlikud
ja individualistlikuid inimesed. Ei. ole
head suhtlejad teistega,
-jtr Meil on palju organisatsioone. Va­hel
on organisatsiooni juhatusel- il­ma
liikmeteta. Ei informeerita kül­lalt
üksteist. Kui informeeritakse,
siis sageli ka kritiseeritakse.
<fc Jääme oma üritustega sageli hät­ta,
üritused juhtuvad samale ajale.
Kalender on küll olemas.
^ Tuleb esile perekondade juures,
et vanemad ei julgusta noorte, tööd
juhatustes. Kui noored ori juhatus­tes,
siis tunnevad; nad, et nad seal
jälle vanemate kontrolli all.
-jSr Noored kardavad oma keele pä­rast
aktiivsed olla. Kui ütled midagi,
/siis pärast parandatakse, et nii ei ole
õige ennast väljendada,
iz. Eestlased ei tunne huumorit.
Peaksime hakkama õppima. vähe­malt
sõ/pralikult kuulama.
ix Eestlased ei, taha kellelegi tänu
öelda. Inimesed;kaovad töö juurest
ära .kibestusega. Nad. on tahtnud
head teha, aga keegi ei ole seda mär­ganud.
Kiidame siis üksteist! Näita­me
heatahtlikust selle asemel, et tei­si
organisatsiooni kritiseerida. Kuhu
me ei kuulu. Kui teine organisatsi­oon
ori midagi head teinud, tunnus­tame
seda. Püüame, omi asju veel
paremini teha.
$ Noored ei loe läbi .teateid, nagu
peaks ja asjad lähevad prügikasti.
Kõige efektiivsem töömetod on isik-lik
side. Telefoni tuleb rohkem kasu­tada
sõnumite edasiandmisel j varu
tamisel. • .
Sidestus (Juhatasid Jaan Lepp ja
Toomas Kütti)
it Kriitikat on palju, kuid positiiv­set
kriitikat vähe. ; ; V
i( Inimesed muutuvad moodsas elus
iiga mugavaks ja huvi teistega suht­lemise
osas läheb ka rohkem muga
vuse pinnale.
•jir Meil on palju erialasid org-e ja
neid võimalusi tuleks kasutada oma
huvialade harrastamiseks. Peame
rohkem panema eestilistele aladele.
Muid asju saab ka Kanada .ühiskon­nas
viljeleda.
Eesti Päevad ja teised suurüritu­sed
on head vahendid omavaheliste
sidemete.arendamiseks. Katsume se­da
teha ka mujal. Teha eestlaste tut­vustamise
„pop'i".
Wleie organisatsioonide juhtimise
küsimus (luhatas dr. Jaan Roqs.)
itc Meie ühiskond vananeb ja sellega
ühenduses mõtlemisviis. , • .
& Vanad ütlevad, et nad maksavad
E. Vabariigis saadud hariduse eest
oma võlga tagasi/ Noortel pole mil
legi eest võlga tasuda,
lüt Tunnustuse saamine väikeses gru­pis
on kergem. , '
Londonis, Ont. tähistati emadepäe­va
koos Abistamistoimkonna 25, te- •
gevusaasta tähistamisega pühapäe­val,
8, mail Trinity Luteriusu kiriku
ruumides. Aktusele eelneval jumala­teenistusel,
pidas õpetaja E.' Loots-ma
päevakohase .. kõne, rõhutades
ema tähtsust koduses kõlbelises ja
usulises kasvatuses. „Ütleme küll isa­maa
ja isa maja, aga kodu on.seal-kus
asub ema, sest tema annab ko­dule
sisu ja mõtte."
Pärast jumalateenistust koguneti
kiriku seltskondlikkudesse ruumi­desse
emadepäeva ja. Ees .i Ev. Lu­teriusu
Pauluse Koguduse Abistamis
toimkonna 25/ juubeli-i:egev;.isaastn
tähistamiseks. Avasõna ütles Abista­mistoimkonna
esinaine pr. Ülga Ak-kerta,
kes .andis kä ülevaate toim
konna tegevusest 25 aasta jooksu 1 /
Austati" kauaaegseid, toimkonna liik­meid
ja erilise austuse osaliseks sai
pr. T. Dehn, kes on toimkonnas te­gutsenud
kõik kakskümmend viir,
aastat. Pr, Dehn'ile anti üle väikene
mälestus-kingitus.
Järgnes Londoni Eesti Seltsi esi:
mehe Kaljo Loone tervhussõnavõtt
kes tänas ka Abis tarnis toim konda
täienduskoolile antud majanduslike
toetuste eest. i
Eeskavaline osa algas M Härma
lauluga ,;Kallis emakene" õpilaskoori
esituses ja selle järele deklameerisid
Melanie Purres, Toomas Pvcikmar. ja
Aaro Tönnis luulepõimiku ,jMu arm- ,
sale emale". Astrid Tern laulis V.
Loigu soololaulu. ..Käkimäe kägu"
Vivian Terri klaverisaates ja sellele
järgnes väikeste Kadri Reikmani jä '
^ Paljud on eemale jäänud meie P e e t e r T e r r i p e a g u poole-tunniline
ühiskonnast ka liiga intensiivse too l u u l e . j a i a u l u . p õ i m i k >>Me i l emaks
parast
jt 40-date aastaliste grupit on vaja
kasvatada õrna lapsi. See on suur töö
ja sellepärast ei saa nad alati mak­simaalselt
juhtival kohal kaasa lüüa.
20-aäStalistel on takistuseks keel
kuid motivatsioon tegutsemiseks on
suurem kui teistel gruppidel. Oleks
hea kui meil oleks eesti ^koomiksid",
-jir Eesti keele. oskuse osas peaks, te­gema
uurimusi. See aitaks ehk moti-veerida
keele õppimist. .
Meil on vaja sügavamat ühiskond­likku
plaahitsemist. See nõuab tööd
ja aega
ü Meil peaks olema organisatsioo­nide
jaoks tsentraalne sekretariaat
nagu Eesti Liidus on seda räägitud,
siis saaks kirju korralikult vastatud
jne.
Kõneoskus
Vt Noorte kõneosavuse: arendamisel
on tähtis esmajärjekorras sõnataga­vara
suurendamine. Noored peaksid
õppima kõnedeks, rohkem, .rahvapä­rast
sõnatagavara vanematelt ini-mestelt.
Ka peaksime looma uusi os-
.kuSsõnu, kui neid Eestis pole loo­dud;
Uue sõna loomisel peab silmas
pidama/, et me kaht/eesti keelt välja
ei arendaks " nagu on juhtunud
prantslastega QÜebeeis.
-fc Tuleks korraldada vestlus ja vaid-lusõhtusid.
' x , •
i( Tuleks kaaluda pikema kõnekur-
Suse korraldamist Torontos, milleks
Ignäs Tõrmaküla omapoolselt lubas
kaasa aidata. Ta on ka,nõus suure­mate
kõnede puhul noori aitama kõ­nede
koostamisel. '.;'•'.'.
Kõnelemisest huvitatud seminari
grupp valis Helle Vausi esitama
noorte vaateid üldistungil.
Ü Eesti organisatsioone paluda kut­suda
kõnelejaiks noori, et neile anda
võimalust oma mõtete väljendami­seks.
. '•/•;.
-fa Noored tahaksid kõnelda Eesti Lii­du
ja Toronto Eesti Seltsi loengute-seerias
„Kodu" eeloleval talvel.
on aasta",'saades suure kiiduavaldu­se
osaliseks. Edasi esitas Lisa Reik-man
humoorika luuletuse „Minu ema
ei tööta" ja siis esitasid klaveripala­sid
Melanie Purres, Toomas Reik-man,
Kadri Reikman, Peeter Terri,
Astrid Terri ja Lisa Reikman. Karen
Lenk esitas viiulil Haydn'i „Concer-to
nr. 2 in G major", kusjuures kla­verisaatjaks
oli Miss Emily Allen.
Eeskavalise osa lõpuks laulis -õpilas-köor
veel kolm laulu: R. Päts —
„Meie laul", J. Jürme — ,,Naljalugu"
ja J. Aavik — „Emale".: Sisukas ak­tus
lõpetati ühislauluga „Ema süda".
Lõpu- ja tänusõnad ütles koguduse
esimees = Voldemar Jaaku.
Järgnes koosviibimine; kohvilauas.
Veefke oma suvepuhkus päikesepaistelises
Floridas, Ff. Lauderdal^is
m
Alates I. maisf so@dl$€öd syvehinnad.
Lastega perekonnad teretulemast. © Mõneminutiline jalutuskäik
ookeani randa/äridesse ja ööklubidesse. ® Motellis õhujahutus
ja ujumisbassein.
Saltaire Apartments, 2831 Wistamar Street, Ft. Lauderdale,
Florida, 33304. Tel. 565-70,73 või 566-9397.
Omanik 0. RIISMA
i passid
ii ....•
Toronto tänavune karavanipidus-tus
algab 17.. juunil ja lõpeb 25. juur.;
nii. Üheks paviijonilinna-ks on täna­vu
jälle Tallinn Eesti Maja ruumi­des.
Arvukas tegelaskond püüab.pak­kuda
mitmel alal ülevaatlikku eest­laste
kuituuriiisest elust nii võõras­tele
kui ka meile. /
Viimane päev Karavani-pässide os­tuks
eelmüügi; hinnaga $4.00 on lau­päev
11. juuni; pärast seda on passi
hind ühe dollari võrra kõrgem. Vii­masel
müügipäeval on passibüroo
avatud Eesti Majas kell 9.00—12.00
päeval. Samas on saadaval ka/prii
passid alla 13-aastastele noortele ja
tegelaspääsmed Tall(inna paviljoni
abilistele.
Neid Karavani-söpru, kes passe
müügile võtnud, palutakse müümata
-passid ja passimüügist laekunud
summad koos/loterii kaartidega ta­gastada
samaks ajaks. Ärge unusta­ge,
et eelmüügilt passe lunastanud ^
isikute ja passimüüjate vahel tuleb
j loosimisele. Tallinna paviljoni poolt
välja pandud 6 väärtuslikku auhin­da!
Võtke varakult tellimised oma
naabreilt, sõpradelt ja töökaaslas-telt
ja ärge olge üks neist, kes passe
lunastavad Käravani ajal Eesti Ma­ja
uksel, siis kui Tallinna paviljon /
sellelt sentigi ei teeni.
Kaasmaalased, kes soonivad oma
kallist aega ohverdada Tallinnale ol­les
abiks toitlustamisel ja teenimisel,
palume end registreerida Kalju Jõ-gile,
teK 487-2094, et saaksime vara­kult
tegelaspääsmeid taotleda.
!H KOMI BÄKERY t D
281 DANFORTH AVE.
iSSEN
Tet 463-3331
Soome jpagarisaadused kardemoni-saiad,
struudelid, soome tordid, küpsi-sed.
Lihäpirukad.
EUROOPAMAITSELISED
JUUSTUD, KALAKONSERVID,
DELIKATESSID 1
Avatud feisip., kolmap., neljap. 9—6,
reedel 9—7, laup. 9—4.
Esmaspäeval: suletud.
Teadaanne
pensionäridele
Pensionäride hooaja viimane koos­viibimine
leiab aset. neljapäeval, 2.
juunil kell 3 p.l. Eesti Maja suures
saalis, millest klubiliikmeid külalis­tega
palume osavõtta.
•/' Juhatus'
Küüdifamise mälestama©
is
toimub teisipäeval; 14. juunil kell 7 .
õhtul pärjapanekuga langenute au­sambale
Dominion Squares, millele
järgneb kell 7.30 kontsert-jumalatee-nistus
samas, kõrvalasuvas, Mary
Queen of the Worid katedraalis (sis-sekäki
Dorchester Boulevardi pealt)!
teenivad kolme balti rahva vaimu-likud.
: .'•'[-- •':
Balti kuudita]
kontsert-jumalat*
mistused Ottawas
le. Juba neli aasi
õnnestunud üritul
ukrainlased, nii kf
päevaliselt langeb
tal kolmapäevale |
Jamendi õhtust ij
Ka alamkoja
mis kahel eel.mil
./võistlejana" saij
laste kontsert-juj
takse käesoleval
hiljem, mis peal
meteie kontserdil
tule soodsalt mc:
ba kõigile scnäal
ja liikmetele väi;
pole siinjuures il
rus, vaid et küücj
töölaudadelt korcj
tal oiv sel puhul sl
kirjalikke vastus(
Tänavu-aastasc
teenistuse jutlusu
; jekorras eestlast)
leult talve lõpul
••. Raudsepa nõuso)
sest osavõtuks
saabunud.| Siit
samm ka lätlasi,
lasi üles kutsuda!
piiskopid kohale
jumalateenistus tl
tasemel. Ka selle*
kulepped saavutal
kop A. LüsiS, ukil
SKAÜT-PÄEV,
Kanada eesti sl
vad on ringkirjalj
üksusi, nende lu|
osa võtma kergeji
käärul laupäeval,
Võist luste eeliüj
rai juba tehtud. 11
valmistatud oma(
vel, millel pideva lj
pealtvaatajad saal
alade tulemusi niil
muutuvat taset,
tüd nii Montreali]
ma t s ioon i süst ee ml
geni lennuvälja
ga ühendatud tei
nupukus, ön aga l
minimaalse tööjõi
'kiiresti tulemusi
ka oodata, et võist
auhinnad antakse
pul. Häalckõvcndi
on ka võimalik v|
nevamatele võistli
pakkuda pealtvaa|
mat pärastlõunat.
Spordipäevale et
ole, et kergendad;^
mistuvate juhtide
registreerimine to|
kääru staadionil
11/juunil kell 9 ja'
lused algavad kel
oodata kell 4—5. ,pi
on üldiselt samad
aastatel. ( Noortel
seitsmevõistlus, h(
pei, kõrgushüpet,
heidet, kuuli tõuget
. jooksu, ning 1200 v<|
olenedes vanuseklal
sid algavad 6—7-ac
guvad kahe-aastasj
kuni 19-aastasteni.
Hiidlased j|
Kolmat korda vi
le Selts jaani tui eks|
see laupäeval, 18.
samas Hiiukülas,
kaldal. Jaanipäeva
gab kell 1 p.l. juma|
vine Vähi nurmel,
jutlustab pastor
Guelphist. ja musilsl
Asta Kaups. Jumalaf
neb väike vaheaeg
miseks, soovikonl
vestlemiseks ja si
seks.
Sellele järgneva<
Valve Martini ja EiJ
del. Pallivõistlusi.ji
korraldavad Einar
Tüll. Spordimänguj
lõunavaheaeg, mil
tud, kus pakutaksel
kohvi ja kohvi kõrval
ka suplemisvõimaluj
jõe'karastavas vees.|
Pimeduse tulekul
ja jaanitulel esitata]
ansambleilt, pillimuj
ja jalakecrutusi. halj]
Hiidlaste Seltsi
•seekord paremat ih]
osavõttu, ning ütleb
•tulemast.