Meie Elu = Our life, January 6, 1978

              — FRIBAY, JANÜÄRY 6
Maailma vanimaks pagulasgrupiks negi, ainult selle vahega, et sel puu-
"•/•'võib kindlasti pidada Maiana, r ah vus-gruppi
9000. jala kõrgusel Himalajä
platool Indias, Nepalist lääne pool.
Arkeoloogide ja antropoloogide arva­tes
on nimetatud rahvas asunud sa­mas
paigas umbes-5000 aastat, eral­datud
kõigist välismõjudest oma
geograafiliselt peaaegu juurdepääs-matü
seisundi, erineva usu, komme­te
ja keele tõttu. Muide see ümbrus
oma orgudega on Veda lauludest saa­dik
olnud i tarkade ja pühakute medi­teerimise
ja palvepaigaks.
Kuigi malähade maa-ala kuulub
teoreetiliselt Indiale, ori nad suutnud
säilitada oma'pronksiaegse suverään-'
. suse, ühe erandiga: ainult teatavasse
kasti kuuluvatel hindudel on lubatud
sissepääs nende külla. Nii oli india
kadunud 'peaminister Nehru nende
sagedane külaline ja oli seal peatu­nud
isegi nädal aega: enne oma sur­ma.
.
Malanad ise nimetavad oma maa­ala
Põgenike Oruks/Suulise traditsi­ooni
järele on seal pelgupaika leid­nud
1 malanade esivanemad, kes on
põgenenud sinna mingi ammu-unus-tatud
kriisi tõttu mingist ammu-unustatud
kohast. Tänuks oma ju­malale
Jamlule imeväärse pääsemise
eest, on iga p.õgenik kuni tänaseni
nende maa-alal kaitstud väijaandmi-se
eest, hoolimata põgenemise põhju­sest,
süü suurunest, rassist või usust,
Küla ise on poolkaares piiratud ku­ni
17.01)0 jala kõrguste mäetippu-
• -dega, • >. • •';'
mille nõlvakul, trotsides kõiki gravi­tatsiooni
seadusi, asetsevad umbes
150 maja. umbes 600 elanikuga. Ma­jad
on keskmiselt 2—3 kordsed, hii-gel
puutüvedest| ja kiyiplaatldest
ehitatud kivikatustega elamud. Nen­de
alumine 'kord on tavaliselt ümb­ritsetud
rõduga, mille sammaste puu-nikerdused
on tehniliselt võrdsed ai­nult
renessansi hiilgeaegade vasta­vate
saavutustega. ^
Mndur ja kirjanik, iirlanna Dervle
Murphy, kellel üleinimlikkude pingu­tustega
õnnestus sinna pääseda, kir­jutab
huvitava peatüki sellest ainu­laadsest
ühiskonnast oma raamatus
>,Thibetan Foothold", kus ta muuseas
mainib, et kõige tähelepanuväärsem
<on nende keel, ning et mõned filoloo­gid.'
on 'kindlad teatavate sidemete
vahel Maiani, Magyari ning Sdome
keelte vihel.
duvad uksed ja aknad. Kuulduste ko
haselt sisaldab see lugematu hulga
sularaha, kalliskive, kuld- ja hõbe
ehteid ning hõbedast hobuse kujusid,,
kuna just hobune olevat Jamlu lem­mik
ohvriloom. Jamlut ei presentee-ri
ükski väline kuju ega idool. Kultu­se
keskuseks .on madal kivi küla
ühes otsas, mida ükski surelik peale
nende preestri ehk guru ei tohi puu­dutada.
Sama on maksev ka Jamlu
varakambri kohta, kust ainult gur,
kasutades katuses olevat auku, võib
Ühiskondlikuks tarbeks varandust
välja tuua. Mis ja kuipalju pimedas
ruumis selle pihku juhtub, on täpselt
see, mida Jamlu teatavaks otstar­beks
on kavatsenud kasutada.
Vargus on seal peaaegu tundmatu
ja kuritööd väga haruldased.
Kuid juhul, kui teatavas kuritöös
kahtlustatakse kahte isikut, peab
kumbi neist tooma lamba pealiku
ette, kes lammaste kaelad läbi lõikab
ja kummagi haava sisse hõõrub sa­ma
annuse sinihappe soola. Kumb
lammas varem sureb, selle omanik
on süüdlane. Perekonnapea surina
puhul jagatakse, varandus ühtlaselt
kõikide laste vahel, 'kelledest igaüks
peab emale andma nii palju, et ta
võiks elada endistes materjaalsetes
tingimustes. Haiguse korral viiakse
Pakid Balti riikidesse jja Venemaale
Meie saadame riide- ja jalanõudepakke kuni 193/4 naela
netto. Kõik on täielikult kindlustatud. Suur avalik "kaupu
r4 0
meie aos.
Äri lahtioleku ajad: esmaspäevast—reedeni kl. 9 hom.—kl. 7 õhtul.
Laupäeval kl. 9 hom.—kl. 5 p.l. KESKNÄDALATEL suletud.
, . ... . , , ..... . eesti pagulasjuhid Helsingis ei otsi-haige
pealiku juurde, kes küsib, mis , r: ^ "AV J?.. . , hoiL-L^ J^A-^ ^L„n ' n u d suuremaid kontakte Plikaga, kes
PORTING CO.
482 Roncesvalles Ave., Toronto, Ontario M6R 2N5 — Tel. 531-3098
D
Kodumaalt lahkudes ja pagulusse
tulles veetsin ühe aasta Soomes ~-
Helsingis ja siirdusin seejärel üldise
pagulasvoolüga kodumaalt Rootsi.
Soome oli tookord tulnud kodumaalt
umbes kuus tuhat põgenikku-eest-last
ja kui Soome oli sunnitud N.
Liiduga rahu sõlmima, anti meile
pagulastele Soome poolt mõista, et
oleks parem kui meie Soomest lah­kuksime,
sest ei ole teada, mida vene
enamlased kavatseksid meie r— eest­laste
vastu ette võtta Soomes.
Soomes; Helsingis elas sel ajal ka
pagulasena admiral Johan Pitka. Hel­singis
oli tookord eesti pagülasjuht-konna
hulgas mitmesuguseid voolu­sid
ja komiteesid ning tookordsed
EESTI SIHTKAPITAL KANADAS
MEIE ÜHISKONNA
TEENISTUSES.
EESTI MAJA
958 Broadview Ave.
Toronto. Ont, M4K 2R6
Faasan
okupatsiooni juhid, isiklikult käis
Helsingis Pitka juures üks saksa kõr­gem
ohvitser kojukutsumise ülesan­dega.
Varsti selgus, miks sakslased
teda tahtsid kodupinnale saada. Sak­sa
okupandid olid välja kuulutanud
rea suuri eestlaste mobilisatsioone
ja palju ffiöbiiisatsiöoniealisi oli
metsa põgenenud, kes ei soovinud
saksa loögitruppides teenida. Admi-hommikut
vara koos teiste vangide­ga
läbi Tallinna sõidutatuna oli ta
kogu tee kestel suure häälega Eesti
hümni laulnud!
Viimastel aastatel ei ole Pilkast
midagi kuulda olnud ja ci ole ka te­mast
eesti ajalehtedes midagi kirju­tatud.
Pitka mõned omaksed asuvad
Kanadas ja Andres Joasalu, omaaeg­ne
ajakirjanik kodumaal; kes sai hil­juti
70-aastaseks, on abielus Joh. Pit­ka
tütre Saimaga, Ta asub Kanadas
ja „Meie Eks" kirjutati A..- Joasalu
sünnipäeva puhul pikemas artiklis
muuseas: „Mõnikord saadab Ä. Joa­salu
oma kirjutusi Eesti ajalehtede­le.
Kord käib ta otsimas Johaix Pitka
jälgi ja eluaset; ®. K-s. Siis- otsib ja
juurdleb ta Johv Pitka viimaste päe­rai'
Pitlcale saadi nähtavasti sakslas- vade ümber kodumaa langemisel:'
te kui ka nende eeslipoolsete käsilas-j rnis sai vanast1 admfralist ja" kuhw ta
te käüdu1 idee pähe.panna, et see vii-1kadus^'.Röhkemvel'öie-mainitud' ar<
Malanad, keda juhib pealik koos
11. liikmelise vanemate koguga, ei
tunnista ühtki väljastpoolt tulevat
seadust. .
Kuid nende päris peremees on nen­de
jumal Jamlu, kes ei allu ühelegi
teisele. jumalusele või ülemusele.
Jamlule kuulub kogu malanade maa
ja sellega on nad peremehe ja üüri­lise
vahekorras. Samuti on kogu ma­lanade
varandus Jamlu oma. Varan­duste
maja asub külas nagu iga tei-halba
haige on teinud, ning vastavalt
sellele annab haigele maagilist tai­mede
keedist. Kui haige sellest hoo­limata
sureb, tähendab see, et teh­tud
halba pole võimalik siin maa­peal
heaks teha. Ja surnu põletatak­se
oja kaldal. Kui nende lätetes on
vist kõige lihtsam maailmas.
Mees tab maksmaisaisefe2§ man-piat
s.o. umbes 4 dollarit d$ smii
— ja ongi vaba? poissS
Malanade pea sissetuleku; alikaiss on
muskuskitse jäist'..- Kitse hind on
keskmiselt 1000 ruupiat eht 23$ dol­laril.
(Näit. 1966-1 aastal oli lastud
üle 35 kitse.) Peale seife korjajad
nad.taime juuri, millest talmistatak-se
viirukit ning mitmesuguseid teisi
meditsiinilisi taimi,, mfe müüakse
või kasutatakse vahetuskaubana..
Koolmata heast sisse£uJetet &m
nende elamistingimused otse sparta-iifaad.
Enamik malanade maju: ®w
samaaegselt tallid ja viljaaidad.
Hein paigutatakse ümber maja rodu­le,
mis on elurüuirridele ühtlasi kait­seks
külmade tuulte vastu. Nende tu­bane
varandus koosneb peamiselt
kahest pronks potist, savi kruusist ja
kirvest. Kivikoldel, keset müldpõrao;-
dat põleb | kõrge kuuse tüvi, milie
suits väljub seina jä katuse vahele
jäetust august. Nii selja kui maga-misriided
[ori päeval. kokkurullitudi
nurgas, / K -
Palju jääb müstiliseks selles ürg­selt
muutumatus ühiskonnas.
Üks kummalisemaid iseärasusi on
oli juba; üle 78' aasta vana. Puutusin
temaga paaril korral-kokku enne te­ma
siirŽMmst kodtaaale,. kus või­mutses
v%elsa&sa^ oktrpatsioon. Ta
tüli' TalliiinaBt veelkord Helsingisse
tagasi üheks päevaksy et oma maha­jäänud
asja' ara viia1.. Sain temaga
siis Te^i:köjfkü> ve^lejidiii^-di.pealis-kaudne;
ja ma1 ei saanud lõplikult
teada, mida" U- kaÄšel? kodumaal
teha.
Niipalju o i selge;, et Putkat käi­sid
Tallinnas katsumas mõned saksa
see, et Jamlu näifr olevat paranda­matult
allergiline igaswgwis« .mha.
vastu. Iga külastaja nende maa-alal
peab ära viskama: kõik naüfe Ä w ed
nagm käekotid^ püksirihmad:,, rmtu-ped/
rahataskud' —- jah; isšgi: Ä g ad
või saapad! Sellest IVoolirnäta; laetak­se
nad roojaseks/ peale teatavate
hindude, ning suhtlemine külaelani­kega
on moeldämatfu'.. KNSI Dewle
Murphy, hoolimata sellest, et ta va­bastas
enda kõigist' naMc emtri)dstw
pidi oma öö veetma, väljaspool küla
piiri ühe „roojase" (untouehabie) on­nis.
... ";
, -Kuidas malanad'1 aastasadade või
aastatuhandete jooksul õn sujitiip^
säilitada oma suveräähsu&U jai oma
arvulist (alati ca 600 hinge)1' ning;
vaimset tasakaalu, kellegagi' segune­mata,,
on seni nende desilYreeriiwata
saladus. '
H'. S.
marie* kattgerri • •vas•t,ü;päriü,.' et$mte$te*
le olefe nagu' ka eestlaste vabadus­võitlus..
Pltkä laks sdleie fiimile —
ta oli joba. vana ja väsinud mees,
kes ef ffsmud' läM toofadset olukor­da
ja sakslaste plaane; Ta hakkaski
nretsa põgenenuid' välja kütsltrira kõ­nede
ja mõnede ajalehtedes avalda­tud'
artiklite kaudu. Sel ei olnud- aca
kuigt' süüri" tagajärgi-.
•HM^em-'sel^ü$;' et Pitka1 ^viimaks;
aru, milidks" sakslased täfitsid teda
kasutada; jä' W saksa1 rinnr iagmies
ning sakslaste" kaötüs: oli' juba alga­mas,
söövitas" t?a' eesti: meest'ei: kodu­maalt
Ikhküda" varsti' võimuiie .fiile-'
vate enämlaster eest'.. Tä' oli' siis Öel­nud,
et minge kas-' Rböfsr ja Icüi' sui­na
ei ole* suuremal hul'gai võimalik
minna, siirduge; siis %m või' Saksa-maale,
Joh; Pitka* oli' ise otsustanud
kodumaale' jääda1 j ^ Ün'imdä\::metisäT
vendadega, rnida;.tk ka olevat teinud.
Olen paguluseval|äegadbl PMasH
Rootsis palju" kirjutanud1.. Ühes- ar­tiklis
umbes v20'aastat' tagasi kirju­tasin
muuseas:' ,^dratral- Jbhan Flt-ka
on samuti 'teadmatusse; kadunud
nägu Karl PärtskJ. Naib olevat Kin­del,
et Joh. PTtka ei'sattunud: enam­laste
kätte ja et4 tä tundmatu haud
peitub kuskil Eesti laantfes, kus; ta-kodumaalt
mitteiäKkudätäHtes üfii-,
nes viimseks "heitluseks- vaenlase
vasta teiste metsavendadega;. Kolo­nel
Karl Parts sattus-" Venelaste. küü:
si, kindlasti ta hävitati; Tema px>eg
vangistati isakodus^ jä-^piihati1 susr-nuks;
Joh. Pitka" kui' ka1 koli Pkrtis
olid julged võitlejad'jä võib arvata,
et Karl Parts pea;püšti' surma läks.
Nad kuulusid nende eesti' tammiste
meeste hulka, nagu oli'seda omaaeg­ne
.teedeminister";Kärl; Fpsbergi kes
enamlaste poolt küüditatii. Veoaiitos
dlllllllillllllllllllilli madele on antud võimalus särada, ga tugeva ja terava valgusega, mille
MimiiiniiiiiiiiiiiH
Kuidas saada parimaid tulemusi jumestamises erinevas, valguses võ|
kuidas kasutada valgust õieti on üks sagedasemaid küsimusi, eritinüüd j.
mil seltskondlik tegevus on vilgas ja meie nägu peegeldub mitmes erine­vas
valguses päeva jooksul.
Heaks ja, õnnestunud jumestami-seks
erinevas valguses peame kasu­tama
loomulikku intelligentsi. Näit.
rannas ei peaks me olema kaetud
paksu kosmeetiliste ainete; korraga
ja samaaegselt ei taha' me ka ööklu­bis
mõjuda'nagu oleksime äsja oma
nägu pesnud. Hea ja.õige „make-up"
peab mõjuma õigena ja loomulikuna
erinevas kohas, erinevas valguses ja
erineval kellaajal.
Rannas on kõige olulisem kaitse.
Enne päevitamist ja sama maksab
ka jumestamise kohta, peaksime ala­ti
panema näole päikese põletavaid
kiiri kaitsva päikeseprodukti. Kõige
• tervem näonahale ja loomulikum on
kui me rannas ei kasuta mingisugu­seid
jumestusvahendeid, väljäarva-
: tutt teatud tumedus ripsme.ei. Juhul
kui maskaara osutub ujumise puhul
tülikaks laske omad ripsmed värvi­da
püsivama värviga, või veelgi liht­sam
ja.efektiivsem, kandke valerips­meid.
Viimased on tänapäeval: nii
loomulikud, et vaevalt saab loomuli-
: kest eraldada. Juhul kui „make-up"
on absoluutselt vajalik siis veidi he-ledatöoniUst
ruuzhi põskedel annab
värske ilme. ..
Maal olles puude, lillede ja rohu
•ning taevaga kontaktis peaksime mõ­juma
puhta ja terve välimusega. Sel­leks
vajame tagasihoidlikult põsepu-na
ja tingimata tagasihoidlikult,
sest päeva lõpusj oleme juba loomu­likult
^punapõselised ja jumekad
Veidi roozhi ka otsaesisele ning nina
ülemisele osale annab:haruldase ter
ve läike. Näonahk peaks olema täies­ti
vaba vedelast või kreemitaolistest
katvatest jumestusaineist, kui neid
aga tingimata peab kasutama, siis
jällegi väga ettevaatlikult ühtlusta­des
ja vähe. Tuleks hoiduda heleda­test
ja tugevatest toonidest nagu be-tuunia
ja orhidee toonilised, mis an­navad
niö. ,,made-üp";välimuse, mil­lest
aga maal olles tuleb hoiduda.
Silmavarjundeist kõige sobivamaks
värviks oleks siin tume ploomi var­jund,
sest värskes õhus. ja rohelisu­ses
silma „make-up" peaks mõjuma
neutraalsena, mitte tugev rohelisena
või sinisena. Ripsmeid võib värvida
kaunis rikkalikult; et neid toonita­da
ja anda silmadele sügavust. Puu-derdamine
ei kuulu üldsegi maa
juurde. Olles maal või rannas peak­sime
hoidma oma näonaha nii puh­tana
ja vabana kui võimalik. Ülal­nimetatud
näpunäited on /mõeldud
erilise kahvatuse puhul, ning kui
meie enesetunne selle all kannatab.
Küünlavalgus!' tõstab meis esile
teatud draama ja romantika. Kasu
tades sellistel puhkudel julgemat ju-mestamist
muutub meie välimus kui
ka käitumine vastavalt meeleolule
Küünlavalgus on tugev kollane, mis
võimaldab meil muuta oma näonah­ka
palju heledamaks või tumeda­maks
kui tavaliselt oleme harjunud
Siin on puuderdamine~ õigel kohal,
sest. kui näonahk on matt siis ei ole
midagi, mis 'reflekteerivad väljaar­vatud
silmad, niisked ja säravad —
nad tulevad esile eriti dramaatiliselt.
Silmade jumestus on väga tume n.ö.
suitsLiilmeline, Olles tumedas valgu­ses
meie terve -.olemus on esiletule­vani
kui nägu on varjutatud ja sil-
Selleks varjutame silmi hõbehalli sä­raga.
Tuleks hoiduda' süngetest vär­vides
t nagu mctsaroheline, mis muu­tub
küünlavalguses igavaks- halTifKs:
ning suitsulised toonil' jäilegii iöga
tumedaiks.
• ööklubis võime anda vaba voli ju-mestüsvahendite
kasutamisele, sest
siin on sobiv pidulikult' tantsiv õnne­lik
välimus. Üksikasjadele ttiFeb pöö­rata
erilist tähelepanu! õige; „make-up"
i leidmisel. Peame meerespidania,
et tume soe valgus puudutab meie
nägu võrdlemisi madalalt, ning. mõ­jub
meid kahvatukstegevalt. Selle
nähte hoidumiseks kasutate rikka­likult
ruuzhi, palju maskaarat: ja
kontuurime silmad vastava: pruuni
või musta pliiatsiga.
Huulte värviks on kõige sobiva­mad
tugevad helepunased või tume­dad
toonid vastavalt isikupärasuse­le.
Ilusalt ja pidulikult mõjuvad läi­kivad
pärliselised huulepulgad andes
õhtulikku sära.. Enne huulepulga ka­sutamist
ääres tarne htraled vastava
„lipliner'' pliiatsiga, sest. tumedas
valguses kipuvad; loümulikud "piir­jooned
kaduma ja suu kaotab oma
atraktiivsuse. See pliiats on väga va­jalik
ka alati süüle ideaalsete piir­joonte
andmisel. Juhul kui üla ja
alahuul ei ole võrdsed võime väikse­ma
teha veidi suuremaks pliiatsiga
ja täita huulepulgaga, seega saades
illusiooni ideaalsest suust. Juhul kui
meil on ülahuulel väikesed jooneke­sed,
milledesse huulepuna-kipub val­guma,
siis pliiatsi piirjoon aitab sel­lest
hoiduda. Ka -on Jipliner" vaja­lik
heledate huulepulkade kasutami­sel,
et tekitada kontrasti näonaha Ja
huulevärvi vahel.
Silmade juniestamisel tuleb hoidu­da
kreemikujulistest vahendeist ja
kasutada puudrile rajatud varjun
deid, sest esimesed sulavad tantsides
ja soojades ruumides. Ka peaksime
hoiduma kui võimalik säravates (val­gustustest,
sest need annavad meile
kuuma ja higistavalt mõjuva väli
muse. Jumestus vahendeist on sobi­vad
samad, mis antud küünlavalgu
ses viibimisel. ;
Päevane jumestus kodus, tänaval
ja ametiasutuses peab võistlema va-eest
on raske midagi'varjata. Peab.
käsutama väga õigeid!ja? sobivaid' jiar
mestusvahendeid jä teadlikku tehni­kat,
et selles valguses; loomulik väi1
ja näha.
Algame pehme mqsai kogu- nägu
katva jumestus vedelikuga, mis aitab
katta väiksemaid nalialiäineidi j'a an­nab
terve jume. Kodus, kus kõige vä­hem
vajame kunstlikkust; on- see: Sa
küllaldane. Toonitame vaid .veidi
veel silmi, et nad'mõJEiksid suure-maina.
Selleks kasutame' tümepinau-nisiimavarjundit
üleval" silmakulmul
ja ka -.alumiste' ripsmete? äi'.. Sageli" ei
kasutata all kartuses), et varjismd
toob esile silmaaluseid jooni. Tegeli­kult
tõotab see vastiipidinim^. neilt
tähelepanu ära juhtides.
Kontoris ja. tänavail päevavalgäises
kasutame roosakale alusele kreemi­taolist
põsepuhä; Mis; annab loomu-ikuma
läike ja ilme kui puudirftaoli-ne
ruüzh. Jällegi" võib rnaskaarat ka­sutada,,
kuid tagasihoidlikumalt kui
õhtuses valguses;. ÜldiseltVpeaks hoi­duma
n.ö. külmadest värvidest na­gu
sinine silmajümTestus ja sinist si­saldavhuulepulk.
Kontoris, kus aga valitseb . kunst­lik;
valgustus- näivad sinised ja rohe­lised
toonid õigema. Hoiduda peaks
aga beezhidest, pruunidest ja oraan-zhidest
toonidest. Huultele on soovi­tav
kasutada. Iieiedamaid ja Selge­maid
toone.. '.
Need on mõningad üldreeglid
„make--up"i: kasutamiseks, kuid üks­kõik
millises valguses või olukorras
me ka oleme peab meie jumestus
olema individuaalne s.t. harmonisee­rima
meie näonaha, juuste ja silma­de
värviga. Igas ülaltoodud toonis
on vähemalt 10 eritöoni jumestusva-handerd,
milledest tuleb leida teie
isiklikud toonid. Kasutades õigeid
jumestusvahendeid ei näe- meie
„make-up" kunagi välja „made-up",
vaid me mõjume loomulikult värs­keina.
Oma õige jumestustarvete
analüüsiks võite kasutada vastavate
iluduskonsultantide abi.
Küsimused vastamiseks saata
„Meie Elu" toimetusse Või otseselt
tikhsPitkast juttu" jk meie ei tea, fe
A. Joasalul on korda läinud midagi
teaida saada admiralii uimastest el^i.-
j päevadest. Arvatavasti' mitte, muidu
oleks, ts sellest ^Mbie^ & s ' ' ;kirjuta>
nud.
Ofeupecritud kodumaal' ilmus mõ­ned
aastad tagasi 8-kÖiteIrre ,£esti:
Noutogude Entsüklopeedia!'", missu-gvme-
tebs tuli ahnete* kaupa ka va­basse
maailma mõningätelfllinamis-tega..
Selle. teatmeteose' kuuendas
|kõi'tesv leidub ka kümmevrida kadu-jnrid'
acfmiraiil kohta. Olen' oodanud,
j kas" Pitka' omaksed või mõn^di teised
1 Pitka efeloo" uurijad sel puHui' mida-jgi
kirjutavad. Arvatavasti;..- ei ole
| need' isikud' ptunaste entsüklopeeriat
lugenudki'.. Selles seisab järgmist (6.
anne,.:' lehekülg 135): >(Pitka; Ttäiän
Piirsalu v.), eesti kodanlik poliiittik,
ikontradmiral (M9). Osales 1917—18
; kodanluse reiVaijõtidude (rahvusvae-
!osad1,. Ümakaitse, Kaitseliit) loomi-
:ses;. kodusõja: ajal juhtis kodanliku
|Eesti' merejõude.. Pärast lüüasaamist
;ir R^iigilogu valMstel lahkus Ees-
I uist.. Oli m^-m Kanadas farmer,,
j särast naasmist Eesti Tarvitajat^'
lühistuste J^sMlnsuse juhatuse esi-'
imees- (1931M7)!.. Teise Maailmasõja
;ajäf meelitas eestlasi Nõukogude
| vastaseks: voititeeks/' See on-kõik,
Imis; punases entsüsklopeedias Pitka
'kölfe seisab,- terrra! fotot ei ole aval-jdatud,.
nagu- sedavOTT tehtud paljude
! teiste päris- väikese, tähtsusega isiku-'-
J'te elalbolistff marSnaste juures.
öleir tükle aega oodanud, kas pu­nase
entsüÄpeedia Pitka-loo kohta
meie paguläsajäkirjanduses- midagi
;kirjuiatakse,. seda ei ole aga tehtud."
itka. sündis: Jarva-Jaanis Paide^
imäakönrias.' Eesti punaste informat­sioon
ütleb, et Pftka olevat surnud
Piirsalus- Eäaiiernaa'L mis asub Haap­salust
umbes* Z5: kilomeetri kaugusel.
j Kui' Pitka loomulikku surma suri,
siis õleks võidud' teda ju tema sünni-'
kohase JärvasFaauis matta, mis asub
üle 15Ö" kilomeetri Piirsalust eemal
iida pool. Enamlased on märkinud
j oma. teatmeteoses ka ; Pitka täpse;
surmapäeva — 25„ novembril 1944,'
jseega pidi ta selle teate järgi surnud
olema, umbest 73-aastasena. Kas pu-:
Inase entsiŠtloperfa .informatsioon
'töele^ vastafo,, see^n meile teadmata.
Senf oleme- küll uskunud, et Pitka
isuri kusagil metsavennana.
!.- NI.. Eestis: ei ole aastate kestel ad­miral,
Pukast peale eel tsiteeritu-mi­dagi
kirjutatud-.; k u i peaks vastama
! tõele puerase entsüklopeedia infoir-
!mstöioprt,. siis võiks arvata, et Pitka
Faasan •(P^hasianuscolchicus) kuu­lab
kanaliste liiki; ta põliskodu on
Aasia -— Mustast merest kuni Jaa­panini
laiuvad nTaa-alad. Neid leidub
seal' üle .3 eri' sordi, '.rmllede kuked ••
erinevad üjfesteiW^t^airrKlt sulestiku
erecftiselt jä sabaiMkkusest, ...
Faasan viidi Eurbopas^e väga am-:
mu. Saaga jutustab, et juba 2000 aas­tat
tagasi' viisid- kreeklased — argo-
!naudid' ^- faasani' Kaukaaäast oma
Ikodümaalc. ffiijem muutus / faasan
populaarseks fea'*- Kooma i m ^ r i t i mi
jpiires; Tema stsürenr ^väljäräTidami-ine"'
Euroopasse' toimus aga' ailcs XV
XVI sajandil, nnlfaasam pe*eti tõe­liseks:
lül'suslimTuks:. Sellest annab
tunnustust XV majandil'- Saksamaa! '
!kvfhtestätod: seades; milTe* slmcf te-,
rišftati lihiinimest' faasani tapmise
eest parema 'käe* mahaTaiümise^a.
XMir sajandil viidi' Euroopasse mit­mesuguseid3
faasanite aiämiiike,. kes;
seganesjid' kõik üheks" varieeruva var- x
vusefga; jähiraasäniks:.
Faasan ei" ole külmakartlik. Ti1 on
suuteline elama tuharideid' kilomeet­reid
oma kodumaast eemal' ja hrjöpfs-kärrittmatbs'
ilhgimustts ka kau-gemarpõhjas;
kus lumepaksus ei' ute­ta
1C^~20 cm:
Faasani'põli jäalädel^levimfs-^ takis-tuseks';
ei'ole kulm1 vaid" talvine; 'ÜHTC-paksusc
.;•
Faasani elupaigaks cn peamiselt"
hõredavõitu, kuid tiheda alustaimci-tikuga
metsad, kaldaäärsed tihnikud
või: pöIMüde'"- vaüelišed! pöõsastÄdl.
Kanada metsades elutsevaid jahi-jjinde
jäiõomi' (ulukaid) ei tohi ilma
'vastava; löatä kõdus kasvatada, sa­muti'
siihv leiduvat- faasani; (rirrgneek
^lieasant)! Luba: tuleb' muretseda
petsadevalitšusest' kuhu,tureb^ soovi­avaldus
sisse anda: Luba kuni 25 faa­sani'
Kasvatamiseks: oi? makswta,.
kuid siis bn keelatud faasane jä nen­de
1 mune turustada. Kõik" mis üie 25
peab vabaks laskma:
! Metsadevalitsuse ametni"k võib tul­li',
faasankontrollima,, kas; lindude,
ciutingimused vastavad nõuetele jne.
' Kanadässleidub^ tuhandeid amatöör
jja kaubanduslikke: lihmakasvataiaid'
»—- jahitalüsid' (Game farrnf, kes. kas­itavad'
mitmesuguseid jahi1 ja »Tu-jfride^
ning*7 loomi.. Enamik, neist fouu-
Jäb' mõnrdk linnuiiasvatia-jalte' selitsi.
ÜKš , suurematest Kanadas. (Onta­rios)
on: The^ Cänadian ÖVnamerrtal
PReasant ahd! Gäme Bird Ässoxna-tiön.
Seltsi: aastane liikmeriTaks; 8
dollarit, mille; eest:liige saab iga kuu
bülletääni' milles leidub artikleid hn-düde;
loomade kasvatamisest, müü­gi1
• ja östükuüiutusi. Allakirjutaja
•kuulubi eelpool: nimetatuid seltsi ja
kasvatafe momendil; 4-jai eriliiki ilu-fäasane:
' Kui keegi soavib alastada orna-iTTentaa^
fäasani kasvatoniisega siis
ikkagi; sattus enamlaste kätte ja_etta: : $ Q 0 V i t a n katsetada, kas kuld-, koi-mõrvati
kuskil Läänemaal. Võima­lik,
et Johan Pitka saatuse kohta
ilane-kuld1, või: Amlierst-faasaniga
jsest need on aigamiseks odavamad
iveel kunagi midagi selgub, kas või p u i d s M i v ä ^ ilusad! linnud. Nende
^oige mfea aja järel. Seni peame leppi^hihd on; järgmine:: kuld faasan (Gol-ma
nende informatsioonidega, mis
meil; varemalt olemas ja mida nüüd!
punased on meile pakkunud.
Lõipuiks on mul veel. järgmist: öel­da
lohan Pitka asjus: Kui ma pagu­lasena
Soomest Rootsi tulin, jätka­sin;
ka Rootsis ajakirjanduslikku
tööd. Viibisin ainult poolteist päeva
pagulasiaagris. Ühe oma "hea tutfiava
kaudu sain kohe rootsi paguläspassi
ja võisin uues asukohamaas to.ökord
suhteliselt vabalt ringi, liikuda. Mul­le
anti Rootsi ametivõimude poolt
ülesandeks usütleda N. Eestist ja kä
Saksamaalt.tulevaid pagulasi' olukor­dadest-
nendes maades, eriti kuidas
uus punane rezhiim okupeeritud
Eestis talitab ja kuidas; olukorrad
Saksamaal kujunevad pärast sõja
kaotust.
Peamised usuteldaväd olid N. Ees­tist
tulijad, kes üksikult ja ka väi­keste
gruppide viisi ikka veel vabas
se maailma pääsesid. Okup. kodu­maalt
tulnuid usutledes-pärisin igalt
ühelt, kas nad admiral Pitka saatu­sest
midagi teavad või oh midagi
kuulnud. Vastuseid sain õige vähe­võitu,
küll teadsid mitmed, keda oli
enamlaste •• funktsionäride poolt
ikestatud 'kodumaal üle kuulatud,
den) Wir. a.. linnud 16—2ü dollarit
paar,, vanemšd.25—35 dollarit paar,
Kollane-kuid (Yellow Golden) 1977. a.
20—35 dollarit paar, vanemad on
kallimad, Amherst 1977. a. 16—20 ja
siis, veel' höbefaasan (Silver) on um­bes
samahinnaline ja on ka väga ilus
linöj. kuid ^pidusöögiks" siiski väga
kallid. Kes aga tahab olla praktiline
siis võib alata kas valge rõngaskael-faasanitega
(White Ringneck) või
veel hinnalt odavama Mutan faasa­niga.
Need on hulga suuremad (Ka­nada
metsafaasani suurused) kuid
siiski väga nägusad linnud. Kui soo­vitakse
hakata kallimaga siis on ka
neid, hinnaga 50 dollarist, isegi kuni
800 dollarit paar.
J. Säägi
Elli Kalvik, 166 Sherwood Ave., Apt.' teatada, et nende käest oli kõige
2. Toronto, M4P2A8. Tel.. 483-1545,, rn.uu kõrval ikka küsitud:, kas teatel
või olete midagi - kuulnud admiral
Pitkast. Seda järelepärimist oli esi­tatud
kodumaalt lahkunuile järje­kindlalt
punase okupatsiooni esime­se,
viie aasta kestel. Hiljem oli küsit­lus
sel teemal lakanud. Seega ei ole
meil kindlasti teada, kas Nõukogude
Eesti Entsüklopeedias; esitatud lühi­ke
sõnumik admiral Johan Pitka
kohta vastab tõsioludele, või on see
paljalt müstifikatsioon,
•*•.••:."" V. K,