Meie Elu = Our life, September 16, 1977

              8 REEDEL, U. SEPTEMBHIL - FRtlöAY, SEPTEMBEE U Meie Elu"' üt. 37 (144Ö) 197?
tsanaamm
Mõnda aega pärast Nixonl poliiti­list
surma, käis ajakirjandusest läbi
Vähike, tähtsuseta teade, et 'Nixon ei
kuulu CFR'i (Council of Foreign Re-laüons).
Statiltika näitab, et üks sa­jast
ameeriklasest on sellest asutu­sest
ebamäärasel^ kuulnud ja üks tu­handest
arvab teadvat, et see tegeleb
mingite välissuhetegal Tegelikult on
see poolametlik, poolsalajane vend-lusorganisatsioon
.. nagu .. RIIA . —:
Royal Institute of International Af-f-
airš >— Londonis, Inglismaal. — See
on poolametlik J^atteorganisatsioon
püramiidi taoliselt kitseneva struk­tuuriga
salaseltsile ja tegelikult po­liitiline
taimelava n.n. New World
Order meestele, kelle lõppsiht ön
World Governemant vpi äraseletatult
maailma valitsus,
Ajalooliselt on CFR'i. klaiige esiisa
ngiise miljonär Cecil Rhodes, kelle
eluaegne unistus oli maailm allutada
iiglise ülemvalitsusele. Oma iilesehi-
.uselt jäljendas see Rhodese organi­satsioon
Jesuiitide Ordu • ja Vaba:
müürlaste. äraproovitud konstruktsK
ooni, mis seisab kah tsentril is te ringi­de
alusel. Selle 1891 aastal ellukutsu­tud
salaseltsi põhiskeem oli: 1. ting.
— juht, 2. ring — eksekutiiv komi­tee,
3. — pühendätute grupp. Alles
mõni aasta hiljemlkutsuü ellu -4. ring
:i.ri. Round Table'i (ümmarguse laua)
grupp — või avaram asjasse pühen­datute
üksus. • ^ ,: .
Alles pärast Esimest Maailmasõda
asutati Rhodese ideele kõlav -.front-organisatsioon:
Royäl Institute of In
icrnational Affairs (RIIA) ja selle
poolõde: Council of Foreign. Rela-tions
(CFR) 1 Ameerikasse. Tegelik
CFR sünnipaik oli Pariisis a. 1919,
parast seda, kui Ameerika senati vas­tuseisu
tõttu Ameerika Ühendriigid
loobusid Rahvasteliidust osavõtust.
CFR teostati peamiselt müstilise
..kolonel" House'i eestvõttel koos­töös
rea Wall-street'i miljonäridega.
Muide president Wilson nimetas
House'i oma teiseks minaks — My
alter ego — ning viimane, /koos juu­disoostmiljonäri
Baruch'igä, oli pre­sident
Wilsonl peamine nõuandja
rahukonverentsil1 ja hjäjbiväärse ra­hulepingu
üks autoreid.' i 1
Lühidalt CFR oli eespool selgitatud
konspiratsiooni ajusünnitüs, et edu
iada internatsionalismi ja selle kau­du
maailma valitsust. Selle -pphi-id.ee
teostamiseks tulii infiltreerida valit
sus ja mõlemad suuremad poliitili
sed parteid. Kui intensiivselt, see on
teostunud viimase 30. aasta jooksul
näitab juba seegi asjaolu, et. ainult
kolm riigisekretäri pole selle aja
loksul olnud CFR'i liikmed. Need on
. Cordel Hull, James Byrnes ja Wm
Rogers.
. CFR'i tõeline õitseng algas kümme
aastat hiljem, kui Rockefellerl siht­asutuste
kaudu pandi sellele kindel
majanduslik alus. Koliti hotellist set­iks
eriti ettevalmistanud majja —
58E — 68 st. New York. 1962-ks aas­taks
oli sel organisatsioonil 29 filiaa­li
tähtsamais Ameerika keskustes.
Olgu illustratsiooniks toodud, et aas­tail
1927—1949 ainult üks Rockefel-ier'i.
sihtasutus, nimelt LauraSpel-mans
Fund, andis CFR'ile 1.164.283,-
090 dollarit!
Viimase 10—15 aasta jooksul see
valitsuse ja parteide infiltreerimise
protsess on toimunud otse geomeet­rilises
progressioonis. Kui Eisen-hower
(CFR) nimetas oma kabinetti
.6 CFR'i liiget ja 12 riigi alamsekre-
(ärideks, siis Kennedy administrat­sioonis
oli neid juba 60 otsustavatel
kohtadel ja Nixon (endine CFR)
määras neid vähemalt 115 võtmepo­sitsioonidele.
. Üldtuntud nimedest on või olid sel­le
organisatsiooni liikmed: Dean
Achison, Alger Hiss, Adlei Stevenson,
Harry Truman, John Kennedy, Ro­bert
Kennedy,. Edward Kennedy,
Äverell Harri man, Dean Rusk, Hu-bert
Humphrey, George McCovern,
John Lindsay, Walter Lippman,
Dwighl Eisenhower, Jacob Javitš,
Robert McNamara, Paul Hoffman,
kõik vennad . Rockefellef id, Elliot
Richardsön, Arthur. Burns,- Richard
Nixon, Henuy Kissinger.';(süüre staa-'
shiga ja vaga tugeval positsioonil)
j.t. CFR'i liikmete koguarv.ori 1600-de
ümber. Neist 120 kas'- omavad võr
kontrollivad, tähtsamaid ameerika
ajalehti,.ajakirju, raadio- ja televisi­ooni
saatejaamu ning kirjastust. Sa­muti
kuulub ' CFR'i liikmetele ena­mus
suurkaubandus t, suur töös tust
ja pangandust.Ameerikas.'
Nagu eelpool selgitatud on CFR
eatava. konspiratsiooni katteorgani-
.atsioon või selle kõige laiem ring.
Sellest palju kitsam ring on ameeri-kas
160:ne liikmeline salaselts n.n.
Business Advisory Council — B.A.C.,
mida nimetatakse Ameerika kõige
võimsamaks privaatklubiks. See on
ilma kindla asukohata, ja peab oma
istungeid tarviduse järele erinevais
luksuslikkudes paikades, Hobart Ro-wan
oma artiklis „America's Most
Powerful Private Club" (Harper's
Magäzin Sept. 1960) ütleb muuseas:
,Seda pole kunagi varem valgusta­tud,
kui B.A.C."- aitas Joe McCarty
heita üle parda 1954. aastal," t a kir­jeldab
kuidas BAC polnud mingit tä­helepanu
pööranud McCarty tegevu­sele,
kuni see puudutas ühte nende
liiget, niinelt armee sekretäri Robert
Stevens'it. „ s i i s nad lõid leegit­sema."
Nagu teame oli McCarty lik­videerimine
kiire ja lõplik. /
Mõtlemapanevaid episoode telgita­gusest
võimsusest kirjeldab Mary
Davidson oma raamatus ,,The Secret
Government of United "States". Mais
1960 enne valimisi kutsuti Richard
Nixon BAC . ptüüshmiitingule Hot
Spring'i, ja kus ta nagu koolipoiss
pidi vastama esitatud küsimustele,
enne oma kandideerimist presidendi
kohale. Nixon paäsis eksamilt läbi
rahuldavalt. Kuid koos rohelise; tu­lega
anti talle ka hoiätussignaak BAC
valvuriks ;. oli valimiskampaanias
Charles Percy. Nixon vist ei märga­nud
hoiatustuld .ja .lõi astla vastu
kui ta ei nõustunud platvormiga,
mille Percy & Co oli koostanud. ,-Nii
Nixon oli sunnitud minema kogu tee
New; Yorki südaööl,: et põlvitada
prohvet Nelson'i (Rockefeller)- jalga­de
ees, kahetseda jay lubada mitte
patustada CFR'i, BAC, Rockefeller'i,
Percy ja Weinberg'i vastu", (ik. 4—5).
. „Täna CFR kontrollib meie valit­sust
igas astmes ja harus." (lk. 15).
Ja BAC kontrollib CFR'i. Kus on see
ajutrust, mis kontrollib BACd, et al­lutada
Ühendriikide rahvuslik ise­seisvus
kõikvõimsale maailma. valit-tusele?
— Ja kes on Ameerika tege­lik
valitseja?
Noor admiral Ward, kes heas usus
kutsuti CFR'i vendlusesse, ori lausa
ehmatanud, et 95% CFR'i liikmetest
on teadlikud selle tõelisest sihist ja
siiski toetavad seda.
R S.
BALLET,-MQOjDNE TANTS,-iVOIMLlEMINi.
LASTE GRUPP — vanus 4—7
(rahvalaul, regivärsid, muinasjutud j.m. eesti ainetel)
REGISTREERIMINE laupäeval, 17. sept. kell 2.30-4.30 ja
esmaspäeval, 19. sept. kell 4—6.
Stuudio asub Eesti Maja väikeses saalis»
Informatsioon tel. 222-4395
i i n i i i n H o i i i i i i i i i i i i i i a i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i !™
arafiidusmBnisfer
Ipulm
Liberaalide valitsuse üks populaar­semaid
mehi, majandusminister Do-nald
Mäcdonäld, kes on valitud par­lamenti
Rosedalest, Torontost tea-;
tas, et ta lahkub .majandusministri
kohalt ja poliitilisest elust järgmiste
valimiste ajal.
D. Macdonald oli majandusminist­riks
ligemale 2 aastat ja pani kehti­ma
hindade ja kasumi kontrolli sea­dused,
küna tema eelkäija John Tur-ner
keeldus ja lahkus lahkhelide tõt­tu
majandusministri kohalt ja par­lamendist.
Nüüd on vastuolud-pea--
minister P. E. Trudeau jä D. Mäcdo-naldi
vahel arenenud nii suureks, et
ta: on sunnitud lahkuma.
Kanada majandust peetakse väga
kehvas olukorras olevaks. P. E. Tru­deau
keeldub hinnakontrolli seadusi
kaotamast, sest ametiühingud ja
tööstustQ juhid ei ole senini olnud
nõus vabatahtlikult alluma valitsuse
reeglitele ja pidurdama palkade ja
hindade tõstmist. Kõige suuremaks
majanduslikkude raskuste tekitajaks
on valitsus ise, tõstes kogu aeg õli ja
bensiini hinda, millega seoses trans­port,
küte. jne. läheb kulukamaks.
Töötute arv tõuseb ja selle pidurda­miseks
ci võeta midagi ette.
Praegu on Kanada tööstuse üld-produktsioon
ca 150 miljardi dollarit
aastas. Sellest võtab valitsus otseste
ja kaudsete maksude kaudu ligi 43%
sisse. Iga isik peab töötama kaks
päeva nädalas, selleks et maksta
makse valitsusele. Rikkad maksavad
ligi 70°/o kogu maksudest, keskmi­sed
ülejäänud ja vaesed saavad ca
2% valitsuselt juurdemakse. Hoole­kandeks,
ja pensionideks läheb ca
20%, hariduskuludeks ca 15%, valit-suskuludeks
ca 36%, transpordile ca
10%. Riigi võlgade maksmiseks lä­heb
ca 8% ja kaitsekuludeks 7%. See
jaotus näitab, et Kanadas on ebapro­duktiivsed
kulutused liiga suured ja
majandusliku olukorra paranemi­seks
väljavaated kehvad. Praegu ei
ole teada, kes saab Uueks' majandus­ministriks.
iagu
v õpetaja- Oskar Pastik tähistas 4.
sept.; oma kuldpulma. O. Pastik tee­nib
praegu ajutiselt Vancouveri Ev.
Luteri Usu Peetri kogudust.
: Juubelipaar laülatati abiellu - 3.
sept. 1927. a. Halliste kirikus, Vil­jandimaal.
Tähtpäevaks oli. kohale kutsutud
praost R. Kiviranna New Yorgist,
kes koos õpetaja Pastik uga teenisid
jumalateenistusel Peetri koguduse
kirikus pühapäeval, 4. sept. ;
Õp. Pastik elab Ühendriikides Los
Angelesl linnas ja ta abikaasa koos
perekonnaga olid tähtpäevaks koha­le
sõitnud. Praost Kiviranna pöördus
südamlike sõnadega ametivenna
poole, kes koos abikaasaga altari ees
seisid.,. :v
• Jumalateenistust kaunistas laulude-
D v . Olljum ja organist oli Siiri
Muna.'
Pärast jumalateenistust oli kohvi­laud
koguduse daamide •korraldusel,
millest •kirikutäis inimesi osa võttis.
Peale praost Kiviranna poolt öeldud
söögipalvet pöördus kuldpaari poole
koguduse juhatuse esimees R. Oll­jum.
Õnnitles kuldpaari koguduse
nimel ja andis üle kingituse ja kin­nise
ümbriku. Telegrammi teel oli
õnnitlenud piiskop Raudsepp ja tei­si
nii Kanadast kui ka Ühendriiki­dest.
•'. -r: ' .;•
Veel tervitasid jüubelipaari koha­liku
Eesti Apostliku Õigeusu ülem­preester
• dr. Ruus, Eesti Ühendatud
koguduse poolt J. Eenjärv, Vancou­veri
Eesti Seltsi poolt esimees Vai
deko Veemees, Eesti Organisatsioo-'
nide Liit Läänerannikul end. esimees
Boris Tesnov. Lillekimbuga tuletas
pr. Viitre meelde kooselatud päevi
Saksamaa põgenikulaagris. (
Adeele Unt'i poolt oli päevakoha­ne
Tüuletüs-koraal, mida kogudus
laulis kuldpaarile.:
. Lõpuks õpetaja Pastik tänas. kõiki
soojäsüdämlikult, kes nende juubeli
päeva 'nii meeldivaks olid teinud. .
teada, on aevastamine
| rahvusvaheline nähe ja on levinud
| paljude rahvaste juures, 'alates
| eestlastest" (nii kodumaal kui pa-
| guluses) kuni Vaikse ookeani säa-
= .' rerahvasteni. .
1 Ameerika keeles.: öeldakse asvas-
| ta j ale '„Ge.šundhejt", millise sõna
| on sakslased neilt üle võtnud, sa-
1 muti nagu Marylandi hümni —
| oli, kuusepuu, — oh, kuusepuu.
| Teine viis reageerimiseks on
I soovida Jumala õnnistust äevasta-
| jale.. Selles suhtes pole asi paris
§ klaar. Kunagi ammu kirju tati
s-ühes eesti lehes, et see komme on
hui, missüsui-e asjaolu tohiks,'ižä- *
Ic arusaadav filla; Ka vanas Kree-1 ,;
kas. olevat aevastus. olnud heaen- |
deline, kuna heebrealaste juures ^
olevat mees aevastanud ainult ?
.kord —ja siis surnud!' Mis võib 1
olla põhjuseks;, et heebreamehod |
omalt maalt lahkusid ja mujale i
asusid, kus aevastamine polnud |*
nii eluohtlik. I
, Miks üldse aevastatakse, see ot-1
gu sotsioloogide, psüholoogide ja ä
' „erivironmentalistide" välja an-a- i
Ja. Meie tähelepanekute;järgi ae- §
vastatakse harilikult, kui on no- p :
hu. Või kui ollakse allergiline I
| pärit venelastelt, kes aevastasid, heinte, sulgede, kasside või naise
I et kuradit endast välja ajada, •,•;•;•/•
= Uuemal ajal aga arvatakse, et
I komme pn pärit hoopis eestlaste .
I 'algkodust. Pärsiast, . kus aevasta-l'
misega tuli paharet kehast välja,
| mille peale tehti palvet. Ka' j uu-
| rcsolijad palvetasid, et too paha-
| ret mitte nende sisse ei kargaks,
I Niisiis jäi vist kurat venelastele
| rahulikult sisse, mida on ka raske
I ümber lükata.
| Marokos usutavat näiteks, et
| kui naisterahvas vilja jahvatami­sel
(mehed tõmbavad sel ajal tel­gi
ees piipu) juhtub aevastama,
siis on oodata külalist. See ori sel'
lepärast, et nendel pole nuge ega
kahvleid maha pillata, sest tsivili­seeritud
maailmas ennustab küla­lise
tulekut mahakukkuv nuga. või
kahvel. • : ; • :
v Hindud pidavat arvama ebaõn­neks,
aevastada ukselävel. Ja kui
| hindii on alustanud mingi tööga
| ning keegi aevastab, siis ta kat-s
kestab oma tegevuse ja alustab
i seda uuesti otsast peale. Aafrika
I zulud aga ootavat innuga; et hai-i
ge aevas taks, sest kui ta seda ei
| tee, on ta haige tõepoolest!
t . Vaikse ookeani Tonga saarel
| olevat halb enne, aevastada rei-
I sile minnes. Milles kergesti võib
| kajastuda mahajääjate kadedus,
1 eriti kui reis siirdub näiteks New
| Yorki welfare peale.
| Uus-Guineal aga soovitakse ae-
1 vastavale -pealikule kohe õnne ia
CD *
§ edu, nagu meil sünnipäevade pu-
Panama leping suure
pidulikkusega
24 Ameerika mandri riiki, nende
hulgas Kanada peaminister P. . E .
Trudeau viibisid Washingtonis, kus
president J. Carter ja Panama pa­hempoolne
diktaator kindral Omar
Torrijos kirjutasid alla uue Panama
kanali lepingu, mille järele aastal
2000 Panama kanal läheb Panama
omandiks. Seda loetakse USA terri­tooriumi
jagamiseks ja sellele on
Kongressi, ringkondades suur vastu­seis.
vastu. . . «
Keeleliselt väljendatakse aevas- 1
tust võrdlemisi sarnasel ..viisil, f
näiteks inglise .keeles ,.ach;)o!", §
eestr keeles „atsihh!" jne. Kuidas »
märgiti aevastust sumeri savi- 1
•tahvlitel, selle kohta on oodata ,i
sumeriuurimuste kolmandat köi- -
det. •; : v :;;;. i
Muide, kui tänapäeval võib ae- ?
vastada igaüks, saks ja sant, siis f
seitsmeteistkümne sajandi Euroo- i
pas oli see peenema ja jõukama |
kihi eesõiguseks. Mitte' just põhi- .=.'
mõtte pärast, vaid kuna ainult §
jõukad võisid muretseda enestele J
nikerdatud ja vääriskividega kau-1
nistatud ninatubaka loosi. §
Võib-olla oli selleaegne äge ae- §
västamisturig põhjustatud malaa-1
riast, mis sajandivõrra varem ole-. | .
vat (ajalehe teatel) möllanud Eu-1
roopas, kuna aevastamine andnud |
kaitset malaaria vastu. .1
Kuivõrd täpsed on kõik eel too-1
dud andmed aevastamise kohta 1
(ajalehe järgi), võib igaüks ise nä-1
ha sellest, mis on avaldatud eest- I
laste kohta. Nimelt, kui Eestis I
kaks rasedat naist aevastavad 1
korraga koos, siis neil mõlemal |
sündivat tütred. Kui seda tegevat I
kaks tulevast isa, siis sündivat no- ™
jad! ' ' '!
CD
On võimalik, et kirjasaatja (jär-1
; jekordselt) vahetas ära „Etioo-1
pia" ära „Estonia2a", või vastu-1
pidi! |
leiiBMiHDiifliionoiiaiiiiioiiaiiaiiaiiDiiaiiriiiiaiia^^
Ä D Ä L Ä R I S T S Õ NA
on
i . SOOSAAR
Chartered Äöeountant
Süite 402
725 Don Mills Rd.
Don Mills, Ontario
483-6308
429-4944
KÖik treenerid Kanada treenerite
ühingu tunnistustega.
Registreerimine: North Yorgis — Donway United Church,
230 Donway, West. 20. sept. kl. 6—7.30 p.L
Südalinnas — Deer Park Public Schöot,
23 Firndale Ave. 24-. sept. kl. 9 h.—1 p.l. \.
Läänes — Runnymede Public Schöol,
357 R-unnymede Rd. 21. sept. kl. 6—7.30 p.L ,
Scarboroughs — 3176 St. Clair Ave. East..
19. sept. kl. 6—7.30 p.l. : ^ ,
Glenview Avenue Public School,
230 Rösewell Ave., 19. sept. kl. 6—7.30 p.I.
Informatsiooniks helistada -.889-7889, 465-7020, 222-5731
537-3618.
suurnsH
miljon; eesf 61!
Vancouveri lähistel Nanäimos süt­tisid,
suured õlitarikid ja suurtülikah-jlis
hävis 4-ja miljoni dollari väärtu­ses
õli. Kustutustöödel sai üks tule­tõrjuja,
kes tegi katset üht õliautot
päästa, surma. Politsei vangistas õli-reservuaaride
lähedal kahtlase mehe,
kes oli saanud oma kehal. 90%. tuli-haavu.
Põlesid ära mitme õlifirma
õli tagavarad ja edaspidi ei lubata
enam nii rohkesti õli koondada linna
-sisse. .
Teiselt poolt arvatakse, et õli tal­kide
põlemine on õliettevõtete oma
lohakus. ;-
i 5
jj
a 1%
5 6 7 F1
IX
tr •
Ui
3ö 3/
37
)4 IjQ
ojjus kaks korda üle
Inglise kanali ^
Toronto naisüliõpilane; Cindy Nic
holas püstitas uue rekordi ujudes
Inglise kanalist üle kaks korda. Ta
ujus 19 tunni ja 55-e minutiga Inglis­maalt
Prantsusmaale ja tagasipüsti-:
tadeš seega maailmarekordi naiste­le.
Varem oli üks mees ületanud ka­nali,
5 minutit parema ajaga. Cindy
Nicholas on 20-ne aastane. Ta on üle­tanud
Ontario j ärev ja kavatseb -tu­leval
suvel teha katset oma aja pa­randamiseks.
IC
V] 18
31
3^
Hi HX
Hl
^3 HH HS
^•Reedel, 16. sept. A. K. Tutvumis
õhtu Tartu Collegels algusega kk 8-5.
•jür Laup, 10. sept.—30. sept. Maie
Landra tushij ooniste näitus Fair-view
Raamatukogu ruumes, 35 Fair-view
Mall Dr.
j( Laup., 17. sept. Balti kergejõustiku
võistlused algusega kl. 11 h. North-view
Heights S.S. staadionil, 550
Finch Ave. -W. :
J( Laup., 24. sept. lennuväepoiste lab-rakas
algusega kl.; 7 õ. Eesti Majas.
Reedel, 30. sept. Alar Kivilo kaks
lühifilmi 252 Bloor Str. W. algusega
kl. 7,8.30 ja 9.30 õ.
Reedel, 7. okt. Alar Kivilo kaks lü-hifilmi
Montrealis, 8870 Terrabonne
Ave. algusega kl. 7 ja 9 õ.
* Reedel, 14. okt. AABS 6 ball Har.
bour Castle konverentside keskuses
algusega kl. 7 õ.
Härra Pahaste koolmeistrile:
„Kas teie ei leia, et mu pojal on
sageli originaalsed ideed?"
„Seda küll — eriti õigekirjutuses."
Arst üürib proua Nadeste siniseks
löödud silma. .
„Kes selle siniseks lõi?" küsib ta.
„Ma arvan, et teie mees on reisil".
•v\,Seda-arvasin-mina'• ka •
. Mööblikandja majaprouale:
,.Mul on jahu." V v
Majaproua toob klaasi vett. See­peale
pahandab mööblikandja:
„Ma ei taha ennast: pesta. Tahan
juua." ; ' , / ; . . . : • ; ; ' .
Arst naispatsiendile; .
;,Kuidas ön teie armueluga?" • _
. „-.M-iriu oma on korras. .Kuidas mi­nu
mehe oma on, seda ma ei tea. Ta
ei räasi mulle selle üle kunagi mida-gi.
r : r . : . . . • = - V : ; v
Praalivad kaks koerapidajat: .
,,Minu koer on nii tark, et helistab
kolm korda uksekella kui ta tahab
tuppa tulla," kiidab üks. '
„See pole veel.midagi. Minu koeral
on oma. võti." . •;
Jutlevad kaks tippmamslit. Kur­dab
üks:; ' v :
„Mu ülemus pole üksnes vana,
vaid ka hajameelne. Kui ta mind siil
I }e võtab, siis tä ei tea, mispärast."
Põikread: 1. Mitte vale. 5. Mängu-
«asi. 9. Klaas — lühendatult. 11. Suur
põline mets. 12. Peipsi siig. 13. .Küla
Pärnumaal; 14. Kahe bemolliga ma­daldatud
la. 15, Lõbus. 17. Karjatus.
19. Vastuolu väljendus. 20. Kolmik-vokaal.
21. Jõgi Venemaal, 23. Väike
puusild. 26. Saar Vahemeres. 29. Ees­ti
maalikunstnik. 30. Kuju eesti mü­toloogias.
32. Mitte teisiti. 33. Võõ­rapärane
mehenimi. 35. Lahti tege­ma.;
37. USA filminäitleja. 38. Vaja­lik
magamiseks. 39. ülemast seisu­sest'
isik, 41. Üks kord logisema. 46.
Linn Sitsiilias. 48. Eesti kirjanik. 49.
Tallihoone. 50. Naisenimi. 51. Tun­tud
eesti võimlemis-pedagpog. 52:. Ru-biidiumi
keemiline märk. 53. Agnese
hispaaniakeelne, vaste. 54.,Petis.
Püstread: 1. Pagun. 2, Linn Rumee­nias.
3. Kerge aine. 4. Sotsialist-revo-iutsip.
näär.. 5. .. Eesti kirjanik. 6.
Hüüdsõna. 7. Võimkond. 8, Kolm tä­hestikus
järgimööda tähte. 9. Teatav
administratiivterritoriaalne .:: piir­kond.
10•."Püüst labidas. 13. N. Liidu,
osa. 16. Troojä sõja; kangelane. 18.
Manatud..22. Tõstevahend. 23. Anglp-ameerika
kirjanik eelmisel sajandil.
24. Linn Saksamaal. 25. Reaalseid
tingimusi ja võimalusi arvestav ini­mene.
27. R. Kiplingi teos. 28. Tänav
Tartus. 31. Teatavate omadustega ää­relinn.
34. Vaike kiire liigutus. 36.
Väike puunõu. 38. Tsaari poolt keh­testatud
seadlus.'39. Ümmargune. 40.
Pagari toode. 42. Kalapüügiriista. 43.
Ülev mõte. 44. Riist nurkade mõõt­miseks.
45. Kellegile alluv
47. Kolmikvokaal.
inimene.
RISTSÕNA] LAHENDUS.
'111 "Zt7 -UJÜIV
'tt 'W ' ^ ' V "et7 '3§uo "Zi7 -qioi
' • S ^ N 'fö 'uuiipsy ' i f " B i y -2Z •„uir>i"
' L i ' £ Z "UJia W -ooj ;m
Tl "u^T '01 " l ^M '6 - l ^ - g M o os
- s ^ 'l -nnqri ^ ^PHA 'S u^ssg, >
*s^o *ws^i 'z:mo.-i;:p^sn^
•TC :E§ÜI .'OS 'HV '& -inRS '8K^u-!!s
-s3H.'9t'^^^Qa.,tt 'ma *6£ :!un
"8? . ' P PH 'li ^urn-W. -ee '[onuGiu^
'ee 'iiN 'ii 'VJP3I "oe "3io; '6i '*v*
-io^[ YC '™-md 'iZ 'VWG '\Z ' ^ 3 'QZ
•üTJj:/6T 'snpuosr>{ VT -srqmsiri -c[
'•'šm-. >i '^Ü 'ii 'mr:z\--^T-H
'FÄ'6 7-inÄ; -c '33IQ >T :pB3J3iio4i:
1 Tel, 486-7752 :
Kinnisvara vahendaja Torontos kaasmaalastele teenistuses alates
aastast 1954. •
tel. kodus 489-9932
flUTrtCTIgg