Meie Elu = Our life, March 17, 1978

              REEDfeL, 17. r,MARCE17 , j^eie Elu" sur.
Läbirääkimisi välis­ministeeriumis
Balti
Tiiünder Bay Eesti Segakoor. Vasakult ÄlideLehtsalu, Andrei Kalda,
LMa Krupp, Paul Mäepea, Aino Reiljan, Kalju Puna, keskel koorijuht
Kaja Kent, Jenhy Mertson, Mexei Lehtsala (varjatud). Lisa Puna, Velta
Karm, Irene Pihla|), ~" - —
Thunder Bay Eesti Selts pühitses
E. Y. 60, {aastapäeva 25. veebruaril
alatusega ComfederationGollegels.
Külalisi.. _tenqtädes. avas aktuse
seltsi esimees V. Põldaas ja' Vaba­dussõja
veteran Karl Mitt süütas
küünlad. Lauldi Kanada; hümni ja
selle järele luges Elli Koodi, palvuse.;
M. Underi ,.,Vaneniäte piibel" dekla­meeris
Olvi Pint. Tervitused mi« Olid
saabunud Eesti seltsidelt Torontost,
Winnipegist; Sudburys.t ja Sault Ste.
•Mariest luges Kalju Puna.. Sarmikas
lauljatar Tamara Norhcim, Toron­tost,
kandis ette neli laulu ja teda.
saatis klaveril ta,:tütar Tiina.. Noor
pianist esines' ka oma loodud i:oin-positsioõnigä
mis oli eriti meeldiv.
:Kanada Eesti Liidu esimees Robert
Kreem pidas aktusekõne.
Ta meeiiutas manalasse värisenud
Thunder Bay Eesti Seltsi esimeest
Igor Kraus'i; kelle;vaeval tulemusena
vabaduspäeva pidustus .juuremai ku­jul
võiraalikukS: :sai. Kõne koosnes
sõjakogcmustest ja . noorte ; kaasa­tõmbamise
tähtsüsestl Siis; luuiering
„Põimik" tõi lavale neli pala, koos-
..seisus prouad. Pint, Koodi.ja Kent ja
•tütarlapsed Maimu ja Elle Palumäe.
Järgmiseks.• tulid• „Kungla" rahva­tantsijad;
Torontost onla lülakOsti-
. ga. Neid -juhatas Reet Vanaselja-
Marley ja pillimees . oli Allan Xük,
Tantsisid: ..Rita Walter, Leili Pede
. Susan Valvur, Harry; Mürk, Toomas
Kütti ja Jaanus Marley. Nad tantsi
\ šid nooruse vallatu jõLfga ja valluta­sid
Kõuelahe üle 'keskea jõudnud
kaasmaalaste südamed. Poliitilistest
kohapealsetest tegelastest ütlesid
tervitusi;jä tunnustusi Thuder Bay
linnapea Walter Asse.f, Ontario par-amendi
liikmed J. Foulds ja M. Hen-nessy
asemik Bob McCormik. Föde-ral
;parlamendi liige Paul McRae ja
minister R, Andras jäid tulemata ku­na
samal ajal oli Ottawas überah
partei konverents.
Thunder Bay Eesti Segakoor Kaja
Kent'i juhatusel laulis neli laulu. Vii­mane,
K.. Türnpu „Troost", langenu­te
mälestuseks. Aktus lõppes Eesti
hümniga. Teadustajaks oli Peeter
Kõrre ja külalisi võtsid vastu Ellen
ja Artur Mäehans. ;•
õhtul oli pidulik õhtusöök korral-
.datud,„N'orshore'' hotellis kus proua
Norheim veel kord kuulajaid oma
ilusa lauluga: rõõmustas ja tujukül­lane
jalakeerutus kestis üle kesköö.-
Pühapäeval, , 5. märtsil. teenis
Thunder Bay eesti kogudust õpetaja
1. Teras Chicagost esile tuues meie
rahvuslikku tähtpäeva.; Pärast ..juma­lateenistust
oli .kiriku .naisring kat­nud
kohvilaua kiriku all saalis kus
naisringi esinaine Rita, Kalda kokku­tulnuid
•tervitas.; Frieda Kompus
meenutas mälestusi vabast Eeslist ja
„POimik" esines- luuletustega;. Õpeta­ja
rääkis vabariigi aegsetest saavu­tustest
ja pidas palve.. Veedeti meel­div
tunnike kaasmaalaste seas.. .
Balti Õhtu puhul oli balti keskor­ganisatsioonide
esindajail Ottawas
välisministeeriumis läbirääkimisi
Euroopa osakonna juhtivate jõudu­dega
balti rahvüsgruppe huvitavais
küsimusis. Läbirääkimistest võtsid
osa välisministeeriumi Euroopa osa­konna
juhataja 0. Chistoff, osakon­na
abijuhataja ja Vene jaoskonna ju.
hataja, ning balti keskorganisatsioo­nide
poolt Balti Lüdu esimees L Lei
vat, EKN esimees U. Petersoo ja abi­esimees
• H. Lupp, Läti Liidu - poolt
esimees: T., Kronbergs ja .ab^iesimees
dr, L. Lukss jä^ Leedu Ühiskonna
esindaja Ä. Juizukonis. Kõnelused vä-isministeeriilmis
kestsid üle tünni
Läbirääkimiste.l. Balti Liidu, esi­mees
L.-Leivat-esitas, rnitmeid küsi­musi,-
millede selgitamisest balti rah- i
vusgrupid on hüpatatud.;Pikemalt ja
üksikasjalikumalt peatuti Belgradi i
Iconverentsiga ühenduses olevate kü-'
simtiste;juures. Euroopa osakonna
juhataja 0.\ Chistoff 'selgitas lähe­malt
•Belgradis küjunenud olukorda.
Sealsed läbirääkimised läksid tege­likult
ürnmikusse;veneläs te vastusei­su
pärast;' inimõiguste •küsimuses.
Suuri raskusi on tekkinud lõpükok-kuvõtte
kgostamisel. On esitatud mi­tu-
varianti; venelaste ja erapooletute
poolt, kuid need ei ole olnud lääne-!.
riikiclele; vastuvõetavad. Venelased i
ei taha inimõiguste; küsimiises rnida-dagi
.lõpukokkuvõttesse sisse võtta; i
Et konverentsi lõpetada, tuleb kon-l
verentsi lõpu. deklaratsioon väga üld­sõnaline
ja väheütlev. Uueks konve­rentsiks
tullakse kokku kahe aasia
pärast Madridis. •
Läbirääkimistel rõhutasid välis­ministeeriumi
esindajad,, et balli
rahvusgruppide poolt esitatud ma­terjalid,
milledega Välisniinisteeriu-mi
varustati, on oliiud väärtuslikud
ja Kanada delegatsioon on nendega
lähemalt tutvunenud. Tuleb ka •edas­pidi
kontakti hoida. • Kanada ei loe
:Helsingi deklaratsiooni inimõiguste
küsiniuste • käsitarnist lõpetatuks,
vaid see on ennem algus, ja neid kü­simusi'
käsitatakse ka edaspidi, .
Kokkusaamisel • ^välisministeeriü-rais
käsitati ka mõningaid, teisi balii
rahvaid ja üldpoliitilist 'olukorda
puudutavaid küsimusi.' ;
.Kanada on teie maa. Iga provints, •
iga linn, iga küla. Atlandi provintsid idas,
võlüv.pealinna piirkond, kõrgustesse
tõusvad Kaljumäed ning liende taga
asuv lääriepiirkondv
See on maa, mis omab võimsa loodusliku
ilu, võltsimatu ja lihtsa sõbralikkuse .
ning suured kogemused puhkusevõimaluste
loomisel, mida ükski teine maa ei'
suuda pakkuda; °
Tutvunege mõne teise^ Kanada
konnaga sel aasta'
Eesti Seltsi E. V. aasta­päeva
tähistamine toimus käesoleval
aastal koostöös EKN'uga teisipäeval,
28. veebr. Kanad^ Rahvusliku Kuns­ti
Keskuse (NAG) restoranis ja sa­longis.
Kuna aastapäeva peateemaks
oli eesti parlamendiliikmete austa-mihe>
siis oli see kokku tooiiud tava­lisest
suurema arvu osavõtjaid.
jastpöolt olid. kohal E. Lep-;
nurm Vancoüverist, A. Jurs .Brant-f
ordis t.: Toron tost olid kohal Rngi-volikogü
liikmed M. Hansen abikaa­saga,
E. Rusna ,ja Rahvuskogu liige
; L. Kolk, kelledele lisandusid aupea-ivonsul
I. Heinsoo,; H. Lupp ja V.
Raiend abikaasadega., L. Leivat ja K.
Jõgi. Montrealist olid sõitnud õpe­taja
H. Laaneots ja. EKN'u Montrea-abiesimees-
P.Möldre.j:
•Aastapäev algas Ottawa Täiendüs-
. ]:oc)li õpilaste lühikese kavaga, mis
•;li mõeldud peamiselt eestlaskonna­de,
millele järgnes pidulik õhtusöök.
Seltsi esinaine D. Taada avas' selle
•osa pidustusest avasõna • ja tervitus­tega
väi jaspoolt Ottawat .osavõtjate­le.
,.V: •.••v'
;Pärast peolauas istumist, järgnes
aastapäeva pidustuse teine osa äktu-
>sega salongis kell 9. Selleks kella
; ajaks. olid kohale ilmunud Senati is­tungilt
Eesti äupeakonsul L Heinsoo
koos Läti aukonsul dr. E.Ut)enieksi
• ja Leedu aukonsul dr. J. Zmüidzina-
- se ja senaatorite P. Yuzyku, A. E.
Thompsoni ja F. iyicGrand'iga.- Nen­dega
ühinesid teel alamkoja inkmed
W. Baker, L/ Francis ja L : Pigqtt.
. Rohkesti oli kohal külalisi naaber
: rahvaste ja teiste \Ida-Euroopa rah­vaste
hulgast. • : ,
Aktuse osa avasõna ütles EKN'u
abiesimees Ottawas Walter Pent.
: Langenute 'mälestaminfe toimus
Eesti .Võitlejate Ühingute Lüdu abi-
•eskneheR. Pnrvee sõnavõtu ja püsti­tõusmisega*
Aupeakonsül L Heinsoo oma ak­tusekõnes
esitas Eesti Vabariigi sün­di
vaadatuna tänapäeva perspektii-'
vist. Ühtlasi ta tõi näiteid, et ka
. praegusel; ja .eelseisval aastakümnel
võivad üsna ootamatult ajaloo
keerdkäigud meile iseseisvuseks eel-
;dused luua. Nende k^inni haarami­seks
peame vai mi s olema' nii \ Kodu-
Eestis kui ka paguluses.: '
Järgnevalt senaator A. E. Thomp­son
külaHskõnele j ana pühendas oma
sõnavõtu täielikult eesti parlarnendi-ie,
eriti 80 liikmelisele riigivolikogu­le
ning selle tähtsusele meie 22 aas­tase
iseseisvuse kestel. Nendest vaid
12 liiget pääsesid sojakeerise kestel
põgenikuna vabasse maailma, Lõ-pökstä
peatus koHalolevate kui jä­reljäänute
riigivolikogu hikmete juu­res.
Ühtlasi käsitles . ta Eesti riigi
hoolekandesüsteemi, miUist ei/eksis-teerinud
veel Kanadas kui esimesed
eesti ümberasujate .paadid saabusid
Nova-Scotia ja New Brünswick'i
randadele 1948. .aastal, mida kinnitas
ka/kohal vnbiv senaator McGrand
olles ise sellest provintsist.
Järgnevalt kutsuti M.; Harisen, E
Riisna jä L. Kolk kuulajaskonna et
te kus Ottawa Eesti Seltsi esinaine
D. Taada lühikese, tumiustus-sõnavõ-tuga
kinnitas rinda valge nelgi.. j :
.Järgnesid tervitused. EKN'uE. V.
aastapäeva läkituse .luges T. abiesi­mees
H. Lupp.
Naabrite tervitused öeldi Läti. au-konsuH
dr. E. Upenieksi ja Leedu au­konsuli
dr. J. Zmuidzinase poolt.. Se­naator
P. Yuzyk'i, tervituskõne võeti
vastu erilise soojusega. Tema tihe^
dad kontaktid "eestlaskomiaga Kana­das
loodi kaheksa aastat tagasi Ot­tawa
E. Seltsi E. V. aastapäeva ak^
tusel,' mil tookordsel Eesti Seltsi
esimehel Walter Penfil õnnestus te­da
saada kõnelejaks. Sen. P. Yuzyku
käendusel on teostamist leidnud
kuus Balti Õhtut parlamehdimäel,
mitmeid külaskäike Toronto Eesti
Majja, kas EKN vastuvõttudele või
Karavani .Tallinna paviljoni, räaki
mata tema osavõtust ESfo 76 pidus­tustest
Baltimores. P. Yuzyku läbi­viimisel
on ka teostunud kolmel vii­masel
aastal Senatis' Balti .konsulite
tervitamine.
Järgnesid tervitussõnavõtüd:alam
koja hikmete L. Francise ja W
Baker'i poolt, kelledest ^esimene bn
liberai ja teine konservatiivide era­konna
rühma juht parlamendis.
Viimane 'tervitaja oli Ikestatud
Selle näitusega-.astüb: pr. iviägiste
Toronto publiku, ette. .juba kolman­dat;
korda. Ka seekordne väijapanek
koosneb ainult. õliniaalidest, \ müle
peateemaks; on maastikud, lilled ;ja
vaikelud. ; . . . .
Näitus on avatud: laup., 18. märt­sil
kella 12—9-ni õhtul ja pühap.,;19.
märtsü kella 12—S-ni- õhtul, Toronto
EestlMaja. väikeses saalis. ;;
OWfcedeiourisme
cfejCanada
; ,.Möie. Elus" nr.: lö sõnumis „Va-nemgaidide
pannkoogi kohvik" edu­kas
on korraldajatena'märgitud To­ronto
Põhjala Tütarde Rajaleidjate
Rühm. Peab olema Põhjala Tütarde
Kullaketrajate rühm. .
1. aprillil kell 6 p.i. toimub endis--:
te Westholmi gümnaasiumi õpilas­te
jä õpetajate kokkutulek, et tä­histada
kooH -71. aastapäeva ja Ja­kob
WesthoijiRi 101. sünnipäeva.
Kokkutulek teiab aset -nagu' möö­dunud
aastalgi EÜSVi ruumes, 905
College Street {Ossingtoni ja Do-vercõtirt-
i vahel). Kokkutulek algab
Westholmlaste Koondise 1.. pea­koosolekuga,
millele! järgneb koos­viibimine
all õhtusöögi ja päeva-kohaste
sõnavõttudega.
Kuria eeloleva kokkutuleku. kor­raldamisel
on oluline teada umb­kaudset
osavõtjate arvu, palume
registreeruda hiljemalt 27.. märtsil
juhatüsliikmeiletToiger 284-5-306;
Salurand 4Ö5-2219 •(päeval); Piir­oja
445-7630.
Palmipuude pühal, 19. märtsil^ ko-'
neleb pärast jumalateenistust. kogu-vduse
;kohvilauas- advokaat .Harry
Lahdra :Q.C. teemal „Pärijad kodu­maal".
Advokaat Landra 'puudutab
probleeme, :mis esinevad, kui päran­did
lähevad' kodumaale, kas testa­mendi
põhjal või ilma selleta ja teisi
samalaadilisi küsimusi.
Tgal kevadel on Toronto Eesti Selt:
si Lasteaed korraldanud .moenäituse
Eesti' Majas.:Samuti esinevad lapsed
tänavu demonstreerides nii mood­said
lasteriideid-Icui ka rahvarõivaid,
--r kõik ema või mõne sugulase õm­meldud.
Moenäituse! esinemine on
lastelesuureks sündmuseks ja ka va­nematele.
!
Lasteaias töötab vnš eriklassi. Las­te
vanused on 3 ja,7 aasta vahel. Las­teaia
sajast, lapsest üle pooled esine­vad,
moehäitusel. See üritus on üks
viis kuidas lasteaed, saab teatud,sis­setulekut
õpetamise ja: õppevahend
te jaoks, ; ^ ' v
Tänavu toimub; moenäitus Eest
Maja suures:saalis pühapäeval 2. ap
rillil algusega kell 14.30 (2.30 p.l.).
Kõik pn teretulnud osa võtma sellest
värvirikkast sündmusest.
Täname .kõiki Isikuid ja, Toronto
Eesti organisatsioone; kellede kaas­abil
olime võimehsed läbi vnma mä-lestusrikka.
E. V. 60.juubeli aastapäe­va
:konsertaktuse.;
Ne%d tõotavad kõned, vaimulikud
ja isamaalaulud mis' kajasid aktuse-saali,
tungisid rahva südametesse,
süüdates jällegi leegitsema meie üh­tekuuluvuse
tunde.
Samas täname. A/S Eesti Maja ju­hatust
lahke vastutuleküse. puhul ta­suta
ruumide .^ja; toidunõude kasuta­mise,
eest õhtusel koosviibimisel.Ees-ti
Majas.: Samuti ka perenaisi kohvi­laua
korraldamise, eest. .
Torontp Eesti Seltsi juhatus
Auhindade väljaandmine „Suusa't-on'll'
1-
Kpmitee Ot-vki,.
kes kõne-
Ida-Euroopa Rahvaste
tawa esimees T. Pachul
les Valgevene, Ungari,'. •Tshehhoslo-yakkia,
Poola ja Ukraina rahvus­gruppide
nimel.
, Aktus lõppes seltsi esinaise ;D.
iga uus „MEIE ELU" tellija aitab kaa­sa
sisukamale ajalehele.
0
Taada lõpusõnaga: ja hümni laulmi-
:sega.:,. -.^;. ••
Teadustajaks oli seltsi sekretär-
Ene Tikovt. . • iv
Ametlikule: osale järgnes; vastuvõtt!
osavõ
; .ŽS.WESTMORE
: •SUITE;404,R^
Ont. M9V: 3Y7 — Tel.; 745-4622
. Pühapäeval, 5.: märtsil läks lahti
esmakordne Suusa-t-on. eestlaskon­nas.
Loodusrikkas Morningside'! par­ki
oli dr. Jaan Roos; sisse .sõitnud
kaks rada. Lühemat, ühekilorneetri-list
rada, sai küll vähem kasutatud
kuna juba kaheksa-üheksaaastased
noored pidasid Oma vanematega
samniu kuuekilomeetrihsel rajal.
Üleöö tekkinud suusaradade tore-'
dust said proovida ja kiita ka teised'
murdmaa-spor^dl harrastajad.
Hea Ube kelgumägl pakkus rõõrhu
pisi-lasteTe ja' hiljern nendele, kes.
peale • suusanormi täitmist Ikka veel
ei raatsinud lõbusalt koosviibimiselt
lahkuda.
Registreerimist, laste järelvalvet
ja sõbraliku mahlapausi organiseeris
Erika Potisepp.: Kohapeal registree­ri
tuid sõitjaid oli 140, Osavõtjate hea
töö eest peaks laekuma suvekodu
ambulantsile tubli summa..
Väikesed Karina; j a Mareus Tamm
teenisid endale esimese auhinna sõi-,
dutoelajate allkirja hankimisega.
Perekonna auhind läks perek. Laari­le.
Nimetatud auhind oli macrame
õöküU valmistatud Reet .jRoosi poolt.
Suur tänu kõigile toreda ja hoog­sa
osavõtu eest, ja dr, ja pr. Roosile
vaimuka idee hing abi eest.
• •'•..•':T.E.N.S.:.-
Õnnifleme Mamilfoiii Eesfi fiöhvafonfsureihm
Hamiltoni KUNGLA gaid- ja KOTKA skautükslised
>„Meie El
• •. •
ühes
>'älisraadil
hulolemat
Kirjas
lätikeelnel
rohkem
.saateid
asi? Üks
kohtuks „|
'te toimel[
naine, siiil
Kui mina'
oleks mai
paljud ee:
diod venel
on eetris J
Võimalik,
dio" (venj
BBC.
See on.
jaamad v;i
;U^nde idei
iä inl'orm|
•just NSV.1
ti yastupai]
nentimü, e(
oskab tehJ
t 1
kostab agJ
aaslapäevil
mad endal
kohustused]
„Ameeril
„Vabadush3
le kõrgemal
5-punktilij
koolis) võil
niisugused"
„Vabaduj
„Voice oli
Tehniline]
Iclc" sebsesl
kuuldav, ii
, umbes 5—lj
ta kohe jär|
— Üleyaädc
sest,.
— ajakirjal]
simustcsl
— muud Ell
tavad sai
— saated v;
päevauu(
vad sogal
Segatakse
diojaamu, n
„ücutsche
ca", BBC j 1.1
tikult ei segi
kogude\-asrt
saadetakse
venekeelne
ganda, jäähc
sulatakse nõl
„ a m e l l i l v L i l l"
HELSIN(
Kekkonen äl|
ning pärast s|
Põhjus, ,mi
loobuda, üuc
ei" ole teada,
vis või ka su|
"ses elus või n
jem 77-aaslan
desl kõrvülca
kas oma tegc
sü,'; . '
Ka valitsus
sellega, et k
peaminister
konna valitsii
palve tagasi,:
lahkus valilsu
ningaid uusi n'
lased jäid ära,
131 rahvasaad
taga.
Kuid Sooni­vaga
täbar
vardab. Selle j-üksi
see, cl^
200.000 tööta
' mait 90.000 ail
. vaid: ka selle t^
•juba:, tegelikul
võitlust. .Kui V'.
.rapäraselt, 01)
märtsis. Kuid p
. ,n ust anud,'et i l
pikale valimisv
: Sorsa viie er
'kus hiljuti sell
kodanlik enamli
mark tuleb dev
võrra: pärast N
• rimist samuti
munistid Hääle
: kuid üllatusliki
kraadid.. Sellel v'
ära mitmed mi
• poolsed: Sotsia;
ne ..hoiaku mu
taktilistest põhj
Panga sotsiaakl
pendi Mauno K
demokraatliku p|
hei valitsevast ri
on lugevad kan
mokraatide pre
pärast Kekkoncr
. Varsti pärast s
tekkis, ja uus