Meie Elu = Our life, September 16, 1977

              lr. 37 (1440) 1977
leaoluks maall-
Põli ja-Atlandi'
lüvides, et Nõu-liiaal-
impeerium •
•e.. mingit kasu :
perimisest; küna
[u-lutused miljo-
Idamiseks, selle
aed suunataks
sessi. Peale sel-saama
selgeks
Alg —— orjapida­j
a l e kui orja .
I oma arenemi-i,
kus ühe rahva
i poolt ei ole
rahvas väärib
on, (kui see ei
|rütüd) sellepä-.
me rahva' enda .
rahvaste vastu
lanniast, mis ei
mnale ühiskon-h.
e rahval, ühe-
|s te., vabade rah-lõimalik
Laäne-es;
realiseerida
|ne unistus —
äärde, India
[pärast on Laa­ri
vasj:e huvides,
ploniaal-impee-nia
nõrkuse pe­lle:
poolt; palju
ajaloolist üle­määral
k-ompen-..
tinetega, mida
naäberrahvas-kasutada
võib.
i.asia Ühisturu
L Nõukogude. Ye-lum
likvideeri- ••'
sõltuv impüv-. •'
Sellepärast iu-
Amuuri v j u g e : .
oma tooraine-ideaalseks
kau-odavat
Amuuri
ia Austraaliaga -'•
Iselt. Xii nagu /
•riti inglaste
leeriumi osa ia
i i ka Amuuri
.aste pooli', o!-.-
losa ja muiinib
lisab, selles/ et'
ei on vesi, ku-ahel
on hiinia-
Põhja-Pacifica
Ivides, et Xuu-
|iaal-impeer;uiu .
kõige vähem
hü Lähis-Idas.
de ja araabSas­il,
milleks aga
aü -Nõükosüde
üab. Et ka se-ida
on tarvis
>loniaal-impee-
Irub Nõukogu­de
rium iseene-
[ised varemgi,
I, tuleb selleks
•maailm loo-''
koloniaal-im-.
kaübandusli-':'
.-siis ei suu-leelanud
ühis:
i-rjest areneva
luldadä ja se-
|e revolutsioo-nisse.
loriiäal-impee--
ivad globaal-d
ökorioomi—
| omavahelises
i.biilse maail-bigile
rahväs-tlvastuse
või-:
heks: agressi-
,'• valitsüsvor- ;
|l ei suunavad
>nide vaiitsu-ivaste
heaolu
nleks nad on
"ahvaste 'm-
'iC; koloniaal-
[jh. Rellum
uše
ra
oma val.itsu-
(mist rahan-i.
riumiks. Fi-
|n tulude ja
Jne, selle täit-'
jrvepidamine
Itriks on ni­ksti
.tuntud
Ervin J.
mdusminišt-jrtfellita
mi-
Verner H.
majandus-fabariigi
Va-edasi
port-l
t -
i m
i l
m
hr '
es*
0.
Ui:
-Sl ••:
•„Meie Elu1; .nr. 37' (1440) 1977 REEDEL, 16. — FRIMY, SEPTEMBER 1$'
Käis TALLINNA OLÜMPIAREGATIST KÄNÄDÄ EESTIS TÄHISTATI KIRIKUPEA JUUBELBT
ba laiaroopaline raudtee sama laiu­sega
kui Venemaal. Soveti propagan­da,
elu-stiil,- vene keel, terror ja hul-galised
vahistamised jäädvustati ka
lääneriikide' diplomaatilistesse ette­kannetesse.
Meie korravalvurite, vä-lispolitsei,
asendamine vanglatest va­bas
tatud punaste ja kriminaalse rai-1
neviküga • isikutega, miilitsaga, (mis |
allus Punaarmeele) muutis elu Eestis | %
Väga kiiresti
Riias oldi ;hädas, polnud küllalt t^X^P
Okupeeritud kolme Balti riigi punaste parlamentide valimised määrati
Moskva käsul 14, ja 15. juulile. Briti, USA ja Saksa diplomaatilised doku­mendid
konstateerisid rahvusvahelise õiguse ja Eesti Vabariigi Põhisea­duse
rikkumist ja kirjeldavad kuidas need n.n. valimised vägivaldselt ja
Punaarmee kaitse all läbi viidi. Kremli juhid lootsid, et Balti riikides toi­mub
pro-Soviet revolutsioon. Vene okupatsiooni-võimud olid üllatatud
Balti riikide kõrgemast elustandardist ja kaupade rikkalikkusest mida äri­dest
oli saada. Seda raporteeriti Moskvasse kui kapitalistlikku lavastust.
,,Hääletamine"" :„töötava rahva" (seks kuni Saksa piirini. Eestis oli ju-11
kandidaatidele, mille eel kõigi vastas­kandidaatide
esitamiskirjad tühista­ti,
oli päevselge pettus ja jant.
17. juuli .Pravda'' avaldas Balti
riikides teostatud..võltsitud valimis­tulemused:
olelvät antud 97,6%.poolt
hääli. 17. juulil USA saatkond Tallin­nas
raporteeris- 81 Vi% käinud hääle­tamas
ja 93 Vi ojevat antud poolt hää­li.
Samas USA esindaja Tallinnas Mr.
Leonhard lisas:' „Anschluss is ini-mi-nent",
Balti riigid ühendatakse Le­ningradi
distriktiga kui' Venemaa
osa. ,-.' ;. ••
Kremli valelikkust ja „Tassi" agen­tuuri
hooletust märgati Briti dip­lomaatide
poolt. Üks Londoni aja­leht
avaldas Moskva allikatel 24
tundi enne ,,välimiste" Tõpp-kella-aega
täpsed hääletuse tulemused
Balti riikides ja 97,6% arvu poolt
hääli punastele kandidaatidele.
Washington instrueeriS' oma. diplo­maate
Balti riikides: saadikutel mit­te
minna punaste parlamentide ava­mistele,
vastavaid kutseid boikotee-rida.
17. juulil Ameerika Välisminis­teerium
tegi korralduse saadik Wi-leyle
Riias, tulla Washingtoni. Kõi­gile
diplomaatilise staatusega esin­dajatel
Balti riikides soovitati hoidu­da
igast kontaktist punaste valitsus­tega,
kuni vastava loa saamiseni
Washingtonist. Ainult konsulaar-esin-dajad
võivad hädavajalikke asju aja­da,
kuna sellel pole vormilise tunnus
tamise efekti. r
Ameerika saadik Leedus, Mr. No
rem, raporteeris: valimised on 99%
mitteusaldusväärsed, puudub tõeli­ne
demokraatlik vaba tahteavaldus.
Soveti stiilis moodustatud parla­mendid"
kutsuti kokku 21. juulil ja
neljandal ja kuuendal augustil pu
naste ,,rahvaesindajate" delegatsioo
nid. esitasid Moskvas 'palvekirjad
Balti .riikide •Nõiik.j.Lütu vastuvõtmi­seks
liiduvabariikidena. Esialgne
Kremli kava oli- Balti riigid liita Le
ningradi distriktiga. Eesti delegatsi
. ooni juhiks oli Lauristin, Eesti Kom­munistliku
Partei sekretär. Varsti
kõigis Holmes1 riigis järgnesid ulatus­likud
juhtivate riigitegelaste ja po­liitikute
vahistamised.President Päts
kõrvaldati/oma. ametkohalt 21. juu­lil
1940. ja deporteeriti koos perekon­naga
Venemaale. Läti President Ul­manisa
• tabas . sama. saatus. Leedu
president Smetona põgenes läände,
. enne venelaste, kätte langemist.
President K. Päts taotles USA-sse
asumise võimalust.
' . USA saadikuks Eesti- ja Läti Vabarii-ges
kuni 1940. a. sügiseni oli John C.
Wiley, ametliku nimega inglise kee­les
„Minister in.Estonia and Latvia,
with residence in Riga". ÜSA saat­konna
Tallinnas tegelikuks adminis­traatoriks
oli Charge d'Äffaires Mr.
Leonard. Tallinna saatkonna tele­gramm
nr. 1.02 l|SA välisministrile
• Cordell HulLile (arhiivi nr. 8601.001/
. 21), välja saadetud Tallinnast 24
juulil 1940,^ kelt 3 p.l., saadud Wash­ingtonis
kell 6:03 p.l., on järgmine:
„Ees.ti President, kes oli'sunnitud
(forced) oma kõrgelt ametkohalt
lahkuma eelmise pühapäeva õhtul,
21. juulil, pöördus minu poole isikli-ku.
it, saates oma poja saatkonda jä­relepärimisega
kas USA President
saaks aidata teda ja tema perekon­da:
poeg Viktor abikaasa ja kahe
väikese lapsega ja teine poeg Leo,
kokku kuuekesi, andes neile viivita­matult
kaitset ja aidates, neid even­tuaalselt
siirduda Ühendriikidesse.
Nemad paluvad kõike võimalikku
kaitset, mida Ühendriikide Valitsus
siinse saatkonna kaudu on võimeline
andma, (USA). Välisministeeriumi
instruktsioonide saamine iga aktsi­ooni
kohta, mida võiks kasutada ja
.mida mina isiklikult võiks Presiden­dile
teatada,-'oleksid tänuväärsed.
. : Alla kirjutanud: Leonard..
Järgmisel päeval saabus Washing­tonist
jaatav vastus ja korraldus
USA esindajale Tallinnas, Presi-dents
Pätsi kõigiti abistada USA-sse
pääsemiseks. Seda ei saadud
aga teostada, sest president Päts
oli juba okupantide haardes ja van
gistatud.
Vares-Barbaruse vajitsuse dekreeti
dega rakendati kohe ranged käsud
üle 70 aakri maaga talud ja paljud
tööstused ja ärid 'natsionaliseeriti
väärtasjad,', välisraha konfiskeeriti
Toimusid, massilised korterite läbi
Otsimised. Surma-nuhtlus oli Moskva
käskude-, vastu eksijatele karistuse
määraks.
Leedus ja. Lätis muudeti raudtee-roobaste
laius Vene mõõtudele võrd-
STOKHOLM (EPL) — Tallinnas tähistati Eesti peapiiskopi Alfred To^
minga 70 a. sünnipäeva 5. juulil. Sel puhul oli piiskoplikus Toomkirikus
pidulik aktus, millest võtsid osa ka Soome piiskop, Läti peapiiskop, Leedu
peapiiskop ja Eesti Ap. õigeusu kiriku peametropoliit Aleksei. Kohal olid
ka baptistide ja metodistide esindajad.
Väliskülalised pidasid rohkelt kõ­nesid,
kuid eestlastest kõnelesid ai­nult
praostide esindaja ja usuteadu­se
instituudi juhataja. Kirik oli rah­vast
tulvil. Laulude saatel sammus
kirikusse 70 õpetajat, kelledest mõ­nedki
olid pääsenud tagasi Siberist.
Eesti õpetajatele järgnes peapiiskop
väliskülaliste saatel.. v
Kell 3 oli Viru hotellis pidulik lõu-
2, sept. 1934, Tallinna Toomkirikus,
valiti 1935 Harju-Jaani õpetajaks,
1940 Viljandi Pauluse kog. õpetajaks.
1949 valiti Vii j andi praostkonna
praostiks, 1954 Konsistooriumi asses-soriks,
1967 Peapiiskopiks, missugu­sele
kohale pühitseti ametisse 9. juu­nil
1968. Laululehel on peapiiskopi
pilt ametirüüs ja karjasekepiga.
Kirikute olukorra kohta jutustab
..usaldusväärseid" inimesi Valitsuse
liikmeteks leida. Valitsuse liikmeid | %
määrati Venemaa lätlaste hulgast.
Läti punane peaminister' Augusts
Kirchensteins kurtis USA esindajate­le,
et tal pole aimugi, kuidas riigi
asju ajada. I: •• ..."Möödunud läupäevai.;küsitleti;Toronto' ,TV4s -Ariiold 'Greenl,-'keš;kan-
Läti saadiku aktsioon Washingto- nab ENSV välisministri tiitlit. A. Green oskab mõnevõrra ingliskeelt ja,
nis. püüdis vastata reporteri küsimusele ingliskeeles, kuid läks siis vene kee
Lati Vabariigi saadik Ühendriigides lele üle, kuna oli vastava vastuse ingliskeeles unustanud. Ta seletas, et Nõu
dr. Alfreds Bilmänis reageeris efek- kogude Eesti Vabariigis, Tallinna lähistel Pirital toimub Moskva olümpia
tiivselt. 13. juulil, juba enne „valimi- mängude purjekate võistlus 1980 a.
si" Balti riikides, ta esitas USA Vä- Näidati pooleliolevaid ehitisi Pirital ja vabatahtlikke koolipoisse müüri
lisminišteeriumile pikema ülevaate ladümas. Piritale ehitatakse sel puhul suur hotell ja hoonete kompleks,
olukorrast, adresseeritud abiminist- A. Green märkis, et Tallinnasse oodatavat sel puhul vähemalt 30.00.0 valis
riie A. A. Berle Jr. Ta teatas, et oku- külalist. A. Green märkis, et temal lasuvad Tallinnas toimuvate ölümpia-pantide
poolt organiseeritud valimi-1 võistluste ettevalmistustööd. Pildil — ehitusplats Pirita jõe suudmes,
sed on „möckery", tulemused ei ole
tõeline rahva tahe ja järgnevaid
sündmusi ei tohi tunnustada. Saadik
palus Läti riigi- ja erapankade hoiu­sed
Ameerikas külmutada jä Läti
laevu venelastele mitte v£lja anda.
Dr. Bilmanis'e poolt esitatud analoo­gia
oli: kui Hitleri Saksamaa vallu
tas Taani, Tshehhoslovakia, osa Poo­lat
jne. siis Washingtonis leiti, et see
oli agressioon. Kui Sovjet Venemaa
vallutas Balti vabariigid, siis USA va-1.
litsus-ringkondades ja Kongressi
liikmete hulgas puudus selgus, kui­das
reageerida ja mida teha. Kuna
Washingtonis ei olnud Eesti Vabarii
gi saadikut, oli peakonsul saadiku
ülesannetes. New Yorgis,: siis. Läti
saadik Washingtonis esines ka Eesti
Vabariigi huvide kaitsjana ja palus
nasöök, millest võttis osa umbes 200 meile üks kodumaalane: On ju huvi
inimest. Pärast lõunasööki'koguneti
uuesti Toompeale. Konsistooriumi
ruumides panid õpetajad jälle kiri-kukuued
selga 'ja läksid rongkäigus
Toomkirikusse. Rongkäigus oli nüüd
kokku 81 õpetajat. Jumalateenistus
kestis kella poole üheksani õhtul,
kusjuures: kõik kirikuõpetajad koos
abikaasadega võeti armulauale.
Üks kodumaal asuv .õpetaja kirju­tab:
,.Paljusid ametivendi ma enam
ei tunne. Üle 25 õpetaja on . juba
jõudnud üle 70. eluaasta • künnise.
Nooremaid, kes pole ülikooli usu tea­duskonda
lõpetanud, vaid ainult kur­sused
Tallinnas, ma ei tunne. Pidu­likule
sündmusele olid tulnud ka
mõned õpetajad, kes juba on vana­duspuhkusel.
; '
Peapiiskopi juubeliks ilmus kogu­ni
omaette lauiuleht, kus on toodud
ka tema elulugu. Ta on sündinud 5.
juulil 1907 Anija vallas, ordineeriti
UNÄ mm ^DÜS
VAIKIMISEK
P õ g e n e n u d lendu
STOKHOLM — Neil päevil jõudis tagasi ümber-maailma toimunud
konverentside ja kontaktidereisilt Balti Komitee sekretär Andres Larsson,
kes külastas Taiwani, Koread, Jaapanit ja USA-d. Taibeis kohtus ta kogu
Aasias ja maailmas suurt sensatsiooni tekitanud Puna-Hiina lenduriga, kes
Larssoni Taibeis viibimise ajal just maabus ühel Taivani lennuväljal. Hil­jem
toimunud pressikonverentsidel ja vastuvõttudel kohtus Larsson mit­mel
korral ärahüppanud lenduri Fan Yüäii-Yenlga ja tegi temaga ka eri-intervjuu
„Teataja" jaoks. Ta külastas koos Fan Yuan-Yen'iga ka tema len­nukit
MIG-19, mis oli paigutatud tugeva valve all ühte sõjaväe angaari pea­linna
lähedal. :•••.'•/.•''•
tav, et Tallinnas kõik kirikud tööta­vad/
peale Rootsi koguduse oma. See
kõik ori aga propaganda huvides,
sest Tallinn on turismilinn ja nii on
turistidele hea näidata, et. Eestis keh­tib
suur usuvabadus.
Vaimulike kohta võib veel lisada,
et pastor Jaan Lääne on. nüüd Siberi
vangistusest tagasi. Ta oli enne van­gistamist
Läänemaa . praost. Nüüd
aga ei lastud teda enam Läänemaa­le,
vaid pandi Puhja õpetajaks. Te­ma
perekond peab elama Pärnus.
võrdset kaitset ka Eesti hoiuste jäi' Larssoni mulje Fan Yuan-Yen'ist
laevade kohta USA.vetes. . oli järgmine:, tegemist oli tõsise, ise
: Leedu saadik USA-s Ppviias Zadei- gt-intellektuaalse isikuga, kes oli iili
kis esitas paar päeva hiljem ka oma mait innustatud, etnuüd Vabalemaa-umbes
samasisulise avalduse diplo- ilmale jutustada oma elust ja olukor
maatilise noodiga. . . rast Puna-Hiinas. Ta rõhutas ikka ja
^Balti riikide varasid üSA-s sellel jälle ,et ta ülesandeks edaspidi jääb
ajal hmnatLumbes.l2 kuni 13 mil- võidelda- lakkamatult-kommunismi
jonile dpllarile ja Inglismaal viis vastui Nii lootis ta kõige paremini
kuni seitse -miljonit dollarit, mil- teenida oma suurt rahvast ja kaas
lest enamus oli Londonis deponee- maalasi suruel Mandril. Usutelu aga
ritud kuld. | kujunes, järgmiseks:
USA Treasury Executive Order No.
8484, 15. juulil 1940, külmutas Balti
riikide varad ja väärtpaberid USA-s
ja keeldus neid Moskvale üle and­mast.
Leiti, et omandiõigus (title)
— Kuidas üldse õnnestus põgene­mine?
:
v 7. juulil lendasime tavalisel pat-
Eesflahe v a l i t i briti
maavanem
:; LONDON (EH) - .Konservatiivse
partei kandidaat Johannes Kaer
Newcastle'ist esines Vingrowe oma-valitsusvalimistelja
võitis oma töö-erakondliku
kandidaadi ülekaalukalt
2338:1117. •
Sellega osutus Kaer Valituks Vin-grove'i
maavanema kohale. Kaer on
elukutselti;laevainsener ja teenis sõ­ja
ajal Briti mereväes. Ta on abielus
inglannaga. Uus maavanem on hoid­nud
hoolega kontakti ka eestlastega
ning Inglismaa eestlaste suvepäeva­del
on ta alati olnud, osavõtjaks. Ta
on pärit Pärnumaalt .Kilingi-Nõm-melt.
Iseseisvuse ajal, kui Kilingi-
Nõmmel koolis filminäitamisel film
plahvatas ja koolimaja süttis, oli ta
J
HOGAN PONTIAC BUICK
LTD.
348 Danfortlhi Ave, .
Telefon äris: 461-3561
PONTIAC
BUICK
LEMANS. ,
VENTURA
FIREBIRD
ASTRE
GJW.C. veoautod
Pruugitud autod.
Surmaga lõppenud
autoõnnetus eestlasegi
Austraalias
— See on halb. Kaheksa päeva kuus
pühendatakse ainult poliitilisele in-doktrineerimisele.
• Aga kommunisti­de
poliitika on 'möödunud" kümnetil
Hiinas, olnud erakordselt muutuv ja
hüplev, Mis suurim tõde on - täna,,
võib juba homme olla kapitalistlik
valepropaganda. Kõik peavad pide­valt
arendama hävitavat endakriiti­kal
küsimuste kohta, mida vaid kuu
aega tagasi sunniti uskuma kui üli­mat
tõde. Pikapeale muutub see täi­esti
talumatuks. '
— Milline on ma j anduslik olu-
Jiord?'.
Wollongongi läheduses juhtus ras­ke
autoõnnetus, milles sai silmapilk-
.., - , , , selt surma Sydneys elunev Peeter
uks neist, kes lapsi päästis põlevast T ,- / ™ . T hoonest. T ea,t avasti suri• pailj-u rl aps•i Laanevali, 27. a. vana. Temaga kaa-põletushaavadesse..
.
kuulub vaba Eesti, Läti ja Leedu va-j lennukid. Teatasin oma raadios gru
litsustele. Samal päeval Treasury
Departmenfi regulatsioonid (5. Fede
rai Register, ;lki 2593), mida hiljem
täiendati,, lubasid neist summadest
USA-s. väijamaksmisi teha Balti rii­kide
diplomaatiliste esinduste kulu­de
katteks. USA-s ja ka teistes riiki­des
asuvate esinduste jooksvate ku­lude
katteks, kuid ainult nendes rii­kides,
millised ei tunnustanud Balti
riikide okupeerimist Sovjet Venemaa
poolt. '•"••••;"
20. juulil USA suursaatkonna
-Moskvas Charge Thurston kutsuti
Välisasjade rahvakomissariaati ja
talle esitati memorandum („strong
protest") Balti riikide varanduste
külmutamise pärast USA Treasury ja
Federal Reservi poolt. Ühtlasi teäta-i,
et Moskva Riigipank on kõik' Bal-i.
riikide välisvaluuta ja kulla-reser-vit
päevakohase hinnaga ostnud os-tu-
müügi lepingu alusel.
21. juulil Leedu punane välisminis­ter
prl. Aveten Aite kutsus USA saa­diku
' Norem'i ministeeriumi,, et
Moskvast tulnud käsku-protesti üle
anda Leedu varade .osas USA-s. Prl.
Aite saatis" tõlgi oma ametruumist
välja ja lisas sosistades: r
„Palun ignoreerige meie proteste.
Meie ei ole enam iseseisev riik.
Meil on heameel,' et Washington; on
otsustanud' selle küsimuse paremini
lahendada kui rne siin julgeme aval­dada.
Meid võidakse kuulda ja mina
ei.saa teile praegu rohkem avalda­da."
Samal päeval Eesti, punane vä
lisminister Nigol Andresen, truu
Moskva sulasena, esitas Mr. Leo­nardile
oma valju protesti, kuid ees­ti
keeles. Ilmselt ei olnud küllalt ae­ga
seda inglise keelde tõlkida. Mr.
Leonard käis Tallinna punases ^rah­vaesinduses"
selle avamise päeval,
kuigi neli päeva varem oli see Wash­ingtoni
poolt keelatud. 23. juulil J,
rull-lennul piki Hiina rannajoont,;- Tavalisele inimesele on see üli­mina
ja ' meie formatsiooni MIG-19 i mait raske. Välismaalased näevad ai-pi
juhile ja teistele, et kavatsen teha
mõned, õhufotod". Põikasin, vähe kau­gemale
rannast ja siis panin täiskur-si
otse Taivani saarele. Kohe asusid
teised lennukid mind' jälitama. Aga
siis olin juba Taivani kitsuses ja
Rahvus-Hiina hävituslennukid and­sid
mulle, eskorti. Jälitajad pöördu­sid
tagasi.
— Pressikonverentsil öeldi, et se­nini
on ainult 5 lendurit selliselt
põgenenud. Miks ei põgene roh-kem?
.
— Lendurid on tohutult rangelt val­vatud,
samuti poliitiliselt kontrollee-ritud.
Ma ise olin partei liige 20 aas­tat,
seega astusin sinna juba 21 aas­taselt.
Läänega võrreldes oleme hal­vasti
makstud, aga Hiina oludes
moodustame siiski kõrgeime ülem­klassi,
.vähemalt kõhu saame täis
süüa. Tavalised kaasmaalased kakle­sid
tavaliselt meie toidujäätmete kai
lal sõjaväebarakkide ümber.
— On' kommunistlik Hiina sõjali
selt tugev? Kas Peking saaks vallu­tada
Taivani?
— Praegu oleks see võimatu,meil oli
vaid 2000 MIG-19; lennukit, suurem
osa neist vanad ja aegunud. Meie väl­jaõpe
ja. ka sõjalised - seadeldised
rannikupiirkonnas on väid defensiiv­i
d . Relvade kvaliteet on üldiselt
halb. '.:y
— Kuidas on moraal armee Juht­konnas?
sas olnud austraallasest sõber viibib
raskete vigastustega Wollongongi
haiglas.
Peeter Laanevali oli abielus ja töö­tas
gümnaasiumi õpetajana Põhja-
Sydneys. Ta. abikaasa viibib praegu
Euroopas, kuhu pidi järgnema nen­de
päevade sees ka kadunu.
i9
riik on sõjalise okupatsiooniga Nõu:
kogude Liidu poolt, okupeeritud, nu-kuvalitsus
(puppet government) teeb
vaid seda mida Moskva käseb, ja et
Eestis toimunud valimised 'on - tühi­sed'.
(„null and võid"). J. Kaiv esitas
State Departmenfile kaks palvet:
nült teatri kulisse, mille osas hiinla
sed isegi kaugelt ületavad kommu­niste
Venemaal.
Ma tean mitmeid juhtumeid, kus
vanemad müüsid oma lapsi, et saada
midagi hamba alla. Inimõigused puu­duvad
täielikult. Iga inimese elu vä
hematki seika kontrollitakse halas­tamatult.
Mitte ainult, et väljendus-vabadus.
täielikult puudub; Hiinas
puudub ka „vaikimis'e vabadus",-mis
on 'vähemalt olemas mõnedes dikta­tuurides.
Hiinas peab igaüks lakka­matult
ja valjult deklareerima amet­likke
loosungeid. Muidu järgnev ko­he
karm karistus.
—- Oli teil isiklikke rüotiive põge­nemiseks.
Lääne press kirjutab, et
saate Taivani valitsuselt miljoni
kullas. Miks põgenesite?
— Elu ja olukord muutus taluma­tuks.
Ma uskusin varem parteisse..
Siis olin ehmatatud sellest hulgast
inimestest, mis igas külas likviteeri-ti.
Alul uskusin ametlikku propagan­dat,
et tegemist oli kardetavate vaen­lase
agentidega- Aegamööda selgus
kogu -tõde, et tegemist on vaid julma
terrorisüsteemiga, mis orjastab kogu
meie rahvast. Ma ei tahtnud enam
olla selle terrorirežhiimi tööriistaks.
See minoriteedigrupp, kes on praegu
võimul,- esindab Hiina rahvast sama
vahe, kui need terroristid, kes hõiva­vad
reisilennuki ja deklareerivad, et
nad esindavad reisijaid ja nende soo:
ve. Ma kavatsen, nüüd' kogu: oma elu­aja
võidelda kommunistide vastu ja
see tasu, mida nimetasite, kulub sel­le
tegevuse finantseerimiseks.
— Milline on erinevus Mandri ja
Vaba Hiina vahel Taivanis?
—.': Mandril on kõik häll, tõsised, vä­sinud,
resigneerunud näod kõikjal;
Siin on inimesed rõõmsad. Kogu Tai­van
nagu naeraks. Siin elavad inime­sed
•rnäterjaälses : standardis, mida
23 WESTMORE DE,
SÜITE 404/ KEXDALE, ;
3Y7 — Tel. 745-4622
CARDIFF (EH) — Tuleõnnetusel
Cardiffis Pomeroy Streetil dokkide
juures, leidis tuletõrje õnnetusel sur­masaanud
mehe laiba, kes osutus 69-
aastaseks pensioneeritud eestlaseks
Tominulaks (ajalehes on ilmselt pe­rekonnanimi
moonutatud).
mesed nälgivad ja on -õnnetud; Kuigi
ma kunagi seda. propagandat ei us­kunud,
oli esimene, mulje siinsest
elust otse kirjeldamatu. Ma ei usku­nud
algul -oma silmi. 800. miljonit
mandril ei tda sellest midagi. Nüüd
on muülesandeks püüda nende silmi
avada.
Larsson lisab, et see miljon dolla­rit
kullas Taivani valuutas,; mida iga
ärahüppanud lendur saab, on mõel­dud
palgaks pikaks ajaks. Lendurit
ei paigutata tööle, samuti.ei saa ära­hüpanud
lendurid enam kunagi len­nata.
•,';'•.
.EESTI KINNISVARADE
VAHENDUS
OND MANKIN
Toronto Real Estate Board'i liige
Oleme kolinud UUS AADRESS ON:
2670 A. YONGE ŠT.
- Sissekäik Lytton Blvd-ilt.
; Tel. 487-4477.
''Kõdus.tel HI 7-2017
Sõbralik ja õiglane teenimine.
Iga uus tellija attab kaasa siKUKUi-male
aialehele
Eestlaste ajaleht „MEIE ELU" levib üle kogu maailma, kus asub
eestlasi. - Tellige ja. lugege ,,MEIE ELU". — Nõudke „MEIE ELU"
proovinumbreid. — „MEIE ELU" tellimishinnad'
Kanadas- 1 a. $22.00, 6 k. $12.00, 3 k. S8.00. USA-sse: 1 a. 23.00, 6' k.
$12.50, 3 k. $8.50, Ülemeremaadesse: 1 a, $26.00, 6 k. S14.50, 3k. $9.00.
Kiri- ja lennuposti lisa: Kanadas ja USA-s: 1 a. $11.50, 6 k. $5.75.
Ülemeremaadesse; l a . 23.50, 6 k. $11.75.
• ;„MEIE ELU" TALITUS '.
: 958. Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6, Canada
Tellimiskupong:
Palun saatke minule „Meie Elu" .. kuuks.
mitte tunnustada Eesti liitumist N,
Liiduga ja lubada temal oma arriet- Mandril ei saa endale lubada ka ise-
Kaiv teatas New Yorgist k i r j a l t kohale edasi jääda. ' : : gi partei kõrgeimad tipud. Mandril
State Departmenfile, et Eesti Vaba»' Öeldi; meile, et Taivanisja läänes ini-
Tellimisraha siinjuures
(Tshekiga, panga rahakaardiga, posti rahakaardiga).
Nimi:
Postiaadress: ........;................'....................;.;.......,...;.....;;...„
Kuupäev ......................;.;:.;.............................,
(Allkiri)
dm