1979-03-15-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
HATIOI:AL .LIBRARI OF
Gollection Development Branch '
-395 Wellin^a^Stro tode? sect*
Ottawa, /0$Ä<>4'
„Meie Elu" toimetus ja mt!fad&&
Majas, 958 Broadview A v e ^ ^ r ö ^
Ont. M4K2R6, Canada © Tel. 46SI»8£
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine
igal toop., kl. 9 h.-5 p.L, esmasp. ja
neljap. kl. 9 h.-8 Q. Laup. kl. 9 h.-l p.l.
Tellimishinnad: Kanadas: l a . 124.00,
6 k. $13.00, 3 k. |8.50. USA-sse: 1 a.
$26.00, 6 k. 14.00, 3 k. -9.00. Ülemere-maadesse:
1 a. $30.00, 6 k. $16.00,
3, k. §10.00. Kiripostilisa Kanadas:
1 a. $13.50; 6 k. $6.75. Kiri ja lennu-postilisa
USA-sse: 1 a. $14.50, 6 k.
$7.25. Lennupostilisa.. Ülemeremaa-desse:
1. a. $23. 50, 6 k. §11.75.
Üksiknumber —.50c.
Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul:
esiküljel 13.75, tekstis $3.50, kuulutuste
küljel $3.25.
„OUR LIFE" - „MEIE ELU"
T- Estonian Weekly. Published by
Estonian Publishing Go. Toronto
Ltd., Estonian House, 958 Broadview
Ave., Toronto, Ont. Canada.
M4K 2R6 © Tel. 466-0951
Oass Mait Re^trMta ..No.
Toimetajad: H. Rebane ja S.
Veidenbaum.
Toimetaja New Yorgis B. Par-ming,
473 Luhmann Dr., New Mil.
ford, N.J., USA. Tel. (201) -262-0773
„MEIE ELU" väljaandjaiks on
Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut. A. Weileri algatusel 1950.
• B X D
Mr. 11 (1518) 1979 NELJAPÄEVAL, 15. MÄRTSIL — THURSDAY, MARCH 15 XXX aastakäik
.— Kanada revideerib enam kui kümme aastat tagasi antud juhtnööre, mis takistavad immigrante
ääseda riigiteenistusse „tundlikele" kohtadele, kuna neil on sugulasi oma endisel asukohamaal.
LaiästMaailra
President Cart^r rattas Lähis-Itta,
ei oma isikliku mõjutusega saavutada
kokkulepet Egiptuse ja Iisraeli
vahel f ahulepingu^sõlmimiseks. Egiptuses
rahvas juubeldas president
Carteri saabumisel ja peaminister
Sadat avaldas arvamist, et rahulepingu
sõlmimiseks on eeldused olemas,
Nende lootustega Carter sõitis
Jeruusalemm^ kus sai tagasihoidliku
vastuvõtu osaliseks ja Iisraeli
peaminister Begin teatas, pärast esialgset
läbirääkimist Carteriga, et tõsised
probleemid vajavad veel lahendamist.
Millised oii need probleemid,
•d ole teada. Neid hoitakse saladuses.
Niipalju on teada, et Iisrael
lüõuab USA-lt kahjutasu oma sisseseadete
ja ehituste mahajätmisel Sü-bai
poolsaarel 35 miljardit dollarit,
oma piiridele kaitse lubamist ja varastamist
vajalise õliga. Teiseks oluliseks
probleemiks on palestiinlaste
omavalitsus. Iisrael ei taha end lasta
sMudä mingi kindla tähtajaga ja
araablased ei nõustu sellega. Nad ei
talu eneste kohtlemist läänepool Jormani
jõge kui okupeeritud rahvast.
P&lestiinlased nõuavad enestele täit
tunnustust ja oma esindajate osavõt-rii
läbirääkimistest Iisraeliga.
Rahulolematus| Iraani revolutsioonilise
valitsusega, kasvab; Khomeini-ga
ei ole enam rahul tema lähemad
abilised ja naised, ke|s kuidagi ei ta
ha leppida tagasiminekuga keskaega
: Jad nõuavad; meeltega, üheõiguslust,
Liiroopaliklu riietuse kandmise lubamist
ja õppimist koolides. Khomeini
vastastes demonstratsioonides toetavad'
neid* marksistlikud terroristid
kelle käes on hulgaliselt relvi.
Õiguse mõistmine islami kommete
: kohaselt jätkub Iraanis. Maha lasti
hiljuti 6 homoseksuaali jä salajased
kohtud töötavad edasi endise shahhi
valitsuse toetajate karistamiseks. Tavaliseks
karistuseks on surmanuht"
his ja need viiakse taide juba järgmise
päeva hommikul. Khomeini nõuab
shahhi ja endise peaministri väljaandmist
ja kui seda ei tehta, siis tagaselja
kohtumõistmist nende üle.
:.:
Ugandas liiguvad edasi pealinn
Kampala poole revolutsionääride ja
Tanzania väeösaÜ.: Ämmi -toetuseks
Liibüast saadetud' abiväed ei näi
. omavat; erilist huvi võitlemiseks
Ugandas. Irakist ja. N . Liidust Ami-nile
abiks saadetud „nõuändjad"
nähtavasti on arvamisel, et Amini
päeVad on loetud ja ootavad Kampala
lennuvälja läheduses, kunas saabuvad
lenniikid, mis neid maalt välja
viivad. .• •
.Rahutused .sagenevad mitmel pool
Aafrikas. Kohalikud suguharud tapsid
Ghadis 800 musleniit ja Nambias
atakeeritakse Lõuna-Aafrika asutisi
ning julgeoleku üksusi, eriti Angoo-las
kommunistide ja kuubalaste
poolt moodustatud baasidest. Neid
baase käivad pommitamas Lõuna-Aafrika
lennukid. Rodeesia on samuti
naaberriikides moodustatud terroristide
üksuste rünnakute objektiks
ja Rodeesia lennuvägi käib pommitamas
nende baase. Inglaste arvestuste
kohaselt „kölmas maailm" relvastub
end tohutult ja sai selleks möödunud
aastal mitmesugust sõjalist varustust
56.3 biljoni (miljardi) väärtuses. Suur
osa sellest relvastusest tuleb kommunistlikelt
maadelt.
• ; • ;
Rahu ei: ole ka õlirikkal Araabia
poolsaarel. Kuninglikud printsid ei
tea mis juhtub kui .kuningas Khalicl
peaks surema või troonist loobuma.
Selle tulemusena võivad tekkida seal
sisemised rahutused, millest võib oleneda
õli müük, eriti Ühendriisile.
Selle kindlustamiseks president Carter
saatis sealsetesse vetesse ühe
lennukite emalaeva ja kavatsusel on
moodustada India ookeanis uue laevastiku
üksus Ühendriikide ja teiste
lääneriikide huvide kaitseks.
N. Liidus õlid ülemnõukogu valimised.
Hääletamisest võttis ligemale
100-ja protsendiliselt osa 160 miljonit
hääleõiguslikku kodanikku. Nagu
varemgi sai hääletada ainult ühele
kandidaadile. Nagu üks vaatleja märkis,
ei pinud ka Breznevil teist valikut.
Tema kandidaatideks olid peaminister
A. Kossygin ja lastearst Lydia
Makarova (esindaja pidu nõukogus),'
- :
„Department -of Public Works of.
Canada" sisemiste juhtnööride kohaselt,
loetakse tavaliselt julgeolekuriski
seisukohalt: sobimatuks isikud,,
mitte just. usaldamatuse, .vaid eriliste
asjaolude tõttu: Kui neil elavad lähemad,
sugulased välisriikides ja seetõttu
võivad sattuda talumatu surve
alla või,nende elukoht viimase.kümne/
aasta jooksul oli riigis kus ei ole
võimalust nende endist tegevust
kontrollida. i
Küsimuse tõstatas Parlamendis
konservatiivide parteisse kuuluv
frank Oberle. w 27. veebruaril ja l. •
märtsil, põhjusel, et need juhtnöörid
ön vastuolus põhiliste inimõigustega
immigrantide osas muutes" immi-1 Vabariigi 61. aastapäeva aktuselt Montrealis Windsor Hotelli Versailles saalis. Helle Vaus kõnetoolis lõpp-grandid
teise järgu kodanikeks" - |spna ütlemas, Ees lipud auvalvega, taga Montreali Eesti Segakoor.
. Solicitor General J. J. Blais ütles,
et ta on juba nõudnud 1965. a. antud
juhtnööride revideerimist. .
Foto — M. Sultson
isf VÖlJQ , STOKHOIM - Eesti Vabariigi 61. aastapäeva pühitsesid siinsed eest-
Suurem osa sajatuhandelisest suu-1 la&ed ja nende külalised traditsiooniliselt Eontsertmaja suures saalis. 24.
rest Hiina armeest on Vietnami ter- i veebruari köntsertaktuse korraldas Eesti Rahvusfond koostöös teiste orga-ritoöriumijt.
lahkunud.. Hiinlased i nisatsioonidega.
hoiavad, oma käes siiski veel mitut; .
punkti ja ühte linna. Vietnamlased! Skautliku nooruse poolt toodi Ja- seid n.n. paadipõgenikke Põhja-Viet-raani
nässe
süüdistavad, et hiina kogub oma vä- vale eesti ja rootsi lipud;. Aktuse
gesid nüüd hoopis Laose piirile. Üks avas Eesti Üliõpilaskonna esindaja
Prantsuse agentuur teatab kindla-! Peeter Luksep.. Kõneleja tõi esile, et
test allikatest, et see esimene; hiin^,: Vabariigi:esimesel aastapäeval asuta-laste
rünnak Hanoi vastu oli alles vtud Vabadusristist on möödunud 60
suurte rünnakute algus. . - i aastat — ja et on põhjust meenuta-i
da nende üle 2000 eesti ja üle 1000
välismaalase kavaleri panust iseseis-
| vuse saavutamiseks. Vaikse püsti-andö
pealinnale '- ! ff^ .mäiestatUõM Epti >
r baduse eest langenuid,
Ugandast saabus vastukäivaid tea-1 peeter Luksep leidis, et kuigi root-teid.
Nairobist teatatakse, et Tanza- j si ajakirjanduses ja televisioonis tuuma,
vaed lähenevad Uganda pealinna | akse nüüd rohkem teateid inimõigus-
Kampalale: ja et Idi Amini väed on te rikkumisest Ida-Euroopas on Ees
Saksamaal avastati suurem kom
munis.tlik spioonivõrk. Vahistatud on
50 isikut. Avastamise ja arreteerimise
vallandas ühe Ida-Saksamaa kõrgema
politseiniku põgenemine läände.-
Nähtavasti oli. sellega seotud üks
NATO .sekretäridest,-Ursel Lorenzen,
kes põgenes Ida-Säksamäale ja võimalik,
et viis kaasa NATQ salajased
dokumendid.
"Vaatleja
kadunud. Uganda raadio aga levitab
teateid, et vastane olla; löödud taganema.
Viimaste teadete järele on
Mpigi linn 50 kilomeetrit Kampalast
Tanzania invasioonivägede valduses
ja kogu Lõuna-Ugända on invašioüni-vägede
käes.
ITI
18©
USA saadab mitmesaja miljoni
eest relvi Põhja-Yeemenile. Kuna
Lõuna-Yeemenit relvastab N. Liit ja
seal võitlevad kuubalased, Ida-Saksamaa
sõdurid ja vene instruktorid,
siis on oodata kahe Yeemeni vahel
suuremaid võitlusi. .
7. ja 8. aprillil kl. 2—9 õ.
Eesti Maja väikeses saalis.
tist vähe kuulda. Ta leidis, et peaksime
enam nõudma,, et Eestis toimuvad
inimõiguste rikkumised vöetak
se üles konverentsidel ja ka rootsi
ajakirjanduses.
Rootslaste poolt kõneles
moderaatide • (konservatiivide) parteijuht,
riigipäevaliige : Gösta Boh-man.
Kõneleja käsitles rahvuspäeva
mõistet ja konstateeris, et selle põlve
sisu on vorminud vastava rahva
ajalugu. Terve eesti rahva ajalugu on
üks suur ja sitke võitlus võõraste
võimudega, See võitlus pole küll an-nud
püsivat vabadust aga see on an-nud
tugeva rahvustunde. Eestlaste
peaülesandeks on praeguses olukorras
hoida ja arendada eesti kultuuripärandit
ja keelt. Peatudes N. Liidu
agressioonipoliitika juures konstateeris
kõneleja, et kusagil pole kunagi
kommunism pääsenud võimule va
bade valimiste teel. Ta võrdles täna
namist eesti paadipõgenikega 1944
aastast. Kõneleja teatas optimistlikult,
et ta ei usu riigiaparaati, mis
ai la surub oma kodanikke, ta ei usu
et inimesi saab' mõtlema panna teisiti
kui nad seda ise soovivad, ta ei
usu, et võim, mis püstitatud tankidele
ja: hoitakse bajonettide abil jääb
püsima igaveseks.
Gösta Bohman lõpetas oma kõne
paremate päevade lootuses ka eesti
rahvale. / /
Eestlaste poolseks kõnelejaks oli
.Ivar'Paljak,
kes rõhutas, et Eestis elav eesti miljon
on vaatamata inimõiguste piiramisele,
venestamisele ja majanduslikule
ekspluateerimisele suutnud säilitada
oma vaimse, kehalise- ja ma-,
jandusliku vitaalsuse. Kõneleja tõi
näiteid prof. Eduard Poomi avaldamisel
olevast uurimusest eestlaste
kõrgest majanduslikust produktiiv-
. Üks: shahh M. R. Pahlavi tähtsamaid
uuendusi oli Iraani naiste va-,
bastamine igivanadest kommetest.
Vana moslemi seaduse järgi pidid
naised kandma, nagu praegu Saudi
Afaabias, pikka maani musta rüüd
ja katma oma näo. Shahh keelustas,
ka naiste kividega surnuks pildumi--,
se mehe kaebusel, et naine rikkus
abielu.
Üks A. Khomeini peamisi nõudmisi
oli kaotada kõik need; uuendused ja
vabadused. Sellest on kujunenud aga
nüüd kõige .tugevam vastuseis A.
Khomeini moslemite riigile. Teheranis
.toimus juba mitu naiste protest--
rongkäiku, kus nõuti naistele antud
vabaduste jätmist ja naiste tegemist
võrdõiguslikuks meestega. Revoluikooniline
•miilits' tulistas,.mitu korda
õhku ja naisi pilluti kividega,' kuid
naised olid visad oma' õigusi kaitsma.
-Paljud Iraani naised on.saanud
oma kõrgema hariduse USA 'a, u?':.s-tes
ülikoolides. Iraani naisüliõpilasi
õnib ka Kanada ülikoolides.
susest aga ka N. Liidu koloniaal-eks-pluatätsioo.
nist. Rahva vitaalsuse tun-
EKK FOTO/FILMI/A/V SEKTSIOONI
KORRALDUSEL TOIMUB
TARTU COLLEGI RUUMES
PÜHAP., 25 MÄRTSIL '
KELLA 12-est KUNI 7-ni
Eesti Invaliide T@etöv Nöisriüg Terosites
KÄSITi
I, 25. märtsil kell 12
Tororito Eesti Maja keskmises saalis.
KANADA ÜLILÕBUS
E E S T I
T E A T ER
i i 1S
Laupäeval, 24. märtsil kell 8 õ.
kiriku saalis, 18 Victoria Ave. S.
'-KÕIK TERETULNUD., ' y . '
rifidtsiooni koosoiel
MAAILMALAAGER ® III ÜLEMAAILMSED EESTI PÄEVAD ®
Toronto Eesti Maja suures saalis 4. aprillil k.a. algusega kell 7.30 õ.
(Lennutoimkonna ja P. Xawson'i reisibüroo informatsiooni laud
avatud kell 6)
PÕHJAKOTKA '80 leniiMks registreeri
päev pikendatud 3& APRILLINI lc;a.
© Fotosid esitavad: Naima Aer, Enn Alfred, Einar Heinmaa, Martin
Kabal, Tiit Kodar, Peeter Leyden, Martin Maru, Vello Muikma,.
Heli Ottas, Jüri Punno,'Uno. Raamat, Raul Randla, Hillar Randla,
Harry Sildva, Aili Suurallik, Karin Vagiste, Urmas Worhpa. '.
® ALATI MEELES H . Silva ja R. Randla lühifilmi esietendus
© Esineb viie liikmeline kandle grupp Alfred Kuusi juhatusel
öBALI INDONEESIA 1979 Enn Alfred esitab diapositiive
©EKK TEGEVUSEST esitab diapositiive Einar Heinmaa
0 SÜNTEES KUNST JÄ REAALSUS diapositiivid muusikaga
Urmas Wompa
@ 1978 FOTOVÕISTLUSE TULEMUSED '
@ K U I M S PILDISTADA KAUNIST EESTI N E I D U RAHVARIIDES
Selleks, külastajad, võtke kaasa oma kaamera ja film.
Fotohüvilistel-külalistel on võimalik esitada ekraanil oma viis
• paremat diapositiivi.
\ i Filmi ja diapositiivide esitamine kell 1.30—2.30, 3.30—4.3Ö ja
• 5.30-6.30 ;
.'• Pildistamine toimub kell 2.30—4.30 ja 4.30—5.30
E K K F O T O A R H I I V on huvitatud vanadest ajaloolistest fotodest.
Võtke neid kaasa meile näitamiseks.
Sissepääs 13.00, õpilased ja pensionärid $2.00
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, March 15, 1979 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1979-03-15 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E790315 |
Description
| Title | 1979-03-15-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | HATIOI:AL .LIBRARI OF Gollection Development Branch ' -395 Wellin^a^Stro tode? sect* Ottawa, /0$Ä<>4' „Meie Elu" toimetus ja mt!fad&& Majas, 958 Broadview A v e ^ ^ r ö ^ Ont. M4K2R6, Canada © Tel. 46SI»8£ Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal toop., kl. 9 h.-5 p.L, esmasp. ja neljap. kl. 9 h.-8 Q. Laup. kl. 9 h.-l p.l. Tellimishinnad: Kanadas: l a . 124.00, 6 k. $13.00, 3 k. |8.50. USA-sse: 1 a. $26.00, 6 k. 14.00, 3 k. -9.00. Ülemere-maadesse: 1 a. $30.00, 6 k. $16.00, 3, k. §10.00. Kiripostilisa Kanadas: 1 a. $13.50; 6 k. $6.75. Kiri ja lennu-postilisa USA-sse: 1 a. $14.50, 6 k. $7.25. Lennupostilisa.. Ülemeremaa-desse: 1. a. $23. 50, 6 k. §11.75. Üksiknumber —.50c. Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul: esiküljel 13.75, tekstis $3.50, kuulutuste küljel $3.25. „OUR LIFE" - „MEIE ELU" T- Estonian Weekly. Published by Estonian Publishing Go. Toronto Ltd., Estonian House, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. Canada. M4K 2R6 © Tel. 466-0951 Oass Mait Re^trMta ..No. Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New Yorgis B. Par-ming, 473 Luhmann Dr., New Mil. ford, N.J., USA. Tel. (201) -262-0773 „MEIE ELU" väljaandjaiks on Eesti Kirjastus Kanadas. Asut. A. Weileri algatusel 1950. • B X D Mr. 11 (1518) 1979 NELJAPÄEVAL, 15. MÄRTSIL — THURSDAY, MARCH 15 XXX aastakäik .— Kanada revideerib enam kui kümme aastat tagasi antud juhtnööre, mis takistavad immigrante ääseda riigiteenistusse „tundlikele" kohtadele, kuna neil on sugulasi oma endisel asukohamaal. LaiästMaailra President Cart^r rattas Lähis-Itta, ei oma isikliku mõjutusega saavutada kokkulepet Egiptuse ja Iisraeli vahel f ahulepingu^sõlmimiseks. Egiptuses rahvas juubeldas president Carteri saabumisel ja peaminister Sadat avaldas arvamist, et rahulepingu sõlmimiseks on eeldused olemas, Nende lootustega Carter sõitis Jeruusalemm^ kus sai tagasihoidliku vastuvõtu osaliseks ja Iisraeli peaminister Begin teatas, pärast esialgset läbirääkimist Carteriga, et tõsised probleemid vajavad veel lahendamist. Millised oii need probleemid, •d ole teada. Neid hoitakse saladuses. Niipalju on teada, et Iisrael lüõuab USA-lt kahjutasu oma sisseseadete ja ehituste mahajätmisel Sü-bai poolsaarel 35 miljardit dollarit, oma piiridele kaitse lubamist ja varastamist vajalise õliga. Teiseks oluliseks probleemiks on palestiinlaste omavalitsus. Iisrael ei taha end lasta sMudä mingi kindla tähtajaga ja araablased ei nõustu sellega. Nad ei talu eneste kohtlemist läänepool Jormani jõge kui okupeeritud rahvast. P&lestiinlased nõuavad enestele täit tunnustust ja oma esindajate osavõt-rii läbirääkimistest Iisraeliga. Rahulolematus| Iraani revolutsioonilise valitsusega, kasvab; Khomeini-ga ei ole enam rahul tema lähemad abilised ja naised, ke|s kuidagi ei ta ha leppida tagasiminekuga keskaega : Jad nõuavad; meeltega, üheõiguslust, Liiroopaliklu riietuse kandmise lubamist ja õppimist koolides. Khomeini vastastes demonstratsioonides toetavad' neid* marksistlikud terroristid kelle käes on hulgaliselt relvi. Õiguse mõistmine islami kommete : kohaselt jätkub Iraanis. Maha lasti hiljuti 6 homoseksuaali jä salajased kohtud töötavad edasi endise shahhi valitsuse toetajate karistamiseks. Tavaliseks karistuseks on surmanuht" his ja need viiakse taide juba järgmise päeva hommikul. Khomeini nõuab shahhi ja endise peaministri väljaandmist ja kui seda ei tehta, siis tagaselja kohtumõistmist nende üle. :.: Ugandas liiguvad edasi pealinn Kampala poole revolutsionääride ja Tanzania väeösaÜ.: Ämmi -toetuseks Liibüast saadetud' abiväed ei näi . omavat; erilist huvi võitlemiseks Ugandas. Irakist ja. N . Liidust Ami-nile abiks saadetud „nõuändjad" nähtavasti on arvamisel, et Amini päeVad on loetud ja ootavad Kampala lennuvälja läheduses, kunas saabuvad lenniikid, mis neid maalt välja viivad. .• • .Rahutused .sagenevad mitmel pool Aafrikas. Kohalikud suguharud tapsid Ghadis 800 musleniit ja Nambias atakeeritakse Lõuna-Aafrika asutisi ning julgeoleku üksusi, eriti Angoo-las kommunistide ja kuubalaste poolt moodustatud baasidest. Neid baase käivad pommitamas Lõuna-Aafrika lennukid. Rodeesia on samuti naaberriikides moodustatud terroristide üksuste rünnakute objektiks ja Rodeesia lennuvägi käib pommitamas nende baase. Inglaste arvestuste kohaselt „kölmas maailm" relvastub end tohutult ja sai selleks möödunud aastal mitmesugust sõjalist varustust 56.3 biljoni (miljardi) väärtuses. Suur osa sellest relvastusest tuleb kommunistlikelt maadelt. • ; • ; Rahu ei: ole ka õlirikkal Araabia poolsaarel. Kuninglikud printsid ei tea mis juhtub kui .kuningas Khalicl peaks surema või troonist loobuma. Selle tulemusena võivad tekkida seal sisemised rahutused, millest võib oleneda õli müük, eriti Ühendriisile. Selle kindlustamiseks president Carter saatis sealsetesse vetesse ühe lennukite emalaeva ja kavatsusel on moodustada India ookeanis uue laevastiku üksus Ühendriikide ja teiste lääneriikide huvide kaitseks. N. Liidus õlid ülemnõukogu valimised. Hääletamisest võttis ligemale 100-ja protsendiliselt osa 160 miljonit hääleõiguslikku kodanikku. Nagu varemgi sai hääletada ainult ühele kandidaadile. Nagu üks vaatleja märkis, ei pinud ka Breznevil teist valikut. Tema kandidaatideks olid peaminister A. Kossygin ja lastearst Lydia Makarova (esindaja pidu nõukogus),' - : „Department -of Public Works of. Canada" sisemiste juhtnööride kohaselt, loetakse tavaliselt julgeolekuriski seisukohalt: sobimatuks isikud,, mitte just. usaldamatuse, .vaid eriliste asjaolude tõttu: Kui neil elavad lähemad, sugulased välisriikides ja seetõttu võivad sattuda talumatu surve alla või,nende elukoht viimase.kümne/ aasta jooksul oli riigis kus ei ole võimalust nende endist tegevust kontrollida. i Küsimuse tõstatas Parlamendis konservatiivide parteisse kuuluv frank Oberle. w 27. veebruaril ja l. • märtsil, põhjusel, et need juhtnöörid ön vastuolus põhiliste inimõigustega immigrantide osas muutes" immi-1 Vabariigi 61. aastapäeva aktuselt Montrealis Windsor Hotelli Versailles saalis. Helle Vaus kõnetoolis lõpp-grandid teise järgu kodanikeks" - |spna ütlemas, Ees lipud auvalvega, taga Montreali Eesti Segakoor. . Solicitor General J. J. Blais ütles, et ta on juba nõudnud 1965. a. antud juhtnööride revideerimist. . Foto — M. Sultson isf VÖlJQ , STOKHOIM - Eesti Vabariigi 61. aastapäeva pühitsesid siinsed eest- Suurem osa sajatuhandelisest suu-1 la&ed ja nende külalised traditsiooniliselt Eontsertmaja suures saalis. 24. rest Hiina armeest on Vietnami ter- i veebruari köntsertaktuse korraldas Eesti Rahvusfond koostöös teiste orga-ritoöriumijt. lahkunud.. Hiinlased i nisatsioonidega. hoiavad, oma käes siiski veel mitut; . punkti ja ühte linna. Vietnamlased! Skautliku nooruse poolt toodi Ja- seid n.n. paadipõgenikke Põhja-Viet-raani nässe süüdistavad, et hiina kogub oma vä- vale eesti ja rootsi lipud;. Aktuse gesid nüüd hoopis Laose piirile. Üks avas Eesti Üliõpilaskonna esindaja Prantsuse agentuur teatab kindla-! Peeter Luksep.. Kõneleja tõi esile, et test allikatest, et see esimene; hiin^,: Vabariigi:esimesel aastapäeval asuta-laste rünnak Hanoi vastu oli alles vtud Vabadusristist on möödunud 60 suurte rünnakute algus. . - i aastat — ja et on põhjust meenuta-i da nende üle 2000 eesti ja üle 1000 välismaalase kavaleri panust iseseis- | vuse saavutamiseks. Vaikse püsti-andö pealinnale '- ! ff^ .mäiestatUõM Epti > r baduse eest langenuid, Ugandast saabus vastukäivaid tea-1 peeter Luksep leidis, et kuigi root-teid. Nairobist teatatakse, et Tanza- j si ajakirjanduses ja televisioonis tuuma, vaed lähenevad Uganda pealinna | akse nüüd rohkem teateid inimõigus- Kampalale: ja et Idi Amini väed on te rikkumisest Ida-Euroopas on Ees Saksamaal avastati suurem kom munis.tlik spioonivõrk. Vahistatud on 50 isikut. Avastamise ja arreteerimise vallandas ühe Ida-Saksamaa kõrgema politseiniku põgenemine läände.- Nähtavasti oli. sellega seotud üks NATO .sekretäridest,-Ursel Lorenzen, kes põgenes Ida-Säksamäale ja võimalik, et viis kaasa NATQ salajased dokumendid. "Vaatleja kadunud. Uganda raadio aga levitab teateid, et vastane olla; löödud taganema. Viimaste teadete järele on Mpigi linn 50 kilomeetrit Kampalast Tanzania invasioonivägede valduses ja kogu Lõuna-Ugända on invašioüni-vägede käes. ITI 18© USA saadab mitmesaja miljoni eest relvi Põhja-Yeemenile. Kuna Lõuna-Yeemenit relvastab N. Liit ja seal võitlevad kuubalased, Ida-Saksamaa sõdurid ja vene instruktorid, siis on oodata kahe Yeemeni vahel suuremaid võitlusi. . 7. ja 8. aprillil kl. 2—9 õ. Eesti Maja väikeses saalis. tist vähe kuulda. Ta leidis, et peaksime enam nõudma,, et Eestis toimuvad inimõiguste rikkumised vöetak se üles konverentsidel ja ka rootsi ajakirjanduses. Rootslaste poolt kõneles moderaatide • (konservatiivide) parteijuht, riigipäevaliige : Gösta Boh-man. Kõneleja käsitles rahvuspäeva mõistet ja konstateeris, et selle põlve sisu on vorminud vastava rahva ajalugu. Terve eesti rahva ajalugu on üks suur ja sitke võitlus võõraste võimudega, See võitlus pole küll an-nud püsivat vabadust aga see on an-nud tugeva rahvustunde. Eestlaste peaülesandeks on praeguses olukorras hoida ja arendada eesti kultuuripärandit ja keelt. Peatudes N. Liidu agressioonipoliitika juures konstateeris kõneleja, et kusagil pole kunagi kommunism pääsenud võimule va bade valimiste teel. Ta võrdles täna namist eesti paadipõgenikega 1944 aastast. Kõneleja teatas optimistlikult, et ta ei usu riigiaparaati, mis ai la surub oma kodanikke, ta ei usu et inimesi saab' mõtlema panna teisiti kui nad seda ise soovivad, ta ei usu, et võim, mis püstitatud tankidele ja: hoitakse bajonettide abil jääb püsima igaveseks. Gösta Bohman lõpetas oma kõne paremate päevade lootuses ka eesti rahvale. / / Eestlaste poolseks kõnelejaks oli .Ivar'Paljak, kes rõhutas, et Eestis elav eesti miljon on vaatamata inimõiguste piiramisele, venestamisele ja majanduslikule ekspluateerimisele suutnud säilitada oma vaimse, kehalise- ja ma-, jandusliku vitaalsuse. Kõneleja tõi näiteid prof. Eduard Poomi avaldamisel olevast uurimusest eestlaste kõrgest majanduslikust produktiiv- . Üks: shahh M. R. Pahlavi tähtsamaid uuendusi oli Iraani naiste va-, bastamine igivanadest kommetest. Vana moslemi seaduse järgi pidid naised kandma, nagu praegu Saudi Afaabias, pikka maani musta rüüd ja katma oma näo. Shahh keelustas, ka naiste kividega surnuks pildumi--, se mehe kaebusel, et naine rikkus abielu. Üks A. Khomeini peamisi nõudmisi oli kaotada kõik need; uuendused ja vabadused. Sellest on kujunenud aga nüüd kõige .tugevam vastuseis A. Khomeini moslemite riigile. Teheranis .toimus juba mitu naiste protest-- rongkäiku, kus nõuti naistele antud vabaduste jätmist ja naiste tegemist võrdõiguslikuks meestega. Revoluikooniline •miilits' tulistas,.mitu korda õhku ja naisi pilluti kividega,' kuid naised olid visad oma' õigusi kaitsma. -Paljud Iraani naised on.saanud oma kõrgema hariduse USA 'a, u?':.s-tes ülikoolides. Iraani naisüliõpilasi õnib ka Kanada ülikoolides. susest aga ka N. Liidu koloniaal-eks-pluatätsioo. nist. Rahva vitaalsuse tun- EKK FOTO/FILMI/A/V SEKTSIOONI KORRALDUSEL TOIMUB TARTU COLLEGI RUUMES PÜHAP., 25 MÄRTSIL ' KELLA 12-est KUNI 7-ni Eesti Invaliide T@etöv Nöisriüg Terosites KÄSITi I, 25. märtsil kell 12 Tororito Eesti Maja keskmises saalis. KANADA ÜLILÕBUS E E S T I T E A T ER i i 1S Laupäeval, 24. märtsil kell 8 õ. kiriku saalis, 18 Victoria Ave. S. '-KÕIK TERETULNUD., ' y . ' rifidtsiooni koosoiel MAAILMALAAGER ® III ÜLEMAAILMSED EESTI PÄEVAD ® Toronto Eesti Maja suures saalis 4. aprillil k.a. algusega kell 7.30 õ. (Lennutoimkonna ja P. Xawson'i reisibüroo informatsiooni laud avatud kell 6) PÕHJAKOTKA '80 leniiMks registreeri päev pikendatud 3& APRILLINI lc;a. © Fotosid esitavad: Naima Aer, Enn Alfred, Einar Heinmaa, Martin Kabal, Tiit Kodar, Peeter Leyden, Martin Maru, Vello Muikma,. Heli Ottas, Jüri Punno,'Uno. Raamat, Raul Randla, Hillar Randla, Harry Sildva, Aili Suurallik, Karin Vagiste, Urmas Worhpa. '. ® ALATI MEELES H . Silva ja R. Randla lühifilmi esietendus © Esineb viie liikmeline kandle grupp Alfred Kuusi juhatusel öBALI INDONEESIA 1979 Enn Alfred esitab diapositiive ©EKK TEGEVUSEST esitab diapositiive Einar Heinmaa 0 SÜNTEES KUNST JÄ REAALSUS diapositiivid muusikaga Urmas Wompa @ 1978 FOTOVÕISTLUSE TULEMUSED ' @ K U I M S PILDISTADA KAUNIST EESTI N E I D U RAHVARIIDES Selleks, külastajad, võtke kaasa oma kaamera ja film. Fotohüvilistel-külalistel on võimalik esitada ekraanil oma viis • paremat diapositiivi. \ i Filmi ja diapositiivide esitamine kell 1.30—2.30, 3.30—4.3Ö ja • 5.30-6.30 ; .'• Pildistamine toimub kell 2.30—4.30 ja 4.30—5.30 E K K F O T O A R H I I V on huvitatud vanadest ajaloolistest fotodest. Võtke neid kaasa meile näitamiseks. Sissepääs 13.00, õpilased ja pensionärid $2.00 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-03-15-01
