Meie Elu = Our life, April 27, 1978

              1.
1
t':
u.
1-
l-
S--
1.
u-i-
1-.
ei­le.
b
te
le:'
e-is-k-
y
m-ihi
•
Li.se .'
td.
se
ä
li­ik-•
ra-üd:
•V
aBjTmrnYTiBartHfiaaiiBMi
s Lee esimene maalide
tos „Formulations" avati St. Law- •
renceCentrels Eesti Kultuurikogu
• ^^^stõusmispühade nädalalõpul toimusid Mew Yorgis „Kultuuripäevad Kanadas ja Eesti Kunstide Keskuse
V , J^õhjä-Ämeerikas. elavate eestlaste igakevadine kultuuriline ja selts-, kultüurilaüreäatide ja stipendiaati-
Kondlik üritus. Korraldava toimkonna n i m e l d e kontserdi alul.'
T. E. Meeskoori auliige ja kauaaegne koorijuht d(r. Roman Toi võtab vastu
T.EA1. esihiehelt R. Põhlak'ült lauluvendäde^llMirJadega ürikiii jä õimlths-sed
ta doktorikraadi puhul. Foto — 0, Haamer
Pühapäeval, 23. aprilUl, kl. 3.00 pJ.
rivistüsid ligi 60 laulumeest Toronto
ülikooli Walter Hain lavale T.E.M.
!05. kontserdiks. Esimesed viis laulu
Tuüdor Vettik'u loomingust „Põhja
piirU", „See oli siis..iNokturn",
„Kuu'' ja ,,Merella ori sinine**, olid
pühendatud helilooja hiljuti möödu­nud
80, sünnipäeva tähistamiseks.
Juba esimese lauluga oli kontakt
kuulajaskonnaga loodud ja kooril
tuli korrata Nokturn" ja „Kuu". Ka­va
esimese osa viimaseks lauluks oli
Roman Toi „Elä Eesti" miUele heli^
looja lisanud ka klaveri saate. Publi­kumi
tungival soovil tuli laiil kor­rata
ja kuulajate keskel olevale aii-torile
annetati lilli. Klaverisaade oli
Asta Ballstädfi viilinud kätes. Tak­tikeppi
käsitas meisterlikult Harry
• Xoi.
Solistini| esines kontserdil Heinz
Riivald, Tlda saatis klaveril abikaa­sa
Asta Riivald. Väga ulatuslikus ka­vas
oli: „Kalevipöja kurtmine —
H. känd, „§aja, saja vihmalpne!" ~
R. Kalbek, „Sind tervitame, kiildpäi-ke"
— Ä. Karindi,„Koju käivad mu
mõtted" — J. Bleive, „Frimula veris"
op. 9, no[. 1. — Ä. Läte, ,,Aipiliir', op.
9, no. 2 i - Ä . Läte ja „Kiigeiaul" op:
9. no. 41- Ä. Läte; Ettekanded said
publikumilt tormilise aplausi, eriti
Ä.. Läte j,Primula veris**. Lisapalana
R. Toi „Nõer* sai veelgi suurema ap­lausi
nii, et tuli anda veellisapaläks
Arro„Kiigelaur.
Pärast lühikest vaheaega rivistus
koor jälle lavale. Avalauluks oli K.
Türnpu „Valvur, kas ju mööda öÖ?",
mille järele E. Aav'a „Noorusaeg",
R. Fäts'i „Jaan laeb jaanitulele*', K.
Türnpu „Meii aia-äärne tänaval", H.
Tootsi ,>Sal:^3õna*'j Laanepõldl
„Aljjuke" jä M. Loite „KodölM)tus"
Möödunud aastal suri Ontarios
elimev poola päritoluga nimekas
kunstiuk William Kurelek (1927-
1977). Ta jättis järele hulk maale,
milles käsitletud poola immigrantide
elu ja tegevus Kanadas kui mitme-kultuursuse
prof iili näide. Nendest
töödest valikkoUektsioon, 26 maali
näol, osteti poola ühiskonna poolt ja
anti Hamiltoni Kunstigaleriile. An­netusi
saadi ostuks mitmetelt poola­kate
ettevõtetelt ja üksikisikutelt,
kelledest eraldi on mainitud Mrs. ja
Mr. John Kotowsklmme. Ühiskond
liku panusele lisandus Wintarip vää-
•rikasabi,:. •
Silmäspidades selle kollektsiooni
' tenjaatika ainulaadsust ja kõrget loor
mingulist taset!, on Ontario haridus-ministeerium
asunud selle laiemalt
tutvustamisele. Nii avati möödunud
esmaspäevaL nimetatud töist näitus
Torontos Macdonaldi galeriis (900
Bay Str.), mis jääb avatuks f. maini
(avat. esmasp.—reedeni 10-^5 jä.pü-hap.
1-—5). .
Näitus demonstreerib Kurelekl kui
silmapaistvat ja võimetega Kanada
kunstnikku, kes vaatleb inimest, te
ma olemasolu ja tegevust tõeliselt ja
humaanselt, töödes on piltlik aja]
gu, mida poolakad Immlgrantidena
oma panusena anntid Kanada iildise-le
tõusule. Kurelek on laia ämplituü
diga kunstnik. Ta on hea portreetist,
samuti hea maastiku- ja miljöömaa
Ilja, oskab näha ja tunneb primitiiv
^ Eesti Kultuurifond ÜSA'š esimees kuulutas välja seejärel> organisat­siooni
tänavused Kultuuriauhinna laureaadid, kelledeks osutusid Felix
^inasJaHeinEmivald,:; ;
Mitte just üllatavalt kuid kõigiti^ ette oma töid luiiletajad Ivar Ivask,
Urve Karuks, Liisu Mikiver ja Ilmar
Mikiver ning prosaist Aarand Röos.
Roosi: varstiilmuva teose pealkiri
saab olema Juutide kuningas Tal­linnas."
'r, '
Jaak Rakfeldt pidas maha kaks
mtirginaalsuse seminari, ühe :eesti,
teise inglise keeles. „Marginaalsus"
.on sotšiproogiiine mõiste mis tähen­dab
elamist-olemišt kahes eri kultuu­ris
korraga. • ; '
Ajaloolane Imre Lipping arutles
Eesti ajalugu rubriigi all „Eestlane
ja tema isand", mis oli ühe vene
teadlase möödunud sajandil avälda-küs
soolo osa laulsid H. Riivald ja 0.
Härm. Viimased kaks laulu tulid ^ monumentaalsust, oma rah-kordamisele.
Kohserdi lõpulauluks ^slikku omapära, traditsioone, töö-
Maselt oli seekord -Kultuuripiäeva-
^p^; pearõhk Ä^ton Hansen Tamm­saare
loomingul tema saja aastase
juubeli puhul. Reede hommikupoolik
kõneles esiteks filosoofia profes.
sor Vootele ¥aska teemal: „Tämm-ja
tema mõte".; Vaska hinnan­gul
kuulub Tammsaare põhihoiakult
koolkonda mida võib. laias laastus
nimetada eksistentsiaalseks. Selles
suhtes rõhutas Vootele Vaska eriti
Tammsaare sügavat huvi Nietzsdie
vastu. Kirjandus- ja kunstikriitik
Paul Reets oli pealkirjastanud onia
arutluse „Anton Hansen Tammsaare
~ viimati ja täna": mis oli peaaegu tud teose pealkirjaks,
aforistlik mõtisklus suurest kirjani- Rahvusvahelise kuulsusega rumee-k^
st. nia päritoluga fenho-ügrist Robert
Äusterlitz Columbia Ülikoolist aru­tas
ja üritas süstematiseerida eesti
ja soome keele suhteid, tehes seda
praktilisest vaatevinklist: kuidas
hõlbustada soome keelest arusaa­mist
eesti keelt kõnelejatele.
Näidati okupeeritud Eestis tehtud
etnograafilisi filme. Lennart Mere
„Veelmnu rahvas" ja Mark Soosaare
„Kihnu naine".
Vaatamisväärsuseks oli Epp Oja­maa
ja Karin Teksal-Deeksi kahe-naise
kunstinäitus milles mõnegi as­jatundja
arvates mängis tähtsat, te­maatilist
osa erootika laias mõistes
Kultuuripäevadele 78 pani punkt
Hew Yorgi Rahvatantsurühma ,,Saa-re
Vikati' kevadpidu kus ligi 5ÖÖ kü
lalist näitasid üles kiiduväärt aktiiv
süst hommikutundidehi.
i Päevadele oli saabunud külalis
mõnedel juhtudel mandrilaiuste kau­guste
tagant:; Kaliforniast, Oklaho-mast
mees kelle kodukoht on õiet
Stpkholmis,^ rääkimata osavõtjates
lähemal asuvatest Kanada stmrlin
nadest Toronto ja Montreal.
va õhtupoolikul lavastas
New Yorgi Eesti Teater Andres Sä-reyi
dramatiseeringu „Tõe ja õiguse"-
esimesest osast „Vargamäe", mis
läks täissaalile, circa seitsmesaja
pealisele publikule. Tegelaskonnas
oli rohkesti noorema generatsiooni
osatäitjaid ja lavastajaks ameerika
teatriharidusega Urmas Kärner kes
ei ole veel oma kahekümne viiendat
süimipäeva pühitsenud.;
Teiseks päevade kangelaseks oU
kindlasti: Betti Alver kellest rääkis
kirjanduskriitik, toimetaja ja luule­taja
Ivar Ivask kahel eri korfal:
pealkirjaga „Tuulemaast ja tüulelaš.
test Alveri luules" ja siis inglise kee­les:
^,What does it mean to be a
'Child of the Wind^ thät is an Es
tonian?" (Mida tähendab olla tüule-laps,
äraseletatult eestlane?). Olgugi
ilmselt otseses seoses tema seekord­se
eesti keelse Betti Alveri loenguga
ei ^ olnud see teine lihtsalt tõlge vaid
sama teema käsitlus ümber töödatud
mitte-eesti keelt valdayale publikule.
Kirjanduslikul pealelõunal lugesid
Margus Lee ^Mte^ Jiiijnil, 1947,
Rootsis, 1971 aastaT lõpetas ta Onta­rio
College of Art reklaamiosakonna
kütuse.ia $1,000.^ stipendiumiga.
Kutseliselt töötab Lee rakendus­kunstnikuna,
aga hakkas paar aastat
tagasi maalima. Järsku tekkis kunst­niku
elus küps aeg kus kõik aastate
jooksul kogutud ideed ja tunded va­jasid
avaldamist' lõuendile.
Kõik esitatud tööd, umbes 30, oii
valminud 1977—78 aastail. Meed on
spontaansed eksperimendid segateh­nikas
(akrüül, süsi). Oma otsingute
äbitöötamisel oh Lee l^nud selle sa.
andi algusesse ja' proovib erinevaid
štüle ,mis toovad ta lõpuks välja tä­napäeva
moodsa kunsti arenguni. ...
Nii leidus näitusel PoUockl värvi-pritsimist,
Leger'i futurismi ja Paul
[Clee delikaatseid jooni. On proovi­tud
ka huumoriga (plaastrid lõuen­dil)
ja erootikaga. Lee näeb ette, et
need otsingui(l viivad teda lõpuks de­tailse
realismini.
Lee tööd ei ole mitt© ainult deko­ratiivsed.
Inspiratsioon on tulnud te­ma
kogemustest, näiteks, ,jõngitse-mine"
ja „Viiuldaja" ja Igapäevasest
tööst graafikuna. Need ütlevad mel'
le niidagi felust ja Lee hingest. Neid
niaale peab lähemalt uurima ja lask­ma
fantaasia lendu.
Marguse näitus jätab hea kunstili­se
mulje oma energUistes joontes ja
feontroilitud. värvis. V
MALL PUHM
oli L i Virkhausl „Aga ükskord alg;ab
aega". Soolo osa laulis Ragnar poh-lak
ja klaveril saatis Asta Balistadt.
Ka seegi laul tuli korrata. Kooriju-kust
ja töölaadi. Kõik see ört realist
likult, .tõepäraselt ja tunnetuslikult
väljendatud, luues tõelise mõnumen
dis enesele kui kunstnikule ning mo-niga._
;;;.,..,;;,;.:,, r :/. : •
Vaatamata, et samal päeval olid
mitmed teised üritused, öli kontser­dile
tulnud hulk laulüsõpru Ija täit­nud
saali, mis aitas tubhšti laulu­meeste
tuju tõsta. Meeskoor yõib jäl­le
tagasi vaadata ühele õnnestunud
kontserdile, mille ettevalmistamisel
nii koori juht Harry Toi kui ka me­hed
pingeliselt töötasid. ,
III
.yÄmeeril ii
hiie, solistidele^ ja klaverisaatjatele' ^""^«"^i poola • immigrantidele Ka-anti
lilli. Kontsert 10ppes-Eestihüm-^"^^as, mis nüüd jäädvustatud ja^t^^^
letatud Kanada muuseumis.
Alljärgnevalt mond tööd näituselt!
nimetades, näitena kunstniku laia-skaalalisusesi,
näeme seal vabaõhu
jumalateenistust masside osavõtuga
metsa all, suurepärase altariga ja
metsa miljööga. Edasi matuse tsere-moniid
— kirst kantuna kuue mehe
Humanitaaralade Toetamise Fond .uurimusteks vajalike materjalide, ar-ühendriikides
on heaks kiitnud vele võtmisel nhig.nende teadusliku
30.000-döllarilise projekti ülevaate tähtsuse hindamisel. Seda osa üle-koostamiiseks
baltiainelisteks urni- vaatest, peab professor" Nollendorfs
musteks .vajalikest materjalidest ülimalt oluliseks, baitialaliste uuri-
•;:, Eesti Kunstide Keskuse rahvarõi-' pildistamise alal V. Muikmä:koos U.
' vaste'ja rahvakunsti esemete pildis^ l.yampaga. Ingliskeelse äudio-visuaal-
• tamised' on kujunenud huvitavaks- se programnii.jcioks iegi eriülesvõt-
• avastusretketeks. eesti kodudes pei- teid Maie Liiv. koos Aili SiRiralliku-tuvale
rahvakunsti ^semete avasta­miseks.
Nagi: selgub, on nii mõnigi
väljaspool kodumaad elunev kaas­maalane
pagulasteekon^nale asudes
osanud kaugelenägelikult ka^asa tiiua
esemeid, millistel puudub sageli
praktiline, kuid qn seda enam rah-vuskultuilriline
väärtus,
• S e l l i s e k s kujunes pLihapäcval,'. 9.
aprillil Tartu Coliegc'i ruumes ka
järjekorras kolmas pildistamispäev,
kus pearõhk, pandi clelailidele ja las-
. terõivastele. Liigutava^terviku andis
ema ja laps, kes ;kandsid täpselt sa-ma
.rahvarõivast. Huvitavaid ese^
•. meid oli toodud kohale ka en|disest
Otto Tammcraidi kogust,-/ millisest
mõningad ehted ulatavad tagasi ku­ni
16. sajandisse. : • ;• -
Huvitavate esemete hulka* ;kuulü-;
sid ka näiteks mitmed puuasjad, na­gu
vaalikaigas eelmisest sajandist ja
vana vokk. Neile lisandusid juba pa­guluses
valmistatud puu- ja käsi-töödf
Välja toodi ka sajandi algusest
Järvamaalt pärinev vana sa^nitekk;
Meie-kodumaa saaitell oli toodud
vask vöösid ja müüd Vt^navara. Kb-
; dümäalt lahkudes olid n ^ d inime­sed
taibanud, et sellme ' vanavara
moodustab perekonna ivarandu^e.
Rakendüskunstnik • Otto Tänime-raid,
end. Tammebaum on sündinud
J904! a. ja surnud 1942. a.Kamõshe^
vis, Venemaal. Ta õppis tarbekunsti
Riigi Kunsttööstuskoolis ja lõpetas
selle 1926. a. Oli 1935. ä. peale Riigi
Kunsttööstuskooli 'metallitpö^ osa­konna
juhataja. ; ;
/Pühapäevasel pildistamisel tehti-rahvarõivaist
19 . j a detailidest 39
•ülesvõtet, kokku 58 ülesvõtet. Pildis­tamisel
toimisid nõuandjaina A. Kul-langö,
H. Lehola, Ä. Soo, F: Tobm-berg
ja M. Veskoja. Pühapäevast
tööd organiseeris ja juhtis L. Pant ja
ga. M. Liiv on kutseline audiüvisu-aal
aia- produisent ja. oraab oma: f ir-nia:
sel aial A:'Suuraliik on C.B.C.
produtsent-assistent: ja - seega oma
ala eriteadlane,, : '
Tammeraid;6li üks eesli-etnögraa-
Tiliste e.hete koguja ja selle kogu mõ-.
ju väljendus' tema" poolt loodud
küünlajälgädes, eliistaldrikuis; ja eh­teis.
, Pildistamine kestis hommiku
kella lO-st kuni kella 4-ni pärast' lõu­nat
ja selle aja kestel hoolitses koh­vilaua
ja suupistele eest A: Muikma.
Üldine osavõtt oli päeva jooksul
elav ja. näitab suurt hUvi; meie iin-:
meste seas meie rahvakunsti ja -rõi­vastuse
vastu. Tänu sellele õnnesUis
see töö hästi ja Eesti Kunstide Kt s-kus
on kõigile tänulik.:selle.rhuvi jä
kaasabi eest.
õlgadel, leinajatega jä vaimulikuga
külävahelisel teel, taustaga omaaeg­sed
farmid ja uudishimutsejad tee­harudel.
Maastikupilti, maaliliste
ürgsete kaljumägedega, on paiguta­tud
tegevus raudtee ehitamisest Bri­ti
Kolumbias. Aga sama näitusel oil
immigrantide oma väike üheruumi-koolimaja
lagedal aasal. Oma suuri
rahvuslikke isiksusi oh kunstnik esl-iahud
portreeliselt maalilises mil­jöös,
mis peegeldab immigrantide
endisaega, Näeme rahvuslikke suur­kujusid
„iFather 0'Gonnell", „Reve
HenryvChapilnsld'', ,,Pjotr Jaroszi^',
,,Sir Gäslmir Gzowski" jt.
Kurelek ei paku üle, ei idealiseeri
ega nurise. Iga maal on kõnelev aja­lugu
ning maalilis'^s on detailides ja
tunnetuslikult vastava teema oma­ses
koloriidis. ;
, Palju tundub neis maalides ühist
ka meie esimeste immigrantide elu­oluga
Kanadas Albertas, Eckvilles ja
mujal, nagu seda vanade asukate pu­hul
väga selgelt kirjeldatakse teoses
„Eestlased Kanadas"; Meiegi kunst­nikel
peaks sel põllul leiduma palju
omapärast ja kultuuriloolist.
• V . R. ANTIK'-
iiiiiiiniiiiHnniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiH
Haruldus
See fond loodi hiljuti Ühendriikide
Kongressi poolt, kes ka määras va­jalikud
summad. Baltiainelise pro­jekti
heaks annetas fond otseselt
18,000 dollarit; ülejäänud summa tu­leb
Wisconsini ülikooli poolt Madi-
Sonis,, kes
selt haldab.
muste edasiseks,.arenemiseks. Teine
loodetav tagajärg on abiks :olla Hu­manitaaralade
Toetamise. Fondile
(ning võimaluse korral ka teistele
asutustele) otsuste tegemisel/; -milli-seid
uurimistöö projekte' tulevikus
i .administratiiv-' lo.etada. Professor Nollendorfs; loõ-
•, .; dabret uurijate eneste-poolt teosta-
Prõiekti direktor .oii professor Val­teris
' Nollendorfs. Wisconsini ülikoo­list,
kes 0)1 praegu Baltiaineliste Uu-riud
olukorra : hindamine viib uute
uurimisprojektide formuleerimisele,
ning^ loodab' samuli, et balti teadla­sed
võivad- tulevikus edukamalt osa
llmysiesfi luule
seinapildid ja ppstkaartid,
kinkideks igasugusteks
tähtpäevadeks.
Hinnad alates
1977. a, lõpul ilmus W. K.
hews'i;(1901—1958) ingliskeelne Ees­ti
luule antoloogia (Änthology. of
Modern Estonian Poetry), teine
trükk, 161-lk. ;
. Sama antoloogia esimene trükk.il-mus
teatavasti 1953. Florida Üli­kooli
Pressi • l^ir j asisel koostöös
Eesti Rahvusfondiga. ^ ;
Antoloogia sisaldab: 159 luuletust
27 autorilt, alates Juhan Liivi, Anna
Haava, Marie Under'i ja Gustav
Suits'ugä ning lõpetades Kalju Le-pik'u,
Raimond Kolk'i ja Reet Veer-
Matthews oli Londoni Ülikooli
keeleteaduse professoriks, tema ema
oli eestlane ja oma hariduse oli ta
saanud Eestis ja Inglismaal..
Antoloogia eessõnas tänab autor
958 Broadview Ave. Toronto. Ont.
M4K2R6
iiiiiiiiiii-iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiaiiiiiiiiiiiiiiiiiiin^
nnmte Edendamise .Ühingu (MBS võistlusest- toetussummade
^ Ihe Association for. the Ädvance- -^^^^jg^j^^
me^it of ^ Baltic :Studiesj;president. '-j^^^ peamiseks amumendiks toe-
Abidirektoreiks on.professorid Ilse ^^^^p^^^^^-^^^j
uurimuste tugev kasv Ameerikas ja
teistes • lUäneriikides' viimase aasta-klirnne:
jooksul. Vaatamata"sellele, et
väga vähesed; instituudid ja ; juba
olemasolevad programmid tegelevad
baltiaineliste' .nuriraüstega,; on sellel
alal töötavad õpetlased demonstree­rinud
märkimisväärset' aktiivsust.
On peetud arvukaid konverentseTiii-hästi
ameerika kontinendir kui väl­jaspool;
teadusliku töö. tõhusust do­kumenteerivad
paljud publikatsioo­nid
ning käiniäsolevad uurimistööd.
Prof. ^Nollendorfs. loodab, et kõnes­olev
projekt tõstab veelgi uurimis­töö
taset"nirig aitab anda sellele täp­sema
fookuse.
Et kindlustada võimalikult laial­dast
osavõttu kõigi baltiaineliste
uurimustega: tegelevate õpetlaste
poolt, pöörduvad projekti direktorid
ka nende õpetlaste poole eesti, läti
ja leedu ühiskondades, kes ei ole
AABS'ilt otseselt saanud, küsimus-lehti.
Kõiki, kes on nõuS' projekti
toetama oma erialalisi teadmisi ra-
.„ kendades, palutakse kiriutäda aad-alhkmaterjahde
algkeeleks on üks ressil: Research TöolsIn^^B
mehiste Ohio Riiklikust'Ülikoolist Ja
Stanley, Vardys: •Oklahoma: Ülikoo­list,
kes on- mõlemad endised AÄBS'i
presidendid. Vastavallt toetus.palve
sisseandmiseT esitatud kavale,- on kä
Joodud Korrespondeerivate ;Eritead-laste.
Kogu (Board of Corresponding
Specialists), kes esindavad mitte ai­nult
eesti, läti ;;ja leedu ainevaldu,.
:vaid ka üldisemaid; balti piirkonna­ga
seotud teadusharusid. :
:, Uurimusteks vajalike -vahendite
all mõeldakse väga mitmekesist.-al­likmaterjali
ja informatsiooni, mis
võib uurijaid.:nende töös aidata, na­gu
näiteks tekstikriitilisi väljaän-tieid,
dokumentide kollektsioone;
.statistiliste andmete kogusid, biblio­graafiaid,
entsüklopeediaid, sõnas­tikke,
elektroonarvutite abil töödel­dud
andmeid ;ja muud. Projekti raa­mes
kirjdldatakse) juba olemasole­vaid
vahendeid ja hinnatakse neid
mitmesuguste mõõdupuude järgi,
nagu kättesaadavus, vajadus neid
ajakohastada, vajadus tõlkida mõ­nesse
üldtuntud keelde (juhul, kui
'Eesti suurima kirjaniku Ä/H.
Tammsaare sajanda sünniaasta pu­hul
annab „Ameerika Hääl" kuula­jaile
Eestis korrapäraselt edasi ma­terjale
Tammsaare elu ja loomingu
kohta, mis Kodu-]^estis ei oie kätte­saadavad.
Seni on selles sarjas esi­nenud
Pedro Krusten mälestustega
Vargamäe ' kiilastamisest ja Tamm­saare
intervjueerimisest, samuti toi­metaja
Harri •Kiisk ning kir;jandus-teadlased
Malf Jürma jä Herbert Sa­lu.
Säri jätkub. .
Väliseesti kultuuriüritustest annab
„Ameerikä Hääl" korrapäraselt iga
nädal edasi ringvaate,: nn. Välis-Eesti .
Kultuurikroonika, mis põhineb kõigi
vabas maailmas ilmuvate eesti ^ja- :
lehtede teadetel. :SeIlele: lisaks too­vad
kultuuririhdelt uusimat .,,Aniee- '
rika .Hääle" väliškaastöölised 'usut­luste
ja repprlaazhide kujul. Nii on •;,
KodibEesti kuulajaid tänavu inior- >
meeritud välisrcesii kultuürilaurcaa-tidest
— Ühendriikides dr, Felix Oi-: •
nas: ja Heinz Riivald, Rootsis Harri
Kiiskja Olev Miki\'er —samuti New
Yorgis toimunud Kultuuripäevadest,
kuseraldi salvestati dr. Ivar Ivaski • .
ettekanne .Bett[;Alveri luulest ja dr.;
Vootele Vaska. loeng Tammsaarest.
Intervjuudes on' oma: erialadest' kõ-; v
rielnud kirjanik Arvo Mägi, arhileki- .
kunstnik Peeter Sepp, keeleteadlane; •
Liilia .Gorradi/ irlfo-teadlane Kaare .
Kolbre ja teisi. E r i saaeletes tähista^ .
t i kirjanik Albert Kivilti 80; sümii- '
päeva'ning: sailiuti anti edasi järel-:;
htiüdecl 1 ahkünu d ,n ä i tle j ale Ma r j e, ;
Parikale ja professor Elmar Leppi-kule.
•
eriti professoreid Gustav Suits'u ja
Ants Oras't 15. aasta Jooksul uleshä^
datud abi ja huvi eest eesti luule tõl­kimisel
Teise trüki valjaandmine sündis
kokkuleppel Eesti Rahvusfondiga,
Greeriwood Pressi poolt 51 Riverside
Avenue, Westport,^ Gonneeticut 06880
U.S.A. Euroopas võib raamatut, telli­da:
Westport Publications Ltd.: 3
Henrietta Street, London, WC2E
.8LT,England. Raamat on rariteet ja
maksab 10:50 inglise naela. ^
Reportaazhe on: (JlnUd/ka eesti
naisvüimlemise^t; vabas: /maailmas,
,iKassari" tantsurühmast, eesti alg­koolide
tegevusest:; Rootsis ja mit­melt:
muult alalt. Üldse. : annab
„Ameerika Hääl" korrapäraselt eda­si
kolm. eestiainelist nädalaringx aa­det:
Üsaks kultuufikroonikale veel
noorte-kroonika; ning kokkuvõte vä­liseestlaste
ühiskoridli^sust tegevu­sest.'•-•.':
Kif jcnik Ärvi Kork pn
politseinik'
kolmest balti keelest).: Lisaks sellele
püütakse avastada seni trükkimata
materjale ning otsustada, milUšed
projektid tuleks esmajärjekorras
läbi viia. ; ^
5Cavas oh pöörduda BOO õpetlase
poole kahe küsimüslehega., Esimese
küsimuslehe abil loodetakse saada
ülevaade praegu eksisteerivast olu­korrast
ning kindlaks määrata uuri­mismaterjalide
tähtsuse .järjekord
eri-distsipliinides ja -uurimisaladel.
Teise, küsitluse sihiks on püstitada
laiaulatuslikumad eesmärgid mitut
Antoloogia kirjastus • on spetsiali- distsipliini haaravaiks . uurimistöö
seerinud;originaal ja kordüstriikkide projektideks,
väljaandmisele: lingvistika, ajaloo, ülevaate, abil loodab prof. Nollen-religiooni,
poliitiliste teaduste j.m. dorfs saavutada -kaht tagajärge. Esi
: ' .' mene— abiks olla baltialalisteks
dies, 812 Van Hise,. 1220 Linden
Drive^ University of Wisconsin-Ma-dison,
Madison, WX 53706; USA.
Ki rjan ik Arvi Kork on üks popu­laarsemaid
meie noorema põlvkon­na
juures oma tänavaromaanidega.
Samuti on / tä populaaride laskurite
seas kui parim püstoHlaskur ja hea
laskevõistluste organiseerija. Sama­del
aladel, on-ta populaarne kanad-laste:
seas: :
,„Toronto' Sunday Sun" toob tema :
koljta pikema kirjelduse oma 23. ap­rilli
numbris, loetledes tema mitme--
külgseid harrastusi ja tõstes teda
esile kui Toronto politsei püstoli esi-laskurit.
Sellele järgneb pikem kir­jeldus
Arvi möödunud elust Eestis,
seiklustest sõjas ja elust sõjavangi-laagris,
. seiklustest Rootsi sõidul.
Sattumisest venelaste kätte ja uuest
põgenemisest et Rootsi pääseda. Ka­nadasse
tuli ta legaalselt, võttis vas­tu
esimese raskeima töö ja lõi selle­ga
läbi. Nüüd on ta patrull-politsei-nik
Ja oma töö kõrval kirjutanud 7
romaani. Ühest nendest saab loode­tavasti
filmi käsikiri. ; ' . \