Meie Elu = Our life, April 27, 1978

              „Meie Elu" nr. 17 (1472) 1978 REEDEL. 27. APRILLIL _ PRIDAY, ÄPRIL 27
Heldi Naelapea Estam
Alljärgnevaga alustame mitmeosalist ülevaadet Los Angelese Ja sealse­te
eestlaste tegevuse kohta. Kirjutise autoriks on Heldi Naelapea Estam,
kelle erialaks on ajakirjandus ja kirjandus. Ta kuulub ka The Greater Los
Angeles Press Club'i ning teiste ü ajakirjanduslike organisat­sioonide
liikmesltonda. Tema sülest ilmunud: artikleid on ilmunud kä eesti;
ajalehtedes ja ajakirjades.
Nimel - Los Angeles _ on maagiline
külg©tõmbe j õud. Kesl ei • ku j utaks_ sel^
le all ette mahedakliimalist,, päikese
käes helkivat linna, mis on ühelt
poolt 'ünibritsetud Vaikse Ookeani
sillerdavast sinetusest^ateiselt^poolt
mägedeketist, pakkudes ühtlasi aas-
; ta läbi oivalisi yee-, matkamis- kui
ka talvespordi; võimalusi. Samuti
pole siit ikka veel päriselt kadunud
;^ka Käliförnia asustamisaegade, kul-
Mapalaviku; ajastu rega Hollyv/oodi
hiilgeperioodi romantiia järelkajad.-
Tänapäeval, tõsi' küll>" kõneldakse
ka uduvinest Los Angeles^ päikese
ees: ja ülekoorjmatud kiii^autotee-dest,
samuti • maavärisemise ohust
kui ka hopajaviltmadest tingitud va-hetevahelistest
maäUbiseihistest,
kuid kus leidub kohta päikese all,
kus elatakse ilma probleemideta?
Mis puutub ,4nglitelinna", siis mida­gi
peab selles. tohutusuures linnade-kobaras
siiski erilist oldma, sest see
kasvab ja õitseb./ ,.
Näiteks aiUmn: selle veel kaks
aastakümmet tagasi võrdlemisi ma-
Jdal-mannetu pale on üha enam haka-lud
asenduma ultramoodsate ,kÕrg-loonetega
,millistest iseloomustava
raitena võiks nimetada aasta eest
valminud Bonaventure hotelli prönk-sivärvilist
klaastsilindi"ite kobarat
(selle ehitusstiü osutavat süvjeiievale
arhitektuurilisele tendentsile, asen­dada
funktsionaalset luksusliku ele­gantsiga).
Tähelepanu,äratab ka näi­teks
hiljutine Pacific DesignGenter
linna kunstiaarete keskuses La Cie-nega
galeriide jäiekskyisiitsete res-toranide
läheduses. Selle samuti
^klaasist hügelhoone massiivsed ning
teadlikult kohmakaina • kujundatud,
rohkem laiuse ja volüümi kui kõrgu-
; se poole suunatud kontuurid bnra-
]^ baväd ka oma lillakassinise, tindi­le
taolise rüüvärvuse poolest, -mis jul­gelt:
valgusegi flirtides tekitab nii
yäatevinklist/ ilmastikust kui kella-
' ajast tingitult ülihuvitavaid visuaal­seid
efekte. •
Kui Los,Angelest veel hiljuti võis
iseloomustada igasse suunda laiuva,
provintsiaalselt tukkuva väikelinna­de
konglomeraadina, (Los Angelese
suurmaakond koosneb viiesti maa­konnast
seitsmekümne kaheksa lin­naga),
sns see uinuva^ hiiglase püt on
hakanud kiiresti tnüutuma, ja igale
lahtiste silmadega vaatlejale on sel­ge,
et tänapäeva Los. Angeles ön kii­resti
kujunemas üheks maailma juh­tivaks
kultuurikeskuseks. Üksiihe
järele kerkivad siin suurejoonelised
taide-, muusika- ning teatritsentru-mid
ja eeslinnadeski kasva.b eriti nn.
pisiteätreid kui seeni. Vaimse elu te­gevust
omakorda kajastavad tundud
kriitikud — nii näiteks oli Los Ange-,
les Times'i muusikaarvustaja Martin
Bernheimer'! hiljutine artikkel „Ho-rowitz
Muses on. the. State of His
Universe" 'üks parimaid üldse selles
zhanris, aga, kä omaette palana üli­malt
nauditav.
Inglitelinnale. on ka. eestlastel pi­nud
kaalukat juurde lisada. Hiljuti
näiteks avas eestlanna Tiiu Pessa,
ise andekas taidur, oma kunstigale­rii
„The Selective Eye" Laguna Ni-guelis
ning San Fernando oru süda­mikus
tutvustab taidemaailina ha-ruldusi
j a antiikmööblit näitle j ana-sportlaseria
tuntud kaasmaalane
Kathe McDowell oma äris ,,Kathe's
Kach'e", kus tal on muide kavatsu­sel
peatselt avada ka „eesti aken"!
Paari aasta eest Chicagost siiaf ela­ma
asunud Pauline.. E. l^eps on üks
tuntumaid ja viljakamaid eesti graa­fikuid
ning arkenduskunsti alal on
väi^skeridavaid tuuü toonud kreatiiy-se
vormitundega Härda Kuisk, Min­neapolise
ja Los Angelese „Weavers
Guild" liige. Tähelepanuäratavad on
ka Kadi Karist Tinti saavutused, kes
raamati^tekujundajana on omanda-,
nud USA lääneranniku ühe silma­paistvaima
jõu kuulsuse ja keS prae­gu
töötab USA väljapaistva ajakirja
' „ArchitecturalDigest" juures, tos
j.Lrjirn!TumjL;
UNDISID MAAN0UMÄ
OREÄ HEISIIINNUK!
Möödunud nädala teisipäeval algas giarmeedest. Murmanskis ja selle. lä.
Pariisist Lõuna-Korea suur Boeing
707 reisilennuk oma tavalist artika
teekonda üle Põhja-Norra. ja üle Te­ravmägede
^laskasse> Anchoragesse,
kus pidi toimuma vahemaandumise.
Leniiukiga juhtus, et lennuinstru-mendid
lakkasid tööta^mast, mille
histel on ka kõige suurem N, Liidu
laevastiku ja allveelaevade baase
ning tohutu suur'arv lennukeid.' Nor­ras
asub NATO jõudude peakorteri
kõige põhjapoolsem osakond. Finn-märkis..
Norralased kaebavad- et Soome-tõttu
lennuk sattus N. Liidu territoo- ^maä põhjapoolne osa on sõjaliseks
Los Angelese maakonnanõunik James A. Hayes üle andmas maakonnava-litsust
proklamatsiooni Eesti Vabariigi 60. aastapäeva puhul. Vasakult pa­remale:
Boris Auksmann, Los Angelese Eesti Välisvõitluse Toimkonna ja
O/Ü Eesti Maja esimees, Anne Kaskla, maakonnanõunik Hayes. Los An
gelese Eesti Naisklubi esinaine Aita Soovere ja konsul Ernst Laur;
Proklamatsioon sisaldab viie Los Angelese maakonnanõüniku ametlikku
toetust iseseisvuse taotlemiseks Eestile.
. ; : , : Los Angelese maakonnavalit^^
Angelese eestlastel oii ka emast-tüt-; {Martsonid teatavasti' tutvustavad
rest kunstnikepaar Aino Kabe (ke- oma ülemaailmseil reisidel, kontsert-raamika.
j.a ehishahatöö) ning Lenne publikule järjekindlalt ka eesti kom-
Grusky (suuredimensioonilised ponistidei joomingut rahvusvahelis-skulptuurid);
Tähelepanu äratab sa­muti
mitmekülgne noor taidur Veli
Saamie. Laieniale,publikule tutvustas
sihi eesti kunsti rida aastaid tagasi
Ankrum, galeriis kuulsal La Gienegal
ühe-riaise näitusega esinenud Mai
Onno, mõjuv oma tÖöde veetlevalt
lüürilise, värske joonte- jä värvide­mänguga.
te heliloojate tööde kõrval.)
Sü 1 esines mõne aasta eest ka Kä­bi
U retei, nimelt Music Center'i Do-rothy
Chandler paviljonis koos Glen-da)
e'i sümfooniaorkestriga, kus eesti
pianist esitas ka Eduard Tubina he­liloomingut.
Music Center'isse käes­oleval
keyadel Saksamaalt esinema
tulla oii ka kavas Hannoveri muusi­kaülikooli
õppejõududel sopran Eva
Wilson Martsonil ja orelikunstnik
Carl Otto Martsonil, kuid olukorda­dest
tingitult tuli see edasi llükata.
Eriliselt nimeiamisväärne on ol­nud
see eestlastepoolne panus Los
Angelese kultuurelule, mida on and­nud
eestlasist ülikooUde õppejõud
ja teadlased. Seda on võimatu paari
reaga nimetada; kuid erilist tänu ja
tunnustust pälvib dr. Jaan Pühvel-
University of CaUfornia at Los Ange­les
(UGLA) professor klassikaliste
keelte osakonnast, kelle huvi ja ener-gihse
tegevuse tõttu UCLA raamatu­kogu
sisaldab mitmeid nii'ig mitmeid
tuhandeid nii eestikeelseid kui ka
eestiainelisi, võõrkeelseid teoseid.
Puhveli initsiatiivil ori. UCLA's kor­raldatud
ka eesti kirjandusteadlaste
(Ivar Ivask, Aleksis Ranriit) külälis-ettekandeid,
samuti toimus UCLÄ's
1960-ndate aastate lõpul esinduslik
eesti raariiatunäitus.
^- (lärgneb), • :• V/;,.": •'.^^^
riumile. Venö sõjaväelennukid tun­gisid
lennukile kallale avades ±ule,
millest said surma Jaapani saatkon-m
ametnik Y, Suganoy tema vend ja
üks kolmas jaapanlane said häayata,
. Sõjaväelennukite poolt sunniti rei­silennuk
hädamaanduma Murmans­ki
lähedal ühe j arve j ääl, mille tõt­tu,
13 inimest said vigastada ja len­nuk
muutus sõidukõlbmatuks. Ku­na.
Lõuna-Koreal ei ofe diplomaatili­si
vahekordi; sus USA ja Jaapani
diplomaatide yahendusel anti ellu­jäänud
97Vreisijat vabaks ja USA
reisilennuk tõi nad Helsingisse, kus
haavatud paigutati, haiglasse. Lennu-kijuht
ja navigaator jäid N. Liidu
vangistusse. ' .
Kuna need teated saabusid kom­munistide,
niõjualb olevast Soomest,
Helsingist, sns ei, ole teada, kas need
vastavad täpselt olukorrale, mis juh­tus
Lõuria-Korea reisilennukiga
Põhja-Norräs. Olukord Pohja-Nor-ras,
kust lennuk üle lendas pn viima­sel
ajal äärmiselt, põney; N. Liit on
Koola poolsaarele^ kuhu lennuk küü-ditatii
mille elektri seadmed nähta­vasti
elektrooniliste instrumentidega
rikuti, sest lennuk kaldus koguni 240
kiloriieetrit omast tõelisest kursist
itta, paigutanud terve ühe oma
tühimiks,. sest kuigi Soomel on 6-st
brigaadist 2 Fõhjä-Sopmes,' asub
Soomel ainult üks jäägri pataljon ;
Sodankyläs, mis asub ca 400 kilo-'
meetri t Põh j a-Jäämeres t lõunas
Soome Lapimaa on nagu tühi kari--
dor.Põhja-Norrä; ründamiseks.
Võiks arvata,: et venelastele ei
meeldinud, et Lõuna-Korea reisilen­nuk
sooritas oma järjekordseid leu-nuteekondi
üle Teravmägede ja Ve­nemaa
põhjapoolset püri äärt möö­da
Aläskasse. Teravmägedel ja tnu-jal
põh j a-artikas. 'asuvad N. Lüdu'
mitmed salajased sõjalised baasid.
Küsimus seisab ka selles, et miks
Lõuna-Korea lennuk kasutas sellist
ohtlikku lennuteekonda? Qtsetee Pa­riisist
Seouli, Korea, pealinna läheks (
üle Riia, Moskva, ja; iile Mongoolia.
Kui sõita üle' Alaska, siis oleks"-ohu-
•tum' liin sõita Pariisist otse üle Ing­lismaa,;
Islandi ja üle Gröönjmaä ja
Kanada artika Aläskasse. ning sealt
Vaikse ookeani äärt mööda Koreas­se.
Olgu veel märgitud, et Põhja-!^or-rast
üle Veneriiaa on lühem tee Ko­reasse:,
kui; Aläskasse. Kahtlemata
on snn tegemist venelaste brutaalse
lennuki küüditamisega, milline len­das
N. Liidu strateegiliselt tähtsate
paikkondade piirkonnas. : .
•1
1. aprillil läks U.S. Information
Ag0ncy (jühendriikide informiatsioo"
niamet) ajalukku. Uue reorganisee­ritud
ameti nimeks; — niille Koossei-siu
kuulub ka Ameerika HääL on
nüüd: International Gommunication
Olgu märgitud, et nädalapäevad
varem teatasrAmeerika Hääle juha­taja
Peter Strauss ühest selletaoli­sest
uuendusest — nimelt otsese ta°
gasiside lopmisest kuulajaskoftnaga,
Strauss kutsus Ameerika Hääle kuu-
0 0
' , (Algus esiküljel)
sl ametlikku avamist, toimus vastu­võtt
kutsutud külalistele, kus võis
näha Eesti aupeakonsul Ilmar Hein­sood
koos abikaasaga vestlemas Mit-mekultuurilisuse
ministri Normari
Cafikuga Viimase Belgradi-muljetest
ning mitmeid teisi delegaate ja kü-lahsi
vahetamas mõtteid eeloleva
konverentsi üle. Külaliste hulgas vii.
bis vastuvõtul ka Ontario peaminis­ter
William G. Davis.
Konverentsi, mis toimlis Sheraton
Gentre hotelliSy ametlikuks avatak-tiks
oU banketj Dominion ballisaalis, rääkida.
Arvukale osavotjaskonilale tutvustas
avasõnas Älex Chumäk pealauas vii­bivaid
külalisii kelledest õhtu tuum-
' kõnega esines Mitmekultuurilisuse
minister NormanCafik. Minister Gä-fik
loobus kasutamast oma etteval­mistatud
kõnet ning avaldas selle
• asemel, spontaalselt Ja sisseelatult
orna: ideesid ja mõtteid mitmekul­tuurilisuse,
etniliste gruppide ning
Kanada ühtsuse omiavahelisest side­mest
ning kaugemaist eesmärkidest.
Ministri sisukat ja Kanada väherhus-rahvuste
suhteliselt suurt osatäht­sust'
Kanada ühtsuse tagatisena rõ-liutavat
kõnöt kviteeriti püsti tõus­tes
kauakestva aplausiga.
Ministrile vastas ning esines oma­poolse
ettekandega Toronto. Ülikoo­li
president dr. John Evans, kes sa­muti
suutis koosviibijate tähelepanu
köita oma ladusa sõnastiisöga.
Konverentsi teine päev
toimus tiheda programmi ja paljude
osavõtjatega nii esinejate kui kuula­jate
näpi.
Hpmmikuseks ^' peakõnelejaks oli
Ontario liberaalide juht dr. Stuart
Smith, kes orna kõnes muuhulgas tõi
välja oma isikliku pärinevusevlda-
Euroopast :tulnud vanavanemate
näol.;Dr. Sniith pmä hästi läbimõel-
. dud ja •tihedas kõnes analüüsis ja tõi
võrdlusjooni anleerikaliku ,,sulat-üs-poti"
ja kanadaliku „mosaiigi" vahel
rahvusgruppide sisseelamise osas ko­halikku
ühiskoiida ja mentaliteeti. ; •
'Järgnevalt leidi^ aset laudkonna
vestlus: teemal Ühtsus, ja mitmekul^
. juuriline.ühiskond". :
Diskussiooni juhtis- prof. Shiu
Kong ning analüüsi arendasid eri-:
- perspektnvides Gouncil on Franco-.
Öntarian Affairs esimees Omer Des-
. lauriers, senaator dr. Stanley Häi-dasz,
prof, Tonjf Ruprecht; haridus-
\'olinik Älex Chümak ja Ontarip par-
/ lamendiliige Nick Lelük.-
• Seisukohad; ühtusidmitmekültuu-
• rilisuse edutamise vajaduse osas —
lapseeast saadik kedle ja kultuuri
^säilitamiseks —,^ k^^
EI^:; :V.:/.\..
MINGIT
KÕMITIOMISSI
KCMMUNISTIDEGi^
K; Ms---1918.
miseks kultuurilise eneseväijenduse
eesmäFgiga ning üldtünnetuses, et
eilne Kanada ei kehti enam täna. Tä­nase
ja hpmse Kanada ning selle
ühtsuse osas on m'
võimalus, õigus ja
võrdne
kohustus kaasa
yri'i'^ fõirrietaja
Diskussioonile järgnenud lõunaei­nel
oli küläliskõnelejaks Ontario kul­tuuri-
ja, meelelahutuse minister Ro-tji^
t Welch. Minister Welch on tut­tav
etniliste gruppide pürgimuste ja
probleemidega ning suutis seetõttu
üle 40-st erirahvusest kuulajaskonda
veenda oma osavõtlikkuse ja arusaa­mise
siiruses.
Pärastlõunases laudkonnavestluses
teeinal„NoöruSe vaated ühtsuse koh­ta"
muutusid seisukohavõtud soo­tuks
erineyaiks ning kohati .tera-vaikski.
Nii jättis noor leedulannast'
advokaat kõrvale oma varem valmis­kirjutatud
kõne ning asus. seeasemel
süüdistanla konverentsi korralda­jaid,
kõnelejaid ning osavõtjaid pea­teemast
kõrvälekaldumiste ning tä­hendusrikka
oniavahelise diskussioo­ni
puudumise pärast. Teised noored,
kõik muide hea sõnastuse ning ladu­sa
väljendusoskusega, laudkonna-vestlejad
olid tagasihoidlikumad
oma seisukohavõttudes, kuid seease­mel
ehk vast higa palju oma isiklik­ku
tagapõhja jä kogemusi kirjelda-
WESTMORE DR.
SÜITE 404, REXDALE.
. M9V 3Y7 Tel. 7454^2
levad. Konservatiivide kandidaat
Yuri Shymko Parkdale'i.s rõhutas va­jadust
enama arvu n.n. etnikute osa­võtuks
• valimisprotsessist mitte ai­nult
valijatena, vaid kandidaatidena,
et tagada osadust otsuseid-tegeval
poliitilisel areenil. .
Esitati rida resolutsioone,. •: •
edasiseks arenguks ja tegevuseks
ühenduses geograafiliste, poliitüiste,
ajalooliste faktid^ mõjuga, Quebeci
kuulumine Kanadale, Kanada kuulu­mine
Quebecile, toetus konstitutsioö-nilistele,
ökonoomilistele ja kultuuri­listele
muudatustele ning pürgimus­tele
'Käitada ühtsuse edutamiseks;
konstitutsiooni muutmine etno-kul-tuuriliste
gruppide õiguste kaitseks
ning nõue nende gruppide konsultee.
rimiseks Kanada ühtsuse osas. ;
•Konverentsi lõpukõnes Kanada
Reedel, 23, aprillil on koMu ees
hommikulehe „Toronto Sun" toime­taja
Peter Worthington, keda süüdis­tatakse
„Öfficial Secröts Äcfi" alu­sel
riigisaladuste avaldamises; „Sun"
trükkis infprmatsiooni vene salapo­litsei
KGB tegevusest Kanadas.
Peter Worthingtoni ja ajal^rjandu-se
vabaduse kaitseks on moodusta­tud
rahvusgruppide komitee „Com-mittee
of Ethnic Communities in To­ronto
for Support and Defence of
Mr, Peter Porthington — Editor of
Toronto Sun"^ (P.O. Box 250, Station
"M'Möronto Ont. M6S 4T3, tel. 533-
4242).';;:,;.;. •
Peter Worthington pn tuntud oma
diktatuur* dffi vastaste seisukohtade
poolest, r ^gu ajakirjandusele antud
informatsioonis üteldakse, anti ta
nüüd kohtu alla kuna informeeris
kanadlasi mida KGB teeb Kanada
hävitamii iks.
„Meie leme murelikud Kanada
kodanikud Toronto rahvusgruppi­dest.
Teame, et spitada oma vaba­dust
peame võtma seisukoha, sest ei
Agency (Rahvusvahelise Kommuni­katsiooni
Amet). Uue ametiga on lii­detud
ka seni ühendriikide välismi­nisteeriumile
allunud kuUuuri-BsJade
büroo.
ÜSA asepresident Walter Mondale
vannutas 3. aprillil ametisse Rahvus­vahelise
Kommunikatsiooni Ameti
direktpri John Reinhardt'i, kes oli se­ni
Ühendriikide Informatsiooni-Ame­ti
direktoriks.
Direktor Reinhardt esitas ameti­vandele
järgnevas kõnes uue asutuse
peajooned, asetades rõhu vastastiku­suse
printsiibile Ühendriikide ja
teiste rahvaste vahel. Rahvusvaheli­se
Kommunikatsiooni Ameti ülesan­deks
on mitte üksnes teisi informee­rida,
vaid ka teistelt õppida, tppnitäs
Reinhardt.
^Ameerika Hääle" kohta, mis moo­dustab
osa Rahvusvahelise Kommu­nikatsiooni
Ametist, ütles direktor
Reinhardt, et selle uudiste teenindu­se
tunnusjoonteks jäävad alati usal­datavus,
autoritatiivsus ja täpsus.
Ameerika Häälest peab saama foo­rum
mõttevahetuseks teiste rahvas-^
tega, ütles uue asutuse direktor John
Reinhardt. Ning ta lisas, et selles
sektoris on kavandamisel program­mid,
mida kunagi varem ei ole kat­setatud.
.
la jäid kokku maailmas üles kasuta­ma
telefoni ja satelliitjaamade tiie^
kannet küsimuste esitamiseks ja
oma soovide I avaldamiseks saateka­vade
kohta^ Eksperimendi x{mx ori
j ,,Kohversätšiöonid, Ameerikaga", iit^,
les Peter Strauss. Seni on kuulajad
oma soove avaldanud peamiselt kir­ja
teel.
Uue asutuse suhe valitsusega on
samuti mõnevõrra muutunud. Kui
U.S. Information Agency allus otse­selt
välisministeeriumile, siis Rah­vusvahelise
Kommunikatsiooni Ame­ti
alluvus on ühtaegu välisministee­riumile
ja presidendile. „Ma rapor-teerin
niihästi presidendile kui vä­lisministrile,"
ütles uue asutuse di­rektor
John Reinhardt.
0 3 $
EESTI KINNISVARADE
VÄHENDUS
MANKIW
Toronto Real Esta te Board'i liige
ole enam kohta kus leida vagüpaikä. Oleme kolinud l^}^_AAll^SS^N:
Kuidas võiksime leppida olukorraga
et Nõukogude tiidu salateenistus on
HOGAN PONTIAC .BUICK
vad. Järelikult jällegi mitte peatee- Riigisekretär John Roberts nimetas
ma — Kanada ühtsuse suundi
taotlevad. Konkreetsele küsimusele
selles sektoris väitis üks noor laud­konna
kõneleja end mitte küllak sel­les
probleemis teadlik olevat.
. Plenaariumi sessiooniks ja resolut­sioonide
esitamiseks oli välja jõutud
ühtlasi ka küsimusele: „Kuhu lähe­me
siit?" —- Milliseks soovime ku­jundada
Kanada tulevikku ja; millist
osa selles loodame, tahame ja vääri-mc
endile?
• Laudkonna-vestlust juhtis prof.
Walter Tarnöpplsky Ühendatud Rah­vaste
Inimõiguste Komisjonist ning
kõnelejateks oli nimekaid õiguslcad-lasi,'
poliitikuid ja õpetlasi vähe-
.musrahvuste perest. ; " . ^ V
Väga elavais, tihedais ja resoluut-seis
sõnavõttudes sõeluti Kanada mi­nevikku,
olevikku, rassi- ja õigluskü-simusi..
Provintsiparlamendi liige, dr.
Jan Dukzta (NDP) esitas 24 ettepa­nekut,
mis edaspidi vaatluse alla tu-kokkuvõtlikult,
et riiklik ühtsus ei
olene ainult keeleprobleemidest. Pea­me
looma uue ja-erineva ühiskonna,
mis rõhutab ja õigustab kultuurilisi
erinevusi. Ametlike keelte võrdõigüs
ning:-mitmekultuurilišus on abiks
neile, kes soovivad säilitada ning
edutada oma kultuurivarusid.
; Alex. Chumak lõpetas konverentsi
tagasivaatega, n^Önates esiletoodud
seisukohtade mõningaid laialivalgu-misi,
kohatist üldsõnalisust ning eri­nevusi,
kuid kommenteerides, et „pli
suudetud luua sild,'; tuues '
mõtlejaid:dialoogiks, •diskussiooniks
jä paremaks omavaheliseks arusaa­miseks.
Kuhu minna edasi? Üks vas­tus:
on kindel: Me ei peatu! Me hoo­lime
ning oleme uhked nii oma pä­ritolule
kui ka Kanada kodakondsu­sele!"
•v•:•.^^:^'v''''L-"- '\-.':--:-':• •.•
Konverents lõppes Kanada hümni-yõetud
kaitse alla Kanada^patno-tisml
eestvõitleja Peter Worthington
mõistetakse süüdi."
Protestidemonstratsiöori toimub
sel reedel, 28. aprillil M. 12.30 päe­val
Toronto vana raekoja ees.
2670 A. YONGE ST.
Sissekäik LyttonBlvd^ilt
Tel. 4874477.
Kodus ^T^^^^^
Sõbralik ja õiglane teenimine.
348 Danforth Ave.
Telefon äris: 461-3561
PONTIAC '
BUICk
LEMANS. :^
PHOENIX
FIREBIRD
ŠUNBIRD
CE.NTURY
ACADIÄN
SKYHAWK
G.M.C. Veoautod i
Pruugitud autod
ga.
V. A,
Kanada päevalehtede ühingu aas-tapeakoosolekul
Royai;York hotellis
võeti vastu resolutsioon, kus mõiste­ti
hukka peaminister P.E. Trudeau
,.Sun'i" väljaandja J. D. Creigtoni ja
peatoimetaja P. Worthingtoni vastu
;,*Officiäl Secrets Acfi" alusel tõstc-
;tud süüdistused. Resolutsioonis öeldi
muuseas, et need süüdistused on aja­kirjanduse
suhtes diskrimineerivad.
Teatavasti .,Sun'is" kirjutati Ottawa
vene saatkonna spioonidest, kos saa­deti;
Kanadast ;välja. Valitsus siiüdis;
tab ,„Sun'i", et lehes on äratoodud
andmeid politsei poolt spioonide as­jas
valitsusele saadetud : salajasest
ettekandest. Endine peaminister J.
Diefenbäker väitis *aga parlamendis,
et \ see ettekanne saadeti :vähemalt!
58-le valitsuse ametnikule ja ei olnud
selle tõttu enam kellegi saladus.
Eestlaste ajaleht „MEIE ELU" levib üle kogu maailma, kus asub
eestlasi. - Tellige ja lugege „MEIE ELU". - Nõudkfe „MEIE ELU"
. proövinunibreid. — „MEIE ELU" tellimishinnad: .
Kanadas: 1 a. $22.00, 6 k. |12.Ö0, 3 k. S8.00. USA-sse; 1 a. 23.00, 6 k.
$12.50, 3 k. $8.50. Ülemeremaadesse: 1 a.|26.00, 6 k. $14.50, 3 k. $9.00.
"Kiri- ja lennuposti lisa: Kanadas ja USA-S: 1 a..$11.50, 6 k. $5.75.
Ülemeremaadesse: l a . 23.50, 6 k- $ü.75. -
958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6, Canada
Tellimiskupong:: • , / :
Palun saatke minule „Meie Elu" kuuks.
Tellimisraha siinjuures
lekiga, panga rahakaardiga, posti rahakaardiga).
Postiaadress:
Kuupäev ........
(Allkiri)
I1II1WI1IHI.I1