Meie Elu = Our life, January 6, 1978

              r. "i; (1456) 1978 „Meie Elu",nr. 1 1145$ im
moi
5
tas lubatud ma-lenu.
tl ühe oluli-;
piuse juures, t u-iise
juurde. Ni-
Jesestusite? Kui \
lönel ajal 1977, •
;e mahaarvaini-iimel.
Tütre ar-nisi
ma haar va-ii
lapse arvel
Hariduse maha-n
deduetiön) 5
eest $250.—.
kahe. summa
et kuigi tütre
|e $l,590~v—, sits
mis õigustab '
asutamise. Tüt-tõttu;
ta ei, va-iduse
mahaar-.
on lubatud üle
mri* juba 1976. • •
Liart arvestada
|isena.w (Equiva-
Leil tuleb täita .:
Imiile järgi tüi-laaryamised
ori.
i.O.OO. Neto -
)nele):S8.49.74.
[sed 5.xS50 — ...
k > . •.
mst.atud samal '
lei' mahaarvat.a
[mine S2.370.00,
k (neto) ahjelu
IS672,— miinus
S 1,738.00.
laks ka tee täit- -
laotleda tagasi
Lid tulumaksu
Irana makstud.:
jutsioone.^
E. Soomet
i.mma '523.65-:.•
978 .s iuii\-
| \ aaslascie'. ia
lähtud ;vanii<c-
|S153.44-ie.' nii:- •
'. Uus igakuine
jiisjonisiimnva.
^garanteeritud.
•1^26.1.06. Per.-'
|ile annaks see
läksimaaise- ii-'
kuus'' 498 _ dui':a-abielupooiofe,
-.65- aastä^teL*
is ..vaiuisekind-
\\t' pensionäri1
ušelt S244.lMr
I. Trudeau
frlese. Kanada :
as ii Co lo radu
iedes sügaval
bhja-Ameerika
f-uist,' mis on
ka Kanadale.
inlt ühe miili'
:-au oli hani­las
peakorter,
ida ohvitserid
alud ja sisus-asutati
.sinna'
k-.ilastas ka iä-
Ii t i.
kui aluseta'
Inetu silke kah--
lelselt mõtleja
|'ia varanduse
|istava-.d igasu-.
a; puhas • piiri-l-
d õrna iõhke-
|asuda on iga-rain
mu. pintsli
liim kära ka ta-ä.
Ud.itOonurai.'-'
|ieiejateie: kae-kõne
väärt,
[hvatus mõne
iis avaks see--
tulevastele
ui rumalasti-iBiolüogia.
iili­ga
-rusude va­jele
eneste kui.
lemeid päeva­dega
oma eks-
Igade'.asemel,
tavad.
kupatus, maa-
-ks ka sellega -
uiu ja pare-iu
ei saa, kui
Imü.talud. Kül-
}ses ka sel lein
mk
>• * » » « » • • • • x.».»
•IIIIIIOIIIIIOlllllOIIBIIIllill|IIIIIIIIIIIIilllllilDII|l>IIIIIIIlllOliBllDlK'D
0
oma yydiiteosesf koi rännurdämätüsf.
dvast armust kodutalu vastu"
Detsembrikuus trükist ilmunud Salme Ekbaumi verivärsket ja ainealalt täiesti uudset teost „Ü!ii§tegevus
'6n. päike" sirvides tekib nagu iseendast küsimus, miks on autor samastanud ühistegevust päikesega ja millises­se
ilukirjanduse zhanrisse kuulub see teos. Tiitel ei anna vastust ka parima nuputamiskatse puhul. Ainuke
otsetee on pöörduda autori enda poole, keda lugejaskond tunneb siiani peamiselt vilunud ja lahtise sulega
romäanikirjanikuria ning mõnel määral luuletajana. Salme Ekbaum, kuigi parajasti ametis esimeste raamatute
ettetellijatele väljasaatmisega, maldab ometi varastadai hetke kiusaja jaoks. ::
~ Kodumaal tuntud kjrjamehi pn
straalias elanud; või elamas viis,
1 märkis Peeter Lindsaar oma ülevaa­tes
VäJis-Eesü Päeva puhul. •' :
Kapral Pensioni lugude autor Ee­rik
Laidsaar suri 1962. Avaldas stent-
3%eritult 2 näidendit,- käsikirjas ja
mängitud rohkem,. '.
Aksel Valgma suri 1966. Tal ilmus
.rpmaaft. ja'kaks lasteraamatut./
Agnes Vesilo elab Sydneys. Ta näi­dendid
on võistlusel auhindu saanud.
Neid pn mitmel maal mängitud. Raa­matuna
ilmunud aga pole.
Yri Naelapea elas kümmekond
aastat Austraalias, lahkus Kanadasse
ja suri Ühendriikides-. 1969. Avaldas
osaliselt näidendi ajakirjas.
Konstantin Tanre Sydneys avaldas
käesoleval aastal uurimisena Aust­raalia
fotokunsti ajaloost suure töö
inglise keeles. Kodumaal oli tal i l ­munud
miniatüüride kogu 1938.
Ilukirjanduse alal on märkida 6
nime: :
Aktiivseid mori
Kunstnik Gunnar Neeme Mel- |
bourne'is avaldas isekirjastajana |
stentsileeritult näidendi, mida Eesti |
Päevadel 1960. lavastati. Möödunud J
aastal ilmusid tal trükitult kaks luu- I
leraamatut, neist teine inglise keeles.; 1
Mõlemad ta enda illustratsioonide- I
ga. Eriti kaunis on ingliskeelne. •/•;.-
Inge Maido- Adelaide'is avaldas, ise­kirjastajana
stentsileeritult luuletus­kogu,/
.": :• •••• '•'•'••
Praost Einar Kivistel ilmus möö­dunud
aastal trükitult kogu vaimu­likke
luuletusi. Sydneys,
Muul alal: Leo Kaagjärvel ilmus
käesoleval aastal piibliuurimise alal
«Hingamispäev".
Akadeemiline Koondis koguteose
„Austraalia eestlased sõnas ja teos".
Aasta eest surma läbi lahkunud
Harri Ingelman oli viljakas tõlkija;
Orto kirjastusel ilmus temalt soome
keelest tõlgitult paarkümmend teost
ja sama arv- inglise keelest. :
Lisaks neile on eestlasest isa jä­reltulija
Viki Viidikas avaldanud
©OMAS KÜTTI
m
tn
„Kui- Artur Ekbaum nii välgusah- tippinud ümber, li^i 20 aastakäiku
vatusel jä ootamatult mu kõrvalt
ära kutsuti," ütleb ta siis kurbmotli-kult,
„lubasin enesele, et kirjutan ta
uuesti elavaks, vähemalt rändan läbi
ühiselt käidud teekonna, ühise taga­maa
Mulgimaa südames, ja panen
" kirja tema seitsmevennaiise pere­konnaloo,
samuti annan ülevaate te­ma
elutööst: Minu põhimõte ja elu­kogemus
on — mis ba teed, tee tiid-sasti,
ruttu! Aega on alati napilt ning.
kunagi ei. tea, palju seda veel järel
või kui heidelt seda antakse. Teose
liigitamine ei mängi õieti mulle ene­sele
mingit rolli..Seda võib nimeta-,
da 'mõninga vabadusega kas või do­kumentaalromaaniks,
nagu neid tä­napäeva
maailmakirjanduses leidub
' igas mõeldavas vormis. ,,Ühistege­vus
on päike" või. „Aastad Artur Ek-baumiga"
on mõeldud ühe suhteli­selt
ulatusliku elukäiguga inimese
Eluraamatuna. Lugeja märkab, et
, kasutan isegi oleviku vormi. Miks
: ühistegevust samastan päikesega,
sellele olen juba .kahele Ameerika
Häälele antud intervjuus andnud se­letuse.
Lugeja leiab selle raamatu
esimeselt leheküljel t, Omala j ai Artur
Ekbaumiga abielludes, sattusin n,ö.
ühistegevuse närvi tsentrumi. Kui te­malt'
mõnevõrra nipsakalt pärisin,
mis see ühistegevus õieti on, vastas
ta rabavalt: ühistegevus on päike."
Naersin selle üle. Nüüd tagant järe­le
pean; andma - talle õiguse. Ühiste­gevus
oli Artur Ekbaumi elus päike.
See oli tema kepp ja kilp:nii enese-teostüse
kui maai 1 rrtaparanduse osas
' -kuni- viimse: hingetõmbeni."- .
— Artur Ekbiaim kirjutas paijü
häid ja sisukaid artikleid ühistege­vusest
ja tõestas ühistegevuse
väärtust oma tegeliku' tööga, eriti
' ka Torontos. Kui ieie' teos ei ole
ilukirjanduslik vaid memuaarne,
kas jäi temalt teie valdusse nende
artiklite käsikirju või koguni mõ-nelaadne
mälestusteose käsikiri
ühes märkmetega ja on leidnud*
raamatus kasutamist?
„Artur- Ekbaumi sadadesse lehe-
. külgedesse -ulatuvaid' erialalisi kirju­tusi,
ei siia esä pea ma tarvilikukski
selles Eluraamatus ära tuua. Küll on
neist selles dr. prof. E. Järvesoo ja
V prof, K. Inno. 'sulest pädevaid üle­vaateid.
Mälestusteose enese kirju­tamiseks
puudus Artur. Ekbaum il
aeg, kuigi, tal oli see kavas. See jäi
/.ühispanga Uudisi" jne. Pealegi si­saldab
„Ühistegevus. on päike" vaga
palju, muud, minu osas peamiselt
muud. See on samavõrra Ilmatare
ja rännuraamat, raamat seitsmest
vennast ja kodutalust ning kandvast'
armust selle vastu".
— Milliseid kaante vahele peide­tud
saladusi sisaldab loominguli­ses
valdkonnas praegu teie sala-laegas
ja millaL võib loota sealt
pudenemist valguse l|ätte?
„Ühistegevus on päike" trükist il-mumise2;
a ei ole seekord: veel mure
murtud. Pidasin selle •toimetamist,
kirjastamist ja levitamist "algusest
peale enese asjaks.. See ei ole antud
oludes just julgustav ülesanne. See­pärast
on Värä rääkida muust, veel
vähem salalaekas! nii päevi näinud
sule juures. Võibolla kui ükskord
mahti saan; otsin üles romaanialge,
mille käest panin, kui katus mu pea­kohal
.kokku varises,, võibolla siluri
luuletuskogu käsikirja;
Me kõik oleme rikkamad.kui seda
arvame ja ometi nii vaesed, et teine­kord
pillavas peolauaski. ja. küünla*
säras Jvipume külmetama ja otsima
mälestus te tares f sooja", lõpetab Sal­me
Ekbaum, et jätkata jõulurõõmu
saatmist lugejaile. oma värske ja
oodatud; teose näol.
'Johannes;. Kaup
Olen avaldanud • isekirjastajana 31 inglisekeelse raamatu Brisbane'ist
• • 0
raamatut Austraalias. Esimesena
„Vana hobune", mis oli esimeseks
eestikeelseks algupärandiks. Teised
ilmunud Rootsis) viimasena eelmisel
kuul „Värska" - mu 11-nda raamatu­na.
Juufi Kotkas suri möödunud aas­tal
Adelaide'is. Oli kolmandat põlve
Venemaa eestlane Siberist. Avaldas
isekirjastajana lasteraamatu ja 7
luuletuskogu, kokku 8 raamatut trü­kitult.
•;••['':: • -
•Leonid Trett Adelaide'is avaldas
isekirjastajana stentsileeritult 2 näi
dendit, neist; teine eesti keeles ja ing­lise
keeles (Torm Kadriorus)..;-'v
Lätlanna Emma Ozolina on tõlki­nud
eesti keelest läti keelde ja läti
keelest eesti keelde valikkogu Aust­raalias
elavate läti autoreist.: Kuid
Orto tegevuse lakkamisega on käsi­kiri
siiamaani kirjastajat asjatult
oodanud.
'Lutsu populaarsete Tootsi-lugude
Raja Teele prototüüp asus abikaasa
| Toomas Kütti õpib inseneritea-ä
1 dust Toronto Ülikoolis, on hoo- =
= remskautmaster Lembitu male- i
I vas, kauaaegne instruktor Rahva-1
! tantsu Rühm Kunglas ja praegu |
1 selle abiesimees. Akadeemiliselt 1
I kuulub korp! Viröniašse, olles sel-1
| le seriba käesoleval aastal. Ta ku-J
I lutab tegelemiseks eesti noorte- J
|ga vähemalt ühe õhtu nädalas. 1
| Kokkupuude teiste eesti noor-1
| tega algas täienduskoolis ja Lem-1
ibitu malevas. Aastate kestel tal
5 kasvas koos teiste poistega hün-l
I dipojast vanemskaudikka ja prae-1
;gu on ta vendurite rühma juhiks, |
1 kuhu kuuluvad 14—17 aastased!
|poisid. Paljud sõbrad läksid koosi
temaga., rahvatantsu ., õppima
ja pojaga 1928. Austraaliasse ja suri | K u n Toomas t sai seal üksi
Queenslandis Cairnsi Lahedal augus- ~
tis 1975.
Populaarse följetonisti Jalaka-Vis­ke
li Puusliku Jevrosiine prototüüp
Helmi- Jalak suri kahe aasta eest
Sydneys." ••;,; („Meie Kodu")'
15. jaanuaril: kell' 6 p.l. avatakse
Torontos. E K K korraldusel St. Law-rence
;'-Center'LTown Hall'is Mai Qn-no
kunstinäitus, milline jääb avatuks
kuni veebruarikuu alguseni,.
Mai önno. on üks riöoremapõlve
kunstnikke, sündinud Eestis, kuid
juba lapsena sealt lahkunud. Viima­sel
ajal elanud ja töötanud Mehhi­kos,
kuhu teda tema elukäik'.oh vii­nud.
. -
Kunstnik algas oma kimstiõpipsu-lega
London, Ont.H.B.' Beal TechiiV
eal: and Gömmercial High SehoolHs,
mille lõpetas 1957- aasta kevadel, sala­des
eduka koolilõpetamise[ tasuks
Indiana . ülikooli publikatsioonide Kurs, imelikul kombel ka Livs olid
seerias (Vol. 128) ilmus „Liivimaa juba kroonikas ja algusest peale lät-üheaastase
stipendiumi Mehhiko
Publiku ette
kunstikooli „Instiiut*.)' ÄHende es-,
j cuela de! arte Sau Miguel. de Allende,
Gto., Mexico." Viimane kunstikool
andis kunstnikule veel kahe! aastal
edasiõppimise stipendiume.
Kunstnik on esinenud, terve rea
.näitustega nii üksik isikuna, kui ka
koos teiste kunstnikega nii Mehhikos
riimikroonika" ingliskeelses tõlkes
"„The Livonian rhymed chronicle".
Tõlkijad on J. G./Smith & W;' L.'Ur-ban.
'>'..'•'•'•
Tõlkele eelneb 27 lk. pikime sisse­juhatus,
milles, ka koheselt avaldub
tõlkijate 'hoiak sündmuste interpre­teerimises.
See on otsustavalt oluli­ne,
kuna Ordu ametlik ^Riimikrooni­ka"
puudutab Eesti ja: selle lõuna­poolsete,
müüd juba kadunud hõimu­de
ajalugu kuni a. 1290 ja on ainus
algallikas 1267—90' a. perioodi osas,
väija-arvatud : Preussisches Urkun-denbuch
ja Petri de Dusburg „Chro­ni
con Priissiae", mida tõlkijad ilm­sel
t ei tunne. Nende allikate loetelus
on peale möödunud sajandi tendents­like
balti autorite',- Riia baltlane.Ben-ninghoven
ja massiliselt.lätlasi, ala­tes
muistse merevaigu kaubanduse
| rahvatantsu õpetajaid. Alates |
| möödunud kevadest on ta Kung-1
| la abiesimees, pühendades oma 'i
1 aja. ürituste kavandamisele ja»
I igakülgsele ettevalmistamisele. 2
= See on küllaltki ulatuslik töö,"
Isest, Kunglä töötab väga tiheda |
§ kavaga. I
| Alates 1964 a., mil Toomast sai ?
I skaudipoiss, on ta võtnud osa pai-1
| judest skaudilaagritest Kotkajär-1
i vel ja ülemaailmsetest suurlaagri- ^
| test Ühendriiges (Koguja I ) , Sak- °
| samaal (Ühendaja) ja Rootsis ^
| (Metsakodu). Peale selle võttis ta^-
? osa ülemaailmse skautluse 'suur- "
^laagrist Norras 1975,
1 Täiendus- ja täienduskeskkool I
= õpetavad küllalt põhjalikult eesti ^
= keelt, et end vabalt väljendada la-°/
| välises kõneluses. Teatud oskus- ü
| sõnu paratamatult tuleb kasutada *j
= kohaliku keele alusel niikaua kui °
| eestikeelseid vastseid pole loodud ä
I ja populaarseks kujundatud. 1
Üliõpilaskonna i kohta Toronto
lased! •:••:[• -...,'''"
Vastavalt 13. sajandi kroonikailc
ja ürikuile ristisõjas maha tapetud
Memeli piirkonna ja Samlandi alg-elanike^
Samen, pealikute ja muud
isikunimed kõlasid: Maydele, .Monte,
Linko, Sikko, Goduke, Pyopse, Wir-tel,
Pommala, Hahike, Äntike, Meri­ke,
Lolike, Natike Mete, Kodele, Kan­ge,
Kelle, Wennike, Walgune, Pakoke,
tule, Koite, Sandike, Sirpo, Tuline,
Vaike, Vappele, Warpeje, Lem
— nende maalinnade ja kohanimed
olid; Turun, Kaualeuo, Myieseuo.,
Honeda, Vallevona, Lem mel tn, Sar-devic,
Rummove, Lipa, Cirume, We-lowe,
. Mäldenekaym, Meltekayme,
Guntenkaym, Äs.sakaym, Raudune;
Asseken, Tolken, Rand-avos, Karven,
Carwomcholnike, Alowe, ' Woyvve,
Wore, Paistwastiken jne. (Aestii, 11.5
—130). Kui sellise tõendusmaterjali
astub . 6 aastane,
blond; sinisilmaline, „Tillu Tiiu" sa­ra
animel:ses kaardisar ias..Ti 11 u Tiiu
on tüüpiline eesti tüdruk, kes elab
Torontos oma vanemate, õe-vennäga
ia koeraga.: Ta veedab suved eesti
laste suvekodus. Ta. parimaks sõb­raks'
on ta-7 aastane onupoeg. Mikk,
kellega koos askeldavad -Jõekääru
suvekodudes. .
Läti .omaks kuulutanud. Spekkeya
j,t. Suur-Lätj propagandistidega. Ees- puhul, mõni tuleb .väitma,: et need
kui ka USA's*ja tänavu ka Kanadas, jti autoreist on mainitud: vaid E. Uus-' on- läti- ja; leedukeelsed,. siis ei jää ju
Mehhikos on kimstniku;töid ka au-? talu Londonis, ilmunud lühiajalugu/ muud järeldust, küi et eestlased/
hinnatud. Tema tööd öa esindatud \
ii ii Mehhikos 'kui • ka USA. ja Kan a da
erakösudes.
Mai .önno tööd on peamiselt lob-duse
s.o. taimede ja putukate abs-traktsioonid
(mõtendused)"esindatud
pastellis, graafikas ja õlis. Kunstni­ku
tööd ilmutavad siliTiaDaistvat vii-mis
ei anna selles osas vähematki soomlased on ka läti algupära!:
Id.
nitud selekteerima temast järele
jäänud peagu loendamatut ühistege-likku
kirjavara." ! s ..-•'.;
— Kas tuleb teose sünni üheks tõu­kejõuks
lugeda osaliseltki põlist
tõde, et naine tavalisti abielu kes­tel
läheneb mehe kutsele ja kutse­huvidele
rohkem kui mees naise
omadele?
•".'• „Vist on üldine meeste arusaam, et
naised soovivad neilt õppida, mille­ga
ka oma eelmises teoses „Vang kes
põgenes" kokku põrkan. Jagan seda
vaikse muigega. Küll pean huvi ja
õppehimu millise tahes elukutse vas­tu
'. iüä arenernisviõimelise inimese
esimeseks tunnuseks1. Artur' Ekbaum
ei kaotanud seda surmani".
—-Tavalisti saab kirjandusliku
teose sünni üheks peamiseks ajen­diks
mõni päälispinnalt vaadatuna
üsna väike pisisündmus, mälestus-vari,
elamus või meeleolupuhand.
Teie puhul ,— i mis sundis Teid
pöörduma nii ^õrvaleasetamatu
käsuna iselle rohuteadlasele võrd­lemisi
Võõra ja paijunõüdva teema
juurde, kui see ei olnud juba am­mu
idanemas?
• ,,Olles mõlemad suleinimesed, oli
teatav kooslöo loomulik. Mina lõin
tema artikleid masinal ümber ja olin
tihti „tige kriitik", tema — alati lah-.
kelti.— tegi minu töödest Xeroxil
äratõmbejd. Ühistegevus pole mulle
kasvueast saadik mingi võõras maa­ilm.
Olen silmili selle sees elanud
valdava osa oma elust, osa võtnud
.kümnetest iihistegelikest kongressi­dest
Ameerikas, Soomes, Skandinaa­vias,
Shveitsis, kuulanud ja lugenud
.selle ala 'tip.pteadlas.te ettekandeid,
Mõlemail on.ka vanavanemad, kes
minu ülesandeks/kusjuures; kasutan Napsi tihti külastavad, ja lastelejuh-siin
ja -'saal tema autentseid ridu. Ju- U l b mõndagi toredat ja huvitavat,
ba eluaseme vahetuse tõttu Olin sun-]"• S a r ' a autoriks on/ Elva Xelziris,:
hoor üliõpilane Mac Master ülikoo­list
Hamiltonis. >
Elva on tuntud Jõekääru kasvan­dik
alates õige noorest east ja ületa­des
kasvandiku vanusepiiri, on ta vii­mased
3 . suve töötanud Jõekäärul
,,köögi üküna".
Ta ütleb et : paljud la jponistus-ideedest
kujunesid suveti Jõekäärul,
kus aastate; väi tel nägi huvitavaid
inimesi ja muidugi paljuid. toredaid
Eesti lapsi. Oli huvitav jälgida lapsi
oma keskis, kasvatajatega, vanema­tega,
ja on ka huvitav kuidas nad
suhtusid rahvusvaheliselt.
„Ti!lu Tiiu" .seeriaga loodab Elva.
ühendada oma kunsti. huvi; koos hu­viga
oma rahva ja selle kommete,
tavade vastu.
„Tillu Tiiu"sümboliseeriks noort
Eesti Kanada generatsiooni ja üht­lasi
tutvustaks ühte vaatevinklit
m i l m e ku 11 uu riiises Kan ada m il j öös,
samaaegselt aga eestlaste vaateid,
kultuuri, keelt ja meelt propageeri­des.
-'
• Elvale on joonistamine alati olnud
lemmik ajaviiteks ja kuna ta on huu­morimeelne
tüdruk, on karikatuurne,
stiil tema. lemmik väljendusviis, mi­da
näete, ka kaartidelt., • -'
Kuid ka pliiatsi joonised ja^"teksti-mine
on ta spetsialiteet. Praegu OP
•valmis üle 30ne „Tillu Tiiu" motiivi­dega,
kaarti, milledest vaid esimesed;
3 äsja trükist ilmunud.
informatsiooni ja' pastor A. Võõbuse
peamiselt kiriklikke küsimusi eduta­vad
ajalood. Puudub isegi neis.küsi­musis
kaalukam, ekspert P. Johan-
,sen. Sellpl taustal pole siis ka imes­tada,
et . t õ l k e seletuste kohaselt
muistsed kuralas.ed olid läti hõim ja
muud Meme.li piirkonna .ja Samlan-mistlust
üksikasjades, kui ka suure- ,{]. a j g e i a n i k ü d olla. olnud muistsed
parast värvide tundmist ning . k a s i t - 1 : , ä t ^ d l i k a d u n u d ir öimud!; Nende
l u s L . .. hulgas ka Taotluse aestiid, hilisema
1977 aasta alul London, Ont., toi-1 nimedega estas, semi, semu, samen.
munud näituse puhul kirjeldab L o n - j S i n ü ^ hoiak ajaloo interpretatsioo-don
Free Press'i kunstikriitik Judyjnis avaldub olsekohaselt, kuigi tõlki-
Malorie Mai Önhö: . kunstinäituseltpd^ kinnitavad, et kasutavad krooni-saadud-
muljeid järgmiselt: . :.!k a .algupäraseid : nimesi (lk, 25).
Kroonika algupärased nimed pn eest-
Kui paistab, et publikul on huvi
,,TiIlu Tiiu" vastu, lubab noor autor
kiirendada •proüuktsiooni.
(Kaardid on müügil „Meie Elu"
talituses)
/Kunstnik vallutab taimede maa il­ma,
elu.
Hommik avab ja' õhtu sulgeb vär­vi,
valguse js. vormi Mai Onno lille­des.
Tema joonised ja pastellid aima­vad
kevadet liblikatega, mesilinde ja
õite karikaid kastetud päikesevalgus-se.
Kunstnik kirjeldab päeva lille
elus, jälgides valguse ja varju män­gu.
Ta ei näe mitte ainult valguse
füüsilist kulgemist oma taimedel,
vaid valguse mõju olemuse muutu­mises
ja suhtumuses: Temaabstrak-setes
pastellides, õis avaneb- joo­vastunult,
et vastu võtta keskpäeva
päikese kiiri, mille soojad värvid
kümblevad meeleliselt..
Onno värvide käsitlus on vibreeriv
ja vaimustav, ent alati kontrollitud.
Mai Onno kunstinäitus pälvib Ka­nada
eestlaskonna .tähelpanu.
,;' /LrKahro
laste..osas jEišten, siis Liven, Kuren
ja Samlandi algelanike osas Samen..
Tõlkes aga kasutatakse Estonians,
lätikeelsed Livs, Kurs, Letts, Samai-ten
ja kohati isegi Latvians, milline
nimi tuli käibele alles 1918, a.Latvia
riigi loomisega! Eesmärk on ilmne:
latta lugejaisse petlikku muljet, et
Kõikideks kindlustusteks
• i i
1482 Bathurst St.0
;
: Toronto, •• MSP/fflii-vV
Tel.: 653-7815 ja 653-7816
@ (J © Q © 9 9 o 0 ö O 0 9 OO 0 0 0 OO 0 9 O O
Pianist ARVI. SINKA
Tõlkijate ilmselt väljaspool! 'hää­lestatud
hoiak avaldub 'ka muudel
juhustel. Riimikroonika kirjeldab
(523—82) meie. ajaloos senini vähe­tuntud
Väinajõe lahingut a. 1198, kus
eesti maleva purustas, piiskop Bertol­di
väe ja viimane tapeti..Tõlkijad-ori
lisanud ääremärkuse: „See on eksi­tus".
Et alles a.: 1205 kohale ilmunud
Liivimaa Henrik seda sündmust kir­jeldab
moonutatult ja ristitud liiv­lastele
suupärasemalt, see ei muuda
Ordu-kroonika asjalikke.fakte vähe­malgi
määral. Liivikroonika näitab,
et Ordu on omaks võtnud ka rea
teisi suuremaid kaotatud lahinguid.
On aga mainimata jätnud rea pise­maid
kokkupõrkeid (ka Ümera jõe
lahingu), mis Liivimaa Henri ku tä­helepanu
on paelunud. Henrik ei rää­gi
ka sellest, või pida,s. tarvilikuks
vaikida, et a, 1212 eestlased tapsid
ühepäeva kestel hästi organiseeritud
vastulöögiga Viljandis, Tartus ja: Ote­pääl
kõik ordumehed, väljaarvatud
üks, keda eestlased Emma ja Vile-mas
peitsid ja -toitsid (RK. 759—803).
Nende, puuduvate andmetega tuleb
Eesti ajalugu täiendada.
. Ka tõlkijatej informatsioon: Linda-nise
(Tallinna); vallutamise osas Taa­ni
kuninga; poolt on väär. Tallinna
ümbruse kihelkonnad ja Virumaa
lasksid ' end "vabatahtlikult ristida.
Vastulöögi' tegi .väid Lõuna-Harju-maa
kihelkondade maleva. Võõrastav
on ka' eessõnas ristisõja põhjenda­mine.
Pärispõhjus oli eestlaste-kura-lašte
viikingi tegevus .Baltimerel, mis
raskelt ohustas Hansa kaubandust
Nogardiaga. Praeguses okup. Eestis
oaeestlaste viikirigi-sõdade mainimi-negi
keelatud! Alavääristamise ten­dentsi
nähtub ka tõlke sõnade vali­kus.
Eestlaste, kohta.tarvitatakse sõ­nu
„tribes" ja „natiyes" selleasemei,
et; kasutada sõnu, „nation/ folk,
annab kon^erdi pühapäeval, 15. jaa
nuaEil: St. Lawrence Centre Town
Häiris, kuna viiuldaja Hans Bauer
pidi käevigasiuse tõttu ära jääma
| ei ole enam nii kokkuhoidev kui |
= mõned aastad tagasi ega avalda J
Ierilist aktiivsust. Tegevuse aktiiv-J.
5 sus on kandunud akadeemilistes-^
=;se organisatsioonidesse, kiia erili-1
l ne rõhk asub rahvuslikul kasva- ^
~i tusel. Üksikud üliõpilased võtavad |
1 aktiivselt jä! küllaltki silmapalst- =
5 vait osa mitmete klubide tegevu- ™
e sest ülikoolis, nagu laskespordi, *
I võimlemise, ujumise, võrkpalli"
| klubi. Balti rahvaste üliõpilastel f
f ei ole ühist keskust Toronto Üji-i
| koolis. > v ^
| Eesti noored Toomas jaotab ka- T
i heks '— aktiivsed ja passiivsed.»:
| Aktiivseid noori võib näha kõik- i
l j ai ,passiivseid tuleb otsida, kui-1
? gi neid on arvult mitu korda roh-1
- kem. Kuidas neid kaasa tõmma-f
l ta ja hoida kadumisest asukoha- =
? maa rahvasse on raske ülesanne. =
|Seda tuleks püüda teha organisat- ^
Jsioonide (piirides huvitava, kasult-=
° ku ja teadmisi rikastava tegevuse ^
f. korraldamisega, nii nagu see toi-1
| mub akadeemilistes organisatsi: J
= oonides. Oluline eesmärk peaks |
| olema arendada sõprust eesti' a.
| noorte seas nende ühisürituste |
l kaudu, i •" •'••!• . "
I Segaabielusid Toomas loeb mu- *
ta m
| rettekitavaks nähteks eesti ühis- ž
| konnas, sest nende kaudu paljud ™
I noored irduvad eesti ühiskonnast. ™
| Vastupidised nähted, kus teisest 2
| rahvusest abielupool õpib ära |
"keele ja liitub eesti ühiskonnaga?
| on väga haruldased. »
õ Rahviisliku noorena Toomas ^
i loeb eesti ajalehti ja raamatuid, |
I millistest on suur kogu tema va-»
š nematel. Ta arvab, et peaksime l
= olema õnnelikud, et eesti ühis-1
I kond niigi tugevana *on püsinud™
| väljaspool kodumaad, teiste rah-1
| vaste seas ja ei kähjatse, et ta nii |
| palju oma vabast ajast kulutab §
| tegelemiseks eesti noortega. Võib-1
I olla, et eesti ühiskond väheneb =
l tulevikus, kuid . teatud tuumik 1
i jääb püsima ja selle nimel tuleb |
| töötada väsimatult edasi. I
m • zz .
~~ H
a ~
aa
llM"ai!D:i8l!B!!3 iDliOiOliailD^NDI^liailBIfrJIIIIlll-illll]!!,!! l j
liivlastel/, samide- j.t. .olid ;samiui
omad' Mfex'idu ja Mdiix'idu ja kirjuta­sid
nende •tiitlitega alla isegi rahvus- '
vahelisi .leppeid. On kah ju, et ühe
Eesti ajaloole olulisest kroonika.st on
people". ,Native" on inglise keeles tehtud tõlke-popurrii ja see /raama-' •
alaväärtustava maiguga mõiste, mis .tukogudes oh meile enam miinuseks
kasutusel'V'.; peamiselt alaarenenud küi plussiks, eriti on aga piinlik, et
värviliste: ja mitte-eurooplaste osas,; osa selle väljaandmise kuludest' on.
Kui tõlkijad oleks, võtnud vaevaks kandnud Õpetatud Eesti Selts New
Kavas- on Haydeni, Barberi, Tubina' lugeda Saxo Grammaticust, nad tead- Yorgis, nagu'teose eessõna ütleb. '
ja ;-Chopini heliloomingut. ; ; l nuks siis, et eestlastel, kuralastel,A ' >'•'./' Edgar V. Saks