1981-02-05-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
— THURSDÄY, FEBRUÄRY 5. mm III 11 „MEIiELU' eg. Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd Estonian House; 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. Cäriada. M4K 2R6^^^^^^^ Tel. 466-0951 ' Toimetajad: \H. Rebane ja S. Yeidenbauni. Toimetaja New Yorgis B. Parming, 473 Lohmyn Dr., New Milford, N J . ; USA. Tel. (201) 262-0773. ^^^^^^^^^^ : ! ' ^ :.:,,MEIE ELU" väl^aan^^^^ Asut.Ä.Wei|eri algatusel 195Ö; ' ,,Meie Elu''toinietus jä talitus Eesti Ave, Toronto, Qnt. M4K2R6 Canada— Tel. 466-0951. • ' ' , ® ' :. Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal toop., kl. 9 h. -5 p-L^esmasp jä neljap; kl. 9 h.-8 õ. Laup. kl. 9 h.-l p.l. ,,MEte ELU'' tellimishinnad: Kanadas r^^^ a. $30.00, 6 k. $16.00/3 k. $11.00; USA-sse - - - l a . $32.00, 6 k. $.17.00, 3 k. $11.50; Ülemeredaadesse: 1 a. $36.00, 6 L $18;0Ö, 3 k. $12.00. Kiripostilisa Kanadas: l a . $14.5^^^^ ja lennupostilisa USA-sse : 1 a . $16v50, 6 k, $8.25. Lennu-postilisä ülemeremaadesse: ! a. $32.75, 6 k. |16.40. - Üksiknumber—.55^. Kuulutushinlaäd: 1 toll ühel veerul: esiküljed tis $3:75, kuulutuste küljel 13.50. ^iiiiiiiiiiiiiiitiisiiHiiiitiBHitiiiiiiiHiiiinnnütisiuiiiiiiiin^^^^^ Inimene, kes on vangistatud, on võimalikus ohus i^ahgistaja ähvar* duste all, mis on füüsilised või psühholoogilised, kust ei näe,oma julgeolekule väljapääsu, ei' saa seaduse kohaselt vastutav olla oina tegude või seletuste eest. Täpselt selles olukorras olid USA saatkonna ametnikud Teheranis pärast saatkonna iile' võtmist Iraani revolutsiooniliste jõudude poolt. Nüüd on nad tagasi USA- Ja omaste juures^ Kuid enne seda tuli neil tegemist teha USA oma arstidega, psühholoogidega, ülekuulajatega ja isegi ametist lahkunud president Jimmy Carteriga. Nad olid saabunud Wiesbadenisse vangistuse olukorrast ja OÜd sattunud uue frondi ette USA-st. Mitmedki neist olid pdasse / tõmbunud, hoidusid oma ruumi, ei soovinud rääkida ^üleliuülajatega", tahtsid omaette olla. Selgubki, et isundöiukorras ja karguses viibides, olid nad te^ud vangis-tajaile avaldusi, mis olid ehk kriitilised tJSA-le ja troonilt paisatud Iraani shahhile. NÜ leidiski arstlik personaal, et teatud isikuile oli vahgistus Iraanis jätnud psül^holoogilised haavad, teised olid neist vabad See toobki meid ermevuste Juurde inimeste füüsiliste konstitutsioonide ja neid konstitutsioone mõjutanud eri» lüevustes. l Riigivõim on vormiline, tliginev seadustele ja seega ka barbaarne. Riigivõim tahab olla seaduslik võim ka siis, kui ta enam võim ei ole ja ei oie suuteline oma kodanikule seadusepäraselt normaalset eksistents! kindlustama. USA võim Teherani saatkonnas, n.n. USA territooriumil, ei suutnud oma ametnikele normaalset eksistentsi kindlustada. Kuid saatkonna koosseis oli seotud amet-vandega kodumaale ja mõnigi neist ei suutnud oma vannet pidada. Need ametnikud nüüd vaikived, sest teisiti võib nende vastu kerkida süüdistus. Või kui miite seda, siis jääb nende südametunnistusele isiklik süüme, sest nad ei ole osutunud küllalt tugevaks surveolukorras. Riigivõim ja kodanik on siin asetatud ebavõrdsesse olukorda. Seda, milleks riik ei olnud võimeline, peab võimeline olenk kodanik. Riigivõimult nõutakse kodanlikku kaitselt niikaua kui riigivõim kestab. Lakkab riigivõim olemast, ei ole kodanikul ühtegi instantsi, kellelt kaitset otsl° da. ÜSA Teherani saatkonnas, lakkas USA riigivõim olemast ja ametnikud olid jäetud omapead. Need on tuttavad olukorrad Kodni» Eestist; kus riigivõim lakkas olemast ja iga inimene oli jäetud omapead. Nii püüdis iga inimene, omal käel Ja ibma parema mõistuse ning kavaluse kohaselt kuidagi olukorrast läbi laveerida. Kui tuli Lietznfianni Ja ŠD võim ja end kehtestas, viidi sadan-ded vanglaisse ja mõnedki neist lõpetasid oma elu tulistamisrivi ees.' Jutt ei ole seadusvastase põrandaaluse kompartei äraandlikest liikmetest, Jutt pn tavalistest kodanikest, kes normaalsetes oludes Jäänuksid noir^ maalsetes kodanikeks. Tekib küsimus, miks? Ainult sellepärast, et üksikkodanik ei olnud kangelane, kes oma eluhinnaga pidi kaitsma kadunud võimu ja kogu ühiskonda kõikide ümbritsevate ohtude eest. See esitas kangelaslikkuse nõude, geniaalse tarkuse Ja kavaluse, fanaatilise ettevõtlikkuse tekki" nud olukorris. Suuremal osa! rahvast need omadused puuduvad, sest ka targeim kodanik osutub erakprdseiš oludes vaid tavaliseks kodanikuks. Mii on ka pantvangidega Teheranis. Nendega käituti toorelt. Nende närvikava oli pideva shoki all. Nende elu olenes vaid revolutsionääride käitumise tahtest. Võim, mis asus Washingtonis, oli nende juures olenemata. USA-1 on kõige parem unustada episood Teheranis Ja Jätta rahule saatkondlikud pantvangid, kui inimesed. Nad kustutavad mälestusisu oma elamused is^ ja kui sellest ei räägita, on nad edasi ustavad kodanikud USA-le. • vangipõlvest vabanenud USA delc korraldati pidulik vastuvõtt Valges.MaJas. Uus president Eonald Reagan oma kõnes neile niärk^ et USA tõimsus on piiratud kuid USil kannatusel on omad piirid, millest võis järeldada, et uus administratsioon taidaB ©ma vffilimislubadusi ja võetekse rangem hoiak terroristid© vastu. ¥ähe selgemat juttu sõjalise võimsuse tõstmisest rääkisid uus sõjaminister CasparWeinberger ja tihendatud sõjavägede staabiülem kindral DavidJones. Sellele võiks lisada kindralist välisministri Aleksander Haigi vareni 'Vteldud ja uuesti korratud seisukohti, et pantvangide vabastamiseks sõl-mitud^ lepinguid uuritakse ja praegune Iraani valitsus ei saa varem ostetud USA lennukite ja teiste relvade tai Washingtonist kuuldub, et nüüdsest peale tõstetakse USA riigikaitse teiste kulutuste hulgast esikohale, ja 'kui osutub vajali!ku'ks, siis ÜSA on valmis kasutama oma sõjajõude USA ja oma liitlaste eluliste huvide kait- • s e k s . . . • :•' ÜSA uus president Ronald Reagani sõjaminister hoiatas, et kui praegün^l kõikuv rahvusvaheline õhkkond sun-" ^ilib selkiks, siis Ameerika Ül^end-riigid kasutavad jälle sõjalisi abinõusid, et kaitsta oma huvisid. Ta lisas, et suurenevad kulud riigikaitsele simnivad. administratsiooni kärpima seniseid tohutu suuri sotsiaalabi programme. Teatavasti tõusid, eriti J.. Carteri ajal sotsiaalse abistamise summad tohutu suureks, sest abistajTiissummade tõstiiiisega osteti hääji võiimulolevale demo-, kraallikule iparteile. Kahtlemata oli ka tööpuudus üheks teguriks, miks sotsiaalse abistamise seiktori kulutused nii suurel määral tõusid. Veel läpsemalt määritles välisminister Aleksander Haig oma pressi- ,JV!eie Elu" 4tr. 5 (1616) 1981 EESTUSTE ESINDUS PROTESTEERIS SÜHTIEMBE STOKHOLM (EPL) — Rootsi Eestlaste Esindus tegi avalduse seoses Balti Instituudi ametlike esindajate delegatsiooni reisiga okupeeritud Eestisse, Lätisse j^ Le<edusse läbirääkimisteks okupatsioonivõimudega kultuurisuhtlemlse laiendamiseks. Esinduse seisukoht, millele olid alla kirjutanud es Jaan Viival ja Välis-nlng Kodumaäkiisimuste Komisjoni esimees Agu Kriisa, tehti tea-tavaks valitsuse liikmetele, asutustele, Stokholmi ülikooli rektorile, ajakirjandusele ning Balti Instituudi liikmeskonnale. Esinduse seisukoht on sõnastatud andlusega takistab "vaba kultuurite- . järgmiselt: ge\aist. Meie ei poolda seda, et va- Balti: Instituudi ametliikud esinda- bade eestlaste, lätlaste ja leedulaste jad, kantseleijuhataja Imant Rebane, poolt kord loodud Balti Instituudi juhatusliige Hans Lepp ja Janis H. esindajad nüüd püüavad avada uusi Brieditis, tegid hiljuti, külastusreisi teid ametlikule nõukogude poliitika- Eešti, Lätti ja Leetu, kus nõukogude le, milline ühtki kõrvalekallet ei lu-okupatsioonivõimu esindajatega mi-nistritasemel arutati võimalusi suhe» te laiendamiseks. - Valuliselt konstateerime, et peaaegu üheagselt külastusega sadandeid koolinoori arreteeriti Tallinnas põhjusel, et nad muuhulgas nõudnud inimõiguste rakendamist ja nõi^ko-gude okupatsiodnivägede, väljaviimist Eestist. Varsti sellejärgi aval^ dati seal avalik kiri neljakümne kultuurielus tuntud isiku allkirjaga, 'milles protesteeriti kultuurilise vabaduse puudumise vastu Eestis. : Kahjatsusega nendime Balti Instituudi esindajate läbirääkimisi võõra i dkupatsioonivõimuga, milline tsensuuri ja pealepressitud seadus- Meie ei poolda organisatsiooni, milline peab ametlikke kontakte rezhii-miga, mis rõhub teisi rahvaid, kelledest Afganistan on viimane näide. Meie kutsume üles ka teisi — nii rootsi kui balti organisatsioone ja isikuid — asuma samale seisukohale. Sest niikaua, kui Nõukogude Liit murrab inimõigusi, Helsingi kokku- *; lepet ja muid rahvusvahelisi lepin-guid, on ametlikud suhted selle rez-hiimiga võrdsed reetmisele nonde eesti, läti ja leedu kultuuritegelaste' vastu,, kes kas oma arusaamade, usu ' või teisitimõtlemise pärast on kao-' tanud vabaduse, tervise või töövõi-maluj^ e oma 'kodumaal. IRAANIS Ameerika pantvange Iraanis piinati/ viidi näilisele mahalaskmisele, toideti kõlbmatute toiduainetega ja hoiti pikemat aega seotud silmadega, et saavutada ülestunnistusi salakuuk» mises. See selgus nüüd kui toimus vabastatud pantvangide küsitlenüne. Endine president J. Carter kohtus vabastatutega ja kuulis lugusid mis tehti ameeriklastele Iraani revolutsionääride poolt. Ajalehtedele antud andmete kohaselt sunniti pantvange sööma kõlbmatuks muutunud aedvilja ja üssitanud piimapulbrit. Piinamised ja pekshiised toimusid Elizabeth Montage't peeti vangistuses väikeses ruumis selja taha seotud kätega. Tema vangistaja pani ühe kuuli püstolisse, asetas selle vastu tema pead ja vajutas siis mitul, korda tühjalt trikljle. Möödunud veebruaris tormasid sõjaväe vormis valgeid maske kandvad mehed vangistatute ruumi püstolkuulipildujatega öö ajal ja käsutasid , kõiki seina äärde. Endine Kanada saadik Iraanis, kes päästis 6 ameeriklast, ütleb, et Kanada valitsus oli tema kaudu teadlik ' juba möödunud aastal ameeriklaste ' piinamisest. Kuigi ta andis selle in-formatsiooni Kanada välisministee- - paljudel juhtudel, samuti hoiti neid riumile, ei ole ta teadlik et see edasi ; pikemat aega kinniseotud silmadega. anti ameeriklastele. | ja mõned seoti kokkukäivatele tooli- Ta on praegu Kanada konsul New • dele, mis osalt kestis kuni 15 päeva. Yorgis. Ta oli juba esimestel nädala-' Esines põgenemiskatseid ja katseta- tel teadlik ameeriklaste vangistajate jäid karistati rängalt piinamise ja. hirmutegudest ja palus Iraani valit-peksmisega. sust selle vastu samme astuda, kuid Samuti karistati pantvange ebaõn- tagajärjeta, nestunudpäästmiskatse järele möö- Ta pidas vajalikuks mitte neid dunud aprillikuus. juhtumeid avaldada, kuna see oleks Mõnede vabastatute poolt võeti en- võinud pantvangide olukorda halven-dine president vastu vaenulikult ja iiada. süüdistati teda sõjalise jõu mitteka- Pärast vabastatutega jutuajamisi sutamises. tähendas endine president J. Carter, ^ Carter ei tulnud tciimem&aUm&^ probleemidega. Enamik vabastatutest kannatasid piinamist ja karistusi. Põgenemise katse eest oli välisesinduse ametnik Malcolm Kalp üksikvangistuses 150 päeva ja teda pidevalt pdksti. Ülestunnistuste saamiseks naissek-retäridelt kasutasid revolutsionäärid rilklikmi ühiskonna ja isegi inimkonna nimel. Kuid ükski seadus pole veel nõudnud, et inimene peab olema kangelane. Nii ei saa ka ÜSA saatkonna inimestele Teherani saatkonna koosseisus esitada kangelase nõuet. On pa-rlmy kui neile, kangelase tiitlit ei pakuta. On veelgi parem, kui liigi vi är sia lahe õlisid. Selles piirkonnas võib konverentsil Ameerika Ühendriikide tekkida-konflikt, mis võib paisuda uut. vahspoliitilist siiimda. Kui J. suuremaks, kokkupõrkeks. Kuid ta Carter vahti,, sus oma vahmispropa- arvas, et N. Uit ei soovi konflikti " „vene mleti" taktikat revolvriga äh-gandas, ja hiljem ametisse astudes üSAnga. vardades. ta kinnitas, et tema programmiks pn Sõjaminister kinnitas veel, et neil 65-aastaselt Robert Odelt võtsid mimorguste eest võitlemine.. Ikesta- asjaoludel on riigikaitse = kulud tud rahvaste ringkonnad olid sellest Ameerika rahval esikohal ja valitsus vaimustatud ja mõtlesid, et president on, jõudnud arusaamisele, et selle hakkab inimõiguste eest võitlema ja tõttu mitmed teised vähemtähtsad N. Ludu poolt allasurutud rahvaste programm|d tulevad kärpimisele. • eest voulema. Varsti aga selgus, et Võetakse kaalumisele kõik kulupos- J. Carter valis oma inimõiiguste ra- tid •kendami^ objektideks peamiselt en- Oma esimesel .pressikonvel^entsil .dised USA kõige sõbralikumad riigid, välisminister kindral A. Haig ütles, nagu Iraani, Nikaraagua jt. kus USA et Iraan ei saa USA-st varem,välja- ^ liberaalsete ringkondade arvates ei ostetud tagavaraosi lennukitele ega olnud selhst kormptiivset demokraa- teistele relvadele. Ta märkis, et seni-tiat, km on Ameerika Ühendriikides, ni ei ole veel jõutud läbiuurida pant- Tulemuseks oli, et shahh. Pahlavi vangide vabastamiseks endise admi-rezhum havis ja selle asemele tuli nistratsiooni poolt tehtud lepinguid, moslemite terrorirezhiim. Ameerika Ühendriigid täidavad oma Nüüd deklareeris Ä. Haig, et sel- kohustusi. Kui tä lisas juurde, et se-list viisi inimõiguste eest võitlemise da tehakse USA seadusi ja rahvusva-asemele tuleb USA välispoliitikas helisi reegleid ja praktikat arvesse nüüd rahvusvaheliste terroristide võttes. Ühes. asjas on aga juba otsus vastane võitlus; ' tehtud: Iraan ei saa sõjavarustust, mis varem oli ostetud. vangistajad saapad ja ta ei saanud neid tagasi kuni vabastamiseni. Osa pantvange rivistati ülešse ma-halas^ kmise meeskonna ette, kuigi iraanlastel ei olnud kavatsust nende surmamiseks. et ameeriklasi on koheldud halvemi-ni kui varemalt oli teada.' See ütelus pahandas ajakirjanduse esindajaid, kes oletavad, et president Oli jiiba varemalt kõigest sellest teadlik jä see ei tulnud täile üllatusena. Eriti kritiseeris presidenti tema suurem vastane New Yorgi linnapea Koch. Kanada konsul Taylor ajakirjanike küsimustele vastates märkis, et ta ei saa ütelda, kas endine president- oli teadlik juba varemalt USA saatkonna ametnike vastu toimunud jcuritegudesti .,• H:K. LUGEJA KIRJUTAB ca „Meic Elu" avaldab meelsasti onia lugejate mõtteavaldusi — ka neid mis ei ühtu ajalehe seisukohtadega. Falume kirjutada kokkuvõtlikult ja lisada oma nimi jfö aadress. Toimettis jätab endale õiguse lugejate kirju redigeerida ja lühendada ning . mittesobivus^ korral jätta avaldamata. v a s f y Tunniajaline läbilõige ESTO-80 laulupeost Hind: Rootsi Krooni 3 0 k o o s saatekuluga :'-E. Truuvet, ÄlgrytevägeB 15, S-127 32, Väljaandja: EESTI LAUUASKOMB ROOTSIS ,;Meie Elu" nr. 4 veergudel m >,Vaatleja" Invaliide Toetava Nais- 281 DANFORTH AVE.. Jel. 463-3331 Soome pagarisaadused —^j kardemoni- . saiad; struudelid, soonie 't^rdidy iihapi-rukad. Soomest sissetoodud delikatessid; - • ryicicii©ib Avatud teisip.,kolmap., neljap. 9- reedel 9—7, laup. 8—3. Esmaspäeval suletud. iinister Caspar Weinberger ja UUS POLIITIKA VÕTAB ILMET : kindral Dv Jones olid Senati revastu- Eelpoolmärgitud kahe USA uue äd-se komitee ees ja andsid seal seletu- ministratsiooni tähtsama ministri si omä kavatsustest USA ^ sõjalise seisukohad kinnitavad, et uus presi-võimsuse tõstmiseks. Mõlemad võt- dent taotleb tõesti oma valimisluba-sid range hoiaku ja kinnitasid,>t nad duši hakata taotlevad Ameerika Ühendriikide liit- USA peab lõpetama suurte laenude ringi küsimustes isiklikuks muutu lastele näidata, et president Ronald andmise M. Liidule ja tema satellii- nud ja ründab agressiivselt mu eesti Reagani administratsioonil on kavat- Iidele. Poolale üksi laenati üle 20 sus oma vastastele senisest terava- miliardi, mille eest Poola valmistas •mait vastu astuda. Nad kavatsevad Moskvale sõjalaeväsid. Need sum-kaitsta Lääneriikide huvisid. Selleks' mad tulevad suunata sõjatööstusse, -tuleb kasutamisele USA sõjajõud nii siis on tööd ja leiba igal mehel. Kui otseselt,'kui ka kaudselt. Weinberger USA oli Vietnami sõjas, siis ehitati märkis, et USA on vastutav N. Liiäü USA heaolu ühiskonda. Loodame, et invasiooni pärast Afganistani, kuigi asjad hakkavad seekord õiges suunas USA sõjajõud ei ole seal seotu^.N. veerema, v Liit ähvardab suure tähtsusega Pä^ University Ave., To™"'"' M5J 2H7 Tel.862-7Ii5 keele oskust. Saksa kasvatusteadlane Freud ütleb, et ignorante tuleb ignoreerida. Et süüdistus hõlmab koos. minuga Rakvere Ühisgümnaasiumi haritlasi, kus õpetajateks olid keeleteadlane K. Leetberg, 0. Kalmisto ja teisi, samuti Tallinna Pedagoogiumi, millised õppeasutused praegu Eestis figureerivad. Seega informeerin avalikult „Vaatlejat", neil originaaltun-nistustel, mis rnul kaasas, on igas õppeaines (kokku 28) vaid üks hinne „väga hea" ja ainult üks abiturient omas neid. Filoloog pole ma kunagi olnud, kuid oskan viis keelt ja olen Õpilasi õpetanud kolmes keeles nii sõnas kui ka kirjas. Iga mu vastus toob Teile uusi probleeme. Nimelt on telefon helisenud ja publik informeerinud mind, kes Of TIKUD J. RATAS Optikii- Ja Kellasepaärl 247 Danforth Ave. Torojito telefon 4656251 PRILLID mrimas kvaliteedis nagu C^ristian Dior, Rodenstock, Zeiss jne. ' Soft contact-lcnscs. ' KELLAD Omega, Tissot, Bulova, Accutron .Vaatleja" on, kuna olete ise enese ära annud vaid ühte noort „kaitstes" ia vaikinud ettevaatlikult, kellelt saite loa. et ,.Kohtumine vanas majas" pileteid müüa. Olen süiitult kann^i-taia selles loos ja minu kaudu oodatakse selgust, kes see ^autoriteet oli. Teiseks mainisin kohe alguses ja kordasin eelmises kirias. et moenai-tusel on hädatarvilikud kavalehed ning veel. et ka neakorraldaja ^keele-oskus oli puudulik! Meie sõpruse nimel, • • 1 EHA TARMET TOOMBERG
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, February 5, 1981 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1981-02-05 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E810205 |
Description
Title | 1981-02-05-02 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text |
— THURSDÄY, FEBRUÄRY 5.
mm
III
11
„MEIiELU' eg.
Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd Estonian
House; 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. Cäriada.
M4K 2R6^^^^^^^ Tel. 466-0951
' Toimetajad: \H. Rebane ja S. Yeidenbauni. Toimetaja New
Yorgis B. Parming, 473 Lohmyn Dr., New Milford, N J . ;
USA. Tel. (201) 262-0773. ^^^^^^^^^^ : ! ' ^
:.:,,MEIE ELU" väl^aan^^^^
Asut.Ä.Wei|eri algatusel 195Ö; '
,,Meie Elu''toinietus jä talitus Eesti
Ave, Toronto, Qnt. M4K2R6 Canada— Tel. 466-0951.
• ' ' , ® ' :.
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal toop., kl. 9 h.
-5 p-L^esmasp jä neljap; kl. 9 h.-8 õ. Laup. kl. 9 h.-l p.l.
,,MEte ELU'' tellimishinnad: Kanadas r^^^ a. $30.00, 6 k.
$16.00/3 k. $11.00; USA-sse - - - l a . $32.00, 6 k. $.17.00, 3 k.
$11.50; Ülemeredaadesse: 1 a. $36.00, 6 L $18;0Ö, 3 k.
$12.00. Kiripostilisa Kanadas: l a . $14.5^^^^
ja lennupostilisa USA-sse : 1 a . $16v50, 6 k, $8.25. Lennu-postilisä
ülemeremaadesse: ! a. $32.75, 6 k. |16.40. -
Üksiknumber—.55^.
Kuulutushinlaäd: 1 toll ühel veerul: esiküljed
tis $3:75, kuulutuste küljel 13.50.
^iiiiiiiiiiiiiiitiisiiHiiiitiBHitiiiiiiiHiiiinnnütisiuiiiiiiiin^^^^^
Inimene, kes on vangistatud, on
võimalikus ohus i^ahgistaja ähvar*
duste all, mis on füüsilised või psühholoogilised,
kust ei näe,oma julgeolekule
väljapääsu, ei' saa seaduse
kohaselt vastutav olla oina tegude
või seletuste eest. Täpselt selles olukorras
olid USA saatkonna ametnikud
Teheranis pärast saatkonna iile'
võtmist Iraani revolutsiooniliste
jõudude poolt.
Nüüd on nad tagasi USA- Ja omaste
juures^ Kuid enne seda tuli neil tegemist
teha USA oma arstidega,
psühholoogidega, ülekuulajatega ja
isegi ametist lahkunud president
Jimmy Carteriga. Nad olid saabunud
Wiesbadenisse vangistuse olukorrast
ja OÜd sattunud uue frondi ette
USA-st. Mitmedki neist olid pdasse /
tõmbunud, hoidusid oma ruumi, ei
soovinud rääkida ^üleliuülajatega",
tahtsid omaette olla.
Selgubki, et isundöiukorras ja karguses
viibides, olid nad te^ud vangis-tajaile
avaldusi, mis olid ehk kriitilised
tJSA-le ja troonilt paisatud Iraani
shahhile. NÜ leidiski arstlik personaal,
et teatud isikuile oli vahgistus
Iraanis jätnud psül^holoogilised haavad,
teised olid neist vabad See
toobki meid ermevuste Juurde inimeste
füüsiliste konstitutsioonide ja
neid konstitutsioone mõjutanud eri»
lüevustes. l
Riigivõim on vormiline, tliginev
seadustele ja seega ka barbaarne.
Riigivõim tahab olla seaduslik võim
ka siis, kui ta enam võim ei ole ja
ei oie suuteline oma kodanikule seadusepäraselt
normaalset eksistents!
kindlustama. USA võim Teherani
saatkonnas, n.n. USA territooriumil,
ei suutnud oma ametnikele normaalset
eksistentsi kindlustada. Kuid
saatkonna koosseis oli seotud amet-vandega
kodumaale ja mõnigi neist
ei suutnud oma vannet pidada. Need
ametnikud nüüd vaikived, sest teisiti
võib nende vastu kerkida süüdistus.
Või kui miite seda, siis jääb
nende südametunnistusele isiklik
süüme, sest nad ei ole osutunud küllalt
tugevaks surveolukorras.
Riigivõim ja kodanik on siin asetatud
ebavõrdsesse olukorda. Seda,
milleks riik ei olnud võimeline, peab
võimeline olenk kodanik. Riigivõimult
nõutakse kodanlikku kaitselt
niikaua kui riigivõim kestab. Lakkab
riigivõim olemast, ei ole kodanikul
ühtegi instantsi, kellelt kaitset otsl°
da. ÜSA Teherani saatkonnas, lakkas
USA riigivõim olemast ja ametnikud
olid jäetud omapead.
Need on tuttavad olukorrad Kodni»
Eestist; kus riigivõim lakkas olemast
ja iga inimene oli jäetud omapead.
Nii püüdis iga inimene, omal käel Ja
ibma parema mõistuse ning kavaluse
kohaselt kuidagi olukorrast läbi laveerida.
Kui tuli Lietznfianni Ja ŠD
võim ja end kehtestas, viidi sadan-ded
vanglaisse ja mõnedki neist lõpetasid
oma elu tulistamisrivi ees.'
Jutt ei ole seadusvastase põrandaaluse
kompartei äraandlikest liikmetest,
Jutt pn tavalistest kodanikest, kes
normaalsetes oludes Jäänuksid noir^
maalsetes kodanikeks.
Tekib küsimus, miks? Ainult sellepärast,
et üksikkodanik ei olnud
kangelane, kes oma eluhinnaga pidi
kaitsma kadunud võimu ja kogu
ühiskonda kõikide ümbritsevate ohtude
eest. See esitas kangelaslikkuse
nõude, geniaalse tarkuse Ja kavaluse,
fanaatilise ettevõtlikkuse tekki"
nud olukorris. Suuremal osa! rahvast
need omadused puuduvad, sest ka
targeim kodanik osutub erakprdseiš
oludes vaid tavaliseks kodanikuks.
Mii on ka pantvangidega Teheranis.
Nendega käituti toorelt. Nende
närvikava oli pideva shoki all. Nende
elu olenes vaid revolutsionääride käitumise
tahtest. Võim, mis asus Washingtonis,
oli nende juures olenemata.
USA-1 on kõige parem unustada
episood Teheranis Ja Jätta rahule
saatkondlikud pantvangid, kui inimesed.
Nad kustutavad mälestusisu
oma elamused is^ ja kui sellest ei
räägita, on nad edasi ustavad kodanikud
USA-le. •
vangipõlvest vabanenud USA
delc korraldati pidulik vastuvõtt Valges.MaJas. Uus president
Eonald Reagan oma kõnes neile niärk^
et USA tõimsus on piiratud kuid USil kannatusel on omad
piirid, millest võis järeldada, et uus administratsioon taidaB
©ma vffilimislubadusi ja võetekse rangem hoiak terroristid©
vastu. ¥ähe selgemat juttu sõjalise võimsuse tõstmisest rääkisid
uus sõjaminister CasparWeinberger ja tihendatud sõjavägede
staabiülem kindral DavidJones. Sellele võiks lisada
kindralist välisministri Aleksander Haigi vareni 'Vteldud ja
uuesti korratud seisukohti, et pantvangide vabastamiseks sõl-mitud^
lepinguid uuritakse ja praegune Iraani valitsus ei saa
varem ostetud USA lennukite ja teiste relvade tai
Washingtonist kuuldub, et nüüdsest
peale tõstetakse USA riigikaitse
teiste kulutuste hulgast esikohale, ja
'kui osutub vajali!ku'ks, siis ÜSA on
valmis kasutama oma sõjajõude USA
ja oma liitlaste eluliste huvide kait-
• s e k s . . . • :•'
ÜSA uus president Ronald Reagani
sõjaminister hoiatas, et kui praegün^l
kõikuv rahvusvaheline õhkkond sun-"
^ilib selkiks, siis Ameerika Ül^end-riigid
kasutavad jälle sõjalisi abinõusid,
et kaitsta oma huvisid.
Ta lisas, et suurenevad kulud riigikaitsele
simnivad. administratsiooni
kärpima seniseid tohutu suuri sotsiaalabi
programme. Teatavasti tõusid,
eriti J.. Carteri ajal sotsiaalse
abistamise summad tohutu suureks,
sest abistajTiissummade tõstiiiisega
osteti hääji võiimulolevale demo-,
kraallikule iparteile. Kahtlemata oli
ka tööpuudus üheks teguriks, miks
sotsiaalse abistamise seiktori kulutused
nii suurel määral tõusid.
Veel läpsemalt määritles välisminister
Aleksander Haig oma pressi-
,JV!eie Elu" 4tr. 5 (1616) 1981
EESTUSTE ESINDUS PROTESTEERIS
SÜHTIEMBE
STOKHOLM (EPL) — Rootsi Eestlaste Esindus tegi avalduse
seoses Balti Instituudi ametlike esindajate delegatsiooni reisiga
okupeeritud Eestisse, Lätisse j^ Le |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-02-05-02