Meie Elu = Our life, September 16, 1977

              Collection öeVelopment Branch
395 Wellington Sti?o Order sect,
Ottawa.» Onto .• f * <vw
.Meie Elu", toimetus ja talitus Eesti
Majas, 958 Broadview Ave, Toronto,
Ont. M4K 2R6, Canada © Tel. 466-0951.
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmi­ne
igal toop., kl. 9 IvSp.l./es-masp. ja
neljap. kl. 9 h.-8 õ. Laup. kl. 9 h'.-l p.l.
Tellimishinnad Kanadas: 1. a. $22.00,
6 k. $12.00, 3 k. $8.00. USA-sse: 1 a'
123. 6 k. 12.50, 3 k. $8.5.0.. Ülemere-'
maadesse: 1 a.126.00, 6 k. $14.50, 3 k.
$9.00.
Kiri- ja lennuposti lisa: Kanadas ja
ÜSA-s: l a . $11.50, 6,k. $5.75. üleme-'
remaadesse: 1 ä. $23.50, 6 k. $11.75.
Üksiknumber .40^.
Kuulutushiniiad: 1 toll ühel veerul:
esiküljel- $3.75, tekstis $150, kuulu­tuste
küljel $3.25.
'ÄGLJLLJS
Second. Class Mail Registration. No.1351
„OUR LIFE" - „MEIE ELU"
— Estonian Weekly. Published by
Estonian- Publishing Co. Toronto !
Ltd., Estonian House. 95,8 Broad­view
Ave., Toronto, Ont. Canada.
M4K 2Ro © Tel. 466-0951
Toimetajad: H. Rebane ja S.
Veidenbaum.
Toimetaja New Yorgis B.Pär-ming
473 Luhmann Dr., New ••Mil?-
ford, N.J.; USA. Tel. (201) 262-0773 ' ::— * —
„MEIE ELU" väljaandjaks on
Eesti Kirjastus Kanadas. ;•••'..•':
•Asut. A. Weileri algatusel 1950.
Mr. 37 (1440) 1977 REEDEL, 16. SEPTEMBRIL — FRIDAY, SEPTEMBER 16 XXVIII aastakäik
9,1
IV
Möödunud laupäeva hommikul kogunes ligi kolmkümmend kaasmaalast Torontost, Hamiltonist ja Mont-realist
„Devil's Elbovv" peahoonesse, kus ELK esimees, R. Kreem ütles kõigile tere tulemast jä selgitas ligemalt
Nõupäeva kokkukutsumise mõtet ning vajadust. Selle järele siirduti maastikule; et maakondlikkude koondiste
esindajatel oleks võimalus tutvuda suusakuurordi maaalaga.
Pärast kehakinnitust algas, nõupi­damine
peamajas. Arutati peamiselt
tuleval suvel kavatsetavate killamän-gude
korraldamise küsimust. Kõik
kohalolevad maakondlikkude koon­diste
esindajad o(ljd . killamängude
korraldamise m^tte poolt. Killamän-gude
korraldamise ajutise toimkon-
•••na esimehena andis R. Kreem üle­vaate
senini tehtud tööst ja tutvus-
. tas toimkonna poolt koostatud raam-kava.
Selle kohaselt 'killamängud
(mis samal ajal on maakondlikeks
kokkutulekuteks) toimuksid 24/25.
juunil 1978. a. „Devils Elbow". suu-sakuurordi
maaalal, alsusesa kl. 10
h. Kogunemine sünniks maakondli­kul
alusel, igale maakonnale tähis­tatud
maaalale, kus ka küllalt ruu­mi
telgitamiseks ja ööbimiseks. Mui­dugi
oleks igal maakonnal hea või­malus
näidata oma maakonna oma­pära.
. •
Päris killamängude algus oleks k l .
4 p.l. kusjuures täpsem/kava selgub
hiljem.
Õhtul oleks E. V. 60-da aastapäeva
tähistamine ja võidutule süütamine
•lõryikutega, mida kannavad maakon­dade
esindajad (jõudes peoplatsile
üheaegselt), et ühiselt süüdata, või-dutuld,
sümboliseerides ühtekuulu­vust.
.
Toitlustamine oleks omaalgatuse
põhimõttel, kuid peamajas oleks ka
üldine einelaud kõigile kasutami­seks.
Nõupidamisel võeti elavalt sõna ja
arutati nii raamkava kui ka pidus­tuste
organisatoorset külge. Muidugi
tuleks ka arvestada ilmastikuga. Vih­ma
puhul tuleks pidustused ettekan­nete
osas teostada peahoones, mis
mahutab kuni tuhat inimest.
• Ajutisele toimkonnale; (kuhu kuu­lusid
.R, Kreem, L. Wahtras, Lf Nor-met,
H. Vaust, ja L. Pihlberg) valiti
veel lisaks Valgamaa, esindajana L,
Normet, Võrumaa esindajana A.
Raag, Viljandimaa esindajana J. Vih­ma,
Virumaa esindajana M.Pertenš,
Tartumaa esindajana M. Sultson,
Hiiumaa ja ühtlasi-Läänemaa esin­dajana
M. Wahtras ja Saaremaa
esindajana Arni Käärid. Teiste maa­kondade
esindajad jäid esialgul va­lima
ta,, kuni esindajad leitakse. K a
valiti veel toimkonda A. Kelder ja
muidugi tuleb toimkonda veel juur­de
koop teerida organisatsioonide
esindajad, mis jääb toimkonna esi­meseks
lähemaks ülesandeks.
AsjajpcJa ülesehitav nõupidamine
lõppes fceila nelja paigu, mille järe­le
hakkas Trenti ühiskondlikust se­minarist
läbikäinud ja teiste ühis­kondlikult
mõtlevate noorte nõupi­damine.
Koos oli kümmekond noort
Torontost ja Montrealist.
• -r
[as ERKU koosseis Maakondlike koondiste esindajaid ja organisatsioonide liikmeid Nõupäeval „Devil's Elbow" peahoone ees.
Foto — O. Haamer
STOKHOLM — Anneli Koppel, ja Elisabeth Lie mõisteti Poolas
60-neks päevaks vanglasse lendlehtede levitamise pärast. Nad ei
aktsepteerinud rahatrahvi.
Mõlemad 29-aastased aktivistid sõitsid Varssavi SAS nädalalõpu
lennuga, kuid ei olnud tagasipöördujate hülgas. Anneli Koppel võeti
mäletavasti 1970. a. kinni KGB poolt Moskvas kui ta Kiievi jaamas
oli end aheldanud ühe samba külge ja jagas lendlehti vabadusnõud-lusega
vangis peetavatele opositsionääridele.
Nagu selgub, oli mõlemil Varssavi lennates kaasas poola ja vene
keeles koostatud lendlehed, mis ei olnud suunatud mitte poola rez-hiimi,
vaid maal viibivate vene vägede vastu. Need olid koostatud
vene sõlidaristide organisatsiooni poolt. '
Poolakeelses tekstis soovitatakse rahval venekeelne osa eralda­da
ja saata N. Liidu sõjaväelastele, kelle kohalviibimist Poolas kri­tiseeritakse.
Venekeelses osas mõistetakse hukka N. Liidus valitsev
vabadusepuudus ja nõutakse vabadust ka kõigile Ida-Euroopa rah­vastele.
Peatselt valimistele tuleva Eesti
Rahvuskomitee Ühendriikides küm­nenda
esinduskogu 50-liikmelisse
koosseisu kandideerib kokku 59 isi­kut.
See on pisut vähem eelmisest,
kus oli üle 60-Mine kandidaadi. Kaks
kandideerida soovijat jäid seekord
nooruse tõttu uksetaha kuna neil
puudus vähe 25 a. vanusest, mida
nõutakse. Sellegi arvu kokkw&aa^Jnfe
ei arenenud mitte soovitud kiiruse­ga,
nii et Valimiste Peakomitee Lake-woodist
A. Prima juhtimisel läbirää-kides
ERKU juhatusega oli sunnitud
kandidaatide esitamise tähtpäeva pi­kendama.
Olukorda vabandati „su-j
vise ajaga" aga põhjusi oli ilmselt ka
muus.
Üldmuljelt kandidaatide keskmine
vanus näib noorenevat, mis on posi­tiivseks
nähteks. 50. a. vanuseid ja
vanemaid on seekord kandideerimas
31 ja alla 50 a. vanuseid 28. Noore-maiks
on Lakewoodist gaidtegelane
Gilda-Mai Karu, kes sünd. 1951, Bai-timorest
tuntud nooremapõlve tege­lane
mag. Maria Pedak — 1947 ja
Baltimore Eesti Maja esimees Peeter
Kiik — 1946. Vanemaiks osutuvad
üle 70 a. vanused Ed. Vallaste ja Alfr.
Änderson, kes mõlemad sünd. 1901
a., J. Koort — 1904 ja Ed. Rubel ~
1907. Naisi kandideerib üheksa, üs­na
mitmed eelmise esinduskogu liik­med
enam ei kandideerinud. Kõige
enam kandidaate on nagu varemaltki
USA idaranniku piirkonnast ja ni­melt
48; Läänerannikult on 5 ja
Kesk-Läänest 6 kandidaati. See va­hekord
ei ole suhteliselt õige eestlas­te
paiknemisega aga mitmeil asjaolu­del
on ERKU organisatsioonilise töö
raskuspunkt idarannikul.
ühiskondlikult mõtlevate noorte koosolek „Devii's Elbow" nõupäeval. Vasakult, Meeme Sultson (Montreal),
Jaan Raudsepp (Montreal), Enn Glaaser (Montreal), Toomas Soots (Toronto), Helle Vaus (Montreal), Heidi Si-morilatser
(Toronto) Ain Vaus (Montreal), Piret Kreem (Toronto), Robert Kreem (Toronto) ja Heino Laaneots
(Montreal); = • . i Foto — 0. Haamer
"„Eesti Kodu" ehituskulud jäid eelarve piiridesse umbes 4 miljonit ja üle kolme miljoni maksti tähtpäe­vaks,
8V septembril, kuid korterite müügi osas on olnud tagasilöök üle 100 000 dollari, ütles Eesti Abistamiskomi­tee
Kanadas laekur Hugo Urm oma informatsioonis ,,Meie Elule".
Ehituskulude eelarve oli ette näh- omanikud ise moodustades eneste ühiskonna raames ja ainult siis -vii-.
tud p.667.000:—, -kuhu sissearvatud keskelt ajutise komisjoni.
ygish@©öja ;qva;mihe WrcgfavusvcA-eline
Association for the
Advancement of
Baltic Studies
reedel, 14. okt. Baar kell 7, õkusöök kell 7.45.
Harfeour Castle uues konverentside keskuses.-'
'•:MATT LEBAR'iorkester ', ; '
Laudade ettetellimine: Astrid Kalmar tel. 444-4346, või Mai Liis Roni-mois
447-7559, või Ingrid Saar |47-2750. :
$20 isikult. . • r
KGB juhi:ähvardöfe
Läheneva Belgradi konverentsi eel
avaldas KGB juht Jüri Andropov ve­ne
dissidentidele ähvardusi. Nagu
raadio Vaba Euroopa teatas ei talu N.
Liit, et segatakse tema siseasjadesse
ning kõiki N. L i i d u kodanikke ähvar­dab
jälitamine ja vangistamine, kes
välismaa propaganda mõjul kritisee­rivad
Nõukogude korda. KGB peab
kõiki kommunistliku korra kritisee­rijaid
välismaa agentideks. .
R E E D E L S O . S E P T E M S ^ I L*
7.ÜÖ a 8 . 3 Q a S.3Q
O S S B L Q O B ST. W E ST
dokumentaBKiIm
RUBERG
lühifilmid
ÄABS konverentsi korraldav toimkond
piletid eelmüügil esmaspäeva
õhtuti e e s t i majas
M O N T R E A L I S 7. OKT. S-QQ
S S 7 0 T E R R E B O N W E AVE.
filmid o n ingliskeelsed - tooge
'kaasa muulastest sõbrad
. . * EESTI KUNSTIDE KESKUSE VAHENDUSEL iiiieiiiiiiiiiiifiiiiiiiiiii
ei ole arhitekti j a inseneri tasud ning
ehituslaenu protsentide kulu. Kui
need kaks küllalt: suurt kuluposti
juurde arvestada, saamegi kogu pro­jekti
kulusumma 4 milj. dollarit. Ol­gugi
et eelarve täitub ootamatult
hästi, ori tulnud küllalt suuri erine­vusi
üksikutes kulupostidesj võrrel­des
eelarvega.
Sissetulekute osas "ei ole suudetud
sammu pidada eelarvega
ja tekkib puudujääk üle 100.000 —
dollari, peaasjalikult müümata jää­nud
garaazhide arvel. Paratamatult
tüli. müüa hulk kortereid ilma ga-raazhita,
millised olid arvestatud ga-raazhiga.
Seega 5000— dollarit lae­kus
sellise korteri pealt vähem. Ka
jääb üks korter, müümata, missugu
ne on kasutada õpetaja B. Ederma
lesel, vastavalt E. Abistamiskomitee
juhatuse otsusele.
. K u i suuremad ehitustööde. mured
hakkasid lõppema ja korteri omani-
Kui ka need „mured murtud" sei­sis
• ees kuupäev, 8. september, mis-ajaks,
vastavalt Ontario Security
Commissioni poolt kinnitatud pöhi-korrale,
pidi 70% korteritest müü­dud
olema ja 70% projekti kogu kor­terite
väärtusest sisse makstud kin­nisele
arvele, summaliselt 3.086J60
dollarit. Kortereid oli müüdud hästi
rohkem, kuid kõik summad ei lae­kunud
küllalt korrapäraselt: kellel
vara bondide all, tähtajaliselt hoiu­sel,
maja müük veel lõpetamata jne.
— Kuid ka siin on' saavutatud „hap-py
end" kaheteistkümnendal tunnil
ja rahad on sissemakstud, vastavalt
põhi korrale..
Nüüd on veel suuremaks mureks.
müümata korterite realiseerimine,
et nende alt kapitali vabaks saada ja
kinnisvara- peal lasuv ehituslaen ta­suda,
millele järgneks E. Abistamis­komitee
poolt projekti üleandmine
uuele peremehele — o/ii.,,Eesti. Ko-mase
abinõuna müüa valjaspoole.
Lõpuks on soov, et iga kaasmaala­ne
ruttaks oma otsuse tegemisega:
kas ühineda oma vanaduspäeva­deks
eestlaste ühiskoduga, et saa­da
vanaduspäevadel vaimset- ja va­hest
ka füüsilist tuge.
idiÄmin hukkas
oma vastast
kud uutesse kodudesse sissekolima, I c!u". juhatusele, millise; institutsiooni
algas uus „ajajärk", et korterite; valivad korterite omanikud, vasta-omahikke.
rahuldada-nende uutes ko- vait põhikorrale. - Arvuliselt oleks-dudes.
Palju, palju pisi-asju tekkis
päevakorda', millist lahendamist iga­üks
nõudis, oma „tempe.raineridi" ja
tõekspidamiste 'kohaselt. Lõpuks
andsid omapoolset, abi uued korteri-
16. septembril kell 8 õhtul
Tartu Collegels. ;
' -. TANTS
ki'juba kõik, korterid müüdud, kuid
peab kahjatsusega mainima,; et .nii
mitmed korterite. ostjad muutsid
oma meelt, mõned,päris vastutustun­detult
ia arvestades ainult oma huvi­dega,
/kuid; E. Abistamiskomitee ju­hatus
on tulnud neile vastu ja sisse­makstud,
rahad tagastanud, olgugi, et
ostulepingud olid sõlmitud. — Nüüd
on.see nähe ajutiselt takistatud. —
Et aga viimastel nädalatel on korte­rite
müük olnud elav, siis pii julgust
loota ka siin rahuldavat lahendust,
kusjuures joodame isegi, et kõik kor­terid
suudame realiseerida eesti
Uganda diktaator I. Amin -laskis
avalikult suure rahvahulga ees huku-ta
sõduritel 15 oma vastast. See .toi­mus
kohe peale seda, kui vene arst
F. Senkov opereeris I. Aminil kukla-taga
olevat paiset. Ajalehed järje­kordselt
teatasid," et I. Amin on 'mee--.
1 ema rk ii.se ta olekus, m,is aga ei osu1,
tunud õigeks,, samal ajal õnnes i i i -
Ugandast põgeneda, kaheksal vangi;.'
'kellest-'enamik' jõudsid Keeniasse.
Põgenikud seletasid, et .nad . olic
pealtnägljaiks sellele, kui I. Amin!
salapolitsei agendid peksid' surnuks'
-vähema]t 150 vangi. Samas Kampala?
rriäei asuvasvanglas peeti'kinni ühte
• ing-las::. kecl|ä peetakse'Robert Sean-
1'cniks- kes iäi Üsandas' kaduni *
• Hollandi võimud on hädas Lõuna-.
Maluka terroristidega, kes nõuavad
oma kodumaale vabadust terroriak­tidega
Hollandis. Kokkupõrkel polit-;
seiga sai: üks politseinik surma. Nad
põletasid koolimaju ja võtsid pant­vange.
Soomusautod ja tankid rün­dasid
terroristide peidupaike.