Meie Elu = Our life, May 28, 1987

              ,M€io siis" sir.
del
briteks on
aus, Mare
^on, Heino
00 ja JutaT
Ee8tiJ^4
informat-
(606)434-
85"Nel8on
,5l4C5.r
30.' juunil
uert liiaest-usel
süda-kontsert-
'biase, Tu-gut.
Solis-pp-
Karike
rüritusega
1 muusika-elanikele,
dmus siin
aonühen-võetakse'
etusi kulu-edavalda-võtab
vas-evonshire
. V6H 2E7
erett Cres-
N4/Tšekk
i Kultuuri
le, millega
lumaksust
lira toodud
[innaalan-
Canadian
nimetades
nian West
neranniku
on 10 aas-ü
kõikidel
ivepunKus
- pidutse-uda
ja lõp-st
nautida,
as.
oonilisibiin-psõna
lau-skõikiosa-ktus
lõppes
VJ.
test
on LäänO"
i^alltde JQ
is küsisim©
mes saalis. ,
ai mahutab
ngib tuntud
ine orkester
aeestipöra-
.milline on
li-ja baari-llisaal,
kus
id palasid
ahutab 400
'i^öjel kolmas
ismelistele.
100. „Kuld-iletitest
on
imbes säja-on
müüdud
ite peole on
Id ja peod
tiesmaklassi-id,\
et taritsu-erilüklmait-uslikus
Van-utamiseks
ja
areonkaks,
takse lisaks
Msabasid".
imekauni
sõit toimub
neb võrratu
e ja merele,
st ei ole. Pr.
ma ärist on
ohiakonte^
heumis" 30.
arineDrive,
2-3713.
erimina pu-päräst
eest-i
osas ei ol@
aping sõlmi-lepingut.
• .V.I.
NELJAPÄEVAL, 213. MAIL -/^UESDAY, MAY 28
Ivkonda ühisel kunstinäitusel
ustena pealkirjästa- seadused kutseid ja vastavate õp- maatse kooli juhtimisele, mis
tult leiame sageli mitmesuguseid peasutiste diplomeid. Olgu siis neti otsinguid oleksid kergenda-
DÜtusi, milledel kujutava kunsti- edasi ..Kunstinäitus" ja eelolev nud ja avardanud. Vajaliku teenie-nsSistagasaingit
ühendust ega ühist viibe peab omama karakterit, ene- tusena suunas ta end tellimuslike
pole< Ka käimssolev Norhern Dist- sepiiramist ja ennekõike üldise
Üleskutse
isuteadlastele Ja
rict raamatukogus (Yonge St. ja 1
blokk põhjapool Eglinton Ave. W.,
^0 Opchard View Blvd.). „Kolme
generatsiooni kunstinäitus" ei õi­gustaks
täiel määral seda nimetust,
kuna osa esinejaist pole kunstni­kud
(kujul kunsti mõistes) ega ka
pidevalt harrastajad. Aga nii see on
ja 9"n maal ainuvalitsevaks termi-unenud
väga mitmelaadi-näituste
puhul, mille meiegi
võtnud. Nii meil kui
Eesti Teadusliku Instituudi tööka- Euroopas reguleerisid vastavad
vas on koostada usuteadlaste ja teiste
autorite usuteadusliku, resp. usulise
sisuga tööde bibliograafia, mis koon­daks
kõikide kirikute (kaasa arvatud
apostlik-õigeusu, rooma katoliku ja
vabakirikute) esindajate töid, mis pa­guluses
on trükis ilmunud ajavahe­mikus
1044 kuni käesoleva ajani ees­ti
teadlaste ja autorite poolt. Selle
ülesande on endale võtnud peapiis­kop
Konrad Veem.
arusaama „alla neelamist" ja suu­rel
määral loobumist oma isikli­kust
majanduslikust tulust.
Tulles „Kolme generatsiooni"
juurde, on selle tuumaks ja algra-kuks
„kunsti vanaemaks" üldtun­tud
Benita Vomm, kutseline, diplo­miga
kunstnik meie „Pallasest".
Diplom on küll vaid üldharidusli­kes
koolides joonistusõpetaja tege­vuse
piirides, kuid Benita on üks
väheseid neist, kes hiljem on esi­nenud
loovkunstnike ridades
iKunstihoone näitustel ja paguluses
loovkunst kujunenudki tema alaks.
portreedele ja karikatu^ridele, mis
fantaasiarikkad ja psüholoogilised
ja sellistena sellealase loomingus­se
jäävad püsiväärtustena. Muidu­gi
loominguline vabadus on selle
arvel kannatanud. Üheks sädele*.
vaks kujuks on ta siiski ja ka näitu­sel
on ta seda.
Sama teise põlvkonda kuuluv
Mai omab üht osa venna Antsu oma­dusist
Mai oma isikukirjelduses
märgib kunsti juurde tõsisemalt
siirdumist 1960. aastate paiku, esi­nenud
küll ka näitustel, kuid edu
on märgatavalt kasinalt tulev. Puu­du
on vajalik algpõhi. Tahet ja jul-
Kõne all oleval näituselgi võime gust on, kuid tegelik rakendusos-iiiiiliiiiii
eraldada B.V. töid, mille taga tun­netame
kooli tähtsust ja omailme-list
loomingu palet Kahju vaid, et
pikaajaline haigus ei paku uue­maid
töid.
Teise põlvkonna moodustavad
LUGANO(ME)-Äsjalõppenud Poeg Ants ja tütar Mai. Esimene
^a^ZduL^ri^s, kus autorid ja 'fj^f^'' PEN-iSO. kongres- emaga pagulaseks saades juba ai,
nende tööd on hajutatud üle kogu ^ilf'idasid vasakpoolsed
vaba maailma, on selle ülesande ra- ^i^it Lõuna-Koread, ^
huldav läbiviimine võimalik üksnes dab järgmise kongressi. See riivas
autorite endi kaasabil.
Käesolevaga pöördume kõikide
usuteadlaste ja autorite poole palve­ga
saata oma usuteadusliku ja usulise
sisuga tööde täielik nimestik alates
1944 kuni käesoleva ajani peapiis­kop
Konrad Veemile. Arvesse tule­vad
nii teaduslikud kui ka populaar­teaduslikud
tööd ja ajakirjades aval­datud
artiklid, kuid mitte ajalehte­des
ilmunud kirjutused. Kaasa ön
arvatud ka retsent8ioonid, nekroloo- suv.tusl.nnas, LuganoB
ja muud sarnast, kuid need tule- '^r»T i'*. ^"7? ka dal. Eesti
^ PEN-klubi delegatsioonis olid koos
abikaasadega kirjanik Ilmar Kül­ve!
Washingtonist, Mardi Valge­mäe
New Yorgist ja Arved Viirlaid
Torontost Rootsi delegatsiooni
liikmena oli kohal Peeter Puide.
esinesid referaatidega
kaudselt ka meid ja tikkus kõiguta­ma
rahvusvahelise autorite sõprus-organisatsiooni
põhialuseid. Rün­nak
tõrjuti küli tagasi ja järgmine
kokkutulek jäi Souli, kuid lõhku­mise
ja ülevõtmise protsess pole
vist mitte elimineeritud.
)uubelikonverents toimus Sh-veitsi
itaalia ja retoromania kesku­sele
entrodella Svizzera italiana e
Retoromanica korraldusel Lõuna-kooli
seljataha jätnud ja selle kõr­val
oma isal, kes oli tuntud skulptor
(jäi kodumaa haardesse), teoreeti­lisi
teadmisi kui ka praktilist oskust
saanud skulptuuri alalt, mida ta
peamiselt küll omal jõul ja abil vime edu, Indrek!
kus ei tee kaasa. Ta tunnetab seda
ka ise ning piirdub peamiselt orna­mentikaga
ja geomeetriliste vor­midega,
mille katab nüansita värvi°
pindadega.
Kolmanda põlvkonnana esine»
vad Mai siin sündinud pojad )aaG^
(insener) Indrek (teoloogia üliõpi­lane).
Esimene huvitavate fotomo-tiividega,
milledes kajastub profes­sionaalsus.
Indrek esineb esimest
korda näitusel. Ta on enamat kui
vähest mõni teine debüteerija. Soo-arendanud.
Ants on talent Tema ergas vaim
ja huvid teevad teda nähtavaks nii
väga paljudel meie kultuuri ja
kunstide valdkonnas, millele ta
oma tõsi-rahvusliku mina pühen­dab.
Oma ülevalpidamise mured ja
omaste eest hoolitsemine pole
lasknud teda end allutada süste-
Uldiselt näitus pakkus küllaltki
huvi selle grupi esinejate töödega
varem juba tuttav olles (58 ekspo­naadi
hulgas oli mitmeid endistel
näitustel nähtud) aga ka teistele,
rohketele külastajatele, mis küla­lisraamatus
nii mitmegi poolt teh°
R. ANTIK
A.V.
vad tuua eraldi muude tööde lõpus.
Tööd tulevad esitada kronoloogilises
järjekorras.
Märkida tuleb autori täielik nimi
(kaasautorite puhul ka nende nimed),
töö tiitel, väljaandja (kirjastaja), i l -
, , . , mumiskoht ja-aasta ning lehekülge- _ . ™ . , . -.r i
Kabaree II" eeskavalises osas esinesid Kaley-EstieEfi© võimlejad. arv. Kirjutuste puhul koguteostes ^w^de ja Mards Valgemäe.
"-korraldajad Ülo Isberg, Toomas Trei, Silvia Trei ja Priit Aruvald. — koguteose autorid) ja tiitel, välja-
^ Foto — E. Ilves andja, ilmumiskoht ja -aasta ning
[ \ lehekülgede ulatus (näit 26-35). Ar­tiklite
puhul ajakirjades—ajakiri,
aastakäik ja aasta ning lehekülgede
ulatus.
Kui töö või artikkel ei ole ilmunud
!' , ^ . ; • . • inglise, saksa või prantsuse keeles,
EKN-i noorte ja jalgpaüildulbi terbloom, ja Aleksandra McLaughlin y^g^ soovitav võimaluse korral
esinesid võimlemisettekannetega. niärkida tiitli järele sulgudes selle
Selle järele okupeeriti dzhässigru- ingliskeelne tõlge, välja arvatud ret-
. kavaga muusikaõhtu „Kabaree If/ pi poolt (M. Vahtra, Andres Aruvald, gentsioonid ja nekroloogid,
külalisi arvult 300.ümber, peami- Peeter KopviUem ja Tiit Koplimägi) ^ööde nimestikud palume saata
kohad lavalolevate muusika — inst-
„Savona Satans" ühisüritusena toi­mus
Läti Majas 22. mail segaees-noorema
generatsiooni
jad aga võis märgata ka mõningaid rumentide taga ja lavale astus Roosi
„Qeeniore". v , Lindau. Roosi on.eestlaskonna „ka­dunud
tütar", kes pärast mõne aasta
„Hard rock" (kõvakivi muusika) Ameerikas veetmist pöö^us tagasi
mida peamiselt esitati, apelleerib ehk kodulinna.'
meeldivamalt nooremale kõrvale — Roosi esitas dzhässorkestri saatel
vanad kuulajad on läbiimbunud tra- „Üks majakene põllu sees", rahva-ditsioonilise
pehme-magusa helil laulu,,Kuldne õhtu päike"— dshäs-kombinatsioonidega,
mis ei raputa si rütmis ja Kopvillem'i komposit-keha
ega vaimu üleliigselt. Teadusta- siooni „Morning makes sense when
jana toimis Priit Aruvald. EKNi-iesi- you are near" ning ühe pala popu-mees
Laas Leivat tervitas peo alguses laarsest muusikalist „Evita".
külalisi ja tänas, kõiki, kes etteval- Roosi Lindau kutsel ilmusid lavale
mistusel ei olnud kitsid oma energia- ta vennad-õed ja kaheksa Lindaud
panusega. / varjasid saateorkestri: Roosi, Reet,
Urmas ja Kaarin Kärner esitasid I Linda, Julia, Ellen, Juhan, Paul ja
neli laulu (Kaarin kalverisaatjana): Peet. Nad esinesid orkestri saatel
Unustuse jõel" „Pese mind saunas" kahe lauluga, ühe tiitel jäi meelde:
(Urmas oli selleks lauluks end riieta- „Birdland", selle helidest ei pääscr
jfmd saunas olijana hommikumantlis, nud ükski saali nurk.
viha, „matshalka" ja lastevanni Kõik ettekanded teenisid väärika
mängupardiga), „Rio Grand" ja veel aplausi.
mingi ingliskeelne laul. ' Pärast kava algas tants vaiksemate
Kalev Estienne võimlejad Heli vanemate
Oder, Tamara Tambre, Särina Wes-võimalikultpea,
hiljemalt 30. juuniks
k.a, peapiiskop Konrad Veemile aad­ressil:
Box 45 074, S-104 30, Stock­holm
45, Sweden.
Ette tänades väärtusliku kaasabi
eest
PROF. TEODOR KÜNNAPAS
ETI JUHATAJA
iCOLM VAIKEST SIGA^
S2 Ihk. Hind $7.00
I ka88®tt „KOIJ^ VÄIKEST 8IQÄ", Eo®tud] - Mm Mabff.
Arvi Moo
^,ICOER JA NUKK BB
i ja hyiiDorõsko vana@ külajutu vaimus.
Bornard Kangm
HÄIT8MEMEHI JA PÄRLI
PÜÜDJAID 11"
JV
Ee@ü Kultuurfondi juhatus otsus- dab isiklike mälestuste kõrval avara
tas määrata kultuuriauhinna 1986. ülevaate lähima ajaloo sündmustest
aasta eest kirjanik Ain Kalmusele Eesti elu taustal. Tetraloogia ainu-ja
helilooja Taavo Virkhausile. laadsust eesti memuaarikirjanduses
aitab välja tõsta asjaolu, et autor
Vastava esildise tegi Eesti Kui- tänu oma ülikooliõpinguileon tund-tuurfon^
i Kultuuriauhinna Züfii ;nud Ameerikat ja siinset elu mitte
järgmises koosseisus: helikunstnik sinult pärastsõja aastail, vaid ka ra.
Juta Kurman (Eesti Helikunsti Kes- huajal enne sõda. See on laiendanud
kus) dr. Viktor Kõressaar (Eesti Tea- ta nägemispiiri ja võimaldanud tal
dushk Ühing), Kadi Tekkel (kirjan- mõista sügavamalt kõike sündinut
dus ja teater), Karl Pehme (kujutav sel pikal ajavahemikul,
kunst) ning ex officio Kultuurfondi
esimees Villi Kangro. Žürii'põhjen- xAAVO VIRKHAUS
oma otsust järgmiselt:
kui romaanikirjaniku ainevald on
avar ja mitmepalgeline. Ranna ja me-remotiivid
on ootusepärased tema
kuulub meie keskmise põlve l^eliloo-jate
ja helikunstnike hulka. Ta on
sündinud Eestis, ent oma muusikali­se
kõrghariduse on ta saanud Amee­rikas.
Oma mitmekülgset annet on ta
gosQÕd ja m^rkmsid eesti kirjandusest. T€)in(S) Bxõide.
Hind 110.00
iudolf Paris - Eevi End
,,KUN8TI LEKSIKON"
^ a a l i , skulptuuri, graafika, arhitektuuri ja tarbekunsti
terminid ®mt\, inglise prantsuse, saksa ja rootsi keeles
oestikeelse seletusega.
330 Ihk. Hind $B8.00
# 9 d
^ • • •
Toodor Künnapas
„EE8TI TEADLASED
VÄUA8P00L KODUMAAD'
kui Hiiumaal sündinud kirjaniku loo- ^^^^^^anud muusikalise loomingu
mingus. Talle ei ole võõrad ka perekon- ^^"^ helikunsti mitmesugustes vald­kondades.
Ta on komponist, dirigent;
orelivirtuoos, viiulikunstnik ja muu-
„Tuleb läbi vaadata „seismaiää-nud"
teosed, arutada välismaal ela­vate
eesti kirjanike loomingutr rah­vussuhteid.
Asutatud on tõlkepree-mia
yälistõlkijaile. Agaralt on toeta­tud
kohanimede ennistamist. Koos­olekul
võtsidsõna Enn Vetemaa, Vil-lem
Gross, Olev jõgi. Jaak Jõerüüt,
Lembit Remmelgas, Agu Sisask,
Ants Saar ja Arvi Siig, kes tegid juttu arhiivi.
meie ja üleliidulise ajakirjanduse („Looming" nr.3,1987.a.
kriitikalembusest (aga ka teravatest Balti-Press
30. jaaMari! toimus okup. Eesti küsimustest hoidumisest), sõjajärgse
Kirjanike l i i d u parteialgorgaiii- perioodi ja välismaal elavate eesti ha- ja arenguromaani Valdkonnad,
aatsiooni üldkoosolek, teemaks kirjanike loomingu hindamisest, Esimese eesti kirjanikuna on ta käsit-
„Kirjaniku osa uuendusprotsessip". vaimsest stagnatsioonist, kirjanduse lenud Ameerikasse välja rännanud ^^^^P^dagoog.
Sõnavõttudes öeldi mi^u hulgas ka " administreerimise järelmõjudest, eesti asunike elu 20. sajandi esime- ^'aavo Virkhaus on palju aastaid
järgmist:
kirjanduse demokratiseerimise toe- otsiv ning inimeste käitumisele sele- dirigendiks Rochesteri ülikooli juu-
T^M! ; - •! 1 \ \' • l""'^ ^^^^^ P^^^®"" ""^^"^ '''''^^^ res asuvas muüsikaõppeasutuses. Ta
Milliste voorsil elavate eesti ki^^^^^ korduvalt pöörduma ajaloolise tee- on aastaid edukalt juhatanud suurt
nike loomingut arutati seda ajakir- ma juurde. Nagu Karl Ristikivi vaa- sajaliikmelist orkest it - Duluth-Su-jas
ei avaldatud Nn pa^u sus sellest tab ka tema meeleldi kodumaa aja- pjrior Symphony Orchestra. Rikas-nende
endi poolt ulespu^^^^^^ loost kaugemale. Teoloogina ja kir- tades selle orkestri repertuaari Arvo
kustamisest .Teatud kusimusi aru- janikuna köidavad tema loomingu- pärti ja Eduard Tubina helitööde esi­tatakse
endiselt partei kitsas ring- list huvi Vanaaja Uue Testamendi tamisega on ta sellega ühtlasi tut-konnas,
et neid vajaduse korral peita kujud muistses Lähis-Idas. Aga oma vustanud eesti heliloomingut ka
suures ajaloolises triloogias süveneb ameerika publikule. Külalisdirigen-ta
eestlaste muistse vabadusvõitluse dina on ta juhatanud orkestreid
ja maa kristianiseerimise laia taga- Ameerika Ühendriiges, Kanadas ja
põhja küsimustesse. Ain Kalmuse mitmel pool Euroopas, ka Eestis,
neljaköiteline memuaaride sari sisal- Tema kui loova kunstniku helitöö-iiograafiline
teatmik.
Hind $31.00
® ® ®
Artur Taska
,,iE8TI HÄVITATUID
JA HÄVITAMATUID
ÄLE8TU8MÄIIKE
Hind 162.00
dD • •
I. Topalius
; A M P 0 LAPPELILL
(Lastele). Hind 910.
as
žürii-näitusega uues galeriis sel­le
nime all, mis avati pidulikult 4.
väärivad esiletõstmist tema viiu­likontsert
(1966), keelpillikvartett ja
muusika eesti filmile .,Tiiha". Eriti
aga tuleb hinnata tema kolme süm­fooniat.
Komponisti enda taktikepi
esitati tema 1. sümfoonia Balti-
Eesti Kunstnike Koondis Toron- Žürii liikmeskond on — Vello Hu-tos
esineb žürii-näitusegaiJosephiD, bei, Kay Kritzwiser ja Igor Kuchins- T^LT: ""'^ Pi^^^uit ^.
Garrier kunstigaleriis, 8-3^. juunini ky. Külaliskunstnikuna esineb ^ail 1987 Leonardo da Vmci näitu-
^ärkides samal ajal Kanada 40 koda- skulptuuri professor Soomest Armas astajatel võima-kondsuse
juubelit. . ^ Hutri. Esinevad koondise liikmed "'^^'1^^^^^^
Näituse aupatroonideks on sel pu- Helmi Herman, Mai Järve, Kai Kää- r^f^^^ Kunstimuuseum more'i8197.9. aastal ESTO päevadel
hulHon.DavidCrombie,'P.C.,M.P., rid. Kai Liis Mcinnes (neiuna Vait- ^'"awas, on o^^ ja 3. sümfoonia Duluth-Superior
Hon. David Peterson, Ontario Pre- man), Ervin Milvek, Elga Niglas, fWaa^nu^ Orchestra ettekandel
mier. Hön. Lily Munro. H(in. dr., Magda Pihla, Erna Relvik. Rudolf Rohkearvuliselt külastajaid 1986. aastal. Taavo Virkhausi klassi-
Massimo Macchia, Itaalia, konsul, Saaring, Piret Sarapuu. Hugo Siiber- f^esfe üusasse galeriisse, arhitek- kahste sugemetega, ent eesti idioo-
E.V. aupeakonsul Ilmar Heinsoo ja berg. Salme Soovere, John Tanner, lüüriliselt ilus moodne ehitus ja hu- mis loodud suurvormides avaldub
Joseph D. Garrier, filantroop ja ga- Ants Vomm, Benita Vonim. ^"^^ helilooja nooruslik vitaalsus, koloriit
. . • E.K.K.T.one3imenegruppkesesi" MAI JÄRVE. E.K.K.T vllis-.side ja
¥aronica Lao
IGAVIKU KAUUSAAR
(Lastele). Hind $15.00
Ilmar Külvat
AÄKARU HINQU8
BS
BB BB
os.
00
JA TEISI JUTUSTUSI.
212 Ihk. Hind 935.00
POSTITgEL TELLIDES LISANDUB HINDADiü
Müügil „MEIE ELU talituses
958 Broadview Ave. Toronto. Ont. M4K 2R6