Meie Elu = Our life, May 28, 1987

              J-tn
NELJAPÄEVAL, 28. MAIL - THURSDAY, M A Y 2©
4
„Meio Elu** nr. 22 (19^2) \m
„ M E I E E W - „ O U M LIFE" - Estoiaififis W®0My
Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian
House, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. Ganada, M4N 2R8.
Tel. 488-0951
ja S,
YorgisB. Parming,473 LuhmannDr., NewMilford, N.J. USA.
Tel. (201) 262-0773.
„Meie Elu" väljaandjaks: on Eesti Kirjastus
Asut. A. Weileri alsatusel 1950.
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958
Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Canada. - Tel. 468-0951.
„MEIE ELU" kontor avatud kuulutuste ja tellimiste vastu­võtmiseks:
Esmasp., kolmap. ja reedel k l 9 hm. - 5 p.l., teisip.
ja neljap: kl. 9 hm. - phtul. Juunis, juulis ja augustis laupäeviti
suletud.
„MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas 1 a. 143.00,8 k. $24.00,
3 k. §15.00. t USA-sse 1 a. $47.00, 6 k. $25.00, 3 k. S16.00.
© Ülemeremaadesse 1 a. $52.00, 8 k. $28.00, 3 k. §18.00. 0
Kiripostilisa: I^anadas 1 a. $39.00,8 k. 119.50,3 k. $9.75. USA-sse
1 a. $48.00, 8 k. $24.00, 3 k. $12.00. Öhupostilisa üle-
J: 1 a. S93.00, 6 k. 148.50, 3 k. $23.25.
ÜKSIKNUMBER - 75^
K U U L U T U S H I N N A D : 1 toll ühel veeru! - esiküljel
' tekstis J5.50.
prgnov intervjuu avaldati Vii- Tulime töölt, kohe pesema ja sööma,
jandi rajooni ajalehes. Esitame SQ]. Filme näidati. Oli ka kontserte. „ Vi­is
tervikuna. j. tamiin" ja Marju Länik käisid meil
I esinemas."
Rein. Grentzmann on Paala koi- Millal koju jõudsite?
hoösi tehnilise hoolde meister. 1986. ,.ö'oktoobril."
aastal oli tema elus erakorraline On teil midagi väga olulist lisada
sündmus, millest saime meiegi osa selle pika tööaja kohta Tšernobõlis?
ühes aastalõpuintervjuus. „ Inimene harjub kõigega. Tröösti-
Olite üks paljudest meie rajooni tu oli näha mahajäetud külasid,
meestest, kellele langes osaks tööta- Kõik oli nii, nagu oleks katk üle
,da Tšernobõli aatomielektrijaama käinud. Kunagi elus ei taha enam
avarii tagajärgede likvideerimisel, näha niisugust asja."
Kuidas see kõik algas?
„Tšernobõlist teadsime vaid nii ^^^^^ kolhoosi komsomoli-palju,
kui olime ajalehtedest lugenud algorganisatsiooni sekretär?
ja televiisorist näinud. Võib öelda, et ^^^^ P^eva pärast seda, kui jõud-see
oli sõit täielikku tundmatusse. 9. sin Tšemobõlist tagasi, valiti mind
mai õhtupoolikul kell 4 jõudsime 160 majandi komsomoli alg. org. sekretä-km
kaugusele meie baaslaagrist. Siis riks. Meie majandis on 20 kommu-läks
aega, kuni autod platvormidelt nistlikku noort. Seda on üsna vähe,
maha saime. Enamik meist olid auto- noori on majandisse hädasti vaja.
juhid ja autod võtsime kõik Pärnust Loodame, et meile tuleb rohkem noo
kaasa. Baaslaagrisse jõudsime kell " tööle."
pool kaks ööser.'
TORONTO EESII ÜHISPANK
Broadview Ave., Torpsutö,
Ontario M4K'
KINKIGE LASTELE PANGAARVED!
ESIMENE $20.00 ARVEL ON MEIE-POOLNE
KINK
465-4669
avatud aoinasp.-r««d« 10:00-3:
Teiaip. ja naljap. õhtuti 5:30-8:00
Peakonsul Ernst Jaaksoni
lelgitus „New York Times'is 6$
Tšernobõli õnnetuse
0 © 0 @ 0
Kui kaugel oli see Tšemobõlist?
,,30 km kaugusel. Meie laager jäi
30 km tsooni."
Mida teil tuli teha?
„Me olime autojuhid ja meie käsu­tuses
olevad masinad olid ette nähtud
desaktiviseerimiseksjadesinfitseeri-miseks.
Esimene ülesanne oli majade kOüta paralleel pÜblist
pesemine. Veest ja pulbrist tehtud
seguga tuli lasta majade seinad üle." Kirjanik Lehte Heinsalu, tehes üle-
Kui lähedale te üldse jõudsite Tšer- vaate N. Liidu kirjanike 8. kongressil
nobõlile? m.a. juunikuul Moskvas kirjanike et-
,,Käisin aatomielektrijaama torni tekannetest, kirjutas muuhulgas ka
„The New York Times" avaldas esindaja peakonsul Ernst Jaaksoni
(„Tee Kommunismile" 1. jaanuar, oma 15. mai numbris Eesti Vabariigi selgitava kirja:
I987.a./Balt-Press) ' .. '
Estonia WasVictim of Hitler and Stalin
TotheEditor:
The brief history of Estonia that ac- lasted until the Nazis occupied Esto-companies
your report on the depor- nia in 1941 and established their own
tation of Karl Linnas, who is under brutal ruie. The people of Estonia
sentence of death for war crimes wanted no part in the conflici be-
(April 22), omits important facts tween Stalin and Hitler, 1)ut their
maa president Charles de Gaull@ tatud saarte kalurite huvid. Se@
Montreali linnavalitsusel rõdul ja küsimus ei ole leidnud senini la- .
hüüdis rahva hulka: „Vive le Que- Biendust. Ebadelikaatselt ongi ke^ o^^^s ära. See oli 25. septembril. Töö järgmist:
bec libre" - elagu vaba Quebec, kinud parlamentääride vahel Otta- . ^^^^ ^^^tis minuti. Sinna minekuks TSernobõl tähendab vene keeles
Kuid tagapõhjaks oli Quebeci rah- was soov nõuda Mitterandilt nõus- e^te nähtud 30 sekundit ja tagasi harilikku koirohtu ja.A. Adamovits
about my country.
The United States and other West-wishes
were ignored.
There never was any anti-Semitism
vuspoliitiline tuhglus poliitikute olekut need saared kanda Kanada
poolt õhutatud Quebeci prantslaste nigikaardile, et kalapüügi vaielust
võimalikule isolatsiohismileEHuuet lahendada. Kuld küsimus ei ole aa-
Kanadast nult majandiislik, vaid ka poliitili-
Suurimaks ässitajaks oli Quebe- ne, sest saared on teatud sillapesi
€i premier Levesque, kes tegi kõik, Prantsusmaale siinpool Atlanti.
@t õhutada kohalike prantslaste Kuid Mitterandi tahetakse ka A l -
shovinismi pbliitiliste-kultuurilis- bertasse sõidutada, et näidata
te vahendite abil. Inglaste ärime- preeriat ja Kanada farmerit omsi
hed ei tohtinud isegi oma ärislltidel majanduslikes raskustes. Küsimu-kasutada
midagi inglisepärast Ing- seks on Euroopa ja Prantsusmasi
laste suurettevõtted põgenesid riiklikud lisandid oma põllumajan-provintsist
teistesse provintsides- duslikele toodetele, mille tõttu Eu-^
se, et endale võimaldada keeleva- roopa"toodangut saadakse müü@
ibadust odavamalt kui Kanada vilja. Ka°
Vahekorras Quebeci jePrantsus- nada farmerile ei ole ükskõik, pa!»
maa vahel tekkis uus olukord. Le- juks Euroopa maad maksavad juus^
veGque'ile pakuti külaskäikudel Pa-- de sealsele viljale, sest see kahjus»
iriisi presidentlik punasevaiba vas-' tab neid siin.
iuvõtt Kui sinna jõudis Kanada Poliitilised-diplomaatilised kü-
1
niisama kaua aega. Selle 30 sekundi- Valgevenest tsiteeris üht kirjakohta
ga tuli joosta paarkümmend meetrit tõestarhaks, et kirjapandud sõna võib
mööda katust ja kümmekond meetrit pakkuda huvitavaid paralleele veel
mööda redelit korstnaplatvormide sajandite pärast: ,,Ja tähte hüütakse
otsa. Seal siis tuli minut aega tööd koirohuks, ja kolmas osa vett sai
teha." koiruhuks, ja palju inimesi suri veest.
Milliseid üritusi korraldati vabal sest see oli vihaks saanudl' (Joh. Ilm
ajal? _ RmtVIII, 11).
,,Vaba aega põhiliselt ei olnudki.
Kell kuus hommikul oli äratus ja töö- („ Vikerkaar" nr. 4, I986.a./Balt-päev
kestis poole kaheksani õhtul. . Press) ^
ern powers have never recognized in Estonia. The Republic of Estonia
the Soviet occupation and illegal an- was entered in 1927 in the Golden
nexaiion of Estonia to the Soviet Book of Israel, "In gratitude for the
Union. The people of Estonia have first historical deed, in the history of
never voted to relinquish their sover- Israel througl» the gift of national and
eignty to the rulers of the Kremlin. cultural autonorny to the Jewish mi-
Estonia was a free, ind^pendent and nority in Estonia," as the correspond-neutral
county in 1939, when Hitler ing certificate States! In the League of
and Stalin decided in their agreement Nations the name of Estonia was
of Aug. 23,1939, to divide Eastern Eu- mentioned by Jewish leaders as an
rope into spheres of influence, example to 6ther countries.
whereby Hitisr gave to Stalin a free Estonia, as well as Latvia and Lith-hand
to invade the Baltic States of Es- i«ap<a, has «n internetionaliv recos-tonia,
Latvia and Lithuania. nized right of self-determination. The
What followed was the horror of the Soviet Union has no right whatever to
Soviet occupation. Thousands of Esto- ruie over the Baltic countries. For the
nians from all walks of life, including Soviet Union to remain in them con-women
and children, were murdered stitutes a violation of International
on the spot or deported in cattle cars law and is a most monstrous legacy
to remote areas of the Soviet Union, of World War II.
Such Information is, unfortunately,
dent omitled in articles on Estonia, Latvia
and Lithuania. ERNST JAAKSON
Consul General of Estonia
New York, Aprll 25,1987
Among the deportees was the Presi­dent
of Estonia, Konstantin Päts, who
later died in the notorious psychiatric
prison of Kazan. This Soviet terror
ta leppima hoopia tagadhoidllkn- vahel on ehk saavutamas selge- Meie vanem polvkmdlaot. male- se elutunde arendamiseks. Meeles
ma vastuvõtuga. TelTkis Panid maid tegevuspiire seoses Quebeci kus «esti abistamistoo tuleb aga pidada, et püsivamat ja
Quebeci kultuurimaja, mis oli ota- nõustumisega põhiseaduslikest «««margiks oli peamiselt Saksa- sügavamat isiklikku rahulolu pa-lisem
kui Kanada saatkond. Hotelli vormelitest osavõtuks. See puudus "»»'«'«jaanudinvaliidideja vanade kuvad esmalt niisugused tegevu-teenijaMontM
«8 keeldus ^rusaa- Levacqutfi ajal. Kuld see küsimus abistamine. Nende heaks korjati sed, kus inimene rõõmu võib tunda
mast küsimust juuksuri asukoha vajab sõnastuse täpsustamist ja ra- '«ha ,a valmistati pakke. Sõjamva- oma loomingust voi mõne kasuliku
£Bn l\l\.lAK\
kohta. Tarvitses ainult ütelda „coif- u°
liididele ehitati oma ühiselamu, ülesande sooritamisest Näiteks
feur", siis jooksis ta end nahast hib liberaal Bourassa. Küsimus Nüiid on seal olukorrad muutunud. Taru Instituudr juures tegutseb
välja, et juhtida juuksuri juurde, puudutab ka Kanada prantslaste Majanduslikult õitsengus Saksa Bibliograajline Ring mille ulesan-
Nüüd on suurushullustust põde- ametlikku osavõttu nn. frankofooni- majandus võimaldab riigilon^aela- deks on selle arhuyi kordaseadmi-
M d ja ninakas de Gsille läinud de konverentsidest Pariisis, mida ™ke'e häid pensione ja muud sot- ne. See on ilmselt ühiskonna poolt
igaviku teele. Leveeque on võimu korraldab Prantsusmaa valitsus. f false» hoolekannet Eosti vanada "•"S annab too tegi-juurest
välja valitud. FrancoisMit- Mitterand saab Ottawas kindlas- •'»"'<'«»" ka vähenenud, invaliidid jaile kahekordset rahuldust Paljud
terand on Prantsusmaa uus (sotsia- ti heatahtliku vastuvõtu ja rahuli- -aastate jooksul valja jõudnud sotsiaalasutused ja organisatsloo-listlik)
presidentkülas Kanadel. On kud läbirääkimised. Kuid Prantsu- majandusliku abituse tundest ise- md kasutavad selliseid yabatahtli-loomulik
ülimalt põnev, kuidas se presidendil on ka teisi muresid seisvate kodude joomisega ja in- ke rakendamise jjrojekte ya^^^^^
suudeta^cse vahekord Prantsus- Euroopas ja eriti Moskvas. Äsja valiidide ühiskodusse on jaanud ülesannete läbiviimiseks. On tun-maaga
klaarida nüüd kaksküm- viibis Moskvas peaminister Chlrac üksikuid _ mehi. Tänapäeval ne, et meie ei ole kaugeltki kasuta-mend
aastat hiljem. Kuid Mitte- ja vastuvõtt temale oli tagasihoid- saame naid kõige rohkem rõõmus- nud pensioneerunud ees laste jou-rand
ei ole'de Gaulle ja Ottawas likvõib-olla isegi arvustav. Euroo- tadavaimsejakultuuriliseabiga-, potentsiaali mi mesuguste projek-ollakse!
arvamisel, et de Gaulldi pa relvastumise küsimus kerkis mitmesuguste esinejate külasta- tide teostamiseks. Küsimus vajaks
aegsed küsimused ei kerki üldse üles pidulikul banketil, millest miste ja ajalehtede, raamatute, he- laiemat diskussiooni, referaate, et-päevakorrale.
See ei tahenda aga võttis osa ka peasekretär Gorbatc- >'l'nt«^e Jf ee»»; käsitööde saatmi- ekandeid. Kas ei oleks võimalik
seda, et Ottawa ja Pariisi vahel ei hev. Kuid Moskval olid oma arved "««a. Sellina abistamisviis aitab ka korraldada uhist sotsiaalalalist
ole midagi klaarida. Maarida, kuna Prantsusmaa saatis ma'« k"»»»"»»! võit- seminari, selle asemel, et igauks
Üheks olulisemaks Iküsimusekõ välja mõned vene diplomaadid, kes >«Bt tugevdada. oma nurgas nokitseb? Ideedes,
näib olevat Prantsusmaa kalapüügi olid tegelenud küsimustega, mis ei ""«d abistamise vajadused on teadmistes ja paremas enesekoi-õigused
Aflapdil Prantsusmaale kuulu nende tegevuse piirkonda, aastatega tekkinud kõikides paik- ralduse otsingus on joud.
kuuluvale St Pierre-Miquelon Moskva vastas samaga ja saatis kondades kuhu^eestlased on im-saarte
piirkonnas, millised saared välja ka Prantsusmaa diplomaadid, migreermud. Üldiselt on eestlased HOBERT KREEM
kuuluvad ajellooliselt Prantsus- igatahes ei saanud Chirac nii haa- «oikjal omale jalad alla saanud ja
maale. Siin asuvad rikkalikud tur- tahtlikku vastuvõttu, nagu Briti
sapüügi piirkonnad, milliste püügi- MargaretThatcher, kes võeti vastu, '•""•"agu"
ulatus on piiratud Kanada-Prant- mis sobib ühele poliitilisste daami-susmaa
lepinsutese. Seega on
736-1170
Kodus 223-0201
ÄARDVARK
FLORIST
LTD
Avatud 7 päeva nädalas ® Ulelinna kohaleviimine
1065 STEELES AVE W
NORTHYORK ONT
M2R 239
Omanik LINDA SEPP
WsS DODGE CCHHIR YSLER LTD,
2180 LAWRENCE AVENUE EAST, SCARBOROU^H, ONTARIO MIP 2P8
(ATBIRCHMOUNT) j
TED (TIIT) PÕDRA
SALES & LEASING REPRESENTATIVE
CHRYSLER
DODGE.
KCAR
EXPO
I SALES 751-7757
KODUNE 640-7893
väljendada. Ainult vahetevahel on trninnAn ^/^/^'hv^U Kltrw^v^n
kuulda majanduslikult raskustesse Aanaüa l O O D U D iMOrra
sattunud eestlastest ja sedagi roh- kaitsmisP
kem mõne ebaõnne, isiku enesega Ä-dllöiIlloc
seotud probleemi, kuid ka mõne kindluStamlseSt?
mus puht majanduslik, kus ühel
.il V..
ifiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiininiiiiiiiiiiiiiiiiiii^
tmxEO
u „
on
pa-
OVER 50 YEARS OF CM SALES AND SERVICE
Chev OIds Omited
5000 Sheppard Ave. E. Scarborough, Ont. MIS 4L9
ja reiitlmine
Äris 291-5054
Kodus 423-5716
Quebec City's nädalavahetusel . .J^^^T peetud 16 NATO riigi parlamentide
A r . i esinduste konverentsil sai Kanada
de hingelistele raskustele. Vahend , ,„ « „ „ i i „ o i , o i 7 » « « « « o
ülalöeldute abistamiseks on kut- ugevakitika osaliseks Euroopani-
,. - Ml 1 1 kide poolt oma kavatsuse suhtes loo-seime
nõüanne._m,lle_kaasaa.tav b^da kriitilises olukorras Norra kait-osa
taita ka vabatahtlikel. Kogu- , . kanada briaaadi saatmi-dusto
vaimulikud teevad mõnel t„ ~ i o T v l , , ^^
1 » J -ij. sest, milleks Kanada on kohustatud
maaral nõuandelist tood.aga üldist i n i i n^ T A T r. eesti nõuandlat meil ei ole. Nol praeguse kokku eppe alusel NATO^^
maalselt on kutselise nõuande või- ^'^'""^^
ROYAL LGPAGE = mm
niEAl ESTATE SERVICES LTD., BROKEi
2320 Bloor St. West, Torontc),
Ont. M6S 1P2
Esindaja
IHA KAJAK-NIITSOO
Tol. kontoris 762-8255
kodus 762-6326
mm-.
5165 YongQ Sti.
Ont.J^2M5P5
T©l. (416) 733-4515
FLOWEfiS & GIFTS 733-4518
ULLEDE >SÄAT^3iE ÜLmAAILI^iES ULATOSEi
ja
kuld- ja S|uur®s valikus m®r@vaigu@t ®ht®d.
iitalks® e®sti, läti ja inglis®
Avatud: iäripä®vad®t 9.00-6.00 p.l., laupäeval 9.00-5.00 p. 11.
, , .. ^, , , Quebeci konverentsil protestisid
peamiseks eesmargiks. Oleks see- ^^^^^^^^^ Kanada kavatsuse vastu
" ine kui Eesti Abista- ja palusid Kanada valitsust oma sel- EBE
..... Kanadas seda teeks, et i^k^hast otsust uuesti läbivaatami- _
too hinnangute põhjal teisi gele võtta. Norra seisukohta toetasid '
programmilisi kusimusi edasi mglismaaja Saksamaa, rõhutades et
©ren aoa. ^ sellega nõrgendatakse üldist Euroo-
Meie praeguseaia suuremateks kaitset ja see oleks valeks märgu-murede
tekitajateks on kindlasti Uks Moskvale Euroopa kaitJeval-haigused
ja immes e vananemise. ^^^^^ suhtes. Kanada kavatsuse
ga kaasuv Jõu, huvide ,a tegevus- ^^^^ pehmendamiseks rõhutasid
raadiuse vähenemine. Selle vasta- kanada esindajad, et Kanada ei ka-
Mks vahendiks on suures ulatuses vatsa mingeid muudatusi oma kaitse-mimeste
eneste aktmteet ja tege- poliitikas Euroopa suhtes teha ilma
vuse Jõukohane lätkamina, üks- Ju^oopa riikidega selles küsimuses
kõik mis see ka e ole. Meie ühis. \L ,ä|kimata.
konnas onpalju võimalusi oma hu^ ^
videkohase meelistegevuse ja sel- Kanada lubas siiski oma lepingut
0 ka ffaSanaldüstMkkuvs positiiv^ Norraga taita.
MÜÜGID
New Yorgis mõteldakse
küüditatuile
New Yorgi Lexington Ave. kirikus
peetakse 7. juunil kell 2 rahvuslik
jumalateenistus, millega tähistatak-
Privaatselt vaikne, puhas senelipühapäeva kui kristliku kiriku
KOLME MAGAMISTOAGA sünnipäeva. Samal jumalateenistu­sel
mõteldakse ka nendele suurtele KONDOMIINIUM MUUA
Hsiistada peale kell 2 p.l.
Tel. 755-6749
ÜHERUUMILINE
KORTER Mi^ÜA
ÜKSIKULE
463-6223
kaotustele, mis on saanud osaks eesti
rahvale kommunistlike küüditamiste
ja vangistamiste kaudu. Erilises eest­palves
mõteldakse Karl Linnasele,
kes 21. apjrillil vägivaldselt välja saa­deti
ja sellega anti nende kätte, kes
toore vallutusega 1940.a. suvel hävi­tasid
Eesti riikliku iseseisvuse ja
meie rahva vabaduse,
lumalateenistusele järgneb kogu-
„Meie Elu" nr. 2
Em
Emadepäev ka
kui loodus ehib ei
on tältkevadhõi
on see vabas loi
nakärast Vahest i
E. Selts Kitchenl
pühitiemiseks al|
ka seUel aastal
vast osavõtjaid vi
dine loodus õitsvi
kevadlilledega.
Saalitäit osavõl
väikesi, tervitas
mees Linda MonI
head Emadepäev
„Ema süda" loodi
kohane meeleolu.!
KÕNE
Emadepäeva k
rema põlve ema
südamlikus sõna
võttes järgneval.
Igal aastal tän
suunatud minevi
Meenutame kõig
koos emaga. Sam
kas on nad olnu
emad, mis nad pe
ise olnud ema all
mu elamused piir
ema ja vanaema
aastad olnud kÕig
minu elus. Olenk
emaks, tundnud si
enne kui laps sünn
kui sulle asetalak
on Emadepäev,
mused: Mida teli
rem? Kuidas jõu
antud seda oskust
vust, et jõuaksin
kasvatada inim
omaks elu kõige
sed? Laps on alg-1
sellest, kuidas v{|i
kombed ja tradits
tel alustatud. Lap
pearõhk olnud i
emal on oluline
abikaasale ja hei
ema ja isa vahek
London,
Em
Londonis, Onl
päeva Trinity
pühapäeval, 10.
lejaksoliondinel
la Lokk ja päo^
esitasid täiendui
Avasõna ütles
na esinaine Olga
õpilased Debbio
Deuzeman laulsi
tud rahvaviisi ,
olla".
Oma sisukas ja
sekõnes, mille t(
laps ja ema eest
leja rohkeid näi
Lydia Kqidula, 1
Underi, Hendrik
Visnapuu jt. lu
Rummeli ja Heni
tusi esitas veel S
järgnesid ettek
li õpilastelt. Ingr
klaveril ,,Sonatii
ne esitasid Hen
mee Purres ja In
mes Purres man
pala ja väikene vii
zeman laulis ,,K
puks laulsid veol
ealised Chris .
Anderson, Liidi
Dolson, Tiia Dol
eesti rahvaviisi
õpetajaks oli Loi
saatjana tegutse
Meeleolukale
sõna Londoni
Loone, millele jii
süda".
Pärast õpetaja
gipalvet istuti
poolt korraldatu
Igal eestlaste
mas on oma ilmai
lased on ligi n
püüdnud oma ili
dest raskustest h)
esinevadpeamis^
hanemise tõttu n|
misega, kui ka'
se keskustesse
välimuselt on eef
duvalt vananeni
sed ja kokkusaai
kumad. Nelikün
laltki pikk aeg,
avaldada head
tunda rõõmu tei
Londoni Eesti
eksisteerinud vai
ga esimehe Kaljj
Seltsi peamisel
täienduskooli tef
mine, E.V. aasti
depäeva ja jõuli